Mul oli hiljuti üks põnev vestlus rutiinitaluvuse teemal. Enamasti me mõtleme rutiinist, kui millestki igavast, raskest, negatiivsest. Silme ette tuleb monotoonne mõttetu tegevus. Üks hea väljend selle kohta on: “vaatan, kuidas värv kuivab”.
Kuid kas see on alati nii? Kas rutiin on tõesti ainult nuhtlus või peitub selles ka midagi positiivset?
kas rutiin on ainult negatiivne
Pealtnäha rutiinne tegevus võib olla põnev
Millegi õppimine eeldab korduvaid samu tegevusi. Näiteks tennist õppides tuleb alustades lüüa palli vastu seina. Üha uuesti ja uuesti. Et see liigutus jääks lihasmällu.
Mõne inimese ajab see hulluks. Teine teeb need löögid ära, aga see on talle vastumeelne tegevus. Kolmas aga suudab seda tegevust nautida.
igav korduv tüütu
Kuidas leida rutiinist naudingut?
Üks aspekt on see, et korduv tegevus on rahustav. Selles on oma võlu. Korduv tennise löökide tegemine on nii rahustav, et kui mul oli sügavas leinas raskusi uinumisega, siis lammaste lugemise asemel ma tegin tenniselööke – vasakult ja paremalt. Üha uuesti ja uuesti. Ühes rütmis. Ja jäingi magama.
Teisest küljest sa tead neid lööke tehes, et nende eesmärk on saada paremaks. Ehk et sa pead teadma põhjust ning see peab olema sinu miks, millest tuleneb sinu motiiv seda tegevust teha.
Minu arvates ei ole loovus ja rutiin vastandid, vaid loovus aitab rutiini taluda. Saab leida igasuguseid loovaid lahendusi, et rutiinsed (=vastumeelsed) ülesanded saaks tehtud. Näiteks, et teen 5 lööki eestkäega ja 5 lööki tagantkäega.
Ilma rutiinsete tegevusteta tippu ei saa
Kas on võimalik nautida paprikate sorteerimist?
Kas isegi maailma kõige monotoonsem töö võib olla nauditav? Minu kogemus paprikate sorteerijana Austraalias näitab, et jah! Minu ülesanne oli lihtne: liini ääres seista ja sorteerida paprikad suuruse ja kvaliteedi järgi. Esmapilgul ei kõla see just unistuste tööna.
Aga mina nautisin seda täiega. Minu “saladus” oli seada endale väikeseid isiklikke eesmärke ja muuta rutiin võistluseks iseendaga. Katsetasin, kui kiire ma suudan olla vigu tegemata. See tähendas, et kui alguses oli iga liini ääres 4 töötajat, siis minu liinil oli peagi 3, siis 2 ja lõpuks tegutsesin mina üksi.
Mida õpetas mulle paprikate sorteerimine
See on nii hea näide sellest, kuidas isegi täiesti suvalist ja rutiinset tööd tehes saab seada endale väikesed, saavutatavad eesmärgid ja nautida eduelamust. Ja see ongi rutiini nautimise võti: leida oma sisemine motivatsioon ja viis muuta korduv tegevus mänguliseks.
Rutiin on vajalik – ilma selleta valitseks kaos
Tihti me mõtleme rutiinist liiga negatiivselt. Tegelikkuses on meil kõigil rutiini vaja, muidu valitseks ju täielik kaos.
kas rutiinis võib olla ka midagi positiivset?
Meil on kõigil oma rutiinid. Hommikurutiin. Lõunarutiin. Kohvipausid. Kindel tee, kuidas tööle või poodi läheme. Kindel järjestus, kuidas poes liigume:) jne.
Need ei ole ju halvad asjad?
Rutiin on nagu luustik, mis peab olemas olema. Raamistik, millele lisada põnevaid, mitterutiinseid, ootamatuid tegevusi.
Rutiin on ettearvatav ja meil on ettearvatavust väga vaja. Kuid mitte 100%.
Ehk et rutiin ei ole halb, igav, tüütu, vastik, vaid vajalik. Nagu ikka on oluline leida tasakaal rutiinsete ja uudsete tegevuste vahel.
Oluline on leida tasakaal
Kui sama tee poodi, tööle või lasteaeda tüütab ära, siis vali teine tee või viis kohaleminekuks.
NB! Rahaasjades saab rutiinsed asjad õnneks tihti automatiseerida, nt püsimaksed arvete tasumiseks ja investeeringuteks.
Tihti mõjutavad meid uskumused ja arvamused millegi kohta, millel ei pruugi tõepõhja olla, aga võivad saada takistuseks, et tegutseda. Millised müüdid on levinud aktsiate kohta?
1.müüt: Aktsiatesse investeerimine on ainult rikastele
See müüt kehtib investeerimise kohta laiemalt, aga üks pilk USA populaarseimatele aktsiatele ning võib selline tunne tekkida küll. Eriti mõned aktsiad enne splitti.
aktsiatesse investeerimiseks ei pea olema rikas
Õnneks on aktsiatesse investeerimine järjest kättesaadavam ning mitmed maaklerid pakuvad võimalust osta aktsiat ka tüki kaupa. See tähendab, et sa määrad summa – nt 50 eurot – ja ostad selle eest sind huvitavat aktsiat. Ükskõik, mis selle aktsia tükihind hetkel on.
Kui pikalt oli investeerimine kallis teenustasude tõttu – eriti välismaale – siis ka see ei ole enam nii. Eestlaste seas populaarseimad maaklerid – Interactive Brokers ja Lightyear – on väga väikeste teenustasudega. Seejuures lisas Lightyear hiljuti võimaluse osta ka Balti börsi aktsiaid (3 tk tasuta kuus) nii, et neid ei pea enam eraldi pangas hoidma.
2.müüt: Sa pead olema finantsgeenius, et aktsiatesse investeerida
See on mu lemmik levinud eksiarvamus, sest see hõlmab endas veel mitut müüti. See finantsgeenius on ülikonnas mees pilvelõhkujas, kes on väga aktiivne ja teeb muudkui midagi (väga tarka). Aktiivsusest veidi hiljem pikemalt, aga aktsiate ostmiseks ei pea kindlasti olema mees ega finantsgeenius (nt Kristjan Liivamägi:D)
aktsiatesse saab investeerida igaüks
Mis ei tähenda justkui ei peaks midagi teadma ja võiks tegutseda uisapäisa. Põhiteadmised majandusest ja ettevõtetest on kasulikud, aga selleks ei pea olema ekspert. Kas sa lepingu sõlmimiseks pead olema jurist? Poest saia ostes teed sa ka tehingu, kas selleks peaksid olema jurist või finantsgeenius?
