Käi jala? Päriselt??

Mul saab investeerimisega alustamisest kevadel 7 aastat. Umbes nii kaua olen rahatarkuse maailmas sees ka olnud, sest mina olen see, kes kohe tegutseb.

Üks esimesi säästunippe, mida soovitatakse on “aga loobu autost”! Auto on ju ainult kulu ja mugavus. See ärritab mind siiani, kuigi õnneks järjest vähem, sest üllatus-üllatus: KÕIK EI ELA (TAL)LINNAS!

Rahatark müüb auto maha?

Mõned meist elavad lausa maal. Jah, ma tean, et see on enda valitud luksus ja olen ka valmis selle eest rohkem maksma. Ja maksangi igal sammul, sest ma elan kõigele lisaks mere taga Hiiumaal.

Ega ei ole ka vale soovitus üle vaadata, kas sul näiteks on nii kallist autot vaja? Kas on vaja 4-rattaveoga nagu minu esimene auto oli, sest ma arvasin, et maal ilma ei saa 🙂 Olin ilmselgelt pikalt linnas elanud. Sellega seoses mulle meenub üks tõestisündinud lugu, et ühelt hiidlaselt tema kursakaaslased küsisid, et kas teil Hiiumaal teid ikka on? Või peabki jeebiga off-roadi tegema.

minu esimene auto Opel

Linnas mul ei olnud autot, sest mul polnud seda vaja. Elasin 10-aastat Tallinnas ilma autota ja mul ei tekkinud kordagi mõtet, et mul oleks seda vaja. See ei tähenda, et kellelgi pole Tallinnas autot vaja. Sõltub ju täiesti, kus elad, mis liikumised sul on, laste vedamised jne.

Mul polnud vaja, sest töötasin kesklinnas ja poleks tahtnud seal parkimise eest maksta. Sain trolliga ilusti tööle. Sel ajal ei olnud troll muideks tasuta, vaid kui ülikool läbi sai, siis tõusis kulu ühistranspordile oluliselt. Mäletan, et kui mul vähegi raha oli, siis ostsin kvartalikaardi.

Minu esimene auto.

Mina ostsin oma esimese auto Opel Insignia aastal 2014 ehk 34-aastasena. See maksis 20 tuhat ja oli aasta vana. Kuigi ma ei olnud siis veel rahatark, olin ma õnneks kuulnud, et täiesti uut autot ei tasu osta, sest see kaotab salongist välja sõites oma väärtusest 20%. 

Mul ei olnud autohindadest õrna aimu ka ja seepärast ma ei osanud kuidagi hinnata, kas on kallis või ok hinnaga auto. Nagu ütlesin oli igal juhul vaja 4-rattaveoga, et ma ikka ilusti tööle jõuaks. Kuigi teed on meil olemas ja off-roadi ma ei armasta, siis lumelükkamisega võivad küll lood veits kehvad olla. Kui ma palgatööl käisin, siis tihti juhtus nii, et hommikul lumesahk tuli alles Kärdla piiril mulle vastu teed puhtaks lükkama. Mina olin juba kohale jõudnud.

Kui mind töölt päevapealt vallandati, siis tekkis vajadus kulusid kokku tõmmata. Olin päeva pealt töötu. Olin selleks ajaks taibanud, et vist ikka pole vaja 4-rattavedu ja asusin odavamat autot otsima. Opeli sain maha müüdud nii, et jäin nulli, aga uue auto sissemakse raha ei olnud.

Kahjuks töölt vallandamine mind rahatarkuse kogumise radadele veel ei viinud ja nii oli lahenduseks, et sissemakse jaoks võtsin pangast väikelaenu ja auto liisingusse suure jääkväärtusega, et igakuine makse oleks võimalikult väike. Uueks autoks sai 2016.aastal aasta vanune Kia Ceed, maksis 13 tuhat. Selle Kiaga rallime siiani ja olen väga rahul.

minu teine auto Kia

Miks ma aastavanuseid autosid ostan?

Vanemaid ma ei julge osta. Mina kardan vanu autosid, sest nad kipuvad rohkem ära lagunema. Mulle sobib variant, et ostsin aasta vana auto ja nüüd sõidan sellega nii kaua kuni ta hakkab ära lagunema ehk kui hakkab liiga tihedalt remonti vajama. Kia puhul mulle meeldis see ka, et tal oli 7-aastat garantiid.

