Maja laenuta vol 2 ehk laenuvaba elu

Vahest võivad negatiivsed uudised olla blessing in disguise ehk osutuda positiivseteks. Meil oli esialgu kavas maja ehitada nagu ikka kodulaenuga, aga läks teisiti (loe selle kohta siit). Nüüdseks meile laenuvaba elu idee väga meeldib ja teeme kõik endast oleneva, et endale seda pikaajalist kohustust mitte võtta.

kodulaen maal võimatu
Maal elamise võlud – kodulaenu ei taheta anda, aga laenuvaba elu

Kas see on mõistlik otsus?

Sõltub, kuidas vaadata.

Ühest küljest on kodulaen soodsaim laen ning tõesti tundub mõistlikum see raha hoopis kasvama panna. Üle 2% (mis tundub umbes kodulaenu intress hetkel olevat) tootlust ehk ikka teenib ja pigem ju oluliselt rohkem (LHV võlakirjad maksavad nt 6% intressi aastas).

Aga on ka mitmeid põhjuseid, miks see ei tundugi nii hea mõte.

laenuvaba elu
Isegi reisimine ei pruugi alati hea mõte olla

Miks mitte?

    1. Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?

Üks asi on maja nimel kokku hoida – nt loobuda reisimisest. Olime juba enne koroonat kokku leppinud, et me nüüd mingi aeg majaehituse pärast ei reisi. Koroonapiirangud lihtsalt lihtsustasid reisimisest loobumist.

reisimisest loobumine
Maja ehituse jaoks oleme valmis reisimisest loobuma, mingiks ajaks

Investeeringute jaoks hoiame ka kulusid kokku, aga reisimisest nt ma ei oleks nõus loobuma. Siinjuures on oluline ka see, et maja ehitus eelduslikult kestab mõned aastad, investeerimine, aga pikalt ehk et sprint vs maraton.

Lühiajaliselt oleme valmis tunduvalt kokkuhoidlikumalt elama, kui pikaajaliselt.

2. Püsikulude suurenemine

Kodulaen võetakse pikaks ajaks ning igakuine summa on tavaliselt pere suurim kohustus (kui ei ole, siis peaks ilmselt oma kohustused üle vaatama). 

Kuna me praegu ei maksa kodulaenu ega üüri, siis maja ehitamiseks kodulaenu võttes suureneks meie igakuised püsikulud oluliselt. Mulle meeldib Arne Talvingu soovitus (raamatus Aktsiatega rikkaks ja vabaks), et püsikulud tuleks alati võimalikult madalad hoida. Ka siis, kui sa saaksid endale palju suuremaid lubada. Ta ütleb, et seda teeb “nutikas finantsvaba”.

püsikulud hoia madalad
Arne Talvingu soovitus on hoida püsikulud madalad

See on üks põhjustest, miks lotovõitjad on tihti peagi vaesemad, kui enne lotovõitu. Nad ostavad endale kallid majad-autod-lennukid, millel on suured püsikulud.

Minu jaoks tähendavad väiksemad püsikulud, et on ka lihtsam ja kiirem finantsvabaduseni jõuda (mitte, et see alati peaks eesmärk olema). Näiteks, kui finantsvabaduse nn esimeseks tasemeks on olukord, kus investeeringutest saadav passiivne tulu katab sinu igakuised kulud. Järelikult on seda lihtsam saavutada, mida väiksemad on sinu igakuised kulud. Püsikulud on seejuures need kulud, mille suurust on kõige raskem muuta (aeg-ajalt tasub need üle vaadata).

3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt

Lõpetasin just Morgan Houseli raamatu “The Psychology of Money” (Raha psühholoogia). Mind üllatas positiivselt, et tema koos oma naisega on samuti otsustanud kodulaenu mitte võtta. Sest nende eesmärgiks on sõltumatus.

raha psühholoogia
Otsus ei pruugi olla ratsionaalselt mõistlik, kuid kõige olulisem, et see on psühholoogiliselt sinu jaoks õige otsus

Ta nimetab seda otsust halvimaks finantsotsuseks, kuid parimaks rahaotsuseks. Sest nende eesmärgiks ei ole olla külmalt ratsionaalne (laenata odavat raha ning panna ülejäävad säästud raha teenima), vaid psühholoogiliselt mõistlik. Ilma hüpoteegita maja paneb teda end tundma sõltumatuna.

See, et ta ei pea igakuiselt tasuma laenumakset annab talle parema tunde, kui oma varade pikaajalise väärtuse maksimeerimine. Ta rõhutab, et see otsus sobib ja meeldib neile, ning see on kõige olulisem. Head otsused ei ole alati ratsionaalsed. Ega “õiged”. Kõige olulisem on, et need teevad sind õnnelikuks.

Ehk nagu tihti rõhutatakse: peamine, et sa saad rahulikult magada!

Housel toob välja, et nad hoiavad ka oluliselt suurema osa oma varast sularahas (20%!), kui soovitatakse. Ta ei saaks seda kellelegi teisele soovitada, kuid neile on see vajalik ning toimib. Igaüks peab ise otsustama, mis on talle õige ning mis laseb tal öösel rahulikult magada.

laenuvaba maja nimel
Maja nimel oleme valmis rohkemast loobuma, kui muidu

Ära unusta, et me oleme inimesed oma emotsioonide ja tunnetega, mitte ratsionaalsed robotid. Psühholoogia osa meie otsustes ei tasu kunagi alahinnata.

