Aktsiatesse investeerimine: Miks mulle meeldivad dividendid?

Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.

Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!

See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.

See ongi passiivne sissetulek.

Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.

dividendid balti börs aktsiad investeerimine
Sina magad ja su raha teeb su heaks tööd

Dividendid annavad kiire eduelamuse

Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.

See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.

investeerimisega alustamisel kahtlused
Kahtlused on nii kerged tekkima. Seetõttu on oluline kiire eduelamus.

Aktsia ostuhind ei ole nii oluline

Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.

Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.

Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.

Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin
Pane kirja iga laekunud summa, ükskõik, kui väike

Lumepall hakkab kasvama

Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.

Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.

Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.

Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?

Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.

Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?

strateegia ja tegevusplaan investeerimisel oluline
Oluline on strateegia ja tegevusplaan läbi mõelda ning kirja panna

Mis on muutunud?

Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.

Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.

Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.

Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.

Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.

Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.

Ja siis käis klikk ära.

Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.

investeerimise strateegia muutmine
Strateegia tasub regulaarselt üle vaadata ning kindlasti siis, kui midagi muutub

Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?

Tark ei torma.

Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.

Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.

P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.

Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.

Aktsiatest ja akendest vol 2

Maja ehitamisel juba igav ei hakka. Hinnaralli ajal eriti. Peab olema valmis väga kiirelt reageerima. Ka aktsiaid müüma.

Kirjutasin, miks otsustasin Kaubamaja aktsiad müüa, aga mis sai edasi?

aktsiad ja aknad
Võiks ju aknad ka majal olla?

Kiirelt aktsiaid müüma

Kirjutasin eelmisel korral, et esialgu saime väga kalli akende pakkumise, siis muutsime oma soove ja saime parema. Seal oli konks, et maksame 50% ettemaksu ära ja tarne augustis, aga enne tarnet võib selguda, et hind hoopis vahepeal tõusnud!

No sellist varianti küll ei tahtnud. Kuidas nii saab? Mis puhvri ma igaks juhuks pean hoidma valmis, et kiirelt reageerida?

Samuti kehtis hinnapakkumine ainult nädala, sest hinnad nii kiirelt muutuvad.
Õnneks taipasin, et aktsiaid müües saab küll kohe uute aktsiate ostmiseks müügist saadud raha kasutada, kuid investeerimiskontolt raha välja kandmiseks peab 2 pangapäeva ootama.

Müüsin siis ruttu maha, sest hinnapakkumise nädal ju jooksis. Selle nädala jooksul, aga õnnestus saada teiselt pakkujale soodsam pakkumine. Lisaks ei olnud seal hinnatõusu võimalust sees, vaid kui nädalaga hinna kokku lepime, siis selline hind tuleb.

Ehk et ma olin valmis maksma 100%, aga lõpuks pidi maksma ikka 50%.

Minu esimene väljamakse investeerimiskontolt. Nuuks.

Õnneks väiksem, kui kartsin ja otsustasin ülejäänud raha investeerida. Kuigi juunis läheb ju teist poolt vaja ja sinna polegi nii palju aega, kui alguses tundus.

ära investeeri maja raha
Väga oluline, et plaan on paigas.

Miks otsustasin selle raha investeerida?

Tahan saada dividende ja mõtlesin plaani valmis, kuidas juunis akende teise osa maksan. Ma ei puutu neid aktsiad, mida nüüd ostsin, vaid olen vajadusel valmis ühtesid teisi aktsiaid müüma.

Hetkel jätan enda teada, mis aktsiad, sest loodan, et äkki ei pea müüma:) Ja veel toores idee, aga valik on selle järgi, et dividenditootlus pole väga suur, aga hind on ilusti aastatega kasvanud ja saaksime kasumiga müüdud. Üsna kindlasti ka juunis.

Muidugi, peab olema valmis ootamatusteks. Ma ei tea, mis hind on juunis, kui mina müüma hakkan. See on ka põhjus, miks pole plaan praegu ostetud aktsiaid juunis müüa.

