Kas investeerimine peab olema igav?

Väga levinud on väide, et investeerimine peaks olema igav. Nagu ikka ei ole miski must-valge. Arvan, et see võib olla väga igav, aga ka väga põnev.

Millest see sõltub?

Esmalt kindlasti inimesest. Kas sa soovid olla passiivne või aktiivne investor? Kas sa soovid põnevust? Kuhu ja mis eesmärgiga soovid investeerida?

investeerimine võib olla igav ja põnev
Investeerimises on palju erinevaid võimalusi

Millal on investeerimine igav?

Näiteks, kui sinu investeeringuks on III sammas, kuhu igakuiselt konkreetse summa lisad. Kõige lihtsam, kui see summa läheb automaatselt sinu pangakontolt, siis ei ole sul endal vaja enam midagi teha.

Piisab, kui oled valinud fondi, kuhu investeerida ja summa, mida regulaarselt investeerid. Sa ei peagi rohkem huvi tundma ja see investeering võib olla väga igav (ja mugav).

passiivne investeerimine
Sina lebotad ja su raha teeb sinu heaks tööd

Aga, kui sa soovid veidi põnevust, siis võid jälgida, kuidas su III sambal läheb ning üritada kursis olla uudistega, et mõistatada, miks tal just nii läheb.

Mina kogun Tuleva indeksfondi ja vaatan tavaliselt iga päev, kuidas summa kasvab või kahaneb (hetkel enamasti kasvab). Kuna tegemist on indeksfondiga, siis väga põnevaid põhjusi otsida ei tasu, vaid tulemus liigub koos aktsiaturuga. Kui kasvukonto fondid on täna kõik punases, siis tean, et peagi väheneb ka III samba väärtus veidi.

Fun portfolio

Siiski ei ole III sammas ka sellisel juhul just eriti põnev ja selle kohta vast võib tõesti öelda, et ei peagi olema. Kõige põnevam hetk oli, kui kõik hinnad langesid koroona hirmus, siis oli aeg raha juurde lisada. Kui III sambasse üldiselt ei tasu üle 15% oma sissetulekust panna (maksusoodustuse tõttu, p.s samas pole keelatud), siis ei keela keegi suurema summa märtsis kanda, kui turg langeb, ja muuta sellevõrra hilisemate kuude makset.

põnevus investeerimises
investeerimine võib olla põnev

Mind investeerimine väga huvitab ning seetõttu otsin ka põnevust. Sellega peab aga tõesti ettevaatlik olema. Liigse põnevuse tagaajamine võib tähendada liiga suurt riski ning rapsimist ehk liiga palju tehinguid. Üldreegel on, et turgu ajastada ei maksa üritada (ainult tagantjärgi saab tark olla, kas õnnestus või mitte) ning võidab see, kes teeb vähe tehinguid.

Mina kuulsin sellist väljendit nagu “fun portfolio” esimest korda kevadel Courserast investeerimise kursusel, mis käsitles investeerimispsühholoogiat. Fun portfolio tähendab, et mingi väike osa (nt 5%, aga see sõltub taas inimesest, et kui palju soovid ja riskid) investeeringutest ongi mõeldud põnevate tehingute tegemiseks ehk lõbutsemiseks.

teistmoodi põnevus
veidi teistsugust tegutsemist

See võiks kindlasti olla summa, mida sa võid kaotada (mis ei tähenda, et sa sooviks kaotada) ehk et sellega saad suuremat riski võtta. Mis kellelegi põnev tundub, on kindlasti väga erinev. See on rahasumma, mille investeerimisel võid olla julgem ja võtta suuremat riski.

Mis on minu fun portfolio?

Kohe alguses ma ei taibanud, et miks fun portfoliot võiks vaja minna, aga mõned kuud hiljem otsustasin, et võiks proovida. Tegin eraldi konto fun portfolio, sest mul ei olnud kohe ühtegi mõtet, kuhu seda soovin investeerida. Alustuseks otsustasin sinna kanda 25€ kuus.

fun portfolio
väike osa portfellist lõbutsemiseks

Kahjuks ei ole ma sellega väga edukas olnud. Kannan küll sinna raha, aga kuna mul on probleeme vaba raha hoidmisega, siis olen selle raha ikka kuhugi mujale lõpuks investeerinud iga kord.

Summa on väike, seetõttu otsustasin, et hetkel võin fun portfolio raha panna kasvukontole, sest seal on mitmed põnevaid fonde. Nii on hetkel minu fun portfolio kasvukonto robootika fondis.

