Fun portfolio – mis ja miks?

Kuulsin esimest korda sellist mõistet nagu fun portfolio ühel Geneva Ülikooli Coursera kursusel. Minu jaoks on see nii mõnus väljend, et ma isegi ei proovi seda eesti keelde tõlkida. Olen kuulnud mõnda tuntud Eesti investorit sellest rääkimas, aga nad pole seda terminit kasutanud, vaid rääkinud sisust. Millega on tegu?

Mis on fun portfolio?

Tihti räägitakse investeerimise puhul, et investeerida tuleks raha, mida võid kaotada. See võib ekslikult jätta mulje justkui sul oleks ükskõik, kui raha kaotad ja nagu ei peakski väga hoolima, mis investeeritud rahast saab. Tegelikult nii muidugi ei ole.

See tähendab hoopis see seda, et ära investeeri raha, mida sul lähiajal vaja läheb. Ja ka seda, et ära ennast päris nälga jäta toiduraha ära investeerides:). Investeerimine on pikaajaline tegevus ning loomulikult on eesmärgiks raha kasvatamine.

fun portfolio
Nagu nimigi ütleb on tegemist fun portfolioga

Fun portfolio on väike osa portfellist, mille osas jätad endale vabad käed ehk see on for fun. Sa ei pea järgima oma strateegiat, vaid lihtsalt tahad katsetada või meeldib mõni aktsia või hoopis krüpto. See on väike osa portfellist, sest see ilmselgelt riskantsem. Sa teadlikult ei ole ratsionaalne, vaid lähtud oma emotsioonidest ehk valid midagi, mis sulle lihtsalt meeldib.

Minu fun portfolio

Peale seda loengut mõtlesin, et tahan ka endale fun portfoliot ja mõtlesin sellest, kui eraldiseisvast osast, mille jaoks pean eraldi raha kõrvale panema. See aga kahjuks ei toiminud. Tegin küll endale uue pangakonto, millele panin nimeks “Fun portfolio” ja kandsin igal palgapäeval ka sinna väikese summa… aga iga kord võtsin mingi aja pärast selle mõneks muuks investeeringuks:)

fun portfolio coins
Panin kõrvale väikesed summad, mis märkamatult ikkagi teistesse investeeringutesse kippusid kaduma

Kusjuures summad olid nii pisikesed: 25 – 50€, et minu esialgne plaan osta nt USA aktsiaid, ei toiminud. Nii pisikese summaga annab piisavalt suur summa kokku koguda, et oleks mõistlik 9€ teenustasuks maksta.

Seetõttu loobusin ajutiselt sellest mõttest.

Läks natuke aega mööda ja avastasin, et mulle oli justkui iseenesest tekkinud fun portfolio. Kuidas?

Balti Börsil põnevad ajad

Kes Balti Börsil toimetab või vähemalt seda jälgib, on kindlasti tähele pannud, et seal on päris põnevaks läinud. Nii olid minu aktsiaportfelli tekkinud Bercman Technologies, Elmo Rent ja Saunum aktsiad.

fun portfolio
Huvitavad innovatiivsed tooted sobivad fun portfoliosse, kui valatult. Vt kerist siit.

Miks ma avastasin, et need aktsiad pole minu tavapärase aktsiaportfelli osa, vaid ongi minu fun portfolio? Sest need aktsiad ei vasta minu investeerimisstrateegiale, kus fookuses on dividendiaktsiad.

Tegemist on põnevate kasvuaktsiatega, mille puhul on tegemist minu jaoks suurema riskiga, kui muidu minu portfellis olevad aktsiad. Seetõttu olen nendesse investeerinud ka oluliselt väiksemad summad ning ei plaani neisse investeeritud summat vähemalt mitte oluliselt kasvatada.

Miks fun portfolio?

See on muutnud investeerimisotsuste tegemise oluliselt lihtsamaks. Ma ei pea mõtlema, kas ma soovin neid aktsiaid pikaajaliselt või kas need mulle ikka toovad piisavalt tulu. Minu arvates on tegemist põnevate ettevõtetega, kellel on huvitavad tooted ja teenused ning ma soovin jälgida nende käekäiku ja sellesse panustada. Aga väikeste summadega.

fun portfolios lihtsam otsustada
Fun protfolios on vabamad käed ning nii ka otsused kiiremad ja lihtsamad

Fun portfolios on mul ka lubatud oluliselt rohkem toimetada. Kui muidu on minu strateegiaks osta ja hoia, mis tähendab, et iga kord, kui tekib mõte, et võiks ikka müüa, pean seda hoolega kaaluma ja võtan müügiotsuse tegemiseks endale aega. Siis fun portfolio puhul toimetan oluliselt kiiremini.