Kavatsen ka jooksvalt silma peal hoida, ei jäta müüki viimasele hetkele. Ootan ainult dividendide laekumise kindlasti ära ja siis vaatan, mis edasi. Asjad muutuvad viimasel ajal nii kiiresti, et kes teab, mis sel ajal mõtted, plaanid ja võimalused.

Investeeringute jälgimisnimekirja pane aktsiad mida tahaks osta või müüa
Mõtle läbi ja pane kirja, miks võiks osta, müüa või hoida

Mis aktsiaid ostsin?

Sadamat ja Enefiti. Plaan, mida tahaks osta, on mul tavaliselt olemas ja ilusti investeerimispäevikus kirjas. Siis ei pea ostumõtte tekkimisel alles hakkama uurima ja mõtlema, et mida võiks osta.

Lõpliku otsuse teen loomulikult sel hetkel ja ka näiteks jaotuse. Ostsin 1/3 summast sadamat ja 2/3 Enefiti. Sel korral isegi ei arvutanud dividendi tootlust, sest tean see sadamal parem. Vaid lähtusin sellest, mis proportsioonid ma tahan, et neid aktsiaid portfellis oleks. Enam-vähem.

See on hea näide, miks võiks olla mingid põhimõtted paigas, millest lähtuda. Ja ostunimekiri, mida sooviks osta. Hea, kui ka põhjused, miks mingit konkreetset aktsiat. Siis on eeltöö tehtud. Pead ainult selles hetkes üle vaatama, kas midagi muutunud.

Kirja tasub panna näiteks investeerimispäevikusse, siis on mõtted ja tegevused ühes kohas kirjas ja leiad kiirelt vajaliku info üles.

Vaata, kuidas investeerimispäevik sind aitab!

Kuidas ma lõpuks Tallinki aktsiad maha müüsin?

Lugu sellest, kuidas ma suures miinuses olevaid Tallinki aktsiaid üle 2 aasta hoidsin ja lõpuks maha otsustasin müüa. Mis mind lõpuks aitas otsuseni jõuda?

Alustame algusest

Tegelikult algas lugu sellega, et kogenematu alustava investorina ei olnud mul selget arusaama, miks ma üldse Tallinki aktsiaid ostsin. Suure tuhinaga hakkasin ahmima igasugust investeerimisega seotud infot ja kuskilt jäi silma, et Tallink kõige suurem börsiettevõte Tallinna börsil ja peaks justkui iga investori portfelli kuuluma.

Tallink tundus kindel valik
Pane alati kirja, miks mingit aktsiat ostad

Lisaks mõjutas mind kindlasti see, et me ise Tallinki laevadega sõidame. Öeldakse ju, et investeeri millesegi, mida sa tead ja tunned. Võrreldes konkurentidega on Tallinki teenus kuidagi mugavam tundunud, lisaks tulevad Soome liinile aeg-ajalt uued laevad (täiesti võimalik, et just siis oli uus ilus laev liinile tulnud) ja tol ajal oli reisijaid ka palju.

Mitte just kõige edukam algus

Minu esimene Tallinki ost läks aia taha, sest ostsin kõigepealt valelt kontolt (sest ostuga oli ju nii kiire!). Seejärel langes üks päev ootamatult hind oluliselt. Selgus, et kõik olid oodanud, et Tallink võetakse üle (ostetakse ära) ja selles ootuses oli hind tõusnud. Mina oli liiga hilja selle uudise valguses Tallinkit jälgima hakanud.

Uus laev Megastar
Tallinn-Helsingi liinil sõidavad ilusad ja mugavad laevad

Algus ei olnud just paljulubav. Siis aga rahunes olukord maha ja oli minu mäletamist mööda pikalt suht samas augus. Eks ta ikka üles-alla käis, aga ei midagi erilist.

Kuna minu strateegia oli (ja on) osta ja hoia, siis ostsin vahest aktsiaid juurde ning kord aastas laekus ka dividende. Olukord oli rahulik.

