(Õige) aeg

Investori suurim sõber on aeg ja suurim vaenlane õige aja ootama jäämine.

õige aeg
Õiget aega võib ootama jäädagi.

Liitintressi võlu

Olen juba mitu korda maininud liitintressi ja lubanud sellest lähemalt kirjutada. Mina olen liitintressist nii aru saanud, et kui sa laekunud investeerimistulu (või nt tulumaksu tagastuse III samba puhul) investeerid, siis kasvab sinu investeering aja jooksul oluliselt kiiremini, kui muidu. Ja seda ka võrreldes sellega, kui paneksid sisse suurema summa lühema aja jooksul.

Toon ühe näite kasutades liitintressi kalkulaatorit (googeldades leiab neid mitmeid, mina kasutasin seda: https://finantsvabadus.golive.ee/et/compound-interest-calculator). Kui alustan investeerimist 100 euroga ning lisan iga kuu 100 eurot, siis 6% tootluse juures on mul 10 aasta pärast 14796,04 eurot.

liitintress ja aeg
Näide liitintressist LHV finantsportaalist:
https://fp.lhv.ee/news/4842618

Aeg on investori parim sõber

Miks on aeg investori parim sõber? Kui ma samadel tingimustel toimetan 10 aasta asemel 15 aastat, siis on summa 26970,82 eurot. 20 aasta pärast, aga juba 43263,42 eurot. Ehk et ajas teenitud tulu kasvab. Kui võrrelda 10 aastat vs 20 aastat, siis on tulemus oluliselt suurem, kui kaks korda suurem (aeg on kaks korda pikem).

Ilma liitintressita oleks 20 aastaga tulemus 26440 eurot. Sellepärast on nii oluline esialgu saadud investeerimistulu reinvesteerida ja teha seda võimalikult pikka aega.

Aja olulisuse rõhutamiseks veel üks näide. Kui suurendada igakuiselt investeeritav summa 200 eurole, siis teenib 10 aastaga (investeeritud tulu reinvesteerides) sama 6% tootluse juures 29412,99 eurot. See on oluliselt rohkem, kui samal perioodil 100 euro kaupa investeerides, aga kui võrrelda kaks korda pikema ajaga, siis jääb kahekordse summa inveseteerimine oluliselt ajale alla: 29412,99€ vs 43263,42€. See tähendab, et kui investeerid 20 aastat igakuiselt 100 eurot teenid sama tootluse juures oluliselt rohkem, kui investeerides igakuiselt 200 eurot.

õige aeg ei saabu peale teatud hulga raamatute lugemist
Nii lihtne on alustamist edasi lükata, sest see ja teine raamat veel lugemata

Mina alustasin investeerimist 36-aastaselt. Mitte just väga vara, aga mul on hea meel, et ma ei jäänud ootama õiget hetke, vaid asusin kohe tegutsema. See tähendab kohe, kui teemast huvitusin ja selle kohta natuke infot olin otsinud. Tagant järgi mõeldes teadsin väga vähe, aga ei näe ühtegi põhjust, miks oleksin pidanud ootama. Alustada tasub väikeste summadega, siis ei ole kahju, kui kõik nii hästi ei lähe, kui tahaks.

Pole olemas “õiget” ega “ideaalset” aega

Võin oma kogemusest kinnitada, et aeg ei ole kunagi “õige”. Mul pole veel mitte kunagi tunnet olnud, et ma tean piisavalt, aga ma tean, et praktika on kõige parem õpetaja (igaks juhuks ütlen, et armastan ka raamatuid ja blogisid lugeda).