Infot on tänapäeval väga palju. Selles orienteerumine võtab silme ees kirjuks ning see võib tekitada segadust ja hirmu, et ma ei tea piisavalt. Seepärast on olemas palju häid raamatuid ja kursuseid, mis sind aitavad.
3.müüt: Aktsiatega saab kiiresti rikkaks
See sama müüt kehtib ka investeerimise kohta üldisemalt, kuid tihti arvatakse just, et aktsiad on see viis, kuidas kiirelt rikkaks saada. Samuti on levinud müüt justkui sa polegi investor, kui sa aktsiatesse ei investeeri.
Tegelikkuses on investeerimine pikaajaline rahulik tegevus ning aktiivse “kiirelt rikastumise” tegevuse all mõeldakse kauplemist, mis samuti ei tee tavaliselt kiirelt rikkaks. See väljend on pigem pettusega seotud. Kauplemisest rääkisime Kariniga selles Räägiks rahast podcastis: Karin&Marin osas.
Ära unusta, et risk ja tootlus on omavahel seotud. Mida suuremat (ja kiiremat) tootlust ootad, seda suurem on risk.
Anna rahale aega, et kasvada
4.müüt: Sa pead pidevalt turgu jälgima ja aktiivselt kauplema
Kui me mõtleme aktsiatesse investeerimisest, siis tavaliselt tuleb meil silme ette kaupleja. Mäletan lapsepõlvest ühte oma lemmikseriaali, kus professionaalsed aktsiakauplejad pidevalt tegid tehinguid (ja olid telefoni otsas!), jälgisid graafikuid ja uudiseid. Ma ei osanud pikalt vahet teha, et tegemist oli kauplemise mitte investeerimisega. Hea näide: seriaal Billions
Billions – väga hea seriaal, aga see on kauplemine
Nagu juba mainitud on investeerimine pikaajaline tegevus, kus sa teed oste tavaliselt 1 x kuus, sest sul on palgapäev kord kuus. Sa pead teadma, kuidas sellel ettevõttel läheb, mitte nende aktsia päevasiseseid kõikumisi. Sa ei pea pidevalt arvuti taga graafikutes ja uudistes sõrmega jälge ajama. Sind huvitab, kas sellel ettevõttel läheb pikaajalises vaates hästi ehk sisu. Ja see on põnev!
Kuid võtab oluliselt vähem aega, kui aktsiahinna pidev jälgimine. Investorina piisab, kui sa oled jooksvalt kursis, kuidas ettevõttel laias laastus läheb ning näiteks viskad pilgu peale nende kvartaliaruannetele.
5.müüt: Kõige kallimad aktsiad on kõige paremad
See on nii loomulik. Tooteid või teenuseid ostes tähendab ju kõige kallim hind parimat kvaliteeti. Või vähemalt võiks tähendada.
Aktsiad ei ole luksuskaubad
Tegelikkuses ei ole aktsiate hinnad omavahel võrreldavad, et aktsia A maksab 10 eurot ja aktsia B 100 eurot, siis aktsia B on kallim – ja väärtuslikum. Või vastupidi, aktsia B on liiga kallis ja aktsiat A saab soodsalt.
Erinevatel börsiettevõtetel on erinev arv aktsiaid ning seepärast ei ole nende aktsiate hinnad üks-ühele võrreldavad. Seepärast vaadatakse erinevaid suhtarve, aga ka näiteks, kas ettevõte on kasumlik, kas kasum kasvab jne.
Sind kui pikaajalist investorit ei pea huvitama niivõrd aktsia tänane hind, kui see, kuidas ettevõttel tegelikult läheb. Mitte otseselt ettevõtte aktsiahinnal. Kuigi peab jälgima, et aktsial ikka ostjaid ka oleks, kui müügisoov peaks tekkima ehk aktsia likviidsust.
Olin juba mõnda aega investeerinud, kui märkasin, et mul oli tekkinud investeerimispäevik. Füüsiline märkmik, kuhu ma kirjutasin oma investeeringud, eesmärgid, mõtteid jne. Armastan märkmike ning tundsin, et käsitsi kirjutamine annab mulle parema ülevaate, aitab seada selgemaid ja läbimõeldumaid eesmärke ning mõtted jäävad läbikirjutades paremini meelde.
Öeldakse, et kirja pandud eesmärk täitub tõenäolisemalt. Seda tundsin ka. Eesmärk ei tohtinud olla liiga suur, vaid pidi tunduma saavutatav. Selle jälgimiseks joonistasin päevikusse edumeetri (progress bar`), kus värvisin ära oma väikesed sammud eesmärgi suunas.
Edumeeter ehk progress bar
Mõtlesin, et kui see päevik on mulle nii suureks abiks, siis ta võiks ka teisi aidata. Arvasin, et kindlasti on palju selliseid päevikuid juba olemas, kui üllatuslikult mina midagi sarnast ei leidnud. Ka mitte ingliskeelsena.
Järelikult tuleb ise toode teha. Olin juba varem 2 reisivõluri toodet teinud nii, et toote tegemine oli selge. Pidin ainult läbi mõtlema, kuidas see päevik kõige paremini kasutajat aitaks.
Reisivõluri reisipäevik aitab sul reisi nautida
Sellest tekkis päeviku samm-sammuline ülesehitus, mis oli ka minu kursuse “Rahatarkuse nurgakivid” kondikavaks ning millest lähtusime Kati Oravaga ka “Visuaalse lihtsustamise lühikursusel”. Kõigepealt mõelda, mis on sinu miks? Miks sa üldse tahad oma rahaasjadega tegeleda? Miks investeerida? Sest see on pikaajaline teekond. Mitte sprint, vaid maraton.
Seejärel kaardista hetke olukord, sea eesmärgid ning pane paika oma põhimõtted (strateegia), millest sellel pikal teekonnal lähtuda. Oledki valmis teele asuma!
Oluline on aeg-ajalt kokkuvõtteid teha, et siis edasi minna.
Investeerimispäevik on 12 kuu märkmik, st kuu nime kirjutad ise. Võid märkmikuga alustada ükskõik, millal ning võid seda täita ka iga paari kuu tagant või hoopis poole aasta kaupa. Oluline on aeg-ajalt päevik kätte võtta ja teha väikeseid kokkuvõtteid. Kas oled teel oma eesmärkide suunas? Kas eesmärgid on vahepeal muutunud? Mis on sinu järgmine samm?
Mikroinvestori investeerimispäevik aitab alustada ning seejärel järjepidevalt tegutseda. Need on 2 kõige raskemat asja rahatarkuse teekonnal.
Tee vahekokkuvõtteid, et märgata väikeseid edusamme
Rahatarkuse teekond ei ole sprint, vaid maraton. Sellel pikal teekonnal kulub iga abiline marjaks ära.