Põnevad ajad Balti börsil

Vahepeal olid väga põnevad ajad ka Balti börsil – mitmed IPO-d: Saunumi täiendav, Elmo Rent, Bercman Technologies. Nii sai sealt põnevuse kätte:). Aga see oli pigem erandlik.

põnev investeerimine
vahest võivad olla ootamatult põnevad ajad

Lisaks vahepealsed hinnarallid, kui Äripäevas oli mõni artikkel (nt Harju Elekter) või mõni tuntud investor midagi mainis (nt Arco Vara), aga see oli põnevus, mis mulle väga ei meeldinud. Jälgida huvitav, aga osaleda ei soovinud. Usun põhimõttesse, et ära käpi seda, millest sa aru ei saa.

Kokkuvõtvalt, investeerimine võib olla nii igav, kui ka põnev. Väitega, et investeerimine ei tohiks liiga põnev olla, peetakse minu arvates pigem seda silmas, et ära lase oma emotsioonidel end juhtida. Vaid tegutse mõistlikult vastavalt oma strateegiale ja eesmärkidele.

p.s põnevus võib tähendada suuremat riski!

Armuda või mitte?

Osalesin eelmisel nädalal Jaak Roosaare koolitusel ja sain sealt mitu head mõtet. Üks neist puudutas levinud ütlust, et ära armu oma aktsiatesse/investeeringutesse. Aga teatud juhtudel tasuks just armuda.

Kuidas otsustada, kas armuda või mitte?

armuda aktsiatesse või mitte
Armuda või mitte?

Võiks armuda

Sõltub strateegiast ehk et kui sinu eesmärk on osta ja hoida, siis tuleb kasuks armuda sellesse aktsiasse. Et ei tekiks kiusatust seda müüa.

Näiteks mina ei raatsi müüa oma Kaubamaja aktsiaid. Olen neid pika aja jooksul vähehaaval ostnud ning sellega ilusti hinda keskmistanud. Kaubamaja on hea dividendi maksja. Plaanin seda positsiooni pikaajaliselt hoida, et dividende saada. Samuti usun, et Kaubamaja ei kao kuhugi ka muutuvas maailmas.

Vahepeal on see positsioon olnud väga ilusas plussis (enne dividendi maksmist), aga mul pole kordagi tekkinud kiusatust seda müüa. 

armuda aktsiasse
Meile kõigile teada tuntud kaubamaja (pilt: kaubamaja.ee)

Ehk tasub armuda!

Väljend, et ei tasu armuda käib olukorra kohta, kus peaks müüma, aga ei raatsi. Tavaliselt on see olukord, kus ettevõttel ei lähe enam hästi. 

Kaotus on valus

Me ei taha võtta vastu kaotust, sest kaotus on kaks korda valusam, kui samaväärne võit. Seetõttu hoitakse tihti liiga kaua langevat aktsiat lootuses, et ehk olukord muutub ja aktsia hind tõuseb tagasi vähemalt nulli.

kui armuda on otsust raskem teha
Otsuse tegemine on keeruline, eriti kui emotsioonid mängus (pilt: https://uxdesign.cc/decision-making-for-product-managers-7fef3292cb65)

Sest üks asi on paberil (internetipangas) punast miinust vaadata (ega see ka ei ole tore), aga see ei ole veel reaalne kaotus. Kui me aga müüme selle positsiooni kahjumiga, siis muutub paberil olnud miinus reaalseks kaotuseks.

Tihti on oluline kaotus kiirelt vastu võtta, et ta ei muutuks suuremaks. Loomulikult on olukordi, kus langus võib olla ajutine ja nagu ikka, seda ei ole nii lihtne hinnata.

Näiteks Kaubamaja aktsiate puhul, kui olukord peaks muutuma, siis peaksin suutma oma armumise unustada ja mõelda, kas muutus on lühi- või pikaajaline ja kas peaksin oma otsust seda aktsiat hoida, muutma.

Samas ei tasu rapsida, et iga väikese muutuse korral muudan oma strateegiat.

Meelerahu

Heal lapsel mitu nime – meelerahufond, hädaabifond, mustade päevade fond, ootamatuste fond jne, ehk tegemist on rahaga ootamatuste jaoks, mis tagab meelerahu.

Üks inimene ütles hiljuti, et ta ei saaks rahaliselt kuu aega olla ilma tööta.