Ootamatu koroonakriis

Kui tuli ootamatult koroonaviirus, jäin rahulikuks. Loomulikult kõigi aktsiate hinnad kukkusid ja Tallink oli väga oluliselt piirangutest mõjutatud. Laevad seisid, inimesed ei saanud liikuda …

Otsustasin, et kuna keegi ei tea, kaua piirangud kestavad, siis ootan rahulikult. 2020 suvel ostsin natuke Tallinki aktsiaid juurde, et keskmist hinda alla saada. Mõtlesin, et ootan ja hoian vastavalt oma strateegiale. Küll kunagi piirangud läbi saavad ja Tallinki tegevus taastub.

Teised aktsiad taastusid üllatavalt kiiresti, aga arusaadavalt Tallinkil pole nii hästi läinud. Vahepeal küll hind taastus juba üsna hästi ja korraks mõtlesin ka, et äkki peaks müüma. Panin isegi aktsiate müügiorderi sisse, aga oluliselt kõrgema hinnaga, kui turuhind. Hind hakkas hoopis alla minema ja tühistasin varsti orderi.

Otsustasin, et ootan edasi. Endiselt ju osta–hoia strateegia.

Jälgimisnimekirja pane aktsiad mida tahaks osta või müüa
Mõtle läbi ja pane kirja, miks võiks osta, müüa või hoida

Ühel korral mõtlesin, et mõtlen läbi, et kui ma ära müüks, kuhu siis selle raha investeeriks. Arvutasin ja jõudsin järeldusele, et kõik hinnad liiga kallid:) Polegi head kohta.

Tagantjärgi tarkusena hinnad jätkasid veel mingi aeg rallit ja oleks olnud häid kohti küllalt. Aga kes seda siis teadis, kaua see trall kestab. Mina olin skeptiline, sest eufooria oli suur ja see ei saa ju lõputult kesta. Ei kestnud ka, aga kestis kauem, kui mina julgesin panustada.

Kuidas ma siis lõpuks müügini jõudsin?

Ühest küljest väsitas lihtsalt ära see kahtlemine, et kas peaks müüma või hoidma.
Lisaks tihti öeldakse, et müü kaotajad kiirelt, mitte ära jää oma kaotust hoidma lootuses, et ehk taastub.

Samas oli ju põhjus, miks aktsia oli miinuses.

Lõpuks aitas mind soovitus, et mõtle läbi, kas sa praegu ostaksid seda aktsiat, kui sul seda poleks juba portfellis?

Vastus oli ilmselge ei.

Kaotust on valus vastu võtta
Mind aitas küsimus, kas ma praegu ostaks?

Mitte lihtsalt sellepärast, et ma ei tea, kaua Tallinkil veel rasked ajad on.
Minu strateegia on dividendiaktsiad ja natuke kasvuaktsiaid. Tallinkit ei saa kummagi alla hetkel liigitada. Ja ilmselt ka mitte lähitulevikus.

Miks sellest siis kinni hoida?

Müüsin ära ja see oli väga suur kergendus. Enam ei pea mõtlema, kas peaks hoidma või müüma ning aktsia ei ole mul enam silma all. Ma ei jälgi enam, et kuidas hind liigub. Äkki oleksin järgmisel päeval või nädalal parema hinna saanud? Sel pole enam tähtsust.

Isegi, kui selgub, et mingi aja pärast hakkab Tallinkil väga hästi minema, siis ma ei kahetse oma müüki. Mul ei olnud müügi hetkel (1.2.2022) põhjust arvata, et lähiajal Tallinkil lihtsam oleks.

Loodan, et õppisin sellest kogemusest edaspidiseks. Aga, kes teab.

Vähemalt see sai uuesti kinnitust, et tasub investeerimispäevikusse üles kirjutada, miks aktsiat ostsin ja aeg-ajalt üle vaadata, kas see peaks endiselt mu portfellis olema.

Eelarve tähendab hirmutavaid Exceli tabeleid?

Kui mainida sõna eelarve tuleb esimesena silme ette mingi keeruline Exceli tabel või ranged piirangud iga sendi kulutamisele. Kas see peab nii olema?