Meil tekkis mingi hetk vajadus teise auto järele, sest abikaasa töötas Soomes. Lükkasime teise auto ostmist võimalikult kaua edasi, aga lõpuks ei andnud sellega enam venitada. Otsustavaks sai see, et saime osta minu ema kasutatud auto. 

Teadsin, et see on hästi hoitud ja vähe läbi sõitnud. Seepärast julgesin esimest korda osta 5-aastat vana auto. Nii head võimalust ei saanud mööda lasta.

Miks ma Hyndaid müün?

Hyundai on endiselt hästi hoitud ja vähe sõitnud – läbisõit on 73625 ja auto on 7-aastat vana. 

Ilus punane on ka.

Meil ei ole lihtsalt enam teist autot vaja, sest abikaasa tuli Soomest koju ära. Müügis on Hyundai, mitte Kia, sest Hyundai on manuaal ja mina eelistan automaatkäigukastiga autot.

Kui pidin üle pika aja manuaaliga sõitma, siis oli tunne nagu sõidaks esimest korda autoga. Kui sulle manuaal meeldib ja otsid väikest (ehk vähese bensiinikuluga) nunnut punast autot, siis siin ta on.

Kokkuvõtteks

Rahatark on aeg-ajalt oma kulud üle vaadata ning mõelda, kas kõik asjad (sh auto) on vajalikud, aga ka rahatargal ei ole keelatud autot omada. Vastupidi, see võib olla väga vajalik ja lausa mõistlik otsus.

Ma ei saaks Mikroinvestori e-poest ostetud tooteid pakiautomaatigi ilma autota. Pakiautomaadid asuvad 10 km kaugusel. Isegi praegu, kui enamus teid on lumevabaks sulanud, on osa meie teest kiilasjää all. Praegu puhub lisaks tormituul ka. Päris mõnus oleks näiteks jalgrattaga pakke viima minna.

Aeg on ka raha.

Ja ühistransport? Kui mul oleks terve päev aega seigelda ja Käinas/Kärdlas passida, siis saaks jah bussiga ka pakke pakiautomaati viia. Väga mõistlik ajakasutus ei tundu.

Nagu ikka, leia endale sobiv variant ja ära jää kinni teiste soovitustesse. See on lihtsalt selle inimese arvamus ja talle sobiv variant. See võib, aga ei pruugi sulle sobida.

Ja see postitus siin on lihtsalt minu arvamus.

Mõtteid vestlusest Eesti ainsa naisaktsiamaakleri Nelli Jansoniga

Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud.  Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.

Mul õnnestus temaga tund aega vestelda (vestlust saab kuulata Mikroinvestori YouTube` kanalilt) ning soovin sinuga jagada noppeid meie vestlusest ja oma mõtteid neil teemadel.

Kuidas edukalt investeerida?
Minuga vestles LHV vanemmaakler Nelli Janson

Mis läheb üles, peab ka alla tulema

Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.

aktsiaturud on nagu Ameerika mäed
Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)

Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.

Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.

Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.

Langus on alustajale hea

Kuidas on võimalik, et alustajale on langus hea
Kuidas saab langus hea olla?
https://giphy.com/gifs/

Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.

Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.

Vaata selle kohta ka minu blogipositust liigse enesekindluse kohta.

Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna

Psühholoogiliselt on negatiivsed emotsioonid palju tugevamad kui positiivsed
Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm
https://giphy.com/gifs/

See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.

Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.

Mida selle hirmuga ette võtta?

Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.

Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?

Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.

Riskide maandamine ja hirmudega toimetulek
Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda?
https://giphy.com/gifs/

Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.

Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).

Räägin hirmudest ja nendega toimetulekust ka õppevideos nr 5 (hirmud ja riskid).

Ei tasu taga nutta teenimata raha

Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.

Pole mõtet kahetseda, tehtud vigadest tasub vaid õppida
Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com

Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.

Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.

Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.

Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus. 

Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.

Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks

Otsime lihtsaid lahendusi, aga pole ühte kõigile sobivat lahendust
Pole olemas ühte võlurohtu
https://giphy.com/gifs/

Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.

Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.

Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.

See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.

Lepi sellega, et eksid

Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka. 

Eksimine on inimlik
Lepi sellega, et me kõik teeme vigu
https://giphy.com/gifs/

Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.

Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).

Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?

Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.

Miks vigadest ei räägita?

Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.

Jääb mulje justkui oleksid ainus, kes vigu teeb
Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada?
https://giphy.com/gifs/

Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.

Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.

P.S Kuula meie vestlusest, mille kohta ma ütlesin, et mina olen see ainus loll!

Ja lõpetuseks Nelli lause: Tagantjärgi tarkus on täpisteadus!