P.S Väga tihti ei olegi teist varianti, kui kodulaenu võtta. Mitte, et meie oleksime tohutult rikkad, aga meil on korteri kodulaen makstud ehk et me saame rahulikult korteris elada ja meil pole maja valmimisega kiiret. Kuigi muidugi tahaks juba sisse kolida:)

Hirmudest

Tihti eeldatakse, et inimene on ratsionaalne. Et ta teeb alati otsuse faktidel ja numbritel tuginedes. Tegelikkuses ei ole inimene robot ning igal hetkel mõjutavad meid emotsioonid ja kogemused. Ja kõige rohkem hirmud. Seetõttu on oluline investeerimispsühholoogia.

Õnneks räägitakse sellest järjest enam, kuid siiski kipub see vahest jääma tagaplaanile. Justkui investeerimine oleks ainult numbrite ja graafikute ja suhtarvude ja muu sellise alusel otsuste tegemine.

ratsionaalsus vs emotsioonid
Investeerimine ei ole ainult numbrid, sest tegemist on inimestega (https://www.wnycstudios.org/podcasts/radiolab/articles/love-numbers)

Nagu olen varem maininud (nt siin), olen võtnud Courserast mitmeid häid kursuseid just investeerimispsühholoogiast ja käitumuslikust rahandusest (behavioral finance). Neil kursustel käsitleti põhjalikult mõttevigu (bias), mis meie käitumist mõjutavad. Hakkan neid teile blogipostitustes edaspidi järjest tutvustama.

Täna tahaksin aga rääkida ühest olulisimast psühholoogilisest takistusest, millest me kõik peame üle saama, et tegutsema asuda. Hirmud.

Hirmud

Meil kõigil on hirmud, oleme me neist teadlikud või mitte. Selleks, et need meile takistuseks ei saaks, tuleb neid kõigepealt teadvustada. Mis on sinu hirmud investeerimisel?

Raha kaotamine

Kõige levinum hirm on kindlasti raha kaotamine. Äkki ma kaotan investeeritud raha. Selle hirmu tõttu inimesed tihti jätavadki investeerimata. Kuidas sellest takistusest üle saada?

ära investeeri maja raha
Investeeri ainult raha, mida võid kaotada.
    1. Investeeri raha, mida sa võid kaotada. See soovitus tekitab tihti segadust, et mismõttes ma võin raha kaotada? Ma ei ole nii rikas, et ma võin raha kaotada. 

See soovitus ei eelda aga, et sa oled rikas ja sul oleks ükskõik, kas sa selle raha kaotad või mitte. Vaid see tähendab, et sa ei investeeriks raha, mida sul on millekski muuks VAJA. Nt toidu- või üüriraha.

Tihti küsitakse nõu, mida teha rahaga, mida mingil konkreetsel eesmärgil kogutakse ja mida on näiteks aasta pärast vaja. Vastus on ühene, seda raha ei tohiks investeerida.

Investeerida tuleks raha, mida sul ei ole lähiajal vaja. Investeerimine on maraton.

2. Alusta väikeste summadega. Nii püsivad kaotused väikesed ehk saad oma õppetunnid väikeste summadega. Mitte keegi ei suuda vigu vältida ning ise tehtud vead on kõige paremad õppetunnid.

väikesed summad väikesed kaotused
Vähenda kaotushirmu alustades väikeste summadega

Ma ei tea piisavalt

Investeerimismaailm tundub nii keeruline ja infot on tohutult. Pole midagi imestada, et see võib alustamisel takistuseks saada ning infoküllus segadust tekitada.

Minu soovitus: alusta ja katseta väikeste summadega. Samal ajal kogu teadmisi: loe raamatuid ja blogisid, osale vebinaridel ja koolitustel, kuula podcaste ja Äripäeva raadiot.

hirm et ei tea piisavalt
Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Kuid kindlasti alusta! Praktika on parim õpetaja.

Usu mind, tunnet, et ma tean piisavalt võib ootama jäädagi. Alati on midagi, mida sa ei tea. Ära lase sellel saada ettekäändeks jätta alustamata.

Need on kaks peamist hirmu, millega mina olen kokku puutunud.

Mis hirmud sind takistavad?

Kas investeerimine peab olema igav?

Väga levinud on väide, et investeerimine peaks olema igav. Nagu ikka ei ole miski must-valge. Arvan, et see võib olla väga igav, aga ka väga põnev.

Millest see sõltub?

Esmalt kindlasti inimesest. Kas sa soovid olla passiivne või aktiivne investor? Kas sa soovid põnevust? Kuhu ja mis eesmärgiga soovid investeerida?

investeerimine võib olla igav ja põnev
Investeerimises on palju erinevaid võimalusi

Millal on investeerimine igav?

Näiteks, kui sinu investeeringuks on III sammas, kuhu igakuiselt konkreetse summa lisad. Kõige lihtsam, kui see summa läheb automaatselt sinu pangakontolt, siis ei ole sul endal vaja enam midagi teha.

Piisab, kui oled valinud fondi, kuhu investeerida ja summa, mida regulaarselt investeerid. Sa ei peagi rohkem huvi tundma ja see investeering võib olla väga igav (ja mugav).

passiivne investeerimine
Sina lebotad ja su raha teeb sinu heaks tööd

Aga, kui sa soovid veidi põnevust, siis võid jälgida, kuidas su III sambal läheb ning üritada kursis olla uudistega, et mõistatada, miks tal just nii läheb.

