Aasta kokkuvõte: 2022 oli põnev ja väga äge aasta!

On aeg aasta kokkuvõte kirja panna. Oli põnev, äge ja üllatusi täis aasta. Kariniga meie Räägime rahast podcastis aastat kokku võttes jäi minu puhul kõlama, kuidas mu ellu tuli uusi põnevaid asju mitte plaanides, vaid olles avatud uutele ideedele ja võimalustele. Kuidas need uued põnevad kogemused minu ellu jõudsid?

Kus olin aasta tagasi?

Aasta tagasi plaanisin oma esimest tasulist Mikroinvestori rahaasjade väljakutset (veebruaris alustas), sest 2021.a lõpus tehtud tasuta katsetus oli väga edukas ja täitis oma eesmärki. Osalejad asusid tegutsema ja tegid enamus pigem rohkem, kui olid julgenud plaanida.

Aasta hiljem olen jaganud rahatarkust kokku julgelt üle 100-le inimesele! See on minu jaoks üllatavalt suur number, sest ma tegutsen väikeste gruppidega. Väikese grupi eelis on usalduslik ja toetav õhkkond. Samuti jõuan nii kõiki aidata ja toetada.

Kasutan oma aasta kokku võtmiseks oma kritseldamise õpetaja ja mentor Kati Orava (@katiorav) jagatud spikrit:

Kuidas oli sinu rahatarkuse 2022.a
Mõnus spikker aasta kokkuvõtte tegemiseks

Ootamatud üllatused

Kaartide idee tekkis Karolinal teel Hiiumaale Investeerimisfestivalil Kristi Saare ja Marko Oolo üleskutsest tekkinud mastermind grupi kohtumisele. Kuna Karolina tundis grupist ainult mind, siis tal tekkis mõte, et nn rahakaardid oleks väga head jäämurdjad.

Olin Karolina ideest koheselt vaimustuses ja ütlesin, et teeme ära!

Räägiks rahast vestluskaardid aitavad mõnusalt seltskonnaga rahast rääkida
Pakis on 2 erinevat mängu, et rahast rääkimine oleks lõbus

Oleme väga tänulikud ja rõõmsad, et kaardid on nii soojalt vastu võetud. Samuti, et kaardid täidavad oma eesmärki: rahast rääkimine on loomulikum, põnev ja mänguga on rahule jäänud ka esmalt skeptilised olnud inimesed. Eelteadmisi ei ole vaja, eesmärgiks on arutlemine ja kaasamõtlemine.

Mul oli mõnda aega meeles mõlkunud mõte, et võibolla peaks podcasti tegema. Aga mul ei olnud tekkinud head ideed, et kellega (teadsin, et üksi lobiseda ma ei soovi) ja täpsemalt mida ja kuidas.

Selgus saabus, kui minu lemmikblogi PinsiPõlv kirjutav Karin käis oma lugu rääkimas Mikroinvestori kogemuslugude sarjas. Meil oli nii tore vestlus ning mõtlesin, et me täiendaksime üksteist nii hästi. Õnneks oli Karin kohe nõus!

Mikroinvestori podcasti: mikrofoni taga Karin ja Marin
Kui meid lasti mikrofonide taha:)

Selgus saabus ka podcasti nime ja idee osas. Inspiratsiooni sain meie kaartide ideest: muuta rahast rääkimine loomulikuks. Nii kaardid, kui ka podcast on mõeldud kõigile. Alustasime podcastiga algusest eesmärgiga julgustama inimesi oma rahaasjadele mõtlema ja nendega tegelema.

    • Ägedad (raha)naised ja networking

2022.a sain lõpuks aru, kui oluline on networking. Enne seda nokitsesin omaette ja olin väga rahul. Kuulasin teiste lugusid ja alustasin enda loo jagamisega blogis, aga ma ei saanud aru, miks peaks tahtma võõraste inimestega rahaasju arutada?

Parimad asjad juhtuvad minu arvates loomulikult. Kõigepealt osalesin Naisinvestorite Klubi õpigrupis. Seejärel kutsus Kristi mind õpigruppi juhtima (olin kohe nõus) ja hakkasin ise väljakutseid korraldama jne. Nii see läks.

Väga oluline on leida enda ümber grupp toetavaid ja innustavaid inimesi
Peale rahaasjade väljakutset on osalejatel võimalus liituda Mikroinvestori rahaasjade grupiga

Miks on networking ja teistega suhtlemine oluline? Meil kõigil on oma lugu. Oleme erinevad, mõtleme ja tegutseme igaüks isemoodi ja see erisus on rikkus. Koos on lihtsam!

2022.a üheks märksõnaks oli kindlasti: inimesed.

Põnevad väljakutsed

Käivitasime 2022.a sügisel Hiiumaa Investeerimisklubi eesmärgiga levitada rahatarkust ja innustada hiidlasti oma rahaasjadega tegelema. Aitäh, Kristinale, kes mulle selle ettepaneku tegi. See oli samuti idee, millega ma kohe kaasa läksin.

Rahatarkus Hiiumaale on Hiiumaa Investeerimisklubi eesmärk
Hiiumaa Investeerimisklubi ja Hiiumaa Arenduskeskuse koostöös käivad Hiiumaal tuntud investorid inpireerimas

Rahandusministeerium palus mul käivitada Õpetajate Investeerimisklubi õpetajatele, kes olid läbinud Õpetajate Mentorklubi, kus ma eelmisel aastal Hiiumaa mentor olin. Katsetasime väikese grupi mastermindi sarnast formaati koos koolituse osaga.

Katsetus oli väga edukas, kõik õpetajad said juurde julgust ja teadmisi ning asusid agaralt toimetama. Nii enda rahaasjadega, kui ka koolis õpilastele oma teadmisi jagama. Kahjuks ilmselt samas formaadis jätkamine pole väga jätkusuutlik. Eks näis, mis edasi saab.

    • Koostööd

2022.a tõi minu ellu mitu põnevat koostööd. Lisaks juba mainitutele tegime Tekstimeister Triinuga väljakutse ettevõtjatele, mille eesmärgiks on pakkuda tuge, inspiratsiooni ja motivatsiooni üksi toimetavatele ettevõtjatele. Väikeses grupis jagame oma kogemusi, mõtteid ja arutleme erinevate õnnestumiste, väljakutsete ja õppetundide üle. Uus väljakutse grupp alustab juba veebruaris.

väljakutse üksi toimetavale ettevõtjale
Tule teeme koos ära!

Ettevõtluskoolitaja ja -mentor Sirle Truutsiga tegime mitmes formaadis koostööd. Kõigepealt käis Sirle minu ja Triinuga arutlemas mikroettevõtja väljakutsete teemal ettevõtja väljakutse raames (salvestus on väljakutses osalejatele tasuta boonus). Aasta lõpus rääkisime Sirlega hirmudest investeerimisel ja ettevõtluses inspireerituna tema uuest raamatust “Hirmud ettevõtluses”. Tegemist on väga hea raamatuga, millele kehtib minu sooduskood “mikroinvestor” (-10%).