Nii hirmutav. Seda enam, et ma ise ka aastaid elasin nii. Palgapäevast palgapäeva. Millegipärast kunagi ei mõelnud, et palk võib ka mitte laekuda. või kuidas see meelerahu mõjutab.

Mind on päevapealt vallandatud. Tulin just puhkusereisilt, kui sain e-kirja, et tule esmaspäeval asju üle andma, see on sinu viimane tööpäev.

Olin nagu ikka puhkuseraha enne reisi välja võtnud nii, et mul polnud lõpparvega ka suurt midagi saada (poole kuu palk). Huvitaval kombel see veel ei raputanud piisavalt, et oma rahaasjad kontrolli alla võtta. Ainus positiivne muutus oli auto odavama vastu vahetamine. Kuigi müügiks oli kehv aeg ja pidin uue auto sissemakseks väikelaenu võtma, siis pikaajaliselt oli see õige otsus. See näitab samas nii hästi, miks ootamatusteks peab valmis olema.

Vahetasin auto odavama vastu

Keerulised suhted meelerahufondiga

Meelerahufondiga on mul siiani keerulised suhted:) Selles mõttes, et mulle ei sobi see soovitus, et kõigepealt kogu meelerahufond (3-6 kuu kulutuste raha, aga veel parem 9-12 kuud on tavaliselt soovitused), sest:

  • selle kogumine võtab kaua aega. Investeerimist alustasin 25 euroga kuus (saab ka 1€ alustada), sellise summaga annab ikka koguda. Minu mõte ei ole see, et mitte koguda meelerahufondi, vaid teha seda paralleelselt, et ei jääks investeerimisega ootama. Muidu võib investeerimise tuhin üle minna, lisaks on ju aeg investeerija parim sõber! Kui ei saa paralleelselt, nt ongi ainult 25€ kuus kõrvale panemiseks, siis näiteks ühel kuul see 25€ investeerida, teisel kuul panna meelerahufondi. Läheb veel kauem aega meelerahufondi raha kogumisega, aga oled vähemalt mõlemaga algust teinud ning sul on mingi raha meelerahuks olemas.

Meelerahu

  • mulle ei meeldi seisev raha. Kuhu see paigutada? Üks variant on lühikesed tähtajalised hoiused nii, et neil erineval ajal tähtajad lõppevad, et sealt kiirelt raha kätte saada. Arvestades hoiuste intressi tundub mulle liiga palju jamamist.

Tihti tuuakse näiteks, et meelerahufondi vaja, kui mõni kodumasin katki läheb. Ma ei tea, kui kalleid masinaid teised ostavad, aga kui meil külmkapp eelmisel suvel väljavahetamist vajas, siis leidsin sobiva umbes 300€ eest. Natuke kuu kulusid tuli kokku tõmmata, aga ei pidanud kuskilt raha juurde võtma.

Islandilt tagasitulek oli stressirohke - jäime lennukist maha. Loomulikult ei olnud mul raha, et uut piletit osta. See ei taga just meelerahu.

Olen ise mõelnud, et kui tekib mingi ootamatus, mida me ei saa igakuisest sissetulekust tasuda, siis mina müüks Balti võlakirjad. Need on küll head kindlad intressi maksjad ja portfelli tasakaalustajad, aga tavaliselt kauplevad börsil väikeses plussis ja kui tõesti häda käes, siis müüks ära. See mõte annab mulle meelerahu, et olen vähemalt osaliselt ootamatusteks valmis.

  • kogume maja jaoks. See on põhjus, miks mul praegu ei ole eraldi meelerahufondi. Kui juhtuks mingi suurem ootamatus, siis võtaks raha sealt. Ehk et minu jaoks on meelerahufond majafondi sees hetkel.

Rahaasjad peavad tagama meelerahu, et saaksid rahus magada

Kokkuvõtteks

Mõtle läbi, mis saab ootamatuste puhul. Meelerahufond on kindlasti üks väga hea asi, mis nagu nimigi ütleb, laseb öösel rahulikult magada. Aga see ei pea tähendama pangakontol või sukasääres seisvat raha. Samuti ei tähenda see, et enne ei või investeerimisega algust teha. Tasub koguda infot teiste kogemuste ja soovituste kohta, kuid alati tuleb teha ise otsus, mis just sinule sobib ja sulle meelerahu tagab.

Uskumused rahast

Meil kõigil on mingid uskumused rahast. Tavaliselt me neile ei mõtle, kuid need mõjutavad meid ning seetõttu on hea neid teada.

