Lootus sureb viimasena?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest
Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud
Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu
Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

koik on suhteline
Kõik on suhteline

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida
Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

    • Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
    • Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
    • Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.