Need on ainult mõned mõtted vestlusest Nelli Jansoniga. Soovitan kindlasti kogu vestlust kuulata ja ka korduvalt!

Mõnusat kuulamist ja edukaid investeeringuid!

Kas rahatargaks saamiseks piisab ainult Kristi Saare InstaStorydest?

Mul tekkis üks päev selline küsimus. Kas peaks jälgima mitut Instagrami rahakontot või piisab, kui jälgid Kristi Saaret?

Kristi Saare InstaStoryd on ju legendaarseks saanud ja annavad palju rahatarkust. Sellises mõnusas meelelahutuslikus võtmes.

Kui peaks valima ainult ühe Instagrami rahatarkuse teemalise konto, siis jah: selleks peaks olema @kristiinvesteerib.

Aga võimalusel võiks jälgida siiski rohkem, kui ühte rahatarkuse kontot. Miks?

Kristi Saare Instastoorid on legendaarsed
Kui sa saaksid jälgida ainult ühte Instagrami rahakontot

Erinevad vaatenurgad

Rahatarkuses (mulle meeldib see mõiste, sest see on laiem, kui investeerimine) on teatud põhimõtted, mida võib öelda, et kõik jagavad, sest need on üldreeglid, millest lähtuda.

Nagu ikka on reeglitel alati erandeid. Ja need erandid võivad olla väga erinevad, sest inimesed on erinevad ja olukorrad on erinevad.

Sellepärast ei saagi investeerimisoovitusi anda, kuigi tihti inimesed tahavad lihtsaid lahendusi ja konkreetseid soovitusi ehk et keegi otsustaks nende eest.

Keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha, sest sina pead nendega elama.

Alati küsi miks?

Veidi parafraseerides Simon Sineki raamatu pealkirja “Esmalt küsi “miks”?”, tasub alati üldreeglid enda jaoks läbi mõelda. Miks see on nii ja kas see kehtib ka minu puhul ja antud olukorras.

Ei ole kõigile sobivaid lahendusi
Mis on sinu miks ja mis tagab sulle meelerahu?

See on üks põhjus, miks mina hakkasin blogima. Hea näide on meelerahu teema.

Mind häiris, et sel teemal justkui oleks üks kõigile sobiv reegel, et alustada tuleb meelerahufondist ja see peaks olema 3-6 kuu kulude suurune.

Kui vaadata seda teemat lähemalt, siis on sellel üldreeglil mitmeid nüansse, nt kas arvestada fondi suuruseks minimaalsed kulud või kuu sissetulek. Mõne jaoks on hoopis 1 kuu piisav, teisele ei piisa meelerahuks ka 12 kuu sissetuleku summast.

Neist nüanssidest räägitakse ka, aga need kipuvad selle üldreegli taha ära kaduma. Sest nagu ma mainisin me aju tahab lihtsaid lahendusi. Kuuled seda reeglit ja nii on. Ei hakka enam edasi mõtlema.

Kui see paneb sind tegutsema, siis väga tore!

Aga kui sa oled elanud seni palgast palgani ja sul pole sentigi säästetud, siis mõte 6 kuu palga säästmisest enne, kui saad hakata investeerima, võib mõjuda masendavalt. Ja võimatuna.

See on lihtsalt üks näide ja minu mõtteid meelerahu teemal ja miks minu jaoks tuleks mõelda sellest laiemalt, kui ainult meelerahufondist, saad lugeda siit.

kas peab jäämagi palgast palgani elama või aitab rahatarkus?
Jagasin enda lugu, kuidas jõudsin palgast palgani elust investeerimiseni

Maailm ei ole must-valge

Kuigi me väga tahaks lihtsaid lahendusi, siis maailm ei ole must-valge. Investeerimise saab teha võimalikult lihtsaks ja passiivseks, nt püsimakse III sambasse, aga ka selleks peab kõigepealt midagi tegema: fondi valima ja püsimaksekorralduse tegema.

Kohe, kui sooviks siit edasi minna läheb otsuse tegemine keerulisemaks ja seetõttu võiks jälgida rohkem, kui ühte Instagrami kontot.

me oleme erinevad ja seepärast sobivad meile ka erinevad lahendused
Maailm ei ole õnneks must-valge

Samas ei pea ka liiale minema, sest palju infot kordub. Need samad üldreeglid.

Me elame infoühiskonnas, kus infot on tohutult ja selles on keeruline orienteeruda. Ka seepärast on mõistlik jälgida näiteks 3-5 Instagrami kontot, kes sulle seda infot vahendavad.