Teine mõte “õige” ajaga seoses on seotud mõttega, et praegu pole rahaliselt õige aeg. Et enne maksan oma võlad (nendega tasub loomulikult tegeleda ja kõik suure intressiga laenud ära tasuda) või et enne kogun endale suure meelerahufondi (sellel teemal kirjutan ka edaspidi pikemalt). Mina ei poolda ootama jäämist, sest aeg läheb. Ja nagu olen varem maininud, siis võib huvi ja soov investeerida aja jooksul lahtuda.

maja ja õige aeg
Maja ehitamine ei ole just ideaalne aeg investeerimiseks

Minul ka ei ole ideaalne aeg investeerida, sest ehitame maja ehk et suur osa meie sissetulekust läheb majafondi. Olen korduvalt mõelnud, et äkki peaks investeeritava raha ka majafondi panema ehk et investeerimises nt pausi tegema. Aga siis ma mõtlen sellele, kui tähtis on investeerimises aeg ja kui väike see summa maja ehitamise jaoks on, mida ma investeerin (kirjutan kindlasti edaspidi ka teemal üksi vs koos investeerimine, aga ütlen ära, et meil on raha ühine, aga investeerimisega tegelen mina).

Seepärast ei väsi ma rõhutamast, et hakka lihtsalt pihta. Ära jää ootama! See, et sa investeerimisest huvitud on juba väga suur võit.

Kas alustaksin nüüd teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.
Rahaasjad kirja
Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks? Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress, millest lubasin edaspidi pikemalt kirjutada. Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)
investeerimisega alustamine
Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks
Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.
turud käivad üles-alla
Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma
Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.
kõige parem õpetaja on tegutsemine
Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus. Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.
hakka tegutsema
Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:
  1. kaardistaks oma rahalise seisu;
  2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
  3. hakkaksin tegutsema! – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
  4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
  5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head! Aprillis alustab ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

Miks investeerida?

Miks investeerida? Enamasti arvatakse, et selleks peab olema rikas või vähemalt “vaba” raha või pärandus/lotovõit vms.

miks investeerida
Lotovõitu oodates …

Minu jaoks on kaks peamist põhjust:

1) Rahaasjad korda.
2) Panna oma raha teenima ehk kasvama.

Mida ma nende eesmärkide all silmas pean?

Selleks, et investeerida peaks kõigepealt oma rahalise olukorra kaardistama – mis on sissetulekud, millised väljaminekud ning kui palju ma saaksin säästa ja sellest investeerida. Investeerimisel ei saa üle ega ümber säästmisest, aga säästmine ei pea tähendama sugugi, et elada ei saagi, vaid tuleb igat senti veeretada. Millegipärast sõnal säästmine just selline negatiivne varjund kipub olema.

Seepärast tasubki alustada oma rahalise olukorra kaardistamisest. Pane kirja kõigepealt oma sissetulekud ja väljaminekud. Millised on kulutused, millest pole pääsu ehk püsikulud – üür või kodulaenu makse, autoliising jne. Palju kulub toidule? Meelelahutusele? Kuhu üldse raha läheb?

Rahaasjade kaardistamine
Kõigepealt kaardista, kus oled praegu

Kui tavaliselt pole seda jälginud, siis võiks vähemalt mõned kuud kuludel silma peal hoida. Kas palgapäevaks jääb midagi alles või saab kõik otsa? Kui palju saaks säästa? Mille arvelt? Alustuseks ei tasu liiga suurt eesmärki seada, vaid alustada väikeselt, et säästmise harjumus tekitada (kui seda seni pole). Mina alustasin 25 eurost, sest mõtlesin, et see on selline summa, mis kuluks nagunii kuhugi täiesti märkamatult ära. Alustuseks pane kõrvale kasvõi 1 euro, et tekiks harjumus. Kõige olulisem on alustada!

Väike summa on ka selles mõttes hea, et ei pea kartma selle kaotamist. Seetõttu öeldakse, et investeeri see raha, mida võid kaotada. See ütlus ei tähenda, et mul poleks kahju investeeritud raha kaotada, vaid et ma ei investeeri eluks vajalikku raha – a la üüriraha.