Nii hull see asi nüüd ka ei ole. Vähemalt ei pea olema minu arvates.

joonistatud ülevaade rahaasjadest
Sulle võib sobida hoopis graafikute joonistamine

Photo by Jason Coudriet on Unsplash

Miks üldse eelarve vajalik?

Lühidalt selleks, et sa omaksid kontrolli oma raha üle. Ehk et Sina kontrollid raha, mitte ära lase rahal ennast kontrollida.

Veel lihtsamini öeldes: et sa teaksid, kust su raha tuleb ja kuhu läheb? Heal lapsel mitu nime: räägitakse ka nt rahavoogude tabelist. Aga tähtis ei ole nimi ega kuidas sa täpselt arvestust pead ja ülevaadet omad. Peamine on asju mitte liiga keeruliseks ajada.

Kuidas mina toimetan?

Sissetulekud märgin investeerimispäevikusse. Kõigepealt siis, kui kaardistasin oma rahalist olukorda, aga ka igakuiselt on pisike tabel. Kuna sissetulekud on tavaliselt regulaarsed ja neid ei tule mitmest erinevast allikast, siis nendega on tavaliselt lihtne.

Rahaasjad kirja
Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Erandiks on, kui laekub kuskilt midagi lisaks – saad sünnipäevaks, müüd mõne endale ebavajaliku asja jne. Selle raha panen eraldi kirja ning kannan üldreeglina kohe investeerimiskontole. Sest minu meelest on superhea soovitus iga lisasumma investeerida!

Erandeid on kindlasti ka. Vahest on kahjuks ka ootamatuid väljaminekuid, aga üldpõhimõttena on see super. Sest lumepall veereb ja väikestest summadest saavad ajapikku suuremad!

Mul üks lihtne tabel on rahavoogude (sissetulekud-väljaminekud) kohta suure tabelite armastajana siiski ka. Seal ma arvutan ka säästuprotsenti ja eraldi mitu % läks investeeringutesse (sest säästud hõlmavad ka nt majafondi).

Kulud

Alguses, kui mul polnud absoluutselt aimu, kuhu see raha kaob – ainult, et palgapäevaks on alati otsas, kaardistasin ma mingi aeg väga täpselt oma kulutused. Panin kirja ka konkreetselt, mida süüa ostsin ja palju maksis, et vaadata, kas millelegi kulub liiga palju või on mõni asi liiga kallis.

avokaadod eelarves
Avokaadod tuuakse aeg-ajalt näiteks säästmisest rääkides

Kuulus on näide, et ready to eat avokaadod olevat justkui priiskamine. Mina arvan, et lihtsalt tihti on need liiga valmis ja pigem tasub osta veidi rohelisemaid ja lasta neil kodus küpseda. Aga eks see üks katse-eksitusmeetod ole avokaadodega, sest ikkagi kunagi ei tea, kuidas nad seest on.

Samas, kui ma oleks kindel, et need oleks alati just õiges küpsusastmes, siis minu jaoks ei oleks nende hind raiskamine, sest väga nõme on hommikul avastada, et avokaado ei kõlba enam ja rohkem ei ole ka kodus.

Lihtne variant

Nüüdseks on mul kulude tabel, kuhu panen üldsumma, palju poes läks ja ei too eraldi välja, et ostsin ka WC paberit ja šampooni. Need on vajalikud kulud ja ma ei näe mingit vajadust teada, palju mul kuus konkreetselt neile asjadele kulus. Varumise kommet mul pole, topsikuid vannitoas on peaaegu alati minimaalselt ning majapidamistarvete osas ma laristama ei kipu.

kulude jälgimine
WC paberi kulu üle ma eraldi arvestust ei pea

Poes vaatan hinda, aga alati kõige odavamat ei osta, sest nt kodujuust peab mul karulaugupesto oma olema. Olen rõõmus, kui on soodukaga, aga kui pole, siis pole nõus mõnda teist ka sööma. Need sendid ma arvan, et summa summarum midagi ei muuda.