Hetk, mis oli üllatav

    • Naisinvestorite Klubi tiim

Mainisin, et Kristi Saare kutsus mind Naisinvestorite Klubi õpigrupi juhiks, mis oli suurepärane võimalus rahatarkust jagada. Kuid ma ei taibanud pikalt, et see tähendas ka klubi tiimi liikmeks saamist. Tiim koosneb väga ägedatest naistest ning see on lisaks imeline võimalus networkida ja koos rahatarkuse maailmas toimetada.

Naisinvestorite Klubi raamatu- ja meediaklubi
Panustan Naisinvestorite Klubi tiimis raamatu- ja meediaklubis
    • Esimesed kohtumised jälgijatega

Naisinvestorite Klubi konverentsil kohtasin kahte oma jälgijat (eraldi), väga eriline ja huvitav tunne. Minu jaoks esmakordne kogemus.

    • Naisinvestorite Klubi konverentsil aasta tipphetk

Konverentsil pidi lauas jagama oma aasta tipphetke ja 2 inimest ütlesid, et selleks oli minuga kohtumine! See on nii humbling ja südantsoojendav. Hoian seda südames nendeks hetkedeks, kui on raske ja mõtlen, miks ma seda teen üldse. Neid hetki vahest on olnud ja usun, et tuleb veel, sest need on nii loomulikud osad elust. Kuigi mulle väga meeldib, mida ma teen. Teadmine, et ma suudan inimesi päriselt aidata – see on minu MIKS.

Networking Naisinvestorite Klubi konverentsil
Naisinvestorite Klubi konverents on suurepärane võimalus suhelda raha teemadel

Hetk, mis oli õpetav

    • Harjutasin EI ütlemist. 

Ka mulle ei ole see lihtne, eriti kuna rahatarkuse jagamine on minu jaoks uus valdkond. Olen seda nüüdseks teinud aasta aega. Hariduselt ja kogemuselt olen ju hoopis jurist. Juriidilised teadmised tulevad muidugi kasuks ja olen väga palju muid asju ka elu jooksul juurde õppinud ja kogenud. Rahatarkust olen kogunud üle viie aasta nii koolitustel, raamatutest, Coursera kursustelt, kui ka oma kogemusest. Aga ei ütlemine on nii raske, sest äkki ma ütlen ei suurepärasele võimalusele? FOMO ehk hirm millestki ilma jääda mängib ei ütlemisel väga suurt rolli. Olen väga rahul ja uhke enda üle, et suutsin ei öelda ja usun, et sisetunne ei peta. Samuti kaalusin kõik need olukorrad ka poolt- ja vastu argumentidega läbi. Meil kõigil on piiratud aeg ja seepärast on loomulik, et kõigele ei saa jah öelda.

    • Ja ei juhtunudki midagi hullu, kui ütlesin EI.

Head asjad, mida …

    • Nägin: võimalusi

See on kindlasti üks 2022.a märksõnu. Nagu ka podcastis jagasin, siis väga palju huvitavat tuli minu ellu tänu sellele, et olin avatud nii enda, kui teiste ideedele ja viisin need ka ellu. Nii üksi, kui koos teistega.

    • Tegin: Mikroinvestori üritused

Kui ma 2021.a detsembri lõpus tegin esimese Mikroinvestori Q&A, kus vastasin ise küsimustele, siis ei teadnud ma isegi seda, kas tuleb veel Q&A-sid. Varsti peale esimest korda hakkasin Q&A-sse külalisi kutsuma ning täiesti loomulikult tekkis Mikroinvestori kogemuslugude sari, kus inimesed jagavad oma rahatarkuse teekonda. Veidi hiljem lisandus Külas on ekspert sari, kuhu kutsun erinevate valdkondade eksperte, et siduda nende valdkonda rahatarkusega.

Tunnike tasuta rahatarkust ühe ägeda investoriga
Mikroinvestori Q&A külalised aastal 2022
    • Ütlesin: jah ja ei

Ideedele ja võimalustele tuleb öelda nii jah, kui ka vahest ei.

    • Kogesin: et teen seda, mis mulle sobib, meeldib ja innustab nii mind kui teisi.

Saavutused

Mikroinvestoril on nüüd kaks füüsilist toodet
Räägiks rahast kaartidega koos on investeerimispäevik soodsam
    • Räägime rahast podcast: Karin ja Marin
    • Mikroinvestori üritused
    • Õpetamine (sh õppevideod) ja rahatarkuse lihtsustamine. Avastasin, et minu oskuseks on rääkida keerulistest asjadest lihtsalt. Selle oskuse avastasin juristina, sest koolitasin ja nõustasin just mittejuriste. Samuti taasavastasin, et mulle meeldib õpetada ja koolitada. Olen tegelikult koolitanud peaaegu kogu oma tööelu jooksul.
    • Eraisiku portfell oli 5 aastaga kasvanud 25 eurolt 40 000-le (ilma sammasteta).
    • Mikroinvestorina jõudsin aastaga oluliselt kaugemale, kui ma oleks uskunud.
Meie eesmärgiks on ehitada maja laenuta
Väga oluline on teada oma “miksi”, siis ei ole raske ka aktsiad ära müüa

Aasta tegu: müüsin eraisiku portfelli. See ei olnudki raske, mis mind üllatas, aga põhjus on lihtne. Meie miks: maja ehitus. Kui sa tead, mis on sinu miks, siis see aitab sul motivatsiooni hoida ja järjekindlalt tegutseda, aga ka raskeid otsuseid vastu võtta.

Kas rahatargaks saamiseks piisab ainult Kristi Saare InstaStorydest?

Mul tekkis üks päev selline küsimus. Kas peaks jälgima mitut Instagrami rahakontot või piisab, kui jälgid Kristi Saaret?

Kristi Saare InstaStoryd on ju legendaarseks saanud ja annavad palju rahatarkust. Sellises mõnusas meelelahutuslikus võtmes.

Kui peaks valima ainult ühe Instagrami rahatarkuse teemalise konto, siis jah: selleks peaks olema @kristiinvesteerib.

Aga võimalusel võiks jälgida siiski rohkem, kui ühte rahatarkuse kontot. Miks?

Kristi Saare Instastoorid on legendaarsed
Kui sa saaksid jälgida ainult ühte Instagrami rahakontot

Erinevad vaatenurgad

Rahatarkuses (mulle meeldib see mõiste, sest see on laiem, kui investeerimine) on teatud põhimõtted, mida võib öelda, et kõik jagavad, sest need on üldreeglid, millest lähtuda.

Nagu ikka on reeglitel alati erandeid. Ja need erandid võivad olla väga erinevad, sest inimesed on erinevad ja olukorrad on erinevad.

Sellepärast ei saagi investeerimisoovitusi anda, kuigi tihti inimesed tahavad lihtsaid lahendusi ja konkreetseid soovitusi ehk et keegi otsustaks nende eest.

Keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha, sest sina pead nendega elama.

Alati küsi miks?

