Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

Kuidas hoida motivatsiooni?

Investeerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab järjepidevust. Pikal teekonnal võib motivatsioon kaduda. Kuidas seda hoida?

Aitab vastamine küsimusele miks ning selle aeg-ajalt meelde tuletamine. (Soovitan kindlasti lugeda Simon Sineki raamatut “Esmalt küsi miks?” (Start with why?)) Mis on sinu miks ehk miks sa seda teed?

motivatsioon miks
Siht silme ees hoiab motivatsiooni

Eelmine kord kirjutasin, et miks üldse investeerimine, seekord tahan rääkida täpsemalt, et mille jaoks? Tore küll, et säästan ja panen raha teenima, aga mille jaoks? Miks?

Mis on sinu eesmärgid?

Eesmärgid on olulised, sest muidu on lihtne käega lüüa. Kui ma ei tea, miks ma seda teen, siis tekib mingi hetk õigustatult küsimus, et miks seda siis teha? Miks pingutada kauge tuleviku pärast? Variante mille jaoks investeerida on palju. Levinumate seas on lastele kogumine, pensionipõlveks lisatulu või finantsvabadus, aga võib-olla tahad hoopis teha pikema reisi? Või töötada osakoormusega? Kui ülejäänud näited on suhteliselt selged, kuigi võivad erinevaid asju tähendada, siis mis on finantsvabadus?

eesmärgid
Pane eesmärgid kindlasti kirja

Finantsvabadus

Finantsvabadus tähendab minu jaoks, et investeeringutelt teenitav summa on piisavalt suur, et sa ei pea lisaks kusagilt raha teenima (nt tööl käima). Kui palju on piisav, on väga suhteline ning eristatakse erinevaid tasemeid, et kas lihtsalt kulud kaetud või saad elu nautida ka (need reklaamid, et pensioni ajal palmi all kokteil käes). Need on pikaajalised ehk suured eesmärgid, mis aitavad sihti silme ees hoida. Pane need kindlasti kirja! On tõestatud, et kirja pandud eesmärgid viiakse suurema tõenäosusega ellu. Kui oled visuaalne inimene, siis võid teha visioonitahvli või lihtsalt mõne pildi kuhugi silme ette paigutada (seinale, märkmikusse vms).

motivatsioon unistusest
Unistus majast aitab motivatsiooni hoida

Suuremad ja väiksemad eesmärgid

Aga need on suured eesmärgid ja tunduvad nii kaugel olevat. Ainult pikaajalistele eesmärkidele mõtlemine võib motivatsiooni hoopis maha võtta, sest nende täitmine tundub väga raske, kui mitte võimatu. Seetõttu tuleks see suur eesmärk väiksemateks tükkideks teha ja seada lühiajalisi eesmärke. Minu esimene eesmärk oli 25€ igakuiselt kasvukontole kanda, et tekiks harjumus säästa ning et proovida investeerimist.

motivatsioon väikestest edusammudest
Esialgu laekuvad sendid on nagu viljaterad, aja jooksul saab neid palju

Mingile suurele ja konkreetsemale, kui et tuleviku tarbeks, eesmärgile ma koheselt ei osanudki mõelda ja see polnudki tol hetkel nii oluline, sest peamine oli tegutsema asuda. See on taas üks koht, kuhu võib kinni jääda, et enne pean eesmärgid välja mõtlema ja kirja panema, kui saab tegutsema hakata. Seda saab teha paralleelselt ning minul tuli see tegutsemise käigus.

motivatsioon reisimisest
Invsteerimisteekond on pikk ja käänuline

Minu eesmärgid

Mida rohkem investeerimisega tegelesin ja selle kohta lugesin, seda rohkem hakkasin ka eesmärkidele mõtlema. Miks ma seda raha lihtsalt ära ei kuluta, vaid investeerin? Mis on minu motivatsioon? Hakkasin vaikselt mõtlema, et mingi hetk tulevikus võiks dividendid meie kulusid katta. Väga kaugele mõeldes on minu arvates raske liiga konkreetselt mõelda. Aga lühiajaliselt tasub kindlasti mõelda konkreetselt. Seadsin esimeseks aastaks ilusa ümmarguse eesmärgi (100€), kui palju tahaks dividende teenida ning kui panna saavutatav eesmärk, siis on see üllatavalt motiveeriv. Minul tekkis täiega hasart ja mulle meeldib eesmärke ületada.

passiivse tulu võlud
Sel ajal kui mina naudin rattaga imeilusat Eestimaad, teenivad mu investeeringud mulle tulu

Kristi Saare on toonud näite, et tema mõtles, et Kaubamaja aktsiatest teenitavad dividendid, võiksid mingi hetk tema Kaubamajas tehtud ostud ära katta. Hea praktiline eesmärk, mis muudab eesmärgi reaalsemaks. Tegelikkuses muidugi ei tasu kohe teenitud tulu ära kulutada, vaid panna see omakorda kasvama. Kuid mõnus on ostes mõelda, et dividendid kataks need kulud ära. See aitab ka pisikestest summadest rõõmu tunda ning muudab kauge ja suure eesmärgi reaalsemaks ning seob praeguse eluga. See aitab hoida motivatsiooni ka rasketel hetkedel.