Investeerimispäevik sobib hästi ka kingituseks – sõbrannale, emale, endale, lapsele … See on sõbralik viis nügida seda lähedast, kes rahatarkuse maailma pelgab või pidevalt lubab esimese sammu ära teha, kuid selleni kuidagi ei jõua.
Nii ilusa ja sametise päevikuga on lausa lust tegutsema asuda!
Kindlasti oled neid ütlusi kuulnud. Need on väga õiged ütlused ning näitavad, et investeerimine on pigem rahulik tegevus, mis toimub taustal. Investeerimise võib muuta väga lihtsaks ja automaatseks.
Kuid siiski ei tasu aastat alahinnata.
Mõtle, kus sa olid aasta tagasi?
Mulle meenub esimesena loomulikult kursus “Rahatarkuse nurgakivid”, sest aasta tagasi valmistasin kursust alles ette. Ausalt öeldes tegelesin alles konseptsiooni paika panemise, külaliste kutsumise ja kursuse müügiga. Valmis ei olnud mitte ühtegi videot.
Aasta on möödas ja peagi alustab juba kursuse 4.lend. Sel korral on mul juba olemas 72 videot kokku 33,5h. Pean need vaid üle vaatama-kuulama ning lisama uusi mõtteid, mis on tekkinud. Teen kursust kogu aeg veel paremaks ning kuna kursusele jääb ligipääs terveks aastaks, saab iga osaleja neist uuendustest osa.
Kõik olulised teadmised rahatarkusest
Kursus on vastu võetud veel paremini, kui ma julgesin loota. See päriselt muudab elusid. Mis kõlab väga ameerikalikult ja suurejooneliselt, aga on tõsi.
Sest aastaga jõuab nii palju.
Me elame oma majas!
Aasta aega tagasi oli see vaid unistus.
Meie peamine eesmärk oli saada soe majja. Selleks müüsime viimased eriaisiku aktsiad ja võtsime ämmalt natuke laenu.
See, et aasta lõpuks on meil vannituba, tundus siis veel kauge unistusena.
Vannituba tundus kauge unistusena
Nüüdseks oleme juba 8 kuud majas elanud ja köögi ettemaks on makstud.
Ühtegi imet ei ole juhtunud ega lotovõitu saanud. Kõik on toimunud samm-sammu haaval. Majaehitusest on nii palju õppida ka investeerimisel, aga üldse elus. Sellepärast ma ei väsi kordamast, et ei tasu alahinnata pisikesi samme ja summasid.
Meie laenuta maja ehitus (ok ämmalt võtsime väikese laenu, täpsustan siis, et kodulaenuta) ei ole mingi ime, vaid seda saab korrata igaüks. Jah, see ei ole lihtne. See võtab aega ja nõuab palju järjekindlust. Teadmine, mis on sinu miks, aitab sind läbi ka rasketest hetkedest ning tegutsed ka siis, kui eesmärk tundub liiga suur, et olla tõsi.
kinnisvara puhul on olulisim asukoht
Aga investeerimine?
Investeerimine on hetkel tagaplaanil, sest majaehitust investeeringuks pidada ei saa. Kodu ei ole investeering. Samas on see rahatarkusega seotud sellest aspektist, et tänu kodulaenuta ehitamisele on meie igakuised püsikulud madalad. Meie kommunaalkulud on seni olnud umbes samad, mis korteris.
Samas on meie investeeringud meid maja ehitamisel väga aidanud.
Ka mina ei julgenud loota, et väikeste summadega 7 aastat tagasi alustades jõuan viie aastaga 40000+ portfellini (ma täpset summat ei teagi, sest müüsin portfelli jupphaaval). Mis on väikesed summad? Alustasin 25 euroga kuus ning mitte kunagi ei investeerinud korraga rohkem, kui 200 eurot.
maja ehitus on sarnane investeerimisele
Kui me maja laenuta ei ehitaks, võiksime olla saavutanud finantsvabaduse esimese taseme (piisavalt suure portfelli, et katta elamiskulud). Kasutan sõna “võiksime”, sest ma pole kindel, et finantsvabadus oleks piisavalt tugev miks, mis oleks meid samamoodi tegutsema pannud. See tundub palju abstraktsem, kui maja. Ega asjata pole kinnisvara eestlaste lemmikvaraklass, seda saab katsuda!
Kus sa sooviksid olla aasta pärast?
Kõigepealt tasuks mõelda, kus sa sooviksid aasta pärast olla. Mis võiks olla muutunud?
Ka mind üllatab iga kord, kui ma mõtlen, kui OLULINE samm on teha endale III sammas. Üks meie sõber tegi hiljuti lõpuks III samba ja pani sinna alustuseks 5 eurot. Seni oli ta samba tegemist kogu aeg edasi lükanud, sest ta ütles, et tal pole selle jaoks praegu raha. Ta arvas, et sinna peab ikka ühe korraliku summa sisse panema.
Lõpuks jäi ta uskuma minu juttu, et kõige olulisem on III sammas ära teha ja kanda sinna ükskõik, mis summa. Järgmine samm võiks olla püsimaksekorraldus. Kasvõi 5 eurole. Talle saan ma aeg-ajalt meelde tuletada, et kas sa oled III sambasse raha juurde kandnud, aga mõistlik on siiski teha püsimaksekorraldus. Siis sa ei pea sellele enam mõtlema ega aega kulutama.
Miks see on nii oluline samm?
Pensioniaeg tundub nii kaugel olevat https://pngtree.com/
Sest, kui sul on raha kasutusele võtmiseni (kasutan seda terminit, sest pensioni saabudes ei pea raha kasutama hakkama ega kohe kindlasti mitte võtma terve summa välja) aega, siis on rahal aega kasvada. Ka pisikesel summal.
Sul on võimalus samal ajal seda summat vähehaaval tõsta. Riik premeerib sinu tublidust igal aastal veebruaris-märtsis tulumaksutagastusega. Praeguse seisuga, kui oled aasta jooksul 100 eurot sisse pannud, saad tuludeklariga tagasi 20 eurot. Paned selle summa ka III sambasse ja saad ka sellelt järgmisel aastal tulumaksu tagasi. Nii liitintressi maagia toimibki.
See on kõigest üks pisike samm sinu tuleviku heaks.
Meelerahu on hindamatu
Teeks ühe veidi suurema sammu?
Tule osale kursusel “Rahatarkuse nurgakivid”. 16.septembril alustab selle aasta viimane grupp. Väike mentorgrupp toetab ja innustab.
Kursusel seame eesmärke ja paneme paika tegevuskava, kuidas me eesmärkideni jõuame. Igal nädalal annan sulle tagasisidet ja juhin mh tähelepanu, kas su tegevusplaan aitab sind eesmärkide suunas või peaksid veel midagi lisaks tegema, et nendeni jõuda. Mõtlen sinuga aktiivselt kaasa, et leida just sulle sobivad lahendused.
