Kuidas ma jõudsin palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni?

Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid. 

Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.

minust mikroinvestor
Mina ja investor?

Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud

Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.

Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.

Elasin palgapäevast palgapäevani

Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.

elu palgapäevast palgapäevani
Küll see palgapäev on alati kaugel:) Isegi siis oli, kui saime Austraalias igal nädalal palka!

Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.

Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.

Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?

uskumused raha kohta
Aga mul lihtsalt ei jää raha “üle”

Arvan, et kahel põhjusel:

    1. Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
    2. Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.

Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).

Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.

Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada

Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.

Palgapäevast palgapäevani elust investeerimiseni
Jagan enda lugu palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni ja annan mõned nipid, kuidas ka sina seda teha saaksid.

Kui sa tahad teada, mis edasi, siis tule liitu tasuta vebinariga “Kuidas lõpetada palgapäevast palgapäevani elamine ja alustada investeerimisega?”. Jagan enda kogemust ja mõnda lihtsat nippi, kuidas sellest nõiaringist välja saada.

Uskumused rahast

Meil kõigil on mingid uskumused rahast. Tavaliselt me neile ei mõtle, kuid need mõjutavad meid ning seetõttu on hea neid teada.

Meile kõigile on ilmselt tuttavad ütlused “raha ei kasva puu otsas”, “kergelt tulnud, kergelt läinud” või arvamus, et rikkus on midagi halba, negatiivset, kindlasti ebaausalt saadud…

Avastasin uskumuse raha kohta Austraalias
Uluru, Austraalia

Jääb mulje, et eestlase elu peabki olema raske. Kergelt ei tule ega tohigi tulla midagi.Enda uskumusi raha kohta ei olegi nii lihtne kindlaks teha. Kindlasti eelpool toodu on mind mõjutanud. Minu jaoks parim näide uskumustega seoses see, et olen alati uskunud, et mina olen pigem kulutaja tüüpi inimene ja et igasugune säästmine/kogumine on minu jaoks väga raske (kui mitte võimatu).

Selle parimaks näiteks on lugu Austraaliast. Elasin ja töötasin Austraalias kahe Iiri tüdrukuga. Teenisime kõik täpselt sama palju ning elamiskulud olid ka samad. Seega kõigil olid nii identsed võimalused säästa ja meie Aasia reisiks koguda, kui üldse võimalik.

Raske töö on eestlasele ikka omane olnud
Sorteerisime Austraalias paprikaid, kas piisavalt raske töö?

Tegelikkuses olime raha osas kõik kolm väga erinevad. Ühel Iiri tüdrukul oli alati raha ja kogumine tundus tal tulevat iseenesest. Teisel polnud mitte kunagi raha ja mina olin kuskil nende kahe äärmuse vahel. Mul õnnestus reisiks raha koguda, aga vähem, kui esimesel iirlannal ja väga suurte raskustega. Sellepärast tähendas säästmine/kogumine minu jaoks pikka aega enda piiramist ja koonerdamist. Midagi, mis oli minu jaoks raske ja ebameeldiv.

Nii enne, kui peale Austraaliat kasutasin reisimiseks raha “kogumiseks” varianti, et lihtsalt ostsin ühel palgapäeval lennukipiletid (võimalikult soodsad muidugi) ära ja elasin siis lihtsalt vähema rahaga palgapäevani. Reisile minnes võtsin puhkuseraha kaasa ja pärast reisilt tagasi tulles elasin taas lihtsalt selle rahaga, mis oli.

Tai
Aasia reis, mille jaoks raha üritasime koguda.

Niimoodi palgapäevast palgapäevani elades kasutasin suuremate asjade ostmiseks loomulikult järelmaksu ja kui esimest korda Euroopast välja reisisin – Indiasse – siis ei jagunud piletite jaoks palgast ja võtsin väikelaenu.

Tagantjärgi tundub ilmselge, et kui sain peale kulutamist väiksema rahaga hakkama, siis oleks üsna lihtsalt ka raha kogumisega hakkama saanud. Aga siis tundus see võimatuna. Liiga raskena.

Minu jaoks toimus muutus tänu sellele, et sain teada, et alustada võib väikeste summadega ning abiks on “maksa endale esimesena” põhimõte ehk et kanna kohe palgapäeval see summa eraldi kontole. Nii alustasin ma investeerimist 25€ kandmisega kasvukontole palgapäeval (abiks püsikorraldus). Nii lihtne see oligi.

Varem ma poleks selle pealegi tulnud, et see võiks nii lihtne olla ja et ei ole nii, et minul lihtsalt ongi raske raha säästa ja koguda:). Nagu see oleks kivisse raiutud. Uskumused raha kohta olid mind kõik need aastad tagasi hoidnud.

Austraalias avastasin uskumuse raha kohta, mis mind pikalt tagasi hoidis.
Austraalia on imeline

Kui alustad väikese summaga, mis sinu elukvaliteeti ei mõjuta ning mille kõrvale panemist sa ei märkagi, siis tekib harjumus ning saad aja jooksul vaikselt seda summat suurendada. Üsna pea hakkavad tekkima mõtted, kuidas sissetulekut suurendada, kust veel kokku hoida jne. Aga esialgu ei tasu selle peale mõelda, vaid oluline on endale teadvustada, et sinu uskumused ei pruugi õiged olla ja raha kogumisega saab igaüks hakkama.

Leia vaid enda jaoks alustamiseks sobiv summa ja hakka tegutsema!