Alguses muideks sattusin veits hoogu ja oleksin valinud odavaima kodujuustu. Aga siis hakkas mingi hetk tunduma, et elu ei saa üldse enam nautida …

Võlusõna

Nagu ikka on võlusõnaks tasakaal.

peamine on leida tasakaal
Oluline on leida tasakaal

Photo by Javardh on Unsplash

Jälgin hinda ja millele kulutan, aga liiga keeruliseks ka asja ei mõtle.

Nõrkus

Ma ei ole kunagi (üks erandlik periood on elus olnud ja pole vist üllatus, et see oli väga stressirohke aeg) suur riiete/jalatsite/kottide shoppaja olnud. Nii, et neile mul raha eriti ei kulu. Vahest ikka on midagi vaja, aga siin ma tõesti suudan enamasti lähtuda vajadusest, mitte tahtmisest (väga hea nipp on enne ostu alati küsida, kas mul on seda asja päriselt vaja või lihtsalt tahan seda? Samas vahest võib ikka endale osta ka asju, mida lihtsalt tahad).

raamatud ajavad eelarve lõhki
Minu nõrkuseks on raamatud, mis panevad minu säästmise püüded tihti surve alla

Minu nõrkuseks on hoopis raamatud. Ja on olnud põhikooli ajast saadik, kui raamatupoed avastasin (õnneks maal ei sattunud neisse väga tihti). Minu unistus oli minu isiklik raamatukogu, kus on minu lemmikraamatud, mida saan iga hetk nautida!

Sellest unistusest ma pole loobunud ja pole kavas ka, aga teades oma nõrkust, olen endale piirangud seadnud.

Mitte, et ma end üle ei kavaldaks!

Üritan endale seada ette arvu, mitu raamatut võin osta ja isegi vahest valdkonna või et nt soodsad e-raamatud on eraldi kategooria.

Aga märkasin korraga, et kui üles ei märgi ostetud raamatuid, siis nii kergesti võib endale tunduda, et sel kuul polegi raamatuid (eriti) ostnud. Kahjuks näitavad numbrid halastamatult tegelikkust. Nii on mul kulude tabelis eraldi arvestus raamatute kohta.

Mis mul seal tabelis üldse on?

Toidukulud, mille alla käivad ka majapidamistarbed. Kodukulud (elekter, vesi, telekas, Internet, aeg-ajalt kindlustus) ja raamatute kulu:). Ja ongi kõik.

Aga eelarve?

Eelarvet kui sellist mul klassikalises mõttes ei olegi. Oma rahaasjadega toimetan hoopis nii, et kannan teatud summa kohe, kui laekub (sellepärast mul pole enam püsikorraldusi) majafondi ja investeeringuteks.

Need on igakuiselt konkreetsed summad, aga vahest võivad need muutuda. Näiteks praegu mõned kuud ma investeeringutesse raha ei pane (v.a III sammas) seoses majaehituse hooajaga. Aeg-ajalt vaatan ka summad üle, kas saaks või võiks midagi muuta.

kuu eesmärgid
Igal kuul panen eesmärgid kirja, vajadusel täiendan jooksvalt

Summad panen kirja investeerimispäevikusse eesmärkide alla. Iga kuu kohta märgin, mis summa kavas kuhu kanda, iga 12 kuu kohta märgin üldisema eesmärgi – nt palju kokku tahan panna või et soovin sügisest nt summat suurendada.

Kokkuvõtvalt

Eelarvet, kui sellist mul polegi. Mul on kulude tabel, mille täitmise olen teinud võimalikult lihtsaks (telefonis). Aeg-ajalt vaatan pangaväljavõttest üle, kas on kõik kirja saanud, aga üldiselt üritan võimalikult kohe tabelisse panna. Eriti sularaha (sellisel juhul võtan tšeki ka, muidu võib ununeda).

Eelarve asemel märgin investeerimispäevikusse eesmärgi palju kuhu raha kannan ja panen ka kõik tegevused kirja. Sest kuigi nt mul oli kirjas, et ma aktsiatesse raha augustis ei pane, siis näpistasin oma sünnipäevaks saadud rahast 50€ ja ostsin sadama aktsiaid.

Kuidas toimetad oma rahaasjadega sina?