Veidi parafraseerides Simon Sineki raamatu pealkirja “Esmalt küsi “miks”?”, tasub alati üldreeglid enda jaoks läbi mõelda. Miks see on nii ja kas see kehtib ka minu puhul ja antud olukorras.

Ei ole kõigile sobivaid lahendusi
Mis on sinu miks ja mis tagab sulle meelerahu?

See on üks põhjus, miks mina hakkasin blogima. Hea näide on meelerahu teema.

Mind häiris, et sel teemal justkui oleks üks kõigile sobiv reegel, et alustada tuleb meelerahufondist ja see peaks olema 3-6 kuu kulude suurune.

Kui vaadata seda teemat lähemalt, siis on sellel üldreeglil mitmeid nüansse, nt kas arvestada fondi suuruseks minimaalsed kulud või kuu sissetulek. Mõne jaoks on hoopis 1 kuu piisav, teisele ei piisa meelerahuks ka 12 kuu sissetuleku summast.

Neist nüanssidest räägitakse ka, aga need kipuvad selle üldreegli taha ära kaduma. Sest nagu ma mainisin me aju tahab lihtsaid lahendusi. Kuuled seda reeglit ja nii on. Ei hakka enam edasi mõtlema.

Kui see paneb sind tegutsema, siis väga tore!

Aga kui sa oled elanud seni palgast palgani ja sul pole sentigi säästetud, siis mõte 6 kuu palga säästmisest enne, kui saad hakata investeerima, võib mõjuda masendavalt. Ja võimatuna.

See on lihtsalt üks näide ja minu mõtteid meelerahu teemal ja miks minu jaoks tuleks mõelda sellest laiemalt, kui ainult meelerahufondist, saad lugeda siit.

kas peab jäämagi palgast palgani elama või aitab rahatarkus?
Jagasin enda lugu, kuidas jõudsin palgast palgani elust investeerimiseni

Maailm ei ole must-valge

Kuigi me väga tahaks lihtsaid lahendusi, siis maailm ei ole must-valge. Investeerimise saab teha võimalikult lihtsaks ja passiivseks, nt püsimakse III sambasse, aga ka selleks peab kõigepealt midagi tegema: fondi valima ja püsimaksekorralduse tegema.

Kohe, kui sooviks siit edasi minna läheb otsuse tegemine keerulisemaks ja seetõttu võiks jälgida rohkem, kui ühte Instagrami kontot.

me oleme erinevad ja seepärast sobivad meile ka erinevad lahendused
Maailm ei ole õnneks must-valge

Samas ei pea ka liiale minema, sest palju infot kordub. Need samad üldreeglid.

Me elame infoühiskonnas, kus infot on tohutult ja selles on keeruline orienteeruda. Ka seepärast on mõistlik jälgida näiteks 3-5 Instagrami kontot, kes sulle seda infot vahendavad.

Aeg-ajalt tee inventuur, sest osad kontod muutuvad passiivseks ja jooksvalt tuleb juurde uusi tegijaid. Samuti võib sind nüüd kõnetada keegi, kes esmapilgul ei tundunud sinu jaoks huvitav.

Valisin välja 5 Instagrami rahakontot mida võiks kindlasti jälgida
Minu soovitused, millist 5 Instagrami rahakontot jälgida

Minu 5 Instagrami rahakonto soovitust

    • Kristi Saare – legend. Saad kõik oma küsimused ära küsida:) Ei pea isegi rahaga seotud olema:)
    • Mikroinvestor 🙂 – alustamine ja psühholoogia, väikeste sammudega tähtede poole!
    • Kristjan Liivamägi – professor – kui tema raamatud loetud või ei viitsi lugeda, siis siit saab neid teadmisi tüki kaupa. Teadmised ja kogemused.
    • Rahaküpsis – infopank ehk ei pea ise infot otsima. Kaasa tasuks siiski mõelda.
    • Miljonineiu – noorelt noorele. Vanusepiirangut ei ole, aga väga inspireeriv, et noor inimene tegutseb oma tuleviku nimel.

Milleks sulle mastermind, õpigrupp või väljakutse?

Rahatarkuse teekonnal ei tasu alahinnata seda, et koos on lihtsam. Seetõttu on erinevatel gruppidel väga suur roll rahatarkuse teekonnal. Milliseid gruppe on olemas ja mis on nende erisused?

Mul endal kulus üllatavalt palju aega, et aru saada networkingu olulisusest. Mulle meeldis uut infot koguda (erinevad vebinarid, raamatud jne) ja ka kohe rakendada, aga olin täiesti rahul üksi toimetamisega.

Ühest küljest võis see olla tingitud minu ärevushäirest, mida mainisin Pere ja Kodu artiklis lapsekaotuse kohta. Teisalt, ma lihtsalt ei taibanud, mis see on ja miks vajalik?

Et sinul selle taipamisega nii kaua ei läheks ning et erinevad võimalused sind segadusse ei ajaks, panen kirja enda nägemuse mastermindi, õpi- ja väljakutse grupi erisuste kohta.

Networkingu olulisust ei tasu alahinnata
Võid ka näiteks kellegi lõunale rahaasju arutama kutsuda

Mis on mastermind grupp?

Mastermind grupp koondab ühisele teekonnale väikese grupi inimesi, kes seavad ühiselt eesmärgi, mille poole liikuda. Oluline on, et nad oleksid piisavalt sarnases kohas ja sarnaste eesmärkidega. Nt alustajad või edasijõudnud, mitte alustajad ja edasijõudnud.

Mida täpsemini on paika pandud, mis kriteeriumitele peavad liikmed vastama ja mis eesmärgi suunas liikuma, seda lihtsam on grupil eesmärki saavutada.

Samas ei pea olema täpselt samasugune eesmärk, vaid mingi vahemik, nt portfelli 2-4 korterit juurde või portfelli suurus 10 – 20 tuhat (suvalised näited).

Lisaks ühisele eesmärgile võivad grupi liikmed seada ka isiklike eesmärke, kuid edukaks toimimiseks peaks grupil kindlasti olema ka ühine eesmärk.

Loe lisaks: https://kristiinvesteerib.ee/mastermind-grupi-abil-edukaks

Mis on õpigrupp?

Õpigrupp (nt Naisinvestorite Klubi omad) on nagu nimigi ütleb koos õppimise grupp. Väike grupp inimesi tuleb kokku ja hakkab neid huvitavaid teemasid uurima ja teistega jagama. 

õpigrupi eesmärk on koos õppida
Õpigrupis õpitakse koos

Selle asemel, et sa pead kõiki teemasid ise uurima, jagatakse teemad grupi liikmete vahel ära. Nii saab palju kiiremini õppida, lisaks jagatakse uuritud teemadel mõtteid ja kogemusi.

Teema valib igaüks ise, et see oleks midagi teda huvitavat ja talle kasulikku. See sõltub ka õpigrupi teemast, nt alustajate õpigrupis võib uurida igasuguseid erinevaid teemasid, mis aitaksid alustada; esimestest sammudest edasi õpigrupis järgmist sammu teha ning Balti börsi grupis uuritakse tavaliselt ühte ettevõtet, kelle aktsia ostmise mõtet oled mõlgutanud.