Kursuse käigus valmib sinu isiklik strateegia, mis aitab sind pikal investeerimisteekonnal. See on elav dokument, mida tasub aeg-ajalt üle vaadata, kuid sa saad selle nurgakivid paika. Annan sulle teadmised, millest lähtudes seda vajadusel muuta ja kohendada.
Sa ei pea enam kunagi tundma, et sa ei tea piisavalt. Sa ei tea kindlasti kõike ja rahatarkuse teekond tähendab ka pidevalt uusi teadmisi. Kuid kui sa oled saanud kursuselt tugeva stardipaugu, siis edaspidi on rahatarkus loomulik osa sinu elust.
Usu mind aasta pärast oled sa endale väga tänulik.
Näiteks vastuse otsimisel küsimusele, kuhu investeerida? Sellele kahjuks või õnneks ei ole lühikest konkreetset vastust, et sinna. Ei ole olemas kõigile sobivat ühte varianti.
Vastupidi, selleks et seda otsust teha, on sul vaja teadmisi, aga mitte ainult investeerimise kohta. Investeerimine on osa meie elust. Sellepärast meeldib mulle öelda, et rahatarkus peaks olema loomulik nagu hambapesu.
Mult on mitmed inimesed küsinud, kas tulla minu juurde mentorlusse või kursusele “Rahatarkuse nurgakivid”? Seni on alati vastus olnud: vali kursus. Miks?
Miks valida kursus rahatarkuse nurgakivid
1. Teadmised
Millal on teadmisi piisavalt? Mida on vaja teada? Kaua pean teadmisi koguma, et saaks tegutsema hakata?
Infot on nii palju, et võtabki silme eest kirjuks ja võib tekkida olukord, kus mitte kunagi ei tundu, et teadmisi oleks piisavalt.
See on üks väga oluline põhjus, miks ma panin kokku põhjaliku ja laia teemaderingiga kursuse “Rahatarkuse nurgakivid”. Kui sa oled selle kursuse läbinud, siis luban sulle, et tead piisavalt. Et tegutseda.
Sa tead piisavalt igast olulisest teemast (sh juriidikast ja psühholoogiast) ning su teadmised moodustavad omavahel seotud tervikpildi.
See on teine põhjus, miks ma kursuse tegin. Infot on nii palju, et enamasti on meil killuke siit ja killuke sealt. Minu eesmärgiks on panna need killud kokku tervikuks. Nagu puzzle.
Lisaks tervikpildile, sa tead omavahelisi loogilisi seoseid, mis on väga tugev alus edasiste teadmiste ja kogemuste kogumisel.
Teadmised on videodena, et sa saaksid neid rahulikult endale sobival ajal ja tempos (nt kasuta kiirendust!) kuulata. Neid ei pea järjest kuulama, võid vabalt valida just praegu sind kõnetavad teemad. Juurdepääs kursuse keskkonda jääb aastaks.
Kuula kursust endale sobival ajal ja tempos
2. Kogemused ja näited
Kuigi kõige paremini õpetavad enda läbikolistatud ämbrid, siis päris kõiki ei pea ise läbi kolistama. On mõistlik õppida ka teistelt.
Kursusel jagan enda 7+ aastat kogemust investeerimisel ja lisaks oma elukogemust. Jagan ka nt oma karjääripöördeid – kuidas juristist sai rahatarkuse jagaja? Ametnikust ettevõtja?
Toon palju nii enda kui ka klientide ja jälgijate näiteid.
Ma ei saa lubada, et peale kursust sa enam vigu ei tee – see ei ole võimalik. Me oleme inimesed ja eksimine on inimlik. Vastupidi, peale kursust sa tead, et kõige mõistlikum on leppida sellega, et sa teed vigu, aga sa võtad neid õppetundidena. Enda vigadest õpime me kõige paremini ja kiiremini.
laiapõhjalised teadmised rahatarkusest ja psühholoogiast
3. Väike toetav ja innustav grupp
Mulle kurdetakse tihti, et pole kellegagi rahast rääkida. Et rahatarkuse teekond on väga üksildane.
Kursuse saad läbida ka iseseisvalt, kuid soovitan kindlasti kaaluda mentorgrupiga varianti. See annab sulle inimesed, kellel on sinuga sarnased eesmärgid ja hirmud ning kellega saab rahast rääkida.
Grupp on väike, et tekiks usalduslik õhkkond ning kõik saaksid jagada oma muresid ja mõtteid. Teised grupiliikmed innustavad ja inspireerivad tegutsema. Kui tema saab, siis saan ka mina.
Või taipad hoopis, et see pole mulle ja mulle meeldib hoopis teisiti. See on väga oluline taipamine.
Grupp kohtub kord nädalas Zoomis ning me seame igaks kohtumiseks eesmärke, mis selleks ajaks on tehtud. See innustab tegutsema. Kui sa oled grupile lubanud, et midagi saab tehtud (meil on jagatud tabel, kus eesmärgid on kirjas!), siis sa teed selle ära. Kasvõi viimasel minutil.
Samas ei ole need eesmärgid kivisse raiutud. Nagu ka sammud rahatarkuse teekonnal. Võib selguda, et võtsid liiga suure eesmärgi või tuli sul hoopis mingi muu palju parem mõte. Kõike saab muuta. Peamine on tegutseda, sh mõelda läbi, mis sind kõnetab ja sulle sobib.
Kord aastas teen Mikroinvestori vilistlaste kokkutuleku (seni oleme kohtunud Tallinnas ja Hiiumaal), et ka näost-näkku kohtuda. See on suurepärane võimalus kohtuda ka teistel lendudel osalejatega.
Käime ka mõnel Eesti börsiettevõttel külas. Seni oleme külastanud Kaubamaja ja LHV-d.
Rahatarkusega seotud juriidika
4. Iganädalane tagasiside minult
Kui valid grupiga variandi, saad igal nädalal minult tagasisidet oma kodutööle. Kasuta seda julgesti!
Kodutööde tegemisel on sul vabad käed, kuidas neid täpselt teha. Julgustan alati panna kindlasti kirja oma mõtteid ja küsimusi, et neile tagasisidet saada. See on sisuliselt individuaalne iganädalane mentorlus. Lisaks teadmistele ja grupis küsimuste arutamisele.
Kui sa valid kursuse iseseisva läbimise, siis ma sulle iganädalast tagasisidet ei anna, aga võid julgelt küsimusi küsida.
Teen 2x kursuse jooksul Zoomis Q&A minuga, kus vastan kõigi kursusel osalejate küsimustele. Need on väga kasulikud ja põnevad kohtumised.
5. Sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan
Iganädalaste ülesannete eesmärgiks on, et neist saaks lõpuks kokku sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan. Et sa mõtleksid läbi kõige olulisemad teemad ja punktid.
Seepärast rõhutan ka minu tagasiside olulisust. Mõtlen sinuga kaasa, küsin küsimusi ja juhin tähelepanu, millele veel võiks mõelda. Julgustan sind ja kiidan su edusamme, sest me ise oleme tavaliselt endaga liiga karmid. Või ei märka edusamme, sest need tunduvad nii väikesed.
Jagan viimasel nädalal ka enda strateegiat ning selgitan, kuidas see on aja jooksul arenenud ja muutunud.
Lisaks jagan oma portfelli.
Kursuse lõpuks on sul oma strateegia ja tegevusplaan
6. Külalised
Sa ei pea leppima ainult minu teadmiste ja kogemustega. Kutsun külla erinevate valdkondade spetsialiste. Kohtumised toimuvad Zoomis ning saad külalistelt ka küsimusi küsida.
Sul on juurdepääs ka varasemate külaliste vestluste salvestustele. Meil on külas käinud kinnisvaramaakler, advokaat, jurist, võlanõustaja, maksuametnik, kodulaenude osakonna juht ning tarbijakaitse.
Kursus kui kiirendi
Selle asemel, et ise lugeda, katsetada ja proovida 7+ aastat, on sul võimalus saada osa minu teadmistest ja kogemustest. Olen sulle välja valinud kõige olulisema.
Lisaks olen nii ise, kui ka on grupp sulle toeks, inspiratsiooniks ja innustajaks. Grupi olemasolu aitab ka motivatsiooni hoida.
Millal tulla mentorlusse?
Mentorlusse soovitan tulla, kui sul on mingi konkreetne küsimus, mis vajab lahendamist. Kui sa tunned, et sul on olemas teadmised, kuid oled segaduses, kuidas edasi? Kui sa soovid tuge ja mõtteid põrgatada.
Mentorlusse saab tulla ka alati peale kursust. Soovitan kursuse enne läbida, et olla kindel, et sul on rahatarkuse nurgakivid paigas.
Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud. Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.
Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.
Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)
Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.
Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.
Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.
Langus on alustajale hea
Kuidas saab langus hea olla? https://giphy.com/gifs/
Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.
Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.
Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna
Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm https://giphy.com/gifs/
See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.
Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.
Mida selle hirmuga ette võtta?
Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.
Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?
Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.
Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda? https://giphy.com/gifs/
Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.
Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).
Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.
Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com
Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.
Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.
Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.
Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus.
Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.
Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks
Pole olemas ühte võlurohtu https://giphy.com/gifs/
Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.
Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.
Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.
See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.
Lepi sellega, et eksid
Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka.
Lepi sellega, et me kõik teeme vigu https://giphy.com/gifs/
Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.
Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).
Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?
Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.
Miks vigadest ei räägita?
Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.
Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada? https://giphy.com/gifs/
Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.
Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.
On aeg aasta kokkuvõte kirja panna. Oli põnev, äge ja üllatusi täis aasta. Kariniga meie Räägime rahast podcastis aastat kokku võttes jäi minu puhul kõlama, kuidas mu ellu tuli uusi põnevaid asju mitte plaanides, vaid olles avatud uutele ideedele ja võimalustele. Kuidas need uued põnevad kogemused minu ellu jõudsid?
Kus olin aasta tagasi?
Aasta tagasi plaanisin oma esimest tasulist Mikroinvestori rahaasjade väljakutset (veebruaris alustas), sest 2021.a lõpus tehtud tasuta katsetus oli väga edukas ja täitis oma eesmärki. Osalejad asusid tegutsema ja tegid enamus pigem rohkem, kui olid julgenud plaanida.
Aasta hiljem olen jaganud rahatarkust kokku julgelt üle 100-le inimesele! See on minu jaoks üllatavalt suur number, sest ma tegutsen väikeste gruppidega. Väikese grupi eelis on usalduslik ja toetav õhkkond. Samuti jõuan nii kõiki aidata ja toetada.
Kasutan oma aasta kokku võtmiseks oma kritseldamise õpetaja ja mentor Kati Orava (@katiorav) jagatud spikrit:
Kaartide idee tekkis Karolinal teel Hiiumaale Investeerimisfestivalil Kristi Saare ja Marko Oolo üleskutsest tekkinud mastermind grupi kohtumisele. Kuna Karolina tundis grupist ainult mind, siis tal tekkis mõte, et nn rahakaardid oleks väga head jäämurdjad.
Olin Karolina ideest koheselt vaimustuses ja ütlesin, et teeme ära!
Pakis on 2 erinevat mängu, et rahast rääkimine oleks lõbus
Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et kaardid on nii soojalt vastu võetud. Samuti, et kaardid täidavad oma eesmärki: rahast rääkimine on loomulikum, põnev ja mänguga on rahule jäänud ka esmalt skeptilised olnud inimesed. Eelteadmisi ei ole vaja, eesmärgiks on arutlemine ja kaasamõtlemine.
Mul oli mõnda aega meeles mõlkunud mõte, et võibolla peaks podcasti tegema. Aga mul ei olnud tekkinud head ideed, et kellega (teadsin, et üksi lobiseda ma ei soovi) ja täpsemalt mida ja kuidas.
Selgus saabus ka podcasti nime ja idee osas. Inspiratsiooni sain meie kaartide ideest: muuta rahast rääkimine loomulikuks. Nii kaardid, kui ka podcast on mõeldud kõigile. Alustasime podcastiga algusest eesmärgiga julgustama inimesi oma rahaasjadele mõtlema ja nendega tegelema.
Ägedad (raha)naised ja networking
2022.a sain lõpuks aru, kui oluline on networking. Enne seda nokitsesin omaette ja olin väga rahul. Kuulasin teiste lugusid ja alustasin enda loo jagamisega blogis, aga ma ei saanud aru, miks peaks tahtma võõraste inimestega rahaasju arutada?
Parimad asjad juhtuvad minu arvates loomulikult. Kõigepealt osalesin Naisinvestorite Klubi õpigrupis. Seejärel kutsus Kristi mind õpigruppi juhtima (olin kohe nõus) ja hakkasin ise väljakutseid korraldama jne. Nii see läks.
Peale rahaasjade väljakutset on osalejatel võimalus liituda Mikroinvestori rahaasjade grupiga
Miks on networking ja teistega suhtlemine oluline? Meil kõigil on oma lugu. Oleme erinevad, mõtleme ja tegutseme igaüks isemoodi ja see erisus on rikkus. Koos on lihtsam!