Aeg-ajalt tee inventuur, sest osad kontod muutuvad passiivseks ja jooksvalt tuleb juurde uusi tegijaid. Samuti võib sind nüüd kõnetada keegi, kes esmapilgul ei tundunud sinu jaoks huvitav.

Valisin välja 5 Instagrami rahakontot mida võiks kindlasti jälgida
Minu soovitused, millist 5 Instagrami rahakontot jälgida

Minu 5 Instagrami rahakonto soovitust

    • Kristi Saare – legend. Saad kõik oma küsimused ära küsida:) Ei pea isegi rahaga seotud olema:)
    • Mikroinvestor 🙂 – alustamine ja psühholoogia, väikeste sammudega tähtede poole!
    • Kristjan Liivamägi – professor – kui tema raamatud loetud või ei viitsi lugeda, siis siit saab neid teadmisi tüki kaupa. Teadmised ja kogemused.
    • Rahaküpsis – infopank ehk ei pea ise infot otsima. Kaasa tasuks siiski mõelda.
    • Miljonineiu – noorelt noorele. Vanusepiirangut ei ole, aga väga inspireeriv, et noor inimene tegutseb oma tuleviku nimel.

Aktsiatesse investeerimine: Miks mulle meeldivad dividendid?

Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.

Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!

See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.

See ongi passiivne sissetulek.

Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.

dividendid balti börs aktsiad investeerimine
Sina magad ja su raha teeb su heaks tööd

Dividendid annavad kiire eduelamuse

Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.

See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.

investeerimisega alustamisel kahtlused
Kahtlused on nii kerged tekkima. Seetõttu on oluline kiire eduelamus.

Aktsia ostuhind ei ole nii oluline

Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.

Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.

Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.

Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin
Pane kirja iga laekunud summa, ükskõik, kui väike

Lumepall hakkab kasvama

Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.

Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.

Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.

Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?

Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.

Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?

strateegia ja tegevusplaan investeerimisel oluline
Oluline on strateegia ja tegevusplaan läbi mõelda ning kirja panna

Mis on muutunud?

Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.

Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.

Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.

Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.

Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.

Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.

Ja siis käis klikk ära.

Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.

investeerimise strateegia muutmine
Strateegia tasub regulaarselt üle vaadata ning kindlasti siis, kui midagi muutub

Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?

Tark ei torma.

Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.

Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.

P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.

Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.

Kuidas ma lõpuks Tallinki aktsiad maha müüsin?

Lugu sellest, kuidas ma suures miinuses olevaid Tallinki aktsiaid üle 2 aasta hoidsin ja lõpuks maha otsustasin müüa. Mis mind lõpuks aitas otsuseni jõuda?

Alustame algusest

Tegelikult algas lugu sellega, et kogenematu alustava investorina ei olnud mul selget arusaama, miks ma üldse Tallinki aktsiaid ostsin. Suure tuhinaga hakkasin ahmima igasugust investeerimisega seotud infot ja kuskilt jäi silma, et Tallink kõige suurem börsiettevõte Tallinna börsil ja peaks justkui iga investori portfelli kuuluma.

Tallink tundus kindel valik
Pane alati kirja, miks mingit aktsiat ostad

Lisaks mõjutas mind kindlasti see, et me ise Tallinki laevadega sõidame. Öeldakse ju, et investeeri millesegi, mida sa tead ja tunned. Võrreldes konkurentidega on Tallinki teenus kuidagi mugavam tundunud, lisaks tulevad Soome liinile aeg-ajalt uued laevad (täiesti võimalik, et just siis oli uus ilus laev liinile tulnud) ja tol ajal oli reisijaid ka palju.

Mitte just kõige edukam algus

Minu esimene Tallinki ost läks aia taha, sest ostsin kõigepealt valelt kontolt (sest ostuga oli ju nii kiire!). Seejärel langes üks päev ootamatult hind oluliselt. Selgus, et kõik olid oodanud, et Tallink võetakse üle (ostetakse ära) ja selles ootuses oli hind tõusnud. Mina oli liiga hilja selle uudise valguses Tallinkit jälgima hakanud.

Uus laev Megastar
Tallinn-Helsingi liinil sõidavad ilusad ja mugavad laevad

Algus ei olnud just paljulubav. Siis aga rahunes olukord maha ja oli minu mäletamist mööda pikalt suht samas augus. Eks ta ikka üles-alla käis, aga ei midagi erilist.

Kuna minu strateegia oli (ja on) osta ja hoia, siis ostsin vahest aktsiaid juurde ning kord aastas laekus ka dividende. Olukord oli rahulik.

