Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest
Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud
Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu
Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

koik on suhteline
Kõik on suhteline

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida
Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

    • Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
    • Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
    • Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.

Investeerimispsühholoogia: Tagantjärele tarkus ja liigne enesekindlus

Jätkan teile Coursera kursustel investeerimispsühholoogia ja täpsemalt mõttevigade (bias) kohta saadud teadmiste jagamist. Täna vaatame kahte minu arvates omavahel seotud mõtteviga (bias):

    • Hindsight bias ehk tagantjärele tarkus;
    • Overconfidence bias ehk liigne enesekindlus.
Jätkame mõttevigadega

Tagantjärele tarkus

Kes siis ei oleks kogenud tagantjärele tarkust? Tagantjärgi on nii lihtne mõelda, et muidugi nii pidigi minema. Seda ma kogu aeg arvasingi. Olin kindel, et nii läheb.

Oli ainult üks võimalik tulemus ja mina nägin seda ette. Kuigi tegelikult võis olla tegemist lihtsalt vedamisega. Ja me polnud otsustamise hetkel tulemuses üldse nii kindlad, kui tagantjärgi tundub.

Sellest tulenevalt on lihtne ülehinnata oma arvamuse ja hinnangu õigsust.
Kui ei lähe nii hästi, kui tahaks, siis tegeletakse enesepettuse ja mineviku muutmisega (sina pole süüdi, sa tegelikult ei arvanudki nii jne).

Tagantjärele tarkus
Näide elust enesest

Mulle endale meenub minu teine aktsiaost. Tallinna Veel oli käsil kohtuvaidlus tariifide üle ning kuna nad kaotasid (aga said veel edasi kaevata), siis aktsiahind langes. Mitmed investorid avaldasid arvamust, et hind langeb veelgi ja et 6-8€ pealt oleks hea ostukoht.

Mina millegipärast ei uskunud, et nii alla langeb (kuigi oleks muidugi võinud) ning kohe, kui hind hakkas üles minema (ei teadnud ju kas korraks või nüüd tõusebki), ostsin aktsiad ära.

Mäletan seda tunnet, et mul oli õigus! Kuigi kogenud investorid arvasid teisiti. Õnneks mõtlesin kohe, et ega ma tegelikult ju ei teadnud, mis hinnaga juhtub ja tegelikkuses oli tegemist lihtsalt vedamisega (võime nimetada seda algaja õnneks). Nii lihtne oleks olnud tagantjärgi tark olla, et ma ju teadsin.

Selle mõttevea tulemuseks võib olla põhjendamatu turvatunne ja liigne enesekindlus, mis viib liigse riski võtmiseni. Samuti ei ole nii võimalik vigadest õppida, sest edukad otsused tulenevad kõik sinu tarkusest ning vähem edukad ei olnud samuti sinu vead.

Liigne enesekindlus

Liigne enesekindlus

Minu jaoks on liigne enesekindlus ja tagantjärele tarkus tihedalt seotud, sest kui sa põhjendamatult arvad, et tegid väga hea otsuse, kui tegelikult võis sul lihtsalt vedada, siis tähendab see liigset enesekindlust edasisi otsuseid tehes.

Huvitav fakt: 93% inimestest arvab, et nad on paremad, kui keskmine autojuht!
See näitab ilmekalt, kui lihtne on olla liiga enesekindel, sest see pole ju võimalik, et enamus on keskmisest paremad.

Liigne enesekindlus tähendab põhjendamatult kõrget arvamust oma intuitiivsete argumentide, otsuste ja kognitiivsete võimete osas. Lisaks ollakse liiga enesekindlad oma oskuses tulemusi ette näha (ennustusvõimes) ning olemasoleva info täpsuse ja piisavuse osas. Usutakse alusetult, et sul on rohkem infot ja see on parem, kui teistel.

Tagantjärgi olin täiesti kindel tulemuses

Liigne enesekindlus võib tähendada:

    • Liigset enesekindlust oma ennustusvõimes (prediction overconfidence). Tean täpselt, kuidas minu ostetud aktsial läheb.
    • Ollakse liiga kindel tulemuses (certainty overconfidence). Ainult see tulemus on võimalik. See on kindlasti järgmine suur edulugu (next big stock). Usk, et mul on ainuõige arvamus ja info. Seetõttu ei märka ühtegi negatiivset fakti. Kui ei lähe nii hästi, ollakse üllatunud ja pettunud.
    • Liigse enesekindluse tulemusena alahinnatakse riski, kaubeldakse liiga palju ja tihti ning ei hajutata piisavalt.

Ma ei ole enda juures liigset enesekindlust märganud, aga ilmselt seda polegi väga lihtne märgata. Teiste juures see vahest torkab silma, aga samas on raske hinnata, kas tegemist on liigse enesekindlusega, sest tavaliselt me ei tea, mis infol kellegi teise arvamus põhineb.

pane kirja põhjused
Pane kirja põhjendused, miks sa mingi otsuse teed
Et neid vigu vältida:
    • Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostsid või müüsid või otsustasid ostmata/müümata jätta.
    • Ole teadlik, et sellist viga on lihtne teha ning märka ja tunnista endale, kui oled sellise mõttevea teinud.
    • Vaata hoolega üle faktid.
    • Aktsepteeri, et me keegi ei tee ainult edukaid otsuseid, õpi enda otsustest.

Mina õppisin eeltoodud näitest seda, et iga tehingu puhul pane kirja, miks sa nii otsustasid, et sa saaksid hiljem otsuseid analüüsida ning alati arvesta, et õnnel ja ebaõnnel võib olla oma osa tulemuses.

Otsused ja nende põhjendused saad mugavalt kirja panna investeerimispäevikusse, mille leiad siit.

Investeerimispsühholoogia: Mõttevead ehk mis mõjutab meie otsuseid?

Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.

mõttevead
Instagramis vastates meenus esimesena just recency bias

Mis on mõttevead?

Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?

recency bias
Kui arvestad ainult hiljutise infoga ja unustad kogu eelnevat info
https://www.babypips.com/trading/forex-recency-bias-20190821
Recency bias
    1. Hiljutine info

Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.

Hiljutised uudised mõttevead
Hiljutised uudised mõjutavad meid ebaproportsionaalselt

Näiteks:

Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.

2. Hiljutine edu

Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.

kui turg tõuseb
Kui turg tõuseb võib tekkida mulje, et jääbki tõusma

Näiteks:

Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.

Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.

Kokkuvõtteks

Kuidas seda mõtteviga vältida?

Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.

kirjuta üles, et ei ununeks
Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostad

Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?

Kas sina oled seda mõtteviga märganud?