Õpigrupp võib sisaldada ka mastermind-elementi ehk seda võib kasutada ka eesmärkide seadmiseks, väljalubamiseks ja teostamiseks. Peamine fookus on siiski erinevate teemade uurimisel ja koosõppimisel.

Loe lisaks: https://naisinvestoriteklubi.ee/artiklid/mis-on-opigrupp

Mikroinvestori väljakutse grupid

Nägin vajadust väljakutse loomise järele oma tutvusringkonnas, kus huvi teema vastu oli, infot koguti, aga tegutsema ei julgetud tihti asuda. Või tehti üks samm ära, aga siis jäi teema taas soiku. On meil ju pidevalt kiire ja muid väga olulisi asju, millega tegeleda.

Raha aga ei saa meist keegi vältida ning rahaasjade korrashoid võiks olla sama tavaline nagu hammaste pesu (hea termin on rahahügieen).

Seepärast korraldan rahaasjade (ja nüüd ka ettevõtluse) väljakutseid, et seada rahaasjad fookusesse, panna paika isiklikud eesmärgid ning asuda nende suunas tegutsema.

Väga oluline on leida enda ümber grupp toetavaid ja innustavaid inimesi
Peale rahaasjade väljakutset on osalejatel võimalus liituda Mikroinvestori rahaasjade grupiga

Mastermindist eristab väljakutse gruppi see, et ei seata grupiga ühist eesmärki ning grupiliikmed võivad olla oma teekonnal väga erinevatel etappidel. Erinevused pigem  rikastavad arutelu ning toovad uusi mõtteid.

Õpigrupist eristab väljakutset see, et ettekandeid teemade kohta ei toimu. Igaüks võib seada endale eesmärgi väljakutse jooksul mingi teema kohta uurida ja õppida, kuid see ei ole otseselt väljakutse eesmärgiks.

Eesmärkide seadmise osas on osalejatel vabad käed, kuid vajadusel saan nende seadmisel aidata. Samuti saadakse tihti teistelt liikmetelt mõtteid ja innustust veel midagi ära teha, millele enne ei mõelnudki.

Väljakutse grupi maagia

Väljakutse maagia seisneb selles, et eesmärgid saavad täidetud ja tihti rohkemgi. Juba eesmärkide paika panemine on esimene samm nende suunas. Teine kaval samm on need kirja panna ning seejärel neid grupis jagada. Teistele valjult välja öeldud lubadused tuleb ju täita.

Väljakutse jooksul ehk kuu ajaga täidetavat eesmärki ei tasu liiga suurt võtta, kuid loomulikult võib ka seada pikemaajalisi eesmärke. Seejärel tasub need väiksemateks tükkideks teha: mis saab tehtud väljakutse lõpuks ning mis järgmiseks kohtumiseks 2 nädala pärast.

Loe lisaks: https://mikroinvestor.ee/mikroinvestori-rahaasjade-valjakutse/

Mis on neil gruppidel ühist?

Tegutsemistahtelised inimesed, kes soovivad kuhugi jõuda ning on valmis panustama grupi tegevusse. Liikmed panustavad võrdselt, tegemist ei ole koolituse ega mentorlusega.

Koos oma grupiga konverentsil
Koos on lihtsam!

Grupid on väikesed ning neis on oluline usalduslik õhkkond. Grupis räägitu jääb gruppi ning nt Zoomi kohtumiste puhul kohtumisi ei salvestata.

Kõik grupid annavad inspiratsiooni ja motivatsiooni tegutseda. Samuti pakuvad tuge ja julgustust tegutsemiseks.

Grupikohtumised sunnivad vähemalt kohtumise ajaks seadma rahateemad fookusesse. Tavaliselt lisaks kohtumiseks valmistumine ja väga tihti neist innustumine panevad meid tegutsema rohkem, kui me oleksime enne uskunud.

Samuti vahetatakse kõikides gruppides infot, oma kogemust ja mõtteid.

Koos on lihtsam ning jõuab kaugemale!

Vali endale sobiv grupp ja sa ei pea enam muretsema, et su ümber pole inimesi, kellega rahast rääkida.

Kas igaühest võib saada miljonär?

Kõlab nagu Ameerika unelm (american dream), aga põhimõtteliselt on see võimalik. Mitte, et kõik on miljonärid, vaid et igaüks võib saada miljonäriks.

suured eesmärgid
Kas igaüks võib saada miljonäriks?

Mitu aastat oleksid nõus töötama 10h päevas, et saada 90%-lise tõenäosusega miljon?

Sellise mõtlema paneva küsimuse esitas hiljuti Kristi Saare Instagramis. Kui sa vaatasid Mikroinvestori tasuta vebinari kogemuslugu Kariniga: susside sahinal jõukasse PinsiPõlve, siis sa said teada, et numbrid toetavad seda tõenäosust. Kui sa investeerid 200 eurot kuus, siis 10%-lise tootluse korral on sul 40 aasta pärast  1,2 miljonit (kasutasin seda liitintressi kalkulaatorit).

Ehk et oluline on järjepidevus.

Aga ka aeg. Kui sul on vähem aega, siis pead rahaliselt rohkem panustama või suuremale tootlusele lootma. Tootlus aga teatavasti on riskiga seotud.

aeg mõjutab oluliselt investeerimist
Aeg on investori parim sõber

Mitu aastat mina oleksin nõus töötama 10h päevas?

Minu vastus sellele küsimusele on 0 aastat. Sest ma olen aastaid palgatööl rabanud selliseid pikki tööpäevi ja seetõttu läbipõlenud ega ole valmis seda uuesti läbi tegema.

Tervis on see, mida ei saa raha eest osta. Jah, kui sul juba on raha, siis sul on ilmselt lihtsam oma tervise eest hoolitseda. Kuid, kui raha nimel oled tervise ohvriks toonud, siis rahaga seda enam tagasi ei saa.

Aeg-ajalt tuleb loomulikult pikemaid tööpäevi ette ja ka tihedamaid, kuid pidevalt ei oleks see jätkusuutlik.

eesmärkide seadmine on väga oluline
Kas eesmärgiks peaks olema miljon?

Mul ei ole vaja miljonit

Miljon on selline ilus ümmargune number ja tundub piisavalt suur ja ihaldusväärne. Mina arvan, et mul ei ole miljonit vaja. Mitte, et mul miljoni vastu midagi oleks, aga see ei ole minu eesmärk ja midagi ei juhtu, kui ma elan nii, et mitte kordagi elu jooksul mul ei ole miljonit.

Samamoodi nagu kõigil ei pea olema eesmärgiks finantsvabadus, ei pea igaüks ka miljonit eesmärgiks seadma.

vali oma tee
Vali endale sobiv eesmärk ja tee selleni jõudmiseks

Kui see sind motiveerib ja kõnetab, siis miks mitte. Kuid, kui see sulle hoopis stressi tekitab või sa pead sellepärast tegema aastaid ületööd, siis see ei ole mõistlik.