See vähendas hirmu investeerimisel, et ma ei tea sellest midagi ja äkki kaotan selle raha teadmatusest ja kogenematusest. Samuti aitab see tegutsema asuda, sest nii lihtne (ja tavaline) on mõelda, et see raamat või koolitus veel, siis on mul piisavalt teadmisi, et alustada. Nii võib ootama jäädagi.

rahtarkuse raamatud
Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda

Aga miks investeerida?

Võib ju ka lihtsalt raha kontol hoida või sukasääres?

Kontol või sukasääres seisab raha niisama ning tavaliselt sööb seda veel ka inflatsioon ehk et raha kaotab ajas oma väärtust. 5 aastat tagasi kõrvale pandud 50€ eest ei saa täna enam sama palju asju osta kui siis.

Lisaks inflatsiooni vastu kaitse saamisele tahaks muidugi ka oma investeeringutelt teenida. Et raha toodaks raha.

miks investeerida
Siht silme ees

Passiivne sissetulek tähendab, et sellel ajal kui mina magan või reisin või olen teatris, minu raha teenib mulle raha.

See tunne, kui laekuvad esimesed summad (alguses mul sendid kasvukontole!) passiivset tulu – see on kirjeldamatu! Võib ju mõelda, et mis neist sentidest, aga see on lihtsalt algus. Kui järjepidevalt tegutseda, siis hakkavad need summad kasvama. Lumepall veerema.

Loomulikult ei tasu loota kiirelt rikastumist. Kui seda lubatakse, siis on enamasti tegemist pettusega. Võib vast isegi öelda, et üsna kindlasti, sest isegi kui vahest on investeerides võimalik teenida korralikult (näiteks Tesla aktsia hinnaralli), siis lubada ei saa seda keegi.

Kokkuvõtvalt, minul aitas investeerimisest huvitumine rahaasjad korda saada ning see 25€ kuus, mis muidu oleks lihtsalt ära kulunud, on juba päris palju sente mulle teeninud.

Mis on sinu miks investeerida?

Uuel aastal uue hooga

Kuigi veebruari lõpp juba läheneb, siis pole kunagi hilja uue aasta lubadusi täita. Pealegi alles algas Hiina uus – härja – aasta. Alustan peale pausi mõne üldise põhimõttega, mis aitavad investeerimisteekonnal.

Blogisse tekkis pikem paus, sest seda asendas investeerimispäevik, kuhu oma mõtted ja toimetamised jooksvalt kirja panen. Kuid üks ei välista teist, sest pidevalt tekib mõtteid ja küsimusi, mida võiks lisaks enda investeerimispäevikule ka teistega jagada. Olen ise teiste kogemustest ja mõtetest palju inspiratsiooni saanud.

Võtsin vahepeal Courserast mitmeid investeerimise kursuseid, kust sain kasulike teadmisi ja huvitavaid mõtteid, mida tahan siin blogis jagama hakata. Alustan täna mõnest üldisest põhimõttest.

mikroinvestor
Mikroinvestor

Valisin Mikroinvestorit kujutama rebase, sest rebane on kaval. Minu jaoks heas mõttes. Investeerimises on kõige olulisem pihta hakata ning järjekindlalt jätkata. See nõuab distsipliini, kuid on olemas ka mitmed abimehed.

Näiteks põhimõte, et maksa endale esimesena. See tähendab, et tulu laekumisel (tavaliselt palgapäeval) kannad kohe teatud summa või % enda säästu- või investeerimiskontole. Loomulikult pead olema enne läbi mõelnud, kui suur see summa võiks olla, et elamiseks ka piisavalt jääks. Tihti kardetakse, et investeerimine/säästmine tähendab, et elada üldse ei saa. Et peab igat senti üritama säästa ja elada saab kunagi tulevikus.

Kindlasti ei tohiks asi päris nii hull olla, sest nii ei suuda just kaua toimetada. Säästmine ja investeerimine ei pea olema midagi ebameeldivat. Siin aitab minu arvates põhimõte: mõelda läbi miks ma seda teen? Miks ma säästan? Miks ma investeerin?

siht silme ees
Siht silme ees, miks?