Mina kogun Tuleva indeksfondi ja vaatan tavaliselt iga päev, kuidas summa kasvab või kahaneb (hetkel enamasti kasvab). Kuna tegemist on indeksfondiga, siis väga põnevaid põhjusi otsida ei tasu, vaid tulemus liigub koos aktsiaturuga. Kui kasvukonto fondid on täna kõik punases, siis tean, et peagi väheneb ka III samba väärtus veidi.

Fun portfolio

Siiski ei ole III sammas ka sellisel juhul just eriti põnev ja selle kohta vast võib tõesti öelda, et ei peagi olema. Kõige põnevam hetk oli, kui kõik hinnad langesid koroona hirmus, siis oli aeg raha juurde lisada. Kui III sambasse üldiselt ei tasu üle 15% oma sissetulekust panna (maksusoodustuse tõttu, p.s samas pole keelatud), siis ei keela keegi suurema summa märtsis kanda, kui turg langeb, ja muuta sellevõrra hilisemate kuude makset.

põnevus investeerimises
investeerimine võib olla põnev

Mind investeerimine väga huvitab ning seetõttu otsin ka põnevust. Sellega peab aga tõesti ettevaatlik olema. Liigse põnevuse tagaajamine võib tähendada liiga suurt riski ning rapsimist ehk liiga palju tehinguid. Üldreegel on, et turgu ajastada ei maksa üritada (ainult tagantjärgi saab tark olla, kas õnnestus või mitte) ning võidab see, kes teeb vähe tehinguid.

Mina kuulsin sellist väljendit nagu “fun portfolio” esimest korda kevadel Courserast investeerimise kursusel, mis käsitles investeerimispsühholoogiat. Fun portfolio tähendab, et mingi väike osa (nt 5%, aga see sõltub taas inimesest, et kui palju soovid ja riskid) investeeringutest ongi mõeldud põnevate tehingute tegemiseks ehk lõbutsemiseks.

teistmoodi põnevus
veidi teistsugust tegutsemist

See võiks kindlasti olla summa, mida sa võid kaotada (mis ei tähenda, et sa sooviks kaotada) ehk et sellega saad suuremat riski võtta. Mis kellelegi põnev tundub, on kindlasti väga erinev. See on rahasumma, mille investeerimisel võid olla julgem ja võtta suuremat riski.

Mis on minu fun portfolio?

Kohe alguses ma ei taibanud, et miks fun portfoliot võiks vaja minna, aga mõned kuud hiljem otsustasin, et võiks proovida. Tegin eraldi konto fun portfolio, sest mul ei olnud kohe ühtegi mõtet, kuhu seda soovin investeerida. Alustuseks otsustasin sinna kanda 25€ kuus.

fun portfolio
väike osa portfellist lõbutsemiseks

Kahjuks ei ole ma sellega väga edukas olnud. Kannan küll sinna raha, aga kuna mul on probleeme vaba raha hoidmisega, siis olen selle raha ikka kuhugi mujale lõpuks investeerinud iga kord.

Summa on väike, seetõttu otsustasin, et hetkel võin fun portfolio raha panna kasvukontole, sest seal on mitmed põnevaid fonde. Nii on hetkel minu fun portfolio kasvukonto robootika fondis.

Põnevad ajad Balti börsil

Vahepeal olid väga põnevad ajad ka Balti börsil – mitmed IPO-d: Saunumi täiendav, Elmo Rent, Bercman Technologies. Nii sai sealt põnevuse kätte:). Aga see oli pigem erandlik.

põnev investeerimine
vahest võivad olla ootamatult põnevad ajad

Lisaks vahepealsed hinnarallid, kui Äripäevas oli mõni artikkel (nt Harju Elekter) või mõni tuntud investor midagi mainis (nt Arco Vara), aga see oli põnevus, mis mulle väga ei meeldinud. Jälgida huvitav, aga osaleda ei soovinud. Usun põhimõttesse, et ära käpi seda, millest sa aru ei saa.

Kokkuvõtvalt, investeerimine võib olla nii igav, kui ka põnev. Väitega, et investeerimine ei tohiks liiga põnev olla, peetakse minu arvates pigem seda silmas, et ära lase oma emotsioonidel end juhtida. Vaid tegutse mõistlikult vastavalt oma strateegiale ja eesmärkidele.

p.s põnevus võib tähendada suuremat riski!

Vali oma tee

Aeg-ajalt kipub investeerimise põhimõtete ja õpetuste seas ära kaduma see, et oma otsused tuleb ise teha ehk valida oma tee. Igaüks peab leidma endale sobiva, sest ei ole ühte kindlat teed, mida mööda kõik peaks minema.

Vali oma tee ja jää sellele kindlaks
Vali oma tee

Kindlasti tasub kursis olla teiste kogemusega ja ka õpetussõnadega. Need on väga olulised. Aga järeldused tuleb ise teha. Lähtudes endast ja enda olukorrast ja enda eesmärkidest.

See on üks asi, mida tahan siin blogis kindlasti kajastada. Otsin oma teed. Võibolla lõpuks jõuan samasse kohta, kuhu õpetused juhatavad, aga igaühel on oma tee sinna jõudmiseks.

kord on tee sirgem
Kord on tee sirgem …

Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Mis sobib mulle täna, ei pruugi mulle homme sobida. Inimesed muutuvad, olukorrad muutuvad, ajad muutuvad, arusaamad muutuvad. Kogu maailm on pidevas muutumises.

Kuidas käitud kriisiolukorras?

Keegi ei osanud koroonat ette näha. Kuidas oleks saanudki? Viiruseid on ennegi olnud. 