Ootamatu koroonakriis

Kui tuli ootamatult koroonaviirus, jäin rahulikuks. Loomulikult kõigi aktsiate hinnad kukkusid ja Tallink oli väga oluliselt piirangutest mõjutatud. Laevad seisid, inimesed ei saanud liikuda …

Otsustasin, et kuna keegi ei tea, kaua piirangud kestavad, siis ootan rahulikult. 2020 suvel ostsin natuke Tallinki aktsiaid juurde, et keskmist hinda alla saada. Mõtlesin, et ootan ja hoian vastavalt oma strateegiale. Küll kunagi piirangud läbi saavad ja Tallinki tegevus taastub.

Teised aktsiad taastusid üllatavalt kiiresti, aga arusaadavalt Tallinkil pole nii hästi läinud. Vahepeal küll hind taastus juba üsna hästi ja korraks mõtlesin ka, et äkki peaks müüma. Panin isegi aktsiate müügiorderi sisse, aga oluliselt kõrgema hinnaga, kui turuhind. Hind hakkas hoopis alla minema ja tühistasin varsti orderi.

Otsustasin, et ootan edasi. Endiselt ju osta–hoia strateegia.

Jälgimisnimekirja pane aktsiad mida tahaks osta või müüa
Mõtle läbi ja pane kirja, miks võiks osta, müüa või hoida

Ühel korral mõtlesin, et mõtlen läbi, et kui ma ära müüks, kuhu siis selle raha investeeriks. Arvutasin ja jõudsin järeldusele, et kõik hinnad liiga kallid:) Polegi head kohta.

Tagantjärgi tarkusena hinnad jätkasid veel mingi aeg rallit ja oleks olnud häid kohti küllalt. Aga kes seda siis teadis, kaua see trall kestab. Mina olin skeptiline, sest eufooria oli suur ja see ei saa ju lõputult kesta. Ei kestnud ka, aga kestis kauem, kui mina julgesin panustada.

Kuidas ma siis lõpuks müügini jõudsin?

Ühest küljest väsitas lihtsalt ära see kahtlemine, et kas peaks müüma või hoidma.
Lisaks tihti öeldakse, et müü kaotajad kiirelt, mitte ära jää oma kaotust hoidma lootuses, et ehk taastub.

Samas oli ju põhjus, miks aktsia oli miinuses.

Lõpuks aitas mind soovitus, et mõtle läbi, kas sa praegu ostaksid seda aktsiat, kui sul seda poleks juba portfellis?

Vastus oli ilmselge ei.

Kaotust on valus vastu võtta
Mind aitas küsimus, kas ma praegu ostaks?

Mitte lihtsalt sellepärast, et ma ei tea, kaua Tallinkil veel rasked ajad on.
Minu strateegia on dividendiaktsiad ja natuke kasvuaktsiaid. Tallinkit ei saa kummagi alla hetkel liigitada. Ja ilmselt ka mitte lähitulevikus.

Miks sellest siis kinni hoida?

Müüsin ära ja see oli väga suur kergendus. Enam ei pea mõtlema, kas peaks hoidma või müüma ning aktsia ei ole mul enam silma all. Ma ei jälgi enam, et kuidas hind liigub. Äkki oleksin järgmisel päeval või nädalal parema hinna saanud? Sel pole enam tähtsust.

Isegi, kui selgub, et mingi aja pärast hakkab Tallinkil väga hästi minema, siis ma ei kahetse oma müüki. Mul ei olnud müügi hetkel (1.2.2022) põhjust arvata, et lähiajal Tallinkil lihtsam oleks.

Loodan, et õppisin sellest kogemusest edaspidiseks. Aga, kes teab.

Vähemalt see sai uuesti kinnitust, et tasub investeerimispäevikusse üles kirjutada, miks aktsiat ostsin ja aeg-ajalt üle vaadata, kas see peaks endiselt mu portfellis olema.

Miks on oluline kasutada Balti börsil limiithinda?

Balti börsil on hea lihtne ja soodne alustada, kuid tasub meeles pidada, et tasuks alati määrata nii ostmisel kui ka müümisel limiithind. Et ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.

Balti börsil ostes-müües ei ole LHV-l ja Swedbankil enam teenustasusid (SEB-il 1€), võid osta kasvõi 1 aktsia kaupa. Lisaks on koduturul see eelis, et vähemalt osaliselt on mõni ettevõte ikka tuttav ka ilma uurimata.