Sel juhul mõtle hoopis oma sissetulekute suurendamise peale nii, et sinu töötunnid ei tõuse:) Kristi on ilusti selgeks teinud, et ise peab endale palka juurde küsima ja lisaks oma teadmisi ja oskusi pidevalt arendama.

Sellega ma olen loomulikult 100% nõus. Oma tööst ja palgast vähemalt kord aastas ülemusega vestelda peaks olema elementaarne, samamoodi nagu pidev arenemine. See ei tähenda, et koguaeg peab koolis käima või koolitusi läbima, vaid ka tööl on võimalik suurepäraselt õppida ja edasi areneda. Praktika on kõige parem õpetaja (eeldusel, et vajalikud baasteadmised on olemas).

Kõige olulisem on leida tasakaal.

oluline on leida tasakaal elamise ja tulevikuks säästmise vahel
Tulevikuks valmistudes ei tasu ära unustada ka praegu elamist.

Mida siit mõttekäigust endaga kaasa võtta?

Kõige olulisem on leida endale sobiv variant. Nii eesmärkidest, kui ka viisidest, kuidas eesmärgini jõuda. Teiste kogemuslood on suurepärane inspiratsioon, motivatsioon ja ka tarkuseterade kogumine.

Kuid endale sobiv tuleb sul alati endale ise leida.

Ja sa ei pea tundma end halvasti, et su eesmärgiks ei olegi miljon!

Eesmärkide seadmisest ja nende olulisusest räägin pikemalt Alustava investori mentorprogrammi 2.videos.

Võimalus uueks alguseks

Võimalus alustada uuesti: kogenenuma ja oluliselt targemana.

Tegin oma esimese investeeringu aprillis 2017.a. Kandsin 25€ LHV kasvukontole.

Rahatarkust oli mul sel hetkel väga vähe. Ma ei ole pikalt uurija ja kaaluja, vaid otsustasin peaaegu kohe tegutsema asuda. 

Tekkis mõte, uurisin veidi variante ja minust saigi investor. Summa suuruse võtsin laest. See tähendab, et number on suvaline. Arvasin, et 25 eurot on summa, mis mul muidu märkamatult ära kulub, kuid samas mitte väga väike.

eesmärkide saavutamine
Märkmete tegemine aitab motivatsiooni hoida ja eesmärke saavutada

Miks ma räägin nüüd 5+ aastat hiljem uuesti alustamisest?

Otsustasin hiljuti, et müün ka meie viimased eraisiku Balti aktsiad maha, et maja ehitust kiirendada.

Otsus tuli uskumatult kergelt. Ilmselt, kui oled otsa lahti teinud, (olen jaganud varem oma müüke siin blogis) siis läheb juba lihtsamalt. Ja muidugi, kui on olemas hea põhjus, miks müüa.

Olen varem jaganud, et inspiratsiooni sain teiste lugudest. Näiteks jagas Marko Oolo Investor Toomase konverentsil oma loos, kuidas ta kodu sissemakseks võttis suure tüki oma portfellist. Ka Kristi Saare müüs oma Balti aktsiad maha, et kodu ehituseks krunt osta. 

Ilmselgelt ei leiuta ma siin jalgratast.

jalgratast pole mõtet leiutada
Inspiratsioon teiste kogemusest selle asemel, et jalgratast leiutada

Networkingu võlud ehk räägi inimestega 

Sain oma mõttele kinnitust ka hiljuti Rahatarkust jagavate naistega õhtust süües. PinsiPõlv jagas oma kogemust, kuidas ta kodu jaoks raha välja võttis ja hiljem palju kiiremini sama suure portfellini jõudis.

See on minu teine mõte, lisaks sellele, et ma võtan selle raha ju kodu jaoks. Nimelt olen nüüd palju targem ja kogenum. Täiesti loogiline, et senise 5 aasta asemel võiksin jõuda sama kaugele oluliselt kiiremini.

Samuti on eesmärgiks investeerida suuremate summadega, kui alustatud 25€ kuus. Endiselt mitte oluliselt suuremate summadega, aga tänu kogutud rahatarkusele ei pea ma enam summasid laest võtma:).

leia enda ümber inimesed, kes toetavad ja inspireerivad
Teistega arutades tekib endal mõtteid ja selgusehetki, aga saad ka nõu ja teiste arvamusi, mõtteid

Pole mõtet taga nutta olnut, vaid vaatan optimistlikult tulevikku. Turud ei pruugi mind üldse toetada nagu nad vahepeal seda tegid, aga saangi järelikult sama raha eest rohkem aktsiaid.

Minu üks nippidest on algusest peale olnud valida, mida ma jälgin ja võrdlen. Näiteks ma väga pikalt vaatasin, kui palju ma ise sisse panen, mitte seda, mis mu investeeringute turuväärtus (paberil) on. Sest sissepandud summasid ma saan kontrollida, turgude käitumist mitte.

Kui turgudel ei lähe hästi ja sama raha eest saab rohkem aktsiaid, siis tasub nende väärtuse asemel võrrelda koguseid. Mitu aktsiat oli mul enne ja kui kiiresti suudan sama koguse nüüd osta.

Sellepärast investeerimispsühholoogia nii põnev ongi. Pead üles leidma, mis sind kõnetab, motiveerib ja aitab sinu eesmärke saavutada.

alustava investori mentorprogrammi materjali lihtsustamine
Alustava investori mentorprogrammi töölehtede kava esimene leht

Minu viimase aja avastus on visuaalne lihtsustamine, mis aitab motiveerida ja lihtsustada. Üritan seda imelist vahendit peagi ka Alustava investori mentorprogrammis kasutada. 

Hetkel on peamine fookus maja ehitusel ja rahatarkuse jagamisel, kuid vaikselt hakkame ka portfelli uuesti üles ehitama. Sel korral ettevõtte portfelli. 

Hoian teid kursis!

Kuidas ma jõudsin palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni?

Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid. 

Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.

minust mikroinvestor
Mina ja investor?

Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud

Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.

Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.

Elasin palgapäevast palgapäevani

Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.

elu palgapäevast palgapäevani
Küll see palgapäev on alati kaugel:) Isegi siis oli, kui saime Austraalias igal nädalal palka!

Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.

Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.

Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?

uskumused raha kohta
Aga mul lihtsalt ei jää raha “üle”

Arvan, et kahel põhjusel:

    1. Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
    2. Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.

Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).

Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.

Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada

Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.

Palgapäevast palgapäevani elust investeerimiseni
Jagan enda lugu palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni ja annan mõned nipid, kuidas ka sina seda teha saaksid.

Kui sa tahad teada, mis edasi, siis tule vaata järgi vebinari “Kuidas lõpetada palgapäevast palgapäevani elamine ja alustada investeerimisega?”. Jagan enda kogemust ja mõnda lihtsat nippi, kuidas sellest nõiaringist välja saada.

Kuidas ümbrikusüsteem sind aitab, aga võib ka sundida vigu tegema?