Keegi ei teadnud ka kaua see kestab ja kuidas meid mõjutab. Enamus inimesi arvas, et majanduslangus saab olema oluliselt pikaajalisem, kui see seni on olnud.

käänuline oma tee
Kord on tee käänuline

Kuidas reageerisid koroonamärtsis, kui korraga oli kõik punases?

Kuidas tegid otsused? Olukorras, kus keegi ei tea, mis saama hakkab, ei ole abi teiste õpetussõnadest ega teiste kogemustest, sest keegi ei tea. Mitte keegi ei olnud varem selles olukorras olnud.

Kui turud rallivad ja kõik muudkui kasvab, on lihtne olla hea investor.

Tee otsused lähtudes oma strateegiast

Kuid oluline on teada, kuidas reageerid kriisiolukorras. Siis selgub, kui oluline on, et tunned ennast, aga ka see, et sul on olemas strateegia. Kui sinu strateegia on osta ja hoia, siis turu langused ja tõusud ei tohiks sind oluliselt mõjutada. Sina jätkad ikka samamoodi toimetamist. Sama sihi suunas liikumist.

Siht silme ees

Mingid korrektuurid võivad loomulikult olla vajalikud. Võibolla näitas kriis sulle, et miski sulle ei sobigi, on liiga riskantne. Et midagi on vaja muuta.

Peamine, et sa ei tee otsuseid emotsioonidest lähtudes ega sellepärast, et keegi teine nii teeb.

Jää valitud teele kindlaks

Nagu on öelnud investeerimisgurud: osta siis, kui teised ei julge; hoia eemale, kui teised on ahned. See ei ole loomulikult lihtne, kuid kui sul on strateegia paigas, siis on lihtsam oma teele kindlaks jääda.

Vahest on kõrvalteid, mis peibutavad

Leia oma tee ja käi alati oma rada. Hoides silmad-kõrvad lahti, jälgides mida teevad teised, kuid otsustades alati ise.

Mitte keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha.

Kas säästmine tähendab koonerdamist?

Säästmise teemal on nii palju kasulikku infot võimalik leida (nt Kogumispäeviku grupp Facebookis), et ma oma blogis sellest palju rääkida ei plaani. Säästmine on aga investeerimises oluline ning seetõttu mõtlesin natuke oma mõtteid kirja panna. Kõige olulisemana tundub mulle, et säästmise all mõistetakse tihti koonerdamist. Et raha võib kulutada minimaalselt, midagi osta ei või, elu nautida ei saa… Eks mõne inimese jaoks võib säästmine seda tähendadagi ja lühiajaliselt on ka see võimalik, kuid kaua nii ei suudaks. Ja investeerimine on pikaajaline tegevus. Maraton, mitte sprint.
säästmine koonerdamine
Säästmine vs koonerdamine

Mõistlikkus

Minu lemmikpõhimõte on mõistlikkus – igas valdkonnas elus. Maailm ei ole must-valge ning ei tasu äärmustesse minna. Mõistlikkus on paindlik ning tähendab igaühe jaoks erinevat, aga alati tasub mõelda igat otsust tehes, kas see on mõistlik? Mõistlikkus tähendab ka ratsionaalsust. Mitte, et meist keegi täiesti ilma emotsioonideta suudaks otsuseid teha. Ja kas peakski? Mina elasin varem palgapäevast palgapäevani peamiselt seetõttu, et minu arvates tuleb elu nautida ja säästmine tundus liiga piirava ja tüütuna. Ma ei olnud muidugi ka eriti rahatark, nt polnud kuulnud “maksa endale esimesena” põhimõttest ja ei teadnud midagi investeerimisest (samas tegin vabatahtlikult II samba ja korraks oli ka mul III sammas). Kuid peamine takistus oli tagantjärele mõeldes ettekujutus säästmisest kui koonerdamisest. Et mis elu see on.
nautimine säästmine
Elu tuleb nautida ka praegu, mitte kunagi kaugel tulevikus

Leia endale sobiv viis

Tegelikkuses tuleb lihtsalt leida tasakaal ning endale sobiv viis, kuidas säästa. Kellele sobib ümbrikute meetod (jagab mitmesse ümbrikusse teemade kaupa sularaha, mida võib selles kategoorias kulutada), kellele mitme konto süsteem (mulle endale pigem see), kes kannab iga teenitud lisasumma kohe investeerimiskontole (kasutan osaliselt) jne. Tasub katsetada erinevaid variante ja leida see, mis sobib. Et tunneks ennast hästi.
kulud kirja
Kuludel tasub silm peal hoida, ka reisides

Kulude jälgimine

Näiteks eelarve pidamine/kulude jälgimine. Minul ei ole eelarve tabelit ja ma ei kavatse seda ka kunagi teha. Aga mul on kulude tabel. Alguses märkisin mõned kuud detailselt üles, millele raha kulub, et saada ülevaade oma kulutustest. Nüüdseks märgin lihtsalt summa tšekilt ja ainult vahest toon eraldi välja mõne ebatavalisema kulu (a la ostsime veini paar pudelit:)). Loomulikult on mul eesmärk, kui palju umbes võiks kuluda ning poes jälgime soodsamat hinda, aga näiteks oma lemmiku kodujuustu ostan alati, mitte ei vali kõige soodsamat. Samas olen üle vaadanud kõik kodukulud ja -lepingud (elekter soodsama vastu vahetatud), aga need on ühekordsed tegevused, mida võiks aeg-ajalt korrata. Mitte ei pea pidevalt sellega tegelema. Üldse on hea soovitus teha suured asjad väiksemateks tükkideks. Nt eesmärk kulusid kokku hoida võib tunduda suur ja laialivalguv, aga vali üks valdkond, millega kõigepealt tegeleda.
säästmine maal
Maal elamine seab omad piirangud, nt autota elu on maal tihti võimatu

Kuidas mina kulud kontrolli all hoian?