Kes meist ei teaks Kaubamaja?

kaubamaja limiithind balt börs
Koduturu eeliseks on tuttavad ettevõtted Pilt: https://www.visitestonia.com/fi/tarton-kaubamaja

Esimese ostu tegemine

Esimese ostu tegemine võib tunduda keeruline ja hirmutav. Nagu ikka esimesed sammud.

Sain hiljuti tagasisidet, et just orderi sisestamine tundub väga keeruline. Tegelikkuses ei ole orderit sisestades võimalik väga palju eksida. Siiski tahan eraldi rõhutada, et Balti börsil tuleks orderit sisestades alati kasutada limiithinda. Erinevalt näiteks USA turust.

nipp limiithind
Parim õpetaja on praktika, siiski tasub õppida ka teiste vigadest 🙂

Mis on limiithind?

Limiithind tähendab sinu poolt määratud hinda, millest kallimalt sa ei ole nõus ostma või odavamalt müüma.

Vahest võib juhtuda, et saad aktsia hoopis enda määratud limiithinnast odavamalt või ei õnnestu hoopis tehingut teha, sest keegi pole valmis sulle sobiva hinnaga müüma. Viimasel juhul võid hinda korrigeerida.

limiithind balti börs
Ära unusta Balti börsil ostes-müües limiithinda määrata

Kuid miks seda limiithinda üldse määrata?

Alustades mina ei kasutanud limiithinda, sest ma ei teadnud, et seda tuleks Balti börsil teha. Mõtlesin, et mulle sobib ka turuhinnal ostmine, sest olin teadlik, et turgu ajastada nagunii ei õnnestu.

Alguses läkski kõik hästi, aga siis sain mõned üllatused.

Balti börs on lihtsalt nii väike, et aktiivseid ordereid võib olla igasuguste erinevate hindadega ja väiksuse tõttu just need täidetud saada. Turuhinna puhul oleks tegemist justkui loteriiga, mis hinnaga lõpuks aktsia saad.

limiithind textmagic
Hea näide limiithinna olulisuse kohta oli hiljutine TextMagicu IPO Pilt: https://www.facebook.com/TextMagic/

Parim näide: TextMagic

Hiljutise IPOdroomi (st on toimunud palju IPOsid ehk tulnud palju uusi ettevõtteid börsile) valguses on heaks näiteks TextMagic.

Paljud olid jätnud limiithinna määramata ning seetõttu õnnestus osadel müüjatel saada peale IPOt kiirelt väga suur kasum. Õnnetud ostjad väga õnnelikud ilmselt ei olnud.

See võib alguses päris ära ehmatada. Said küll soovitud aktsiad, aga kohe hakkas hind oluliselt allapoole tulema.

Võis jääda väga kehv tunne, kuid tegelikult ei tasu nukrutseda. Õppetunnid tulevad ikka tegutsedes. Isegi siis, kui oled kuulnud, et peaks limiithinna panema, võib see kas ununeda või lihtsalt tunduda, et milleks?

Limiithind tasub aga kindlasti alati Balti börsil tehinguid tehes määrata.

Edukaid tehinguid!

Kui soovid saada lühikesi abimaterjale, mis aitavad investeerimisega alustamisel, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.

Kasulik mikroinvestori meililist
Kuidas on Mikroinvestori meililist sulle kasulik?

Koos või eraldi ehk kuidas sütitada investeerimissäde ka elukaaslases?

Väga oluline küsimus on, kas investeerida koos või eraldi? Kas saab nii, et üks ainult investeerib ja teine ei huvitu üldse? Kas üldse peaks üritama oma kaaslases investeerimise sädet sütitada?

Nagu ikka, igaüks peab leidma endale sobiva variandi. Samas, kui üks säästab ja investeerib, aga teine ainult kulutab, siis see tundub pealtnäha küll ühe käega ehitan, teisega lammutan variant. Samas, kui partneritel ongi rahakott täiesti eraldi, siis see ei tohiks ju mõjutada. Siin sõltub juba sellest, kas säästja suudab mõelda, et tegemist on partneri enda rahaga ja võibki teha, mis soovib.

Eesmärke võiks arutada ja seada koos, et üks ei liiguks ühes ja teine teises suunas

Selle juures näen siiski probleeme tekkimas vähemalt tulevikus. Kui üks on näiteks pensioniks kogunud ja teine pole? Kas siis ka kumbki peab enda rahaga hakkama saama? Et ise kulutasid kõik raha ära, nüüd vaata ise, kuidas saad?