Käivitasime 2022.a sügisel Hiiumaa Investeerimisklubi eesmärgiga levitada rahatarkust ja innustada hiidlasti oma rahaasjadega tegelema. Aitäh, Kristinale, kes mulle selle ettepaneku tegi. See oli samuti idee, millega ma kohe kaasa läksin.
Hiiumaa Investeerimisklubi ja Hiiumaa Arenduskeskuse koostöös käivad Hiiumaal tuntud investorid inpireerimas
Rahandusministeerium palus mul käivitada Õpetajate Investeerimisklubi õpetajatele, kes olid läbinud Õpetajate Mentorklubi, kus ma eelmisel aastal Hiiumaa mentor olin. Katsetasime väikese grupi mastermindi sarnast formaati koos koolituse osaga.
Katsetus oli väga edukas, kõik õpetajad said juurde julgust ja teadmisi ning asusid agaralt toimetama. Nii enda rahaasjadega, kui ka koolis õpilastele oma teadmisi jagama. Kahjuks ilmselt samas formaadis jätkamine pole väga jätkusuutlik. Eks näis, mis edasi saab.
Koostööd
2022.a tõi minu ellu mitu põnevat koostööd. Lisaks juba mainitutele tegime Tekstimeister Triinuga väljakutse ettevõtjatele, mille eesmärgiks on pakkuda tuge, inspiratsiooni ja motivatsiooni üksi toimetavatele ettevõtjatele. Väikeses grupis jagame oma kogemusi, mõtteid ja arutleme erinevate õnnestumiste, väljakutsete ja õppetundide üle. Uus väljakutse grupp alustab juba veebruaris.
Tule teeme koos ära!
Ettevõtluskoolitaja ja -mentor Sirle Truutsiga tegime mitmes formaadis koostööd. Kõigepealt käis Sirle minu ja Triinuga arutlemas mikroettevõtja väljakutsete teemal ettevõtja väljakutse raames (salvestus on väljakutses osalejatele tasuta boonus). Aasta lõpus rääkisime Sirlega hirmudest investeerimisel ja ettevõtluses inspireerituna tema uuest raamatust “Hirmud ettevõtluses”. Tegemist on väga hea raamatuga, millele kehtib minu sooduskood “mikroinvestor” (-10%).
Hetk, mis oli üllatav
Naisinvestorite Klubi tiim
Mainisin, et Kristi Saare kutsus mind Naisinvestorite Klubi õpigrupi juhiks, mis oli suurepärane võimalus rahatarkust jagada. Kuid ma ei taibanud pikalt, et see tähendas ka klubi tiimi liikmeks saamist. Tiim koosneb väga ägedatest naistest ning see on lisaks imeline võimalus networkida ja koos rahatarkuse maailmas toimetada.
Panustan Naisinvestorite Klubi tiimis raamatu- ja meediaklubis
Esimesed kohtumised jälgijatega
Naisinvestorite Klubi konverentsil kohtasin kahte oma jälgijat (eraldi), väga eriline ja huvitav tunne. Minu jaoks esmakordne kogemus.
Naisinvestorite Klubi konverentsil aasta tipphetk
Konverentsil pidi lauas jagama oma aasta tipphetke ja 2 inimest ütlesid, et selleks oli minuga kohtumine! See on nii humbling ja südantsoojendav. Hoian seda südames nendeks hetkedeks, kui on raske ja mõtlen, miks ma seda teen üldse. Neid hetki vahest on olnud ja usun, et tuleb veel, sest need on nii loomulikud osad elust. Kuigi mulle väga meeldib, mida ma teen. Teadmine, et ma suudan inimesi päriselt aidata – see on minu MIKS.
Naisinvestorite Klubi konverents on suurepärane võimalus suhelda raha teemadel
Hetk, mis oli õpetav
Harjutasin EI ütlemist.
Ka mulle ei ole see lihtne, eriti kuna rahatarkuse jagamine on minu jaoks uus valdkond. Olen seda nüüdseks teinud aasta aega. Hariduselt ja kogemuselt olen ju hoopis jurist. Juriidilised teadmised tulevad muidugi kasuks ja olen väga palju muid asju ka elu jooksul juurde õppinud ja kogenud. Rahatarkust olen kogunud üle viie aasta nii koolitustel, raamatutest, Coursera kursustelt, kui ka oma kogemusest. Aga ei ütlemine on nii raske, sest äkki ma ütlen ei suurepärasele võimalusele? FOMO ehk hirm millestki ilma jääda mängib ei ütlemisel väga suurt rolli. Olen väga rahul ja uhke enda üle, et suutsin ei öelda ja usun, et sisetunne ei peta. Samuti kaalusin kõik need olukorrad ka poolt- ja vastu argumentidega läbi. Meil kõigil on piiratud aeg ja seepärast on loomulik, et kõigele ei saa jah öelda.
Ja ei juhtunudki midagi hullu, kui ütlesin EI.
Head asjad, mida …
Nägin: võimalusi.
See on kindlasti üks 2022.a märksõnu. Nagu ka podcastis jagasin, siis väga palju huvitavat tuli minu ellu tänu sellele, et olin avatud nii enda, kui teiste ideedele ja viisin need ka ellu. Nii üksi, kui koos teistega.
Tegin: Mikroinvestori üritused.
Kui ma 2021.a detsembri lõpus tegin esimese Mikroinvestori Q&A, kus vastasin ise küsimustele, siis ei teadnud ma isegi seda, kas tuleb veel Q&A-sid. Varsti peale esimest korda hakkasin Q&A-sse külalisi kutsuma ning täiesti loomulikult tekkis Mikroinvestori kogemuslugude sari, kus inimesed jagavad oma rahatarkuse teekonda. Veidi hiljem lisandus Külas on ekspert sari, kuhu kutsun erinevate valdkondade eksperte, et siduda nende valdkonda rahatarkusega.
Mikroinvestori Q&A külalised aastal 2022
Ütlesin: jah ja ei.
Ideedele ja võimalustele tuleb öelda nii jah, kui ka vahest ei.
Kogesin: et teen seda, mis mulle sobib, meeldib ja innustab nii mind kui teisi.
Saavutused
Puhkasin jõulude-aastalõpu ajal. Minu jaoks suur saavutus.
Õpetamine (sh õppevideod) ja rahatarkuse lihtsustamine. Avastasin, et minu oskuseks on rääkida keerulistest asjadest lihtsalt. Selle oskuse avastasin juristina, sest koolitasin ja nõustasin just mittejuriste. Samuti taasavastasin, et mulle meeldib õpetada ja koolitada. Olen tegelikult koolitanud peaaegu kogu oma tööelu jooksul.
Eraisiku portfell oli 5 aastaga kasvanud 25 eurolt 40 000-le (ilma sammasteta).