Pesumasina panen tavaliselt tööle soodsama elektri ajal, aga vajadusel muidugi ka muul ajal. Põrandakütet hoian sees nii palju, et oleks mõnus kodus olla, mitte ei kõnni külmal põrandal, et raha kokku hoida. Sest mind häirib külm põrand. Ja peale Austraalias elamist, ei talu ma üldse külma. Minu kodu peab kindlasti keskmisest soojem olema. Minu nõrkuseks ei ole riided ega kingad (ma ei ole sajajalgne:)), vaid raamatud. Mul on olnud perioode, kus on õnnestunud seda piirata ja hoopis raamatukogust raamatuid laenutada… aga pikaajaliselt see plaan ei toimi. Eriti kuna e-raamatu saab kohe kätte, ingliskeelsed raamatud on tihti väga soodsa hinnaga (järelikult nende ostmine säästmine!) ja mulle ei meeldi, kui raamat ei ole heas seisukorras (eriti häirivad mind lõhnad). E-raamatud ei võta ka kodus ruumi, aga kahjuks meeldivad mulle ikka paberraamatud ka.
raamatud säästmine
Minu nõrkuseks on raamatud, mis panevad minu säästmise püüded tihti surve alla

Kokkuvõtteks

Et jutt liiga pikaks ei läheks, siis kokkuvõtvalt ma jälgin nüüdseks jooksvalt kulusid toidule ja raamatutele, aga ma ei unusta, et enda vastu tuleb hell ja hea olla. Raamatuid ma võiks osta lõputult ja sellepärast olen pannud endale eesmärgi, palju ma võin kuus raamatuid osta. Panen praeguse eesmärgi kirja ka, sest see pidi mõjutama eesmärki täitma: 1 e-raamat kuus (tavahinnaga, eelistatult soodsa hinnaga) ja mõned e-raamatud, mida nagunii tahaks ja mis on väga soodsa hinnaga (u 1-3 eurot). Paar korda, kui olen nende soodsate raamatutega liiga hoogu sattunud, olen “karistuseks” kandnud raha investeerimis- või kasvukontole. Kulusid aitab all hoida ka põhimõte maksa endale esimesena ja see, et ma kipun tegelikult väga vähe raha endale kulutamiseks jätma.
nautimine
Vahest lubame endale mõnusa latte kohvikus
P.S Kurikuulsa latte teema kohta: meil on kodus kohvimasin, millega lattet teha. Üliharva, kui oleme kodust eemal lubame endale mõne latte.

Läbi kolistatud ämbrid

Eksimine on inimlik. Igaüks peab oma vead ära tegema. Eksimine pole viga, kui sellest õpitakse ning samu vigu ei korrata.

Ikka loodame õppida teiste vigadest ja ise vigu vältida. Vigade tegemise hirm on see, mis tihti inimesi tegutsemast tagasi hoiab, sh investeerimisega alustamisest. Nagu eelmine kord kirjutasin, siis ikka on veel vaja teadmisi koguda, X arv raamatuid lugeda, koolitustel käia, blogisid uurida…

õpi vigadest
Kirjuta üles teiste soovitused ja tee neist omad järeldused

Täna kirjutan enda tehtud vigadest. Mõte sel teemal kirjutada on juba mõnda aega meeles mõlkunud ja täna kuulasin Äripäeva raadiost rahajutud.ee portaali asutaja Siim Semiskari investeerimise kogemusest ja muuhulgas tuli juttu ka tehtud vigadest. Üks viga on meil sama!

Kellegi teise järgi investeerimine

Ostsin ühte aktsiat ühe blogi lugemisest inspireerituna.

Mõtlesin, et on hea mõte osta odavnevat aktsiat, aga kunagi ei tea ju, kas see on ajutine odavnemine või jääbki aktsia kukkuma… Pigem jäigi kukkuma:) Kuskil 30% kandis jäi üles-alla kõikuma. Ja minu ostuhetkeks oli ta juba mingi aeg langenud. Esimesel aastal sai vähemalt dividendi, kuid sel aastal ei saanud sedagi…

Ehk et jälgi, mida teised teevad, aga otsused tee ise. Samas võimalik, et oleksin ostuni ise ka jõudnud, kuigi kahtlen, sest tegemist oli Leedu kohukeste tootjaga (VLP), kellest ma varem midagi kuulnud ei olnud. Aga tõenäoliselt mõne sarnase aktsia ostuni, mis langeb ja langeb.

vigadest õpitakse
Vigu ei õnnestu vältida

Langev aktsia võibki jääda langema

See oli minu teine õppetund. Taas ma ei tundnud tegelikult seda ettevõtet. Ja ma mingit tohutut analüüsi, vaid ma polnud üldse neist midagi kuulnud! Tagantjärele tundub täiesti uskumatu.

Võrdluseks, et põllumajandusettevõte Auga kohta olen artikleid lugenud ja nende konseptsioon mulle meeldib, kuid ma pole neid ostnud, sest nad ei maksa dividendi ning minu investeerimisstrateegia on investeerida dividendiaktsiatesse.

Oma investeerimisstrateegia ja põhimõtted tuleb aeg-ajalt endale meelde tuletada, sest kuigi hinna kõikumisi jälgin selle pilguga, et kus oleks hea ostukoht, siis miinus portfellis mingi hetk võib hakata siiski häirima. Selle tulemusena korrastasin hiljuti oma portfelli ja müüsin kahjumiga maha eelpool mainitud aktsiad ning lisaks Eesti Ekspressi aktsiad.