Miks on rahast rääkimine raske?

Esimene probleem on see, et me pole üldiselt harjunud rääkima rahast. Äsja armununa tundub muidugi raha teema eriti kauge ja imelik kohe rahaasju arutama asuda. 

Armumise ajal rahast rääkimine ei tule pähegi
Armastuse linn Pariis

Mina ka ei asunud mehega tutvudes seda kohe tegema, kuid mäletan, et teiste jutu põhjal tekkis mul alguses üks kord kahtlus, et appi, äkki mu mehele on raha kõige tähtsam! Õnneks oli tegemist inimestega, kellele endale raha on kõige olulisem elus ning kes tegelikult mu meest ei tunnegi.

See on minu arvates hea näide selle kohta, kui oluline on, et põhiväärtused peavad olema sarnased. Seda ka rahaasjades.

põhimõtted peavad samad olema
Kogu pere peaks ühes suunas liikuma

Kui ühe jaoks on raha kõige tähtsam, aga teise arvates on pere ja teineteisest hoolimine siiski tähtsam, siis on probleemid kerged tekkima. Kui aga mõlema jaoks on raha oluline ja rahaasjad peavad korras olema, kuid see pole elus kõige tähtsam, siis on elu oluliselt lihtsam.

Enda ja partneri tundmine

Olen ka varem maininud, et investeerimises on väga oluline enda tundmine. Sellepärast saad ainult sina investeerimisotsuseid teha. Tean, et tihti (eriti alustades) oodatakse, et keegi teine (ekspert, nõustaja) teeks minu eest otsused ära, sest mina ju ei tea ja kardan. Aga ainult sina tead, milline otsus laseb sul rahulikult öösel magada.

Ma ei väsi kordamast, et ükskõik mida ja kuidas teha, peaasi, et saad rahulikult magada

Samamoodi tuleb kasuks oma partneri tundmine, sellest tulenevalt saad otsustada, kuidas infot talle edastada ning kuidas, kui palju ja mis hetkel teda kaasata. Aga nagu sinu endagi puhul, peab otsused lõpuks tegema ikkagi su partner ise. Ja sa ei saa midagi eeldada.

Kuidas meil on?

Olen varem maininud, et meil on ühine raha, aga investeerimisega toimetan mina. Ehk, et toimetame koos, aga eraldi – ühine raha, tegelen mina, aga hoian meest kursis. Meil selline variant toimib hästi. Mõned mõtted enda kogemusest:

    1. Tasub meeles pidada seda, et kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ei saa ju eeldada, et mees ka automaatselt vaimustuks. Lisaks ei ole temal seda infot, mida mina olen vebinaridest, raamatutest ja blogidest kogunud. Suhete puhul rõhutatakse, et ära eelda, et sinu kaaslane loeb su mõtteid. Siin toimib see ka. Minu teadmistest ja mõtetest jõuab (parimal juhul:)) kaaslaseni see osa, mida ma talle räägin.
Teadmisi tasub koguda järjepidevalt, kuid ära jää ootama, vaid tegutse

2. Ei tasu kohe inimest infoga üle külvata. Mõtle sellele, et enne kui investeerimisest vaimustusid/huvitusid, kuidas oleksid ise reageerinud? Jah rääkijaks on sulle kallis inimene, aga samas ju mitte ekspert (vaid alles alustaja)? 

Investeerimine on teema, millest inimesed ühest küljest ei tea, teisest küljest on kuulnud ilmselt midagi negatiivset – petuskeemid, ruttu rikkaks, investeerimine on ainult rikastele jne. Selles mõttes pole just soodne pinnas investeerimise propageerima asumiseks.

Elus on nii vihma, kui kulda … peamine on, et kaaslane on toetav

3. Kui kaaslane pole juhuslikult juba investeerimisest huvitatud (võib-olla käisite koos koolitusel, lugesite sama raamatut jne), siis tuleb sinul see huvi tekitada. Mina hakkasin vähehaaval (see ei olnud teadlik strateegia) investeerimisest rääkima. Näiteks oma väikeseid eduelamusi jagama: laekusid esimesed dividendid. Esialgu küll vaid sendid, aga ma ei pidanud ise midagi nende teenimiseks aktiivselt tegema ehk et selgitasin põhimõtet, et paned raha enda heaks tööle.