Miks investeerida?

Miks investeerida? Enamasti arvatakse, et selleks peab olema rikas või vähemalt “vaba” raha või pärandus/lotovõit vms.

miks investeerida
Lotovõitu oodates …

Minu jaoks on kaks peamist põhjust:

1) Rahaasjad korda.
2) Panna oma raha teenima ehk kasvama.

Mida ma nende eesmärkide all silmas pean?

Selleks, et investeerida peaks kõigepealt oma rahalise olukorra kaardistama – mis on sissetulekud, millised väljaminekud ning kui palju ma saaksin säästa ja sellest investeerida. Investeerimisel ei saa üle ega ümber säästmisest, aga säästmine ei pea tähendama sugugi, et elada ei saagi, vaid tuleb igat senti veeretada. Millegipärast sõnal säästmine just selline negatiivne varjund kipub olema.

Seepärast tasubki alustada oma rahalise olukorra kaardistamisest. Pane kirja kõigepealt oma sissetulekud ja väljaminekud. Millised on kulutused, millest pole pääsu ehk püsikulud – üür või kodulaenu makse, autoliising jne. Palju kulub toidule? Meelelahutusele? Kuhu üldse raha läheb?

Rahaasjade kaardistamine
Kõigepealt kaardista, kus oled praegu

Kui tavaliselt pole seda jälginud, siis võiks vähemalt mõned kuud kuludel silma peal hoida. Kas palgapäevaks jääb midagi alles või saab kõik otsa? Kui palju saaks säästa? Mille arvelt? Alustuseks ei tasu liiga suurt eesmärki seada, vaid alustada väikeselt, et säästmise harjumus tekitada (kui seda seni pole). Mina alustasin 25 eurost, sest mõtlesin, et see on selline summa, mis kuluks nagunii kuhugi täiesti märkamatult ära. Alustuseks pane kõrvale kasvõi 1 euro, et tekiks harjumus. Kõige olulisem on alustada!

Väike summa on ka selles mõttes hea, et ei pea kartma selle kaotamist. Seetõttu öeldakse, et investeeri see raha, mida võid kaotada. See ütlus ei tähenda, et mul poleks kahju investeeritud raha kaotada, vaid et ma ei investeeri eluks vajalikku raha – a la üüriraha.

See vähendas hirmu investeerimisel, et ma ei tea sellest midagi ja äkki kaotan selle raha teadmatusest ja kogenematusest. Samuti aitab see tegutsema asuda, sest nii lihtne (ja tavaline) on mõelda, et see raamat või koolitus veel, siis on mul piisavalt teadmisi, et alustada. Nii võib ootama jäädagi.

rahtarkuse raamatud
Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda

Aga miks investeerida?

Võib ju ka lihtsalt raha kontol hoida või sukasääres?

Kontol või sukasääres seisab raha niisama ning tavaliselt sööb seda veel ka inflatsioon ehk et raha kaotab ajas oma väärtust. 5 aastat tagasi kõrvale pandud 50€ eest ei saa täna enam sama palju asju osta kui siis.

Lisaks inflatsiooni vastu kaitse saamisele tahaks muidugi ka oma investeeringutelt teenida. Et raha toodaks raha.

miks investeerida
Siht silme ees

Passiivne sissetulek tähendab, et sellel ajal kui mina magan või reisin või olen teatris, minu raha teenib mulle raha.

See tunne, kui laekuvad esimesed summad (alguses mul sendid kasvukontole!) passiivset tulu – see on kirjeldamatu! Võib ju mõelda, et mis neist sentidest, aga see on lihtsalt algus. Kui järjepidevalt tegutseda, siis hakkavad need summad kasvama. Lumepall veerema.

Loomulikult ei tasu loota kiirelt rikastumist. Kui seda lubatakse, siis on enamasti tegemist pettusega. Võib vast isegi öelda, et üsna kindlasti, sest isegi kui vahest on investeerides võimalik teenida korralikult (näiteks Tesla aktsia hinnaralli), siis lubada ei saa seda keegi.

Kokkuvõtvalt, minul aitas investeerimisest huvitumine rahaasjad korda saada ning see 25€ kuus, mis muidu oleks lihtsalt ära kulunud, on juba päris palju sente mulle teeninud.

Mis on sinu miks investeerida?