Kahjuks peavad pettuma need, kes arvasid, et juttu tuleb ümbrikupalgast … Kirjutan hoopis järjekordsest mõtteveast: mentaalne arvepidamine.

Miks me teeme mõttevigu?

Me teeme päevas sadu otsuseid. Enamuse neist märkamatult. 

Meil ei ole aega ega energiat igat otsust põhjalikult analüüsida ja kaaluda. Sellepärast aitavad meid rutiinid, nt mida söön hommikusöögiks. Me proovime otsustamise teha võimalikult lihtsaks ja automaatseks.

mõtteviga mentaalne arvepidamine
Mõtlemine võtab palju aega ja energiat

Kas sa kujutaksid ette, et iga väiksemagi asja puhul peaksid enne kõik poolt ja vastu argumendid välja mõtlema ja seejärel läbi kaaluma? Me ei jõuaks just palju tehtud. 

Lihtsustamine aitab meid, kuid see võib põhjustada ka vigu. Mõttevigu.

Mis on nn ümbrikute või kontode süsteem ning kas ja kuidas see toimib?

Üks nippe oma rahaasjade haldamiseks on eelarve koostamine ja kulude jälgimine. Selle lihtsustamiseks kasutatakse muuhulgas näiteks ümbriku või kontode süsteemi.

See süsteem tähendab, et sa jaotad oma raha ja kulutused kategooriatesse. Näiteks eluasemekulud, toit, meelelahutus, riided jne. Ise valid, mitut kategooriat kasutad. Mina kasutan väga lihtsat varianti: jaotan raha majafond, investeeringud ja raha elamiseks.

kasuta ümbriku süsteemi jaoks ilusaid ja erinevaid ümbrike
Võid iga kategooria jaoks valida erinevat värvi ümbriku
Photo by Ranurte on Unsplash

Kui sa eelistad sularaha, siis paned raha kategooriate kaupa ümbrikutesse (Seda teeb näiteks blogija Elli Lepik), kui sa sularaha ei armasta, siis võib kasutada erinevate pangakontode süsteemi. Igas pangas saab avada mitu erinevat kontot ja neile ise nimed panna. Nt reisifond, majafond, meelerahufond jne.

Mentaalne arvepidamine (mental accounting)

See raha kategoriseerimine on mentaalne arvepidamine. See võib aidata kulusid kontrolli all hoida, sest kui igal kontol või ümbrikul on oma eesmärk, siis on palju raskem sealt millegi muu jaoks raha võtta. Tunned end lausa süüdlasena, kui millegi muu jaoks raha näpistad.

Meil on näiteks majafond, kuhu kogume maja ehituseks raha ning sealt naljalt raha võtta ei taha. Sest eesmärk – oma maja – on nii selgelt silme ees.

mentaalne arvepidamine majafond
Eesmärk silme ees muudab majafondist raha võtmise väga raskeks

Kui me rääkisime Mikroinvestori Q&A-l meelerahust, siis tuli juttu ka sellest, et võiks enda jaoks reeglid paika panna, millal võib meelerahufondist raha võtta. Ilma reegliteta kipub mõni sealt pidevalt raha kandma (palgapäeval kannan tagasi), teine aga ei raatsi ka hädaolukorras sealt raha võtta. Kui saab muidu hakkama, siis on väga hästi, aga kahjuks olen kuulnud ka juhtumitest, kus pigem võetakse kõrge intressiga laen, kui raha meelerahufondist. 

Ära unusta, et meelerahufondi raha ongi ootamatuste jaoks. Kui sa aga pole paika pannud, mis need ootamatused on, millal võib raha välja võtta, siis võibki hoopis teha rumala otsuse kallist laenu võtta.

mentaalne arvepidamine lihtsustab rahaasjade haldamist
Et oma rahaasjade haldamist lihtsamaks muuta, paneme me raha erinevatesse kategooriatesse

Miks ümbrikusüsteem võib tekitada mõttevea?

Raha haldamise lihtsustamiseks on mentaalne arvepidamine hea vahend. Kuid nagu juba eelnevas näites välja toodud, siis see võib ka probleeme ja valesid otsuseid tekitada.

Lisaks sellele, et võid liiga kergekäeliselt raha ära kulutada, sest sellel kontol või ümbrikus on ju veel raha (kui eelarves raha on, siis justkui peaks selle raha ära kulutama), mõjutab meid see, kust raha saadi.

Ega ilmaasjata ei öelda: kergelt tulnud, kergelt läinud.

Näiteks lotovõiduks või kingituseks saadud raha kipume kergekäelisemalt kulutama. Ratsionaalselt mõeldes ei tohiks olla tähtsust, kust raha tuli. 20 eurot on ikka 20 eurot ning minu raha olenemata sellest, kas pidin selle saamiseks pingutama. Me kipume aga raha erinevalt hindama just sõltuvalt sellest, kas ja kui palju pidime selle saamiseks pingutama.

mentaalne arvepidamine reisifond
Reisil olles on lihtne ebamõistlike otsuseid teha, sest on ju puhkusel

Üks väga hea näide on kevadine tulumaksutagastus. Paljud inimesed kohtlevad seda kui kingitust. Igal aastal tormatakse esimesel võimalusel tuludeklaratsiooni esitama ja seejärel tekivad Facebooki gruppidesse teemad, et mida tulumaksutagastusega teete. See on nagu rahvussport.

Sellele tundub, et ei mõelda, et tegelikult oled ju ise pidanud selle saamiseks tulumaksu tasuma. Aga meile ei tundu, et ise olen maksnud, sest see võetakse tulust automaatselt maha, mitte ma ise ei pea seda nagu arvet tasuma. Paljud mõtlevad oma töötasust kui netosummast, mitte brutosummast, kust maksud maha lähevad.

Sa mitte ainult ei ole terve aasta tulumaksu maksnud, millest mingi osa nüüd tagasi saanud, vaid tihti ka enammaksnud ehk riigile tasuta laenu andnud, mille riik nüüd sulle lahkelt tagastab.

Ratsionaalselt võttes oleks mõistlikum, et sa ei saa riigilt tulumaksu tagasi (v.a nt III samba tagastus) või maksad ise pigem peale. Samuti peaks ratsionaalselt sa käituma tagasi saadud tulumaksuga samamoodi nagu oma “tavalise” rahaga.

Meie jaoks on see aga ekstra raha, nagu ka nt preemia. Inimesed eelistavad saada üks kord aastas preemiat vs et saada see raha igakuiselt palgalisana.

kingi rahatarkust parim kingitus
Kellele ei meeldiks kingitused?

Kes ei tahaks kingitust või lotovõitu saada?

Kui sinu jaoks on mingi rahasumma kingitus, siis võib see panna sind rahaga teisiti käituma. Mis ei pruugi olla mõistlik.

Parim näide on see, et enamus lotovõitjaid on varsti peale lotovõitu vaesemad, kui nad olid enne lotoga võitmist.