Ostsin need aktsiad dividendide saamiseks, kui dividendi suurus oli juba teada ehk et hind oli loomulikult kõrge. Hoiatusmärgid olid olemas, et neil ei lähe väga hästi, sest nt samal ajal pakuti Ekspressi tellimust 1€ kuus!!! Tundub päris desperate.

õpi oma vigadest
Kõige olulisem on oma vigadest õppida

Tunne ennast ja õpi

Hoolimata sellest oli see ost tol hetkel vajalik, sest kõige olulisem: tuleb tunda ennast! Minu jaoks oli alguses väga oluline saada mõned kiired eduelamused ning täita dividendide aasta eesmärk. Väikeste summadega investeerides kõrge eesmärk, mille saavutamiseks teadlikult ostsin aktsiad hinnaga, mis sisaldas ju dividende. Sest aega oli napilt (tegelikkuses 6 kuud, mitte aasta).

Need on kaks aktsiapositsiooni, mille ostmist ma ei kahetse, sest õppetunnid tuleb ju saada ning samuti minu dividendistrateegiaga sobisid mõlemad tol hetkel. Lihtsalt olukord on muutunud nüüdseks ning otsustasin oma portfelli korrastada. Süda on rahul. Väikeste summadega pole isegi -30% suur summa ning saadud õppetundide eest ei olnud see suur kooliraha.

Kui aktsiate ostu puhul tuleb alati meeles pidada, et kunagi ei tea tegelikkuses, kas hea või halb ost, siis alguses tegin kahel korral (ja järjest!) rumala vea, mida oleks saanud vältida. Nimelt ostsin vale konto alt aktsiaid ning selgus, et nende õigele kontole saamine maksab. Ehk et ei tasu osta kiirustades (tekib hasart ja tahaks ostuorderi ruttu teele panna FOMO ehk fear of missing out) ning edaspidi olen alati kontrollinud, et tegemist on investeerimiskontoga, kuhu aktsiaid ostan.

viga edu
õpi vigadest ja proovi uuesti

3 on kohtu seadus?

Kui nende vigade kohta olen ka teistest blogidest lugenud, siis kolmas viga oli minule täielik üllatus (vale konto kohta lugesin muidugi, kui mul juba vead tehtud olid). Nimelt, kuna minu strateegia oli esimesel aastal võimalikult palju dividende teenida, siis ostsin tihti aktsiaid hetkel, kui dividendi suurus oli teada ja nimekirja fikseerimiseni jäänud loetud päevad. Ma ei olnud märganud, et aktsiate ostuorderi täitmisel on kaks kuupäeva: kinnituse kuupäev ja teostamise kuupäev. Seega reaalse tehinguni läheb 2 pangapäeva aega.

Nii lõikasin Nordeconi aktsiaid esmakordselt ostes kaks korda näppu – need olid ühed aktsiad, mis läksid valele kontole ning lisaks jäin hiljaks ja dividendidest ilma.

Kokkuvõte

Tuleb valmis olla, et vigu vaevalt õnnestub vältida. Nende hirmus ei tasu kindlasti investeerimisega alustamist edasi lükata, vaid neid tasub võtta, kui kasulikke õppetunde.

Alustada tasub alati summadega, mida võid kaotada. Näiteks eluaseme jaoks kogutud või pere söögiraha ei tasu investeerimiseks kasutada.

Õiget aega võib ootama jäädagi

Olen seda mõtet veidi enne ka puudutanud, aga viimasel ajal on mulle eriti tihti selle mõtte erinevad variatsioonid silma jäänud. Ja kunagi ei ole liiga palju seda mõtet öelda ja rõhutada!

Eriti kuna paljud teavad seda, aga ikkagi ei tegutse!

Knowing and not doing is the same as not knowing – pole vahet, kas sa tead midagi või ei tea, kui sa seda teadmist ei rakenda.

rahtarkuse raamatud
Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda

Inimesi hoiab muidugi tagasi hirm. Ja sellest tulenevalt on alati vaja veel need raamatud läbi lugeda ja need koolitused läbida. Niimoodi võib jäädagi seda hetke ootama, kui teadmisi on piisavalt. Sest see ei käi nii, et muudkui loed ja koolitud ja siis käib heureka hetk, et nüüd siis tean ja on õige hetk tegutsema asuda.

Mingi nn klikk võib käia küll (nagu mul Kristi Saare vebinari kuulates ootamatult käis), aga see ei olnud hetk, et ma tean piisavalt (üldse ju ei teadnud), vaid et investeerimine on oluline ja sellega tuleb tegeleda. Need, kes arvavad, et enne peavad veel teadmisi koguma, ei kahtle, kas peaks investeerimisega tegelema – mis on väga oluline samm õiges suunas – vaid nad ootavad seda õiget hetke.

koolituse märkmed
veel üks raamat, veel üks koolitus

Muidugi ei tasu täiesti uisapäisa mitte midagi teadmata ja uurimata toimetama hakata. Aga kui juba mingid teadmised on olemas – a la tead, mis on kasvukonto, aktsiad või ühisrahastus – siis tasub väikeste summadega toimetama hakata. Praktika on parim teadmiste kogemuse viis ja hirm kaob tegutsedes. Alusta väikeste summadega ja hakka lihtsalt pihta.