Tuleb mõte, natukene lasen sellel settida (nt mõned tunnid) ja teen otsuse ära. Ja kahetsema ei jää. Kuigi näiteks hiljuti müüsin Bercmani aktsaid (mõni jäi õnneks alles) vahetult enne seda, kui tuli uudis, mis aktsia hinna rallima pani. Ma pole seda otsust kordagi kahetsenud, sest teenisin protsentuaalselt väga suure kasumi.

kirjuta investeerimispäevikusse põhjendus
Pane investeerimispäevikusse kirja, miks mingi otsuse teed

Ega ma tavalise portfelli puhul ka ei kahetse ühtegi otsust, sest ma ei näe kahetsemisel mõtet. Aga nende puhul olen ma poolt ja vastu argumendid läbi kaalunud ning enamasti ka enda jaoks investeerimispäevikusse kirja pannud. Et ma saaksin hiljem vaadata, kas minu mõtetel on ka pikema ajaliselt jumet või oli tegelikult põhjendamatu otsus ja ma lasin emotsioonidel end juhtida.

Nagu nimigi ütleb peab fun portfolio olema fun, fun, fun!

Armuda või mitte?

Osalesin eelmisel nädalal Jaak Roosaare koolitusel ja sain sealt mitu head mõtet. Üks neist puudutas levinud ütlust, et ära armu oma aktsiatesse/investeeringutesse. Aga teatud juhtudel tasuks just armuda.

Kuidas otsustada, kas armuda või mitte?

armuda aktsiatesse või mitte
Armuda või mitte?

Võiks armuda

Sõltub strateegiast ehk et kui sinu eesmärk on osta ja hoida, siis tuleb kasuks armuda sellesse aktsiasse. Et ei tekiks kiusatust seda müüa.

Näiteks mina ei raatsi müüa oma Kaubamaja aktsiaid. Olen neid pika aja jooksul vähehaaval ostnud ning sellega ilusti hinda keskmistanud. Kaubamaja on hea dividendi maksja. Plaanin seda positsiooni pikaajaliselt hoida, et dividende saada. Samuti usun, et Kaubamaja ei kao kuhugi ka muutuvas maailmas.

Vahepeal on see positsioon olnud väga ilusas plussis (enne dividendi maksmist), aga mul pole kordagi tekkinud kiusatust seda müüa. 

armuda aktsiasse
Meile kõigile teada tuntud kaubamaja (pilt: kaubamaja.ee)

Ehk tasub armuda!

Väljend, et ei tasu armuda käib olukorra kohta, kus peaks müüma, aga ei raatsi. Tavaliselt on see olukord, kus ettevõttel ei lähe enam hästi. 

Kaotus on valus

Me ei taha võtta vastu kaotust, sest kaotus on kaks korda valusam, kui samaväärne võit. Seetõttu hoitakse tihti liiga kaua langevat aktsiat lootuses, et ehk olukord muutub ja aktsia hind tõuseb tagasi vähemalt nulli.

kui armuda on otsust raskem teha
Otsuse tegemine on keeruline, eriti kui emotsioonid mängus (pilt: https://uxdesign.cc/decision-making-for-product-managers-7fef3292cb65)

Sest üks asi on paberil (internetipangas) punast miinust vaadata (ega see ka ei ole tore), aga see ei ole veel reaalne kaotus. Kui me aga müüme selle positsiooni kahjumiga, siis muutub paberil olnud miinus reaalseks kaotuseks.

Tihti on oluline kaotus kiirelt vastu võtta, et ta ei muutuks suuremaks. Loomulikult on olukordi, kus langus võib olla ajutine ja nagu ikka, seda ei ole nii lihtne hinnata.

Näiteks Kaubamaja aktsiate puhul, kui olukord peaks muutuma, siis peaksin suutma oma armumise unustada ja mõelda, kas muutus on lühi- või pikaajaline ja kas peaksin oma otsust seda aktsiat hoida, muutma.

Samas ei tasu rapsida, et iga väikese muutuse korral muudan oma strateegiat.

Kas alustaksin nüüd teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.
Rahaasjad kirja
Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks? Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress, millest lubasin edaspidi pikemalt kirjutada. Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)
investeerimisega alustamine
Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks
Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.
turud käivad üles-alla
Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma
Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.
kõige parem õpetaja on tegutsemine
Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus. Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.
hakka tegutsema
Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:
  1. kaardistaks oma rahalise seisu;
  2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
  3. hakkaksin tegutsema! – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
  4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
  5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head! Aprillis alustab ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.