Mikroinvestorina jõudsin aastaga oluliselt kaugemale, kui ma oleks uskunud.
Väga oluline on teada oma “miksi”, siis ei ole raske ka aktsiad ära müüa
Aasta tegu: müüsin eraisiku portfelli. See ei olnudki raske, mis mind üllatas, aga põhjus on lihtne. Meie miks: maja ehitus. Kui sa tead, mis on sinu miks, siis see aitab sul motivatsiooni hoida ja järjekindlalt tegutseda, aga ka raskeid otsuseid vastu võtta.
Võimalus alustada uuesti: kogenenuma ja oluliselt targemana.
Tegin oma esimese investeeringu aprillis 2017.a. Kandsin 25€ LHV kasvukontole.
Rahatarkust oli mul sel hetkel väga vähe. Ma ei ole pikalt uurija ja kaaluja, vaid otsustasin peaaegu kohe tegutsema asuda.
Tekkis mõte, uurisin veidi variante ja minust saigi investor. Summa suuruse võtsin laest. See tähendab, et number on suvaline. Arvasin, et 25 eurot on summa, mis mul muidu märkamatult ära kulub, kuid samas mitte väga väike.
Märkmete tegemine aitab motivatsiooni hoida ja eesmärke saavutada
Miks ma räägin nüüd 5+ aastat hiljem uuesti alustamisest?
Otsustasin hiljuti, et müün ka meie viimased eraisiku Balti aktsiad maha, et maja ehitust kiirendada.
Otsus tuli uskumatult kergelt. Ilmselt, kui oled otsa lahti teinud, (olen jaganud varem oma müüke siin blogis) siis läheb juba lihtsamalt. Ja muidugi, kui on olemas hea põhjus, miks müüa.
Olen varem jaganud, et inspiratsiooni sain teiste lugudest. Näiteks jagas Marko OoloInvestor Toomase konverentsil oma loos, kuidas ta kodu sissemakseks võttis suure tüki oma portfellist. Ka Kristi Saare müüs oma Balti aktsiad maha, et kodu ehituseks krunt osta.
Ilmselgelt ei leiuta ma siin jalgratast.
Inspiratsioon teiste kogemusest selle asemel, et jalgratast leiutada
Networkingu võlud ehk räägi inimestega
Sain oma mõttele kinnitust ka hiljuti Rahatarkust jagavate naistega õhtust süües. PinsiPõlv jagas oma kogemust, kuidas ta kodu jaoks raha välja võttis ja hiljem palju kiiremini sama suure portfellini jõudis.
See on minu teine mõte, lisaks sellele, et ma võtan selle raha ju kodu jaoks. Nimelt olen nüüd palju targem ja kogenum. Täiesti loogiline, et senise 5 aasta asemel võiksin jõuda sama kaugele oluliselt kiiremini.
Samuti on eesmärgiks investeerida suuremate summadega, kui alustatud 25€ kuus. Endiselt mitte oluliselt suuremate summadega, aga tänu kogutud rahatarkusele ei pea ma enam summasid laest võtma:).
Teistega arutades tekib endal mõtteid ja selgusehetki, aga saad ka nõu ja teiste arvamusi, mõtteid
Pole mõtet taga nutta olnut, vaid vaatan optimistlikult tulevikku. Turud ei pruugi mind üldse toetada nagu nad vahepeal seda tegid, aga saangi järelikult sama raha eest rohkem aktsiaid.
Minu üks nippidest on algusest peale olnud valida, mida ma jälgin ja võrdlen. Näiteks ma väga pikalt vaatasin, kui palju ma ise sisse panen, mitte seda, mis mu investeeringute turuväärtus (paberil) on. Sest sissepandud summasid ma saan kontrollida, turgude käitumist mitte.
Kui turgudel ei lähe hästi ja sama raha eest saab rohkem aktsiaid, siis tasub nende väärtuse asemel võrrelda koguseid. Mitu aktsiat oli mul enne ja kui kiiresti suudan sama koguse nüüd osta.
Sellepärast investeerimispsühholoogia nii põnev ongi. Pead üles leidma, mis sind kõnetab, motiveerib ja aitab sinu eesmärke saavutada.
Alustava investori mentorprogrammi töölehtede kava esimene leht
Minu viimase aja avastus on visuaalne lihtsustamine, mis aitab motiveerida ja lihtsustada. Üritan seda imelist vahendit peagi ka Alustava investori mentorprogrammis kasutada.
Hetkel on peamine fookus maja ehitusel ja rahatarkuse jagamisel, kuid vaikselt hakkame ka portfelli uuesti üles ehitama. Sel korral ettevõtte portfelli.
Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid.
Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.
Mina ja investor?
Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud
Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.
Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.
Elasin palgapäevast palgapäevani
Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.
Küll see palgapäev on alati kaugel:) Isegi siis oli, kui saime Austraalias igal nädalal palka!
Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.
Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.
Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?
Aga mul lihtsalt ei jää raha “üle”
Arvan, et kahel põhjusel:
Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.
Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).
Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.
Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada.
Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.
Jagan enda lugu palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni ja annan mõned nipid, kuidas ka sina seda teha saaksid.
Kahjuks peavad pettuma need, kes arvasid, et juttu tuleb ümbrikupalgast … Kirjutan hoopis järjekordsest mõtteveast: mentaalne arvepidamine.
Miks me teeme mõttevigu?
Me teeme päevas sadu otsuseid. Enamuse neist märkamatult.
Meil ei ole aega ega energiat igat otsust põhjalikult analüüsida ja kaaluda. Sellepärast aitavad meid rutiinid, nt mida söön hommikusöögiks. Me proovime otsustamise teha võimalikult lihtsaks ja automaatseks.
Mõtlemine võtab palju aega ja energiat
Kas sa kujutaksid ette, et iga väiksemagi asja puhul peaksid enne kõik poolt ja vastu argumendid välja mõtlema ja seejärel läbi kaaluma? Me ei jõuaks just palju tehtud.
Lihtsustamine aitab meid, kuid see võib põhjustada ka vigu. Mõttevigu.
Mis on nn ümbrikute või kontode süsteem ning kas ja kuidas see toimib?
Üks nippe oma rahaasjade haldamiseks on eelarve koostamine ja kulude jälgimine. Selle lihtsustamiseks kasutatakse muuhulgas näiteks ümbriku või kontode süsteemi.
See süsteem tähendab, et sa jaotad oma raha ja kulutused kategooriatesse. Näiteks eluasemekulud, toit, meelelahutus, riided jne. Ise valid, mitut kategooriat kasutad. Mina kasutan väga lihtsat varianti: jaotan raha majafond, investeeringud ja raha elamiseks.