Näiteks, kõige lihtsam tee endale III sammas või kasvukonto. Tekib harjumus raha regulaarselt investeerida ning saad aru, et see väike summa ei muuda kuidagi su elukvaliteeti halvemaks (a la ei jagu raha elamiseks), vaid see raha muidu kuluks lihtsalt ära.

Mina ei pööra ka liigset tähelepanu tasudele. Muidugi tahaks kõike tasuta ja tasub alati soodsaimad variandid valida – a la hoian Balti aktsiaid LHV-s, sest seal tasuta. Õnneks on tasude teemal ka palju räägitud ja pingutatud nii, et need on vaikselt alla läinud (nt kasvukonto ja II sammas).

kuidas alustada investeerimist
Kes senti ei korja …

Aga nagu olen ka varem maininud, siis mina ostan ka Balti aktsiaid väikeste summade kaupa – tavaliselt 200€ – ja teenustasu on natuke üle 3€. Protsentuaalselt jah mitte kõige mõistlikum, aga minu arvates olulisem, et mul on need aktsiad ja olen aktsiate ostmisega nii palju õppinud, et see 3€ kooliraha maksta ei ole palju. Lisaks see 3€ kuluks muidu nagunii ära. Kurikuulus latte näide 🙂

Samamoodi nagu ei tasu säästmisega liiale minna nii, et ei saa enam üldse elu nautida – sest ei tohi sentigi kulutada – ei tasu mitte ühegi põhimõttega äärmusesse minna. Väikeste summadega investeerimine aitab ka ajas ostmist hajutada.

Harjutamine teeb meistriks! (kunagi)

Sunnitud valikud

Minu jaoks on arusaamatu, miks nüüd korraga on vaja II pensionisammas vabatahtlikuks teha? See on muidugi arusaadav, et Isamaale oli see võimalus Riigikokku sisse saada (uskumatult lausa valitsusse), aga kuidas nii paljud inimesed seda tunduvad toetavat ning kuidas emotsioonid ratsionaalse arutluse on tagaplaanile lükanud.

Pension tundub nii kaugel olevat

Mina olen II sambaga vabatahtlikult liitunud. See tundus nii elementaarne ja iseenesest mõistetav. Kuigi võimalik pension on nii kaugel ja ilmselt aja jooksul järjest kaugemale läheb (pensioniea tõstmine) ning arvan, et ilmselt mingi hetk riiklikku pensioni enam polegi, siis loomulikult üritan vähemalt midagi pensioniks koguda. 2% palgast on igal juhul nii väike osa, et see ei mõjuta oluliselt mitte kellegi elukvaliteeti. Tulumaks oli ka kunagi 2% ja rohkemgi suurem, lihtsalt selle osa panen II sambasse (kui see mõtlemine aitab tunda, et ei pane enda raha).

Olen ka lugenud arvamust, et madalapalgalistel on see nii väike summa, et see ei anna nagunii midagi. Halloo! Iga väike summa aitab pensionipõlves ehk ajal, kui ei jaksa/saa enam töötada. Mina arvan, et praegust pensionäri rõõmustaks ka igasugune summa. Ja samas on see pisike summa nüüd vaja kätte saada?

Lugesin kusagilt, et pension tundub nii kaugel olevat, et meile tundub võimatu end pensionärina ette kujutada ja sellepärast on nii raske pensioniks koguda. Seda enam peaks riik seda soodustama. See ju algselt ka pensionireformi mõte oli.

raha kasvatamine
Raha kasvamiseks on aega vaja, pixabay.com

See on minu raha ja vajan seda kohe

Ema rääkis, et telekas oli lugu perest, kellel oleks hädasti vaja elamiseks seda raha (vist remonti teha vms) ja et neil on see raha ju olemas, aga ei saa kätte lihtsalt! Mismõttes neil on see raha olemas, see on pensioniks kogutud raha ju. See on sama hea, kui küsiks riigilt oma I samba raha praegu kätte, et mul praegu seda vaja, makske välja praeguseks teenitud pensioniosa! Olen ju ise selle oma tööga välja teeninud.

Või et olen nii ja nii palju sotsiaalmaksu maksnud, aga haige ei ole olnud, paluks see raha välja maksta, mul katus vajab parandamist?

See, kes tahab pensioniks koguda, kuid siiski võimalust vajadusel see raha välja võtta, võiks ju III samba teha. Aga see on millegipärast väga vähe populaarne, kuigi riik maksab sinna pandud rahalt 20% tulumaksu tagasi (15% aastatulust, max 6000). Lugesin kuskilt head mõttekäiku, et kui see riigi poolt tagastatav tulumaks panna III sambasse, siis see on ju 20% tootlust! Täiesti super ju! Kust mujalt sellist tootlust saaks? Kui pakutaks arvaks kohe et mingi pettusega tegu:)

Rääkimata sellest, et need, kellel seda raha väga vaja on, ilmselgelt ei oma mingeid muid sääste. Ma saan aru, et inimesed, kes tegelevad investeerimisega, tahaks ise II samba raha investeerimisega tegeleda. Kuid neid on ju vähene hulk, sest investeerimisega tegelevad endiselt vähesed (pakun, et protsent umbes 3-5% vast?).

pension kaugel
Pensioniaeg tundub nii kaugel olevat
https://pngtree.com/

Valikud

Facebooki Kogumispäeviku grupis oli arutelu teemal, mida teete tulumaksu tagastusega ning loomulikult enamus tormaks kohe shoppama, mõni ütles, et reisimiseks. Samast grupist on silma jäänud, et säästmise eesmärgiks enamasti tulevikus millegi peale kulutamine – reisimine, remont jne. Loomulikult ka nendeks asjadeks tuleb säästa ja koguda, aga see näitab ilmekalt, et tulevikule ei mõelda. Eriti küüniline on öelda, et mu lapsed on mu pensionisambad. Vaesed lapsed.