Kokkuvõtvalt, kui me kategoriseerime raha – nt igapäeva kulud ja meelelahutus – siis me tunneme raha suhtes erinevalt ning see mõjutab meie käitumist. Näiteks oled äärmiselt kokkuhoidlik, et igapäeva kuludeks ettenähtud rahaga hakkama saada, aga kulutad silma pilgutamata oluliselt suurema summa, sest see oli meelelahutuse kontol.

mentaalne arvepidamine raha kategoriseerimine
Reisil olles ei taha raha pärast muretseda

See võib olla sinu jaoks ok, kui teed seda teadlikult, sest selleks sul ongi raha meelelahutuse kontol. Kuid kategoriseerides on oht, et me kaotame tervikpildi. Kas on mõistlik igapäevaselt igat senti lugeda, aga nädalavahetusel täiesti kontrollimatult kulutada?

Võibolla sa ühe käega ehitad, aga teisega lammutad?

P.S see ei tähenda kindlasti, et peab igat senti lugema ja elu nautida üldse ei tohi. Sellepärast ongi hea meelelahutuse või reisimise jaoks eraldi kategooria teha. Ära lihtsalt unusta tervikpilti ja oma eesmärke.

Mõttevigu ei ole ma ise välja mõelnud, vaid kuulsin neist erinevatel Coursera kursustel, aga soovitan ka kahte väga head raamatut:

    • Richard Thaler “Väärkäitumine” (ingl k Misbehaving)
    • Dan Ariely, Jeff Kreisler “Dollars and Sense”

Investeerimismöku: Kui teised olid trennis, mõtles tema endale fighter-name’i

Järgnev lugu on pandud kirja ühe investeerimismöku kogemustest lähtuvalt – olles veel oma investeerimisteekonna esimestel meetritel.

Väljakutse oli täpselt see aeg, mis ühe möku jaoks oli ideaalne, sest suutsin oma peas läbi käia nii mitu erinevat staadiumit: 

Tahan olla passiivne investor – LHV kasvukonto on fain ja sobib mulle. Eii, tegelikult ikka passiivne investor on nii igav olla, see ju põnev maailm – olen pigem passiivne-aktiivne – kui vaatan oma kasvukonto seisu iga päev, siis ilmselgelt ma ei ole passiivne.. OKEI – mis me jaurame, ma ikka tahaks vist olla aktiivne investor, kes ostab aktsiaid, jälgib turgu ja analüüsib (vähemalt püüan). Samas krt, äkki ma ei oska. Ah, fakit, ma olen lihtsalt alustav investor. PUNKT.” 

investeerimisega alustamine palju küsimusi alguses
Ära ürita kohe alguses end liialt defineerida:)

Äkki lihtsalt investeeriks, mitte ei valiks endale tiitleid. Refereerides Ari-Mattit, siis samal ajal, kui teised käisid trennis, tema mõtles endale fighter-name’i 🙂

No ühesõnaga, saite ise aru, et praegu on veidi selline identiteedikriis, aga samas pean endale ka aru andma, et mu investeerimisteekond ei ole olnud väga pikk (alustasin veebruari keskel) ja kui mul pole veel otseselt strateegiagi paigas, siis mis aktiivsest või passiivseks olemisest me siin räägime 🙂

Väljakutse oli IDEAALNE! alguspunkt, sest..

    • Sind juhendab, abistab, aitab, toetab, õpetab Marin, kellel on nüüdseks 5 aastat kogemust ja teadmisi rahakasvatamisel ning seda just väikeste summadega (alustajale ei ole kohe USA börsiturgudel ülikondades ärimehed just kõige samastatav olukord)
    • Saad aru, et küsimusele “Kuhu kõige parem on investeerida?” EI OLEGI! õiget vastust, sest kõik on nii sõltuv – palju sul raha on investeerimiseks, kaua oled nõus ootama, mis on sinu riskitaluvus jm.  
    • Sinuga koos läbivad väljakutset ka mitmed teised, kes ei tunne ennast samuti selles maailmas päris “kodus”.
investeerimine sunnib peast kinni võtma
Investeerimisega alustamine võib sundida peast kinni võtma

Kuidas väljakutsest maksimaalne võtta?

    • Mõtle enne väljakutse algust välja, mida sa sellelt soovid – pane juba kirja eesmärgid.
    • Ole kindel, et saad kõikidel zoomi-kohtumistel osaleda. Kohtumisi ei salvestata, et kõik saaksid vabalt rääkida ja küsimusi küsida.
    • Tegutse PÄRISELT oma eesmärkide nimel – kui sa oled väljakutse eest maksnud ja tegelikult sul selle jaoks aega ei olnud, siis tundub see juba esimene vale investeering.
    • Tea, et Marin on sinu jaoks terve väljakutse aja vältel olemas – sellepärast ongi grupid väiksed, et säiliks personaalsus ja ta jõuaks kõikide küsimustele vastata – kasuta seda. 

Väljakutse sai läbi (uus grupp stardib 15. septembril, kuhu on järgi ainult 6 kohta!).

Mis edasi sai? 

rahatarkuse kogumine
Investeerimismöku uurib asja ja kogub teadmisi

Ikka Alustava investori mentorprogramm, kus asjad lähevad veelgi täpsemaks, sest kui väljakutses sai igaüks ise toimetada ja Marinilt abi küsida, siis mentorprogrammis tulevad kolm 2 tunnist kohtumist (ja lisaks kuni 2 mentorkohtumist, privaatselt sinu rahaasjadest), aga nimetagem seda rahatarkuse loenguks – Marinil on ette valmistatud presentatsioonid, mille saad peale kohtumist endale meilile ka veel (koos koolituse salvestusega).

Esimene kohtumine oli nö vundamendi loeng – mis on üldse sinu miks, kulud-tulud, sinu vara, meelerahufond jm – kõik see pani mu aju rakettkiirusel tööle (*see tunne, kui su kõht on nii tühi ja kodus ei tundu midagi süüa olevat, aga suurest näljast aktiveerub aju täisvõimsusel ja suudad midagi ikka kokku leiutada* kas ma imelik?) ja suutsin kirja panna rea asju, kuidas oma rahalist olukorda veelgi paremaks muuta – ja seda kõike nii lihtsate muudatustega elus, mille peale ma varem ei suutnudki tulla. 

investeerimisega alustades tekivad erinevad taipamised
Ega siin ei olegi midagi rohkem öelda..

Näiteks, saan oma telefoniarve maksta enda ettevõtte alt, samamoodi auto kasko- ja liikluskindlustus (tasuta vara kasutamise leping autole tehtud, töötan turundusvaldkonnas, seega auto ja telefon on mu põhilised töövahendid). 

Igal juhul oli kohtumine mõtlemapanev ja investeermispäevikus “Lugemise ja koolituste nimekiri/märkmed” osakond sai lausa 2 lehe jagu täiendusi, kus panin kirja ka üksikasjaliselt, mida on mul vaja muuta. 

2.kohtumisest ja sellest, kuidas ettevõttele LEI-koodi tegin räägin järgmises osas. 

Järgmiste mökurahajuttudeni!

