Mõtteid vestlusest Eesti ainsa naisaktsiamaakleri Nelli Jansoniga

Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud.  Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.

Mul õnnestus temaga tund aega vestelda (vestlust saab kuulata Mikroinvestori YouTube` kanalilt) ning soovin sinuga jagada noppeid meie vestlusest ja oma mõtteid neil teemadel.

Kuidas edukalt investeerida?
Minuga vestles LHV vanemmaakler Nelli Janson

Mis läheb üles, peab ka alla tulema

Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.

aktsiaturud on nagu Ameerika mäed
Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)

Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.

Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.

Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.

Langus on alustajale hea

Kuidas on võimalik, et alustajale on langus hea
Kuidas saab langus hea olla?
https://giphy.com/gifs/

Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.

Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.

Vaata selle kohta ka minu blogipositust liigse enesekindluse kohta.

Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna

Psühholoogiliselt on negatiivsed emotsioonid palju tugevamad kui positiivsed
Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm
https://giphy.com/gifs/

See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.

Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.

Mida selle hirmuga ette võtta?

Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.

Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?

Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.

Riskide maandamine ja hirmudega toimetulek
Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda?
https://giphy.com/gifs/

Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.

Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).

Räägin hirmudest ja nendega toimetulekust ka õppevideos nr 5 (hirmud ja riskid).

Ei tasu taga nutta teenimata raha

Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.

Pole mõtet kahetseda, tehtud vigadest tasub vaid õppida
Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com

Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.

Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.

Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.

Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus. 

Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.

Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks

Otsime lihtsaid lahendusi, aga pole ühte kõigile sobivat lahendust
Pole olemas ühte võlurohtu
https://giphy.com/gifs/

Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.

Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.

Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.

See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.

Lepi sellega, et eksid

Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka. 

Eksimine on inimlik
Lepi sellega, et me kõik teeme vigu
https://giphy.com/gifs/

Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.

Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).

Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?

Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.

Miks vigadest ei räägita?

Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.

Jääb mulje justkui oleksid ainus, kes vigu teeb
Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada?
https://giphy.com/gifs/

Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.

Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.

P.S Kuula meie vestlusest, mille kohta ma ütlesin, et mina olen see ainus loll!

Ja lõpetuseks Nelli lause: Tagantjärgi tarkus on täpisteadus!

Need on ainult mõned mõtted vestlusest Nelli Jansoniga. Soovitan kindlasti kogu vestlust kuulata ja ka korduvalt!

Mõnusat kuulamist ja edukaid investeeringuid!

Kas rahatargaks saamiseks piisab ainult Kristi Saare InstaStorydest?

Mul tekkis üks päev selline küsimus. Kas peaks jälgima mitut Instagrami rahakontot või piisab, kui jälgid Kristi Saaret?

Kristi Saare InstaStoryd on ju legendaarseks saanud ja annavad palju rahatarkust. Sellises mõnusas meelelahutuslikus võtmes.

Kui peaks valima ainult ühe Instagrami rahatarkuse teemalise konto, siis jah: selleks peaks olema @kristiinvesteerib.

Aga võimalusel võiks jälgida siiski rohkem, kui ühte rahatarkuse kontot. Miks?

Kristi Saare Instastoorid on legendaarsed
Kui sa saaksid jälgida ainult ühte Instagrami rahakontot

Erinevad vaatenurgad

Rahatarkuses (mulle meeldib see mõiste, sest see on laiem, kui investeerimine) on teatud põhimõtted, mida võib öelda, et kõik jagavad, sest need on üldreeglid, millest lähtuda.

Nagu ikka on reeglitel alati erandeid. Ja need erandid võivad olla väga erinevad, sest inimesed on erinevad ja olukorrad on erinevad.

Sellepärast ei saagi investeerimisoovitusi anda, kuigi tihti inimesed tahavad lihtsaid lahendusi ja konkreetseid soovitusi ehk et keegi otsustaks nende eest.

Keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha, sest sina pead nendega elama.

Alati küsi miks?

Veidi parafraseerides Simon Sineki raamatu pealkirja “Esmalt küsi “miks”?”, tasub alati üldreeglid enda jaoks läbi mõelda. Miks see on nii ja kas see kehtib ka minu puhul ja antud olukorras.

Ei ole kõigile sobivaid lahendusi
Mis on sinu miks ja mis tagab sulle meelerahu?

See on üks põhjus, miks mina hakkasin blogima. Hea näide on meelerahu teema.

Mind häiris, et sel teemal justkui oleks üks kõigile sobiv reegel, et alustada tuleb meelerahufondist ja see peaks olema 3-6 kuu kulude suurune.

Kui vaadata seda teemat lähemalt, siis on sellel üldreeglil mitmeid nüansse, nt kas arvestada fondi suuruseks minimaalsed kulud või kuu sissetulek. Mõne jaoks on hoopis 1 kuu piisav, teisele ei piisa meelerahuks ka 12 kuu sissetuleku summast.

Neist nüanssidest räägitakse ka, aga need kipuvad selle üldreegli taha ära kaduma. Sest nagu ma mainisin me aju tahab lihtsaid lahendusi. Kuuled seda reeglit ja nii on. Ei hakka enam edasi mõtlema.

Kui see paneb sind tegutsema, siis väga tore!

Aga kui sa oled elanud seni palgast palgani ja sul pole sentigi säästetud, siis mõte 6 kuu palga säästmisest enne, kui saad hakata investeerima, võib mõjuda masendavalt. Ja võimatuna.

