Kuidas ma jõudsin palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni?

Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid. 

Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.

minust mikroinvestor
Mina ja investor?

Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud

Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.

Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.

Elasin palgapäevast palgapäevani

Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.

elu palgapäevast palgapäevani
Küll see palgapäev on alati kaugel:) Isegi siis oli, kui saime Austraalias igal nädalal palka!

Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.

Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.

Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?

uskumused raha kohta
Aga mul lihtsalt ei jää raha “üle”

Arvan, et kahel põhjusel:

    1. Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
    2. Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.

Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).

Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.

Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada

Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.

Palgapäevast palgapäevani elust investeerimiseni
Jagan enda lugu palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni ja annan mõned nipid, kuidas ka sina seda teha saaksid.

Kui sa tahad teada, mis edasi, siis tule liitu tasuta vebinariga “Kuidas lõpetada palgapäevast palgapäevani elamine ja alustada investeerimisega?”. Jagan enda kogemust ja mõnda lihtsat nippi, kuidas sellest nõiaringist välja saada.

Külalispostitus: Investeerimismöku rahatarkuse teekond jätkub

Järgnev lugu on pandud kirja ühe “möku” investeerija kogemustest lähtuvalt – olles veel oma investeerimisteekonna esimestel meetritel. 

alustav investor rahatarkuse teekonnal
Karolina jagab oma rahatarkuse teekonda

Jätkates sealt, kus ma esimeses osas pooleli jäin, siis väljakutse ost sai tehtud ja nüüd polnud enam midagi teha, kui leida endale tööle asendaja, sest esimene kohtumine oli planeeritud õhtuseks ajaks, kuid olin siis tööl. 

Selgitus: olen 4  talve järjest teeninud ühes suusamajas lisaraha. Kes siis ei soovi saada 10 eurot tunnis ja suuski välja laenutada.. teenisin ikka põhitöö kõrvalt kuradi hästi! Aga eks kõik tuleb alati millegi arvelt – see tähendab, et 4 aastat järjest ei ole mul olnud võimalust nautida nädalavahetusi, sest olin suusamajas tööl IGA JUMALA PÄEV!

Okei-okei, 4 aasta jooksul oli vast kokku 7 päeva, kus olin haige. Lisaks võite ette kujutada, palju töötunde tuli ühes kuus kokku selle lisatöö ja põhitöö peale – ca 200-300. Aga ma veel noor, jaksan, kuigi kõigel on ühel hetkel ka piir. Aga vahest oli küll selline tunne:

(ma nii armastan meeme, pean ära mainima)

Rahaasjade väljakutse alustab

Olin esimese kohtumise eel ikka väga närvis ja üldse ei suutnud ette kujutada, kuidas kõik välja nägema hakkab ja millised on mu väljakutse kaaslased, kuid nagu ALATI! (ma ikka ei õpi) põen ma üle ja polnud see kohtumine üldse nii hull, kui ma endale ette olin kujutanud. Ja mul polnud ka grammigi piinlik tunnistada teistele, et vabandust, aga ma ei tea mitte kui midagi investeerimisest ja ärge palun rääkige veel topeltpõhjadest.. 

Aga kui lühidalt kokku võtta esimene kohtumine, siis igaüks sai ennast tutvustada ja öelda välja (just, öelda välja!!) ja hiljem ka kirjutada välja oma eesmärgid. Nii põnev oli veel see, et kokku said väga erinevad inimesed – kes soovis osta aktsiaid, kes tahtis uurida võlakirjade kohta, kes tahtis edasi minna sellega, kus ta kunagi pooleli jäi.. 

Ja siis tulin mina.. ee, tahaks, lihtsalt, midagi, aru, saada! 😀 Seega esimese kohtumise lõpuks tundusid indeksfondid ja III sammas midagi, mis ühele mökule eriti hästi sobiks.. kannad raha kasvukontole ja lihtsalt vaatad (või ei vaata), mis toimuma hakkab. Ja palju õnne, oled nüüd investeerija! 

Lisaks III samba tulumaksutagastus – Marinil on ka MEGA!!! hea ja lihtne postitus sellest kirjutatud, ma ei hakka siinkohal üldse trükimusta kulutamagi, et kuidagi äpardlikult seda seletada. Thank me later! 

Loe siit: https://mikroinvestor.ee/alusta-investeerimisega-kohe-kolmas-sammas/

Peale esimest väljakutse kohtumist

Kui 1. kohtumine oli läbi, siis mul oli ikka VÄGA kõva tuhin sees, sest see, kui “lihtsaks” (kasvukonto ja III sammas eelkõige) inevsteerimine räägiti, oli arulage. Seega järgmise päeva õhtul kirjutasin Marinile ja ütlesin, et tavai, teen lihtsalt need asjad ära ja palun aita, kui ma ei oska – kaua ma jahun, et tahaks hakata investeerima ja tahaks hakata.. 

Seega long story short: 

esimesed sammud on kõige hirmutavamad
*Panen nüüd siia päris kommentaari, mille kirjutasin väljakutse gruppi*

Vot siis värki – suutsin teha tunniga rohkem, kui ma arvasin, et teen terve väljakutse jooksul! 

Peale seda oli küll tunne, et mida pekki ma nüüd peale hakkan, kui kõik tundub justkui tehtud? Õnneks see maailm on lihtsalt nii suur – ma ju veel ei tea, mis see topeltpõhigi tähendab 😀 

Usun, et nüüd olete küll silmad villi lugenud ja siinkohal võikski teha jälle väikese reklaamipausi. Blogi kolmandas osas tõmban väljakutsega otsad kokku ja siis juba räägin Marini alustava investori mentorprogrammist, milles mul on ka SUURIM au osaleda – no kurat, ainult küsi, veidi hädalda, et keegi ei aita investeerimisega ja küll jumal lõpuks ikka annab – ju tal hakkas juba hale minust.. 

Aga suuuuuuuuur aitäh, et mu 2. osa lugesid 🙂 See mõte, et keegi peale minu veel seda blogi loeb, teeb südame seest soojaks.