Võid iga kategooria jaoks valida erinevat värvi ümbriku Photo by Ranurte on Unsplash
Kui sa eelistad sularaha, siis paned raha kategooriate kaupa ümbrikutesse (Seda teeb näiteks blogija Elli Lepik), kui sa sularaha ei armasta, siis võib kasutada erinevate pangakontode süsteemi. Igas pangas saab avada mitu erinevat kontot ja neile ise nimed panna. Nt reisifond, majafond, meelerahufond jne.
Mentaalne arvepidamine (mental accounting)
See raha kategoriseerimine on mentaalne arvepidamine. See võib aidata kulusid kontrolli all hoida, sest kui igal kontol või ümbrikul on oma eesmärk, siis on palju raskem sealt millegi muu jaoks raha võtta. Tunned end lausa süüdlasena, kui millegi muu jaoks raha näpistad.
Meil on näiteks majafond, kuhu kogume maja ehituseks raha ning sealt naljalt raha võtta ei taha. Sest eesmärk – oma maja – on nii selgelt silme ees.
Eesmärk silme ees muudab majafondist raha võtmise väga raskeks
Kui me rääkisime Mikroinvestori Q&A-lmeelerahust, siis tuli juttu ka sellest, et võiks enda jaoks reeglid paika panna, millal võib meelerahufondist raha võtta. Ilma reegliteta kipub mõni sealt pidevalt raha kandma (palgapäeval kannan tagasi), teine aga ei raatsi ka hädaolukorras sealt raha võtta. Kui saab muidu hakkama, siis on väga hästi, aga kahjuks olen kuulnud ka juhtumitest, kus pigem võetakse kõrge intressiga laen, kui raha meelerahufondist.
Ära unusta, et meelerahufondi raha ongi ootamatuste jaoks. Kui sa aga pole paika pannud, mis need ootamatused on, millal võib raha välja võtta, siis võibki hoopis teha rumala otsuse kallist laenu võtta.
Et oma rahaasjade haldamist lihtsamaks muuta, paneme me raha erinevatesse kategooriatesse
Miks ümbrikusüsteem võib tekitada mõttevea?
Raha haldamise lihtsustamiseks on mentaalne arvepidamine hea vahend. Kuid nagu juba eelnevas näites välja toodud, siis see võib ka probleeme ja valesid otsuseid tekitada.
Lisaks sellele, et võid liiga kergekäeliselt raha ära kulutada, sest sellel kontol või ümbrikus on ju veel raha (kui eelarves raha on, siis justkui peaks selle raha ära kulutama), mõjutab meid see, kust raha saadi.
Ega ilmaasjata ei öelda: kergelt tulnud, kergelt läinud.
Näiteks lotovõiduks või kingituseks saadud raha kipume kergekäelisemalt kulutama. Ratsionaalselt mõeldes ei tohiks olla tähtsust, kust raha tuli. 20 eurot on ikka 20 eurot ning minu raha olenemata sellest, kas pidin selle saamiseks pingutama. Me kipume aga raha erinevalt hindama just sõltuvalt sellest, kas ja kui palju pidime selle saamiseks pingutama.
Reisil olles on lihtne ebamõistlike otsuseid teha, sest on ju puhkusel
Üks väga hea näide on kevadine tulumaksutagastus. Paljud inimesed kohtlevad seda kui kingitust. Igal aastal tormatakse esimesel võimalusel tuludeklaratsiooni esitama ja seejärel tekivad Facebooki gruppidesse teemad, et mida tulumaksutagastusega teete. See on nagu rahvussport.
Sellele tundub, et ei mõelda, et tegelikult oled ju ise pidanud selle saamiseks tulumaksu tasuma. Aga meile ei tundu, et ise olen maksnud, sest see võetakse tulust automaatselt maha, mitte ma ise ei pea seda nagu arvet tasuma. Paljud mõtlevad oma töötasust kui netosummast, mitte brutosummast, kust maksud maha lähevad.
Sa mitte ainult ei ole terve aasta tulumaksu maksnud, millest mingi osa nüüd tagasi saanud, vaid tihti ka enammaksnud ehk riigile tasuta laenu andnud, mille riik nüüd sulle lahkelt tagastab.
Ratsionaalselt võttes oleks mõistlikum, et sa ei saa riigilt tulumaksu tagasi (v.a nt III samba tagastus) või maksad ise pigem peale. Samuti peaks ratsionaalselt sa käituma tagasi saadud tulumaksuga samamoodi nagu oma “tavalise” rahaga.
Meie jaoks on see aga ekstra raha, nagu ka nt preemia. Inimesed eelistavad saada üks kord aastas preemiat vs et saada see raha igakuiselt palgalisana.
Kellele ei meeldiks kingitused?
Kes ei tahaks kingitust või lotovõitu saada?
Kui sinu jaoks on mingi rahasumma kingitus, siis võib see panna sind rahaga teisiti käituma. Mis ei pruugi olla mõistlik.
Parim näide on see, et enamus lotovõitjaid on varsti peale lotovõitu vaesemad, kui nad olid enne lotoga võitmist.
Kokkuvõtvalt, kui me kategoriseerime raha – nt igapäeva kulud ja meelelahutus – siis me tunneme raha suhtes erinevalt ning see mõjutab meie käitumist. Näiteks oled äärmiselt kokkuhoidlik, et igapäeva kuludeks ettenähtud rahaga hakkama saada, aga kulutad silma pilgutamata oluliselt suurema summa, sest see oli meelelahutuse kontol.
Reisil olles ei taha raha pärast muretseda
See võib olla sinu jaoks ok, kui teed seda teadlikult, sest selleks sul ongi raha meelelahutuse kontol. Kuid kategoriseerides on oht, et me kaotame tervikpildi. Kas on mõistlik igapäevaselt igat senti lugeda, aga nädalavahetusel täiesti kontrollimatult kulutada?
Võibolla sa ühe käega ehitad, aga teisega lammutad?
P.S see ei tähenda kindlasti, et peab igat senti lugema ja elu nautida üldse ei tohi. Sellepärast ongi hea meelelahutuse või reisimise jaoks eraldi kategooria teha. Ära lihtsalt unusta tervikpilti ja oma eesmärke.
Mõttevigu ei ole ma ise välja mõelnud, vaid kuulsin neist erinevatel Coursera kursustel, aga soovitan ka kahte väga head raamatut:
Richard Thaler “Väärkäitumine” (ingl k Misbehaving)
Dan Ariely, Jeff Kreisler “Dollars and Sense”
Halda nõusolekuid
Et tagada parim kasutajakogemus kodulehel, kasutame küpsiseid. Kui sa nõustud küpsistega, töötleme selliseid andmeid nagu kodulehel liikumine või unikaalne ID sellel kodulehel. Küpsistega mitte nõustumine võib mõjutada mõningaid kodulehe funktsioone.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