See on lihtsalt üks näide ja minu mõtteid meelerahu teemal ja miks minu jaoks tuleks mõelda sellest laiemalt, kui ainult meelerahufondist, saad lugeda siit.

kas peab jäämagi palgast palgani elama või aitab rahatarkus?
Jagasin enda lugu, kuidas jõudsin palgast palgani elust investeerimiseni

Maailm ei ole must-valge

Kuigi me väga tahaks lihtsaid lahendusi, siis maailm ei ole must-valge. Investeerimise saab teha võimalikult lihtsaks ja passiivseks, nt püsimakse III sambasse, aga ka selleks peab kõigepealt midagi tegema: fondi valima ja püsimaksekorralduse tegema.

Kohe, kui sooviks siit edasi minna läheb otsuse tegemine keerulisemaks ja seetõttu võiks jälgida rohkem, kui ühte Instagrami kontot.

me oleme erinevad ja seepärast sobivad meile ka erinevad lahendused
Maailm ei ole õnneks must-valge

Samas ei pea ka liiale minema, sest palju infot kordub. Need samad üldreeglid.

Me elame infoühiskonnas, kus infot on tohutult ja selles on keeruline orienteeruda. Ka seepärast on mõistlik jälgida näiteks 3-5 Instagrami kontot, kes sulle seda infot vahendavad.

Aeg-ajalt tee inventuur, sest osad kontod muutuvad passiivseks ja jooksvalt tuleb juurde uusi tegijaid. Samuti võib sind nüüd kõnetada keegi, kes esmapilgul ei tundunud sinu jaoks huvitav.

Valisin välja 5 Instagrami rahakontot mida võiks kindlasti jälgida
Minu soovitused, millist 5 Instagrami rahakontot jälgida

Minu 5 Instagrami rahakonto soovitust

    • Kristi Saare – legend. Saad kõik oma küsimused ära küsida:) Ei pea isegi rahaga seotud olema:)
    • Mikroinvestor 🙂 – alustamine ja psühholoogia, väikeste sammudega tähtede poole!
    • Kristjan Liivamägi – professor – kui tema raamatud loetud või ei viitsi lugeda, siis siit saab neid teadmisi tüki kaupa. Teadmised ja kogemused.
    • Rahaküpsis – infopank ehk ei pea ise infot otsima. Kaasa tasuks siiski mõelda.
    • Miljonineiu – noorelt noorele. Vanusepiirangut ei ole, aga väga inspireeriv, et noor inimene tegutseb oma tuleviku nimel.

Miks me laenuta maja ehitame?

Viimasel ajal on enamus aega ja energiat läinud maja ehitamisele. Seetõttu mõtlesin kirjutada, kuidas juhtus, et ehitame maja laenuta.

Krundil on palju trimmerdamist

Alguses oli meil plaan maja osta. Käisime mõnda maja vaatamas ja jõudsime järeldusele, et parem oleks ise maja ehitada. Saad täpselt sellise nagu soovid ning siin maal ei tundunud valikus meile sobivat olevat. Majad olid kas väga kehvas seisus või väga kallid (ja mõned ülisuured).

Meie lähim naaber

Otsisime krunti – ka kallid, eriti need, kus elekter-vesi olemas – ning käisime pangas uurimas palju laenu saaksime. SEB-is oli väga ebameeldiv kogemus. Pangatöötaja vaatas meid kui tulnukaid (või paadialuseid? – meil ei ole megasuured palgad, aga enda arvates normaalsed – see kogemus oli mõned aastad tagasi) – ehitame maja maale ja mitte suvilat, vanematel polegi Tallinnas kinnisvara, mida tagatiseks panna ning mees töötab ka veel Soomes?!?!?!

Swedbankiga oli oluliselt meeldivam vestlus, kuid see ei muutnud fakti, et maale laenu saamine tundub suhteliselt mission impossible. Öeldi, et kui vundament olemas, siis küsige uuesti ja saaks 70% vundamendi väärtusest laenu. Teistest pankadest me ei küsinudki, sest …

Üks esimesi töid oli tee rajamine

Meis hakkas tekkima mõte, et mis oleks, kui ehitame maja laenuta? Pangaga on lisaks veel igavene paberimajandus – iga kord hindamisakt, kui midagi valmis saab. Kiiresti peab valmima jne. Lisaks aastakümneid laenu maksmist.

Miks mitte proovida?

Elu käib ikka üles-alla ehk peale negatiivseid uudiseid (et pangast peaaegu võimatu laenu saada) saime positiivseid uudiseid. Minu vanemad kinkisid meile sobiva krundi. Suur aitäh!

Esimene istutatud lill meie krundil. Istutasime ka 7 mändi, 4 tk läks ilusti kasvama.

Oleme järjepidevalt raha kogunud ja vähehaaval ehitanud.

Ehitaja leidmine pole lihtne, elekter läks megakalliks (tekkis tunne nagu me elaks kusagil keset metsa, kuigi naabrid ega alajaam pole üldse kaugel), nüüd veel eriti segased ajad ja hinnabuum ehituses … 

Põrandakütte toru pandud, mina olin kerija:)

Aga jätkame samm-sammult.

Õnneks ei ole meil maja valmimisega kiiret. Meil on elukoht (laenuvaba korter) olemas.

Sel suvel leidsin esimest korda meie krundilt maasikaid. Varem on olnud palju vaarikaid.

Ning meile meeldib järjest enam mõte laenuvabast maja ehitusest. Sest iga laen on kohustus. Jah, ma tean, et kodulaenu peetakse soodsaks laenuks ja lausa võimenduseks. Aga laen on laen. 

Minu eesmärgiks on, et meie igakuised kohustused oleksid võimalikult väikesed. Kui kõik hästi läheb, siis kodulaenu maksed sinna hulka ei kuulu.