See toob mind järgmise mõtteni. Kui II sammas sisuliselt kaotatakse (ma ei kahtle, et enamus võtab raha välja ning seetõttu võib osutuda mõistlikult kõikidel seda teha), siis tulevane suur pensionäride hulk jääb ju meie laste kaela ehk et mitte mina konkreetselt enda laste kaela peale, vaid meie kõikide lapsed ägavad suure maksukoormuse all, sest suur hulk pensionäre tuleb ülal pidada. Arvestades maksumaksjate vähenevat hulka, siis kuidas saab loota, et tulevikus pension oleks suurem, kui praegu? Ja mis annab meile õiguse tulevastele põlvedele selline koorem panna?

motivatsioon unistusest
olevik ja tulevik

Lõpetuseks

Mulle loomulikult meeldib valikuvabadus. Iga täiskasvanu vastutab oma elu eest ise ja peaks teadma, mis ta teeb. Kuid on erandeid. Antud juhul mõjutavad otsused II samba osas meid kõiki, ei ole nii, et ära siis välja võta, kui ei taha. Esiteks, kui enamus raha välja võetakse, siis võivad haldustasud taas ebamõistlikult suureks muutuda. Teiseks, majandus vajab pensionifonde, kes on pikaajalised investeerijad. Kolmandaks, kui fondid väga väikeseks jäävad, siis ilmselgelt on vähem võimalusi, kuhu investeerida ja kui palju saab hajutada.

Teise sambaga liitudes oli mul õiguspärane ootus, et ma ei pea selle raha osas enam otsuseid tegema, kuhu investeerida ja mida sellega teha (fondide vahetamine muidugi võimalik ja seda olen ka teinud), nüüd aga on oht, et mind sunnitakse otsustama, mida selle rahaga teha. Ja ma ei taha seda otsust teha. Muuhulgas, sest me kogume raha maja ehituseks ja meil ka kuluks see raha marjaks ära, aga mis siis pensionieas saab?

Kuhu olen investeerinud?

Nagu eelmine kord ütlesin, siis alustasin investeerimist aprillis 2017 LHV kasvukontoga (mikroinvesteerimist ma ei kasuta, sest mul pole LHV pangakaarti – maal elamise rõõmud, aga kasutan SEB Digikassat) ja kuulasin paar webinari.

Edasi lugesin mõned raamatud – vaieldamatult parim Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” ja ka tema “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”. Aga parim õpetaja on ikkagi praktika. Mingi hetk hakkas mulle tunduma, et info kordub ja kui end ühele koolitusele vedasin, siis pettusin täielikult, sest mingit uut infot nagu ei saanud ja lisaks tundus, et koolitaja oli kunagi midagi investeerinud, aga nüüd enam ammu mitte.

hirm et ei tea piisavalt
Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Oktoobris 2017 tegin uuesti endale III pensionisamba. Nimelt olin seda korra juba kunagi ammu katsetanud, aga siis tuli mõte Austraaliasse kihutada ja sain sinna ainult mõned kuud koguda, siis võtsin raha välja, et lennukipiletid osta. Ei kahetse. Vaid olen üllatunud, et ma juba siis ikka natuke mõtlesin raha kogumise ja investeerimise peale.

Lisaks on mul algusest peale olnud II sammas, kuigi minule on see vabatahtlik. Ja emal soovitasin ka teha. Selle vabatahtlikuks tegemist, rääkimata ära kaotamisest, ma ei poolda. See raha ei ole kuidagi kingitusena sinna tekkinud ega mõeldud ära kulutamiseks enne pensioniiga. Selles mõtlemises ma loogikat ei näe, et praegu tahaks selle raha ära kulutada. Keegi ei keela lisaks koguda, 2% palgast ei ole küll nii suur summa, et seda ei suuda kõrvale panna.

Mina ei liiguta ka siin mingeid suuri summasid. Sellest ka nimi mikroinvestor. Summad on tõesti mikroskoopilised. nt iga euro, mis mul õnnestub oma asjade müügist saada, kannan kohe investeerimiskontole. Ükskõik, kas see on 2 või 4 eurot.

eesmärgid reisimine
III sambasse kogunenud summa eest ostsin lennukipiletid Austraaliasse

2017.a viimastel päevadel ostsin oma esimesed aktsiad – SFG ja puhtalt sellepärast, et nad lubasid erakordset dividendi maksta. Panin oma esimesed 97€ aktsiatesse. Nagu eelmine kord selgitasin minule sobib variant, et ma investeerin väikeste summadega ja teenustasusid ma ei arvesta, sest see 3€ kuluks nagunii ära (muidugi ma eelistaks, et teenustasu poleks ja saaks selle 3€ ka investeerida) ja mina ei ole piisavalt kannatlik ega rikas, et suurte summadega investeerida.

SFG-st ma ei teadnud tol hetkel mitte midagi. Teadsin, et võtan riski, et võib-olla makstakse erakordne dividend ära ja firma läheb pankrotti, aga see 97€ on mulle seni 23,1€ sisse toonud ehk 23,81% tootlust. Pole paha!

Esimesest ostust alates olen uudistel silma peal hoidnud ja börsil ka. Sellepärast tasubki alustada, siis hakkad märkama uudiseid, mis sinu ostudega seotud.

Järgmise korrani!