Põhjuseid võib loomulikult olla mitmeid – meelerahufond, reisimiseks, lastele (siin omakorda miks?), varajaseks pensioniks, pensioni lisaks, finantsvabaduse saavutamiseks …

Nagu iga asja puhul elus peab motivatsioon tulema enda seest, seda ei saa kuidagi käskida või keegi teine sulle anda. Motivatsiooniks aga ongi vaja vastata küsimusele miks? Alati, kui teekond muutub raskeks, tahaks ennast lõdvaks lasta ja lihtsalt nautida, tasub endale meelde tuletada, miks ma seda teen. Kas lihtsalt läbi mõelda või kasutada pilte, visioonitahvel on näiteks hea abimees.

Mis iganes sind aitab – hoia siht silme ees!

Õiget aega võib ootama jäädagi

Olen seda mõtet veidi enne ka puudutanud, aga viimasel ajal on mulle eriti tihti selle mõtte erinevad variatsioonid silma jäänud. Ja kunagi ei ole liiga palju seda mõtet öelda ja rõhutada!

Eriti kuna paljud teavad seda, aga ikkagi ei tegutse!

Knowing and not doing is the same as not knowing – pole vahet, kas sa tead midagi või ei tea, kui sa seda teadmist ei rakenda.

rahtarkuse raamatud
Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda

Inimesi hoiab muidugi tagasi hirm. Ja sellest tulenevalt on alati vaja veel need raamatud läbi lugeda ja need koolitused läbida. Niimoodi võib jäädagi seda hetke ootama, kui teadmisi on piisavalt. Sest see ei käi nii, et muudkui loed ja koolitud ja siis käib heureka hetk, et nüüd siis tean ja on õige hetk tegutsema asuda.

Mingi nn klikk võib käia küll (nagu mul Kristi Saare vebinari kuulates ootamatult käis), aga see ei olnud hetk, et ma tean piisavalt (üldse ju ei teadnud), vaid et investeerimine on oluline ja sellega tuleb tegeleda. Need, kes arvavad, et enne peavad veel teadmisi koguma, ei kahtle, kas peaks investeerimisega tegelema – mis on väga oluline samm õiges suunas – vaid nad ootavad seda õiget hetke.

koolituse märkmed
veel üks raamat, veel üks koolitus

Muidugi ei tasu täiesti uisapäisa mitte midagi teadmata ja uurimata toimetama hakata. Aga kui juba mingid teadmised on olemas – a la tead, mis on kasvukonto, aktsiad või ühisrahastus – siis tasub väikeste summadega toimetama hakata. Praktika on parim teadmiste kogemuse viis ja hirm kaob tegutsedes. Alusta väikeste summadega ja hakka lihtsalt pihta.

Näiteks, kõige lihtsam tee endale III sammas või kasvukonto. Tekib harjumus raha regulaarselt investeerida ning saad aru, et see väike summa ei muuda kuidagi su elukvaliteeti halvemaks (a la ei jagu raha elamiseks), vaid see raha muidu kuluks lihtsalt ära.

Mina ei pööra ka liigset tähelepanu tasudele. Muidugi tahaks kõike tasuta ja tasub alati soodsaimad variandid valida – a la hoian Balti aktsiaid LHV-s, sest seal tasuta. Õnneks on tasude teemal ka palju räägitud ja pingutatud nii, et need on vaikselt alla läinud (nt kasvukonto ja II sammas).

kuidas alustada investeerimist
Kes senti ei korja …

Aga nagu olen ka varem maininud, siis mina ostan ka Balti aktsiaid väikeste summade kaupa – tavaliselt 200€ – ja teenustasu on natuke üle 3€. Protsentuaalselt jah mitte kõige mõistlikum, aga minu arvates olulisem, et mul on need aktsiad ja olen aktsiate ostmisega nii palju õppinud, et see 3€ kooliraha maksta ei ole palju. Lisaks see 3€ kuluks muidu nagunii ära. Kurikuulus latte näide 🙂

Samamoodi nagu ei tasu säästmisega liiale minna nii, et ei saa enam üldse elu nautida – sest ei tohi sentigi kulutada – ei tasu mitte ühegi põhimõttega äärmusesse minna. Väikeste summadega investeerimine aitab ka ajas ostmist hajutada.