4. Aeg ja hetk, millal rääkida – kui palju on partner valmis aega panustama, kui palju ta soovib teada saada ning millal on hea hetk rääkimiseks. Mina ise näiteks tegelen praeguseks investeerimisega oluliselt rohkem, kui ma alguses oleks arvanud. Olin kindel, et mulle sobib passiivne investeerimine, panen raha sisse ja see rahulikult toimetab. Samal ajal jälgin veidi infot, loen mõne raamatu, osalen mõnel vebinaril. Ehk, et taas kord: ära eelda, vaid tegutse rahulikult ja järjekindlalt. 

5. Meie puhul toimib hästi rollide jaotus. See kõlab formaalsemalt ja rangemalt, kui see tegelikkuses on. Meil ei ole mingit lepingut või kirjutatud reegleid ja pole keelatud teisel ka tegeleda, aga tundub mõistlik ning toimib süsteem, et mina tegelen investeerimisega. Järjest rohkem arutan mehega oma mõtteid ja järjest rohkem on ta teemaga kursis ja sellest huvitatud.

Ühised eesmärgid hoiavad ka eraldi tegutsedes samal teel

6. Ära oota, et kaaslane vaimustub ka kohe või hakkab samuti tegelema. Ole avatud suhtumisega ja paindlik. Aja jooksul võib paljutki muutuda. Peaasi, et kõik toimib ja olete ise oma otsustega rahul.

Kokkuvõtvalt, kõige olulisem on see, et partner oleks toetav. Kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ta ei suhtunud negatiivselt, vaid toetas minu tegemisi. Tunne ennast ja oma partnerit. Rääkige, kuigi rahast rääkimine ei ole enamusele meist lihtne, ning leidke endale sobivaim variant.

P.S Rahast rääkimise muudavad lihtsaks ja põnevaks Räägiks rahast vestluskaardid.

Uuel aastal uue hooga

Kuigi veebruari lõpp juba läheneb, siis pole kunagi hilja uue aasta lubadusi täita. Pealegi alles algas Hiina uus – härja – aasta. Alustan peale pausi mõne üldise põhimõttega, mis aitavad investeerimisteekonnal.

Blogisse tekkis pikem paus, sest seda asendas investeerimispäevik, kuhu oma mõtted ja toimetamised jooksvalt kirja panen. Kuid üks ei välista teist, sest pidevalt tekib mõtteid ja küsimusi, mida võiks lisaks enda investeerimispäevikule ka teistega jagada. Olen ise teiste kogemustest ja mõtetest palju inspiratsiooni saanud.

Võtsin vahepeal Courserast mitmeid investeerimise kursuseid, kust sain kasulike teadmisi ja huvitavaid mõtteid, mida tahan siin blogis jagama hakata. Alustan täna mõnest üldisest põhimõttest.

mikroinvestor
Mikroinvestor

Valisin Mikroinvestorit kujutama rebase, sest rebane on kaval. Minu jaoks heas mõttes. Investeerimises on kõige olulisem pihta hakata ning järjekindlalt jätkata. See nõuab distsipliini, kuid on olemas ka mitmed abimehed.

Näiteks põhimõte, et maksa endale esimesena. See tähendab, et tulu laekumisel (tavaliselt palgapäeval) kannad kohe teatud summa või % enda säästu- või investeerimiskontole. Loomulikult pead olema enne läbi mõelnud, kui suur see summa võiks olla, et elamiseks ka piisavalt jääks. Tihti kardetakse, et investeerimine/säästmine tähendab, et elada üldse ei saa. Et peab igat senti üritama säästa ja elada saab kunagi tulevikus.

Kindlasti ei tohiks asi päris nii hull olla, sest nii ei suuda just kaua toimetada. Säästmine ja investeerimine ei pea olema midagi ebameeldivat. Siin aitab minu arvates põhimõte: mõelda läbi miks ma seda teen? Miks ma säästan? Miks ma investeerin?

siht silme ees
Siht silme ees, miks?

Põhjuseid võib loomulikult olla mitmeid – meelerahufond, reisimiseks, lastele (siin omakorda miks?), varajaseks pensioniks, pensioni lisaks, finantsvabaduse saavutamiseks …

Nagu iga asja puhul elus peab motivatsioon tulema enda seest, seda ei saa kuidagi käskida või keegi teine sulle anda. Motivatsiooniks aga ongi vaja vastata küsimusele miks? Alati, kui teekond muutub raskeks, tahaks ennast lõdvaks lasta ja lihtsalt nautida, tasub endale meelde tuletada, miks ma seda teen. Kas lihtsalt läbi mõelda või kasutada pilte, visioonitahvel on näiteks hea abimees.

Mis iganes sind aitab – hoia siht silme ees!