Rahatarkus, mida oleksin tahtnud teada 18-aastaselt

On lähenemas koolide lõpetamise aeg. See pani mind mõtlema, kui palju on noortel rahatarkust ja miks mitte seda neile kinkida?

Kui ma hiljuti kirjutasin, et kas ja mida teeksin täna investeerimisega alustades teisiti, siis nüüd mõtlesin, et mis rahatarkust ma jagaksin kooli lõpetavale Marinile?

Kingi koolilõpetajale eluks vajalikku rahatarkust
Rahatarkuse jaoks pole kunagi liiga vara ega hilja

Rahatarkus noortele

Kool peaks andma õpilastele teadmised ja oskused, millega elus hakkama saada. Selles osas, kui palju see õnnestub (ja kindlasti kodul ka väga suur roll siin), on meil kõigil kindlasti oma arvamus. Õnneks on see ajas ka veidi muutunud, sh ka rahatarkuse õpetamise osas.

Olin sel õppeaastal õpetajate rahatarkuse mentorprogrammis mentoriks ja suurepärane oli näha, kuidas iga valdkonna õpetajad tundsid rahatarkuse vastu huvi ning olid valmis ka oma tundides saadud teadmisi rakendama.

See on siiski alles algus, sest paljud õpetajad tahtsid kõigepealt ise teadmisi ja kogemusi saada, enne kui asuda neid edasi andma. Mis on ka mõistlik. Lisaks jõuab see programm ainult väikese osani õpetajatest.

Aga abiks ikka! Igal aastal peaks selle programmi kaudu rahatarkust järjest rohkemate õpetajateni jõudma. Nagu ikka on oluline järjekindlus.

Pole kahtlustki, et rahatarkus võiks olla üks oskus, mille koolist kaasa saab. Ja see ei tähenda lihtsalt arvutamisoskust.

rahatarkus noortele
Rahatarkust pole kunagi liiga palju ja õnneks õpetatakse seda ka järjest rohkem

Kui rahatark mina olin?

Ma ei mäleta, mida me koolis rahatarkuse kohta võisime õppida, aga praktikas rakendamise oskust mul kindlasti ei olnud. Mitte, et ma ise oleks nii arvanud.

Peamine oli peale keskkooli ruttu ülikooli minna ja valida eriala, mis võiks meeldida, aga kindlasti peaks korraliku palga tagama. Kohe, kui palk võimaldas, siis võtta kodulaen ja osta korter. Järelmaksud ja väikelaenud olid ka täiesti iseenesest mõistetavad ning ei tulnud pähegi kaaluda, kas neid vaja ka ja äkki saaks kuidagi teisiti?

Suhtumine oli mul, et elu peab nautima. Elame ainult üks kord ja säästmise sõna oli minu jaoks väga negatiivne, sest tähendas ju ilmselgelt koonerdamist.

Imelikul kombel II pensionisamba tegin vabatahtlikult esimesel võimalusel, sest selles olin kindel, et oma pensioni eest tuleb ise hoolitseda.

siht silme ees
Elu nautimine, õnneks sai reisides väga vähese rahaga hakkama

Mis rahatarkust ma koolilõpetajast endale täna jagaks?

1. Elu nautimine ja rahatarkus ei välista üksteist

Vastupidi, mida rahatargem oled (käitumises, mitte lihtsalt teadmistes), seda paremad võimalused elu nautimiseks oskad endale luua.

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin
Leia aega nii elu nautimiseks, kui ka rahatarkuse kogumiseks ja rahaasjadel silma peal hoidmiseks

2. Kõige olulisem on leida tasakaal

See ei ole ainult sõnakõlks, et “kõik on mõtlemises kinni”. Mina olin veendunud, et säästmine on koonerdamine ehk enda piiramine ja elu ei saagi siis nautida. Jäin sellesse mõtesse kinni ja seetõttu elasingi nii, et ei kogunud sentigi.

Rahatarkus ei pea tähendama koonerdamist, vaid tasakaalu otsimist ja leidmist, kus käitud rahaga mõistlikult unustamata ka elu nautimast.

3. Leia endale sobiv variant

Pole olemas ühte õiget viisi. Ühte eduvalemit.

Nii nagu me ise oleme väga erinevad, on erinevad meie soovid ja võimalused. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.

Uuri ja õpi, vaata teiste kogemusi, kuid vali endale sobiv viis.

investeerimise strateegia muutmine
Leia endale sobiv variant, kuidas ja kuhu investeerida

4. Investori parim sõber on aeg

Investor ei tähenda rikast inimest, kes liigutab miljoneid. Investor on inimene, kes soovib oma raha kasvatada ja sellega rahatargalt ümber käia. Ei pea ootama, et saaks enne rikkaks.

Oluliselt lihtsam on varakult alustada väikeste summadega, sest hiljem pead samaväärse tulemuse saamiseks suuremate summadega opereerima. Siiski, pole ka siis vaja miljoneid ning kunagi pole liiga hilja.

Parim aeg alustamiseks oli eile, järgmine parim aeg on täna!

5. Kõige olulisem on alustada!

Kuigi see veidi kordab eelmist punkti, siis toon selle veel eraldi välja. Sest see on nii oluline! Ja kordamine on tarkuse ema.

alusta võimalikult vara
Mida varem alustada, seda parem

6. Eksimine on lubatud, inimlik ja ka vajalik

Kui me kunagi ei eksiks, siis kuidas saaksime me õppida?

7. Parim õpetaja on praktika

Armastan raamatuid ja koolitusi, kuid ainult nendest ei piisa. Kogu teadmisi, kuid asu neid ka koheselt rakendama. Teadmised ja praktika käsikäes on see võluvalem, mida kiputakse otsima ja ootama jääma.

Ja loomulikult kingiksin ma endale koolilõpu puhul parima rahatarkuse abilise: investeerimispäeviku!

Mikroinvestori e-poes – 22% kasutades sooduskoodi: kool

kasulik kingitus koolilõpetajale
Kingi lõpetajale rahatarkust soodsamalt

Aktsiatesse investeerimine: Miks mulle meeldivad dividendid?

Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.

Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!

See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.

See ongi passiivne sissetulek.

Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.

dividendid balti börs aktsiad investeerimine
Sina magad ja su raha teeb su heaks tööd

Dividendid annavad kiire eduelamuse

Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.

See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.

investeerimisega alustamisel kahtlused
Kahtlused on nii kerged tekkima. Seetõttu on oluline kiire eduelamus.

Aktsia ostuhind ei ole nii oluline

Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.

Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.

Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.

Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin
Pane kirja iga laekunud summa, ükskõik, kui väike

Lumepall hakkab kasvama

Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.

Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.

Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.

Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?

Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.

Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?

strateegia ja tegevusplaan investeerimisel oluline
Oluline on strateegia ja tegevusplaan läbi mõelda ning kirja panna

Mis on muutunud?

Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.

Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.

Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.

Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.

Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.

Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.

Ja siis käis klikk ära.

Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.

investeerimise strateegia muutmine
Strateegia tasub regulaarselt üle vaadata ning kindlasti siis, kui midagi muutub

Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?

Tark ei torma.

Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.

Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.

P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.

Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.