Harjutamine teeb meistriks! (kunagi)

Kuhu olen investeerinud?

Nagu eelmine kord ütlesin, siis alustasin investeerimist aprillis 2017 LHV kasvukontoga (mikroinvesteerimist ma ei kasuta, sest mul pole LHV pangakaarti – maal elamise rõõmud, aga kasutan SEB Digikassat) ja kuulasin paar webinari.

Edasi lugesin mõned raamatud – vaieldamatult parim Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” ja ka tema “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”. Aga parim õpetaja on ikkagi praktika. Mingi hetk hakkas mulle tunduma, et info kordub ja kui end ühele koolitusele vedasin, siis pettusin täielikult, sest mingit uut infot nagu ei saanud ja lisaks tundus, et koolitaja oli kunagi midagi investeerinud, aga nüüd enam ammu mitte.

hirm et ei tea piisavalt
Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Oktoobris 2017 tegin uuesti endale III pensionisamba. Nimelt olin seda korra juba kunagi ammu katsetanud, aga siis tuli mõte Austraaliasse kihutada ja sain sinna ainult mõned kuud koguda, siis võtsin raha välja, et lennukipiletid osta. Ei kahetse. Vaid olen üllatunud, et ma juba siis ikka natuke mõtlesin raha kogumise ja investeerimise peale.

Lisaks on mul algusest peale olnud II sammas, kuigi minule on see vabatahtlik. Ja emal soovitasin ka teha. Selle vabatahtlikuks tegemist, rääkimata ära kaotamisest, ma ei poolda. See raha ei ole kuidagi kingitusena sinna tekkinud ega mõeldud ära kulutamiseks enne pensioniiga. Selles mõtlemises ma loogikat ei näe, et praegu tahaks selle raha ära kulutada. Keegi ei keela lisaks koguda, 2% palgast ei ole küll nii suur summa, et seda ei suuda kõrvale panna.

Mina ei liiguta ka siin mingeid suuri summasid. Sellest ka nimi mikroinvestor. Summad on tõesti mikroskoopilised. nt iga euro, mis mul õnnestub oma asjade müügist saada, kannan kohe investeerimiskontole. Ükskõik, kas see on 2 või 4 eurot.

eesmärgid reisimine
III sambasse kogunenud summa eest ostsin lennukipiletid Austraaliasse

2017.a viimastel päevadel ostsin oma esimesed aktsiad – SFG ja puhtalt sellepärast, et nad lubasid erakordset dividendi maksta. Panin oma esimesed 97€ aktsiatesse. Nagu eelmine kord selgitasin minule sobib variant, et ma investeerin väikeste summadega ja teenustasusid ma ei arvesta, sest see 3€ kuluks nagunii ära (muidugi ma eelistaks, et teenustasu poleks ja saaks selle 3€ ka investeerida) ja mina ei ole piisavalt kannatlik ega rikas, et suurte summadega investeerida.

SFG-st ma ei teadnud tol hetkel mitte midagi. Teadsin, et võtan riski, et võib-olla makstakse erakordne dividend ära ja firma läheb pankrotti, aga see 97€ on mulle seni 23,1€ sisse toonud ehk 23,81% tootlust. Pole paha!

Esimesest ostust alates olen uudistel silma peal hoidnud ja börsil ka. Sellepärast tasubki alustada, siis hakkad märkama uudiseid, mis sinu ostudega seotud.

Järgmise korrani!