Meile kõigile on ilmselt tuttavad ütlused “raha ei kasva puu otsas”, “kergelt tulnud, kergelt läinud” või arvamus, et rikkus on midagi halba, negatiivset, kindlasti ebaausalt saadud…

Avastasin uskumuse raha kohta Austraalias
Uluru, Austraalia

Jääb mulje, et eestlase elu peabki olema raske. Kergelt ei tule ega tohigi tulla midagi.Enda uskumusi raha kohta ei olegi nii lihtne kindlaks teha. Kindlasti eelpool toodu on mind mõjutanud. Minu jaoks parim näide uskumustega seoses see, et olen alati uskunud, et mina olen pigem kulutaja tüüpi inimene ja et igasugune säästmine/kogumine on minu jaoks väga raske (kui mitte võimatu).

Selle parimaks näiteks on lugu Austraaliast. Elasin ja töötasin Austraalias kahe Iiri tüdrukuga. Teenisime kõik täpselt sama palju ning elamiskulud olid ka samad. Seega kõigil olid nii identsed võimalused säästa ja meie Aasia reisiks koguda, kui üldse võimalik.

Raske töö on eestlasele ikka omane olnud
Sorteerisime Austraalias paprikaid, kas piisavalt raske töö?

Tegelikkuses olime raha osas kõik kolm väga erinevad. Ühel Iiri tüdrukul oli alati raha ja kogumine tundus tal tulevat iseenesest. Teisel polnud mitte kunagi raha ja mina olin kuskil nende kahe äärmuse vahel. Mul õnnestus reisiks raha koguda, aga vähem, kui esimesel iirlannal ja väga suurte raskustega. Sellepärast tähendas säästmine/kogumine minu jaoks pikka aega enda piiramist ja koonerdamist. Midagi, mis oli minu jaoks raske ja ebameeldiv.

Nii enne, kui peale Austraaliat kasutasin reisimiseks raha “kogumiseks” varianti, et lihtsalt ostsin ühel palgapäeval lennukipiletid (võimalikult soodsad muidugi) ära ja elasin siis lihtsalt vähema rahaga palgapäevani. Reisile minnes võtsin puhkuseraha kaasa ja pärast reisilt tagasi tulles elasin taas lihtsalt selle rahaga, mis oli.

Tai
Aasia reis, mille jaoks raha üritasime koguda.

Niimoodi palgapäevast palgapäevani elades kasutasin suuremate asjade ostmiseks loomulikult järelmaksu ja kui esimest korda Euroopast välja reisisin – Indiasse – siis ei jagunud piletite jaoks palgast ja võtsin väikelaenu.

Tagantjärgi tundub ilmselge, et kui sain peale kulutamist väiksema rahaga hakkama, siis oleks üsna lihtsalt ka raha kogumisega hakkama saanud. Aga siis tundus see võimatuna. Liiga raskena.

Minu jaoks toimus muutus tänu sellele, et sain teada, et alustada võib väikeste summadega ning abiks on “maksa endale esimesena” põhimõte ehk et kanna kohe palgapäeval see summa eraldi kontole. Nii alustasin ma investeerimist 25€ kandmisega kasvukontole palgapäeval (abiks püsikorraldus). Nii lihtne see oligi.

Varem ma poleks selle pealegi tulnud, et see võiks nii lihtne olla ja et ei ole nii, et minul lihtsalt ongi raske raha säästa ja koguda:). Nagu see oleks kivisse raiutud. Uskumused raha kohta olid mind kõik need aastad tagasi hoidnud.

Austraalias avastasin uskumuse raha kohta, mis mind pikalt tagasi hoidis.
Austraalia on imeline

Kui alustad väikese summaga, mis sinu elukvaliteeti ei mõjuta ning mille kõrvale panemist sa ei märkagi, siis tekib harjumus ning saad aja jooksul vaikselt seda summat suurendada. Üsna pea hakkavad tekkima mõtted, kuidas sissetulekut suurendada, kust veel kokku hoida jne. Aga esialgu ei tasu selle peale mõelda, vaid oluline on endale teadvustada, et sinu uskumused ei pruugi õiged olla ja raha kogumisega saab igaüks hakkama.

Leia vaid enda jaoks alustamiseks sobiv summa ja hakka tegutsema!

(Õige) aeg

Investori suurim sõber on aeg ja suurim vaenlane õige aja ootama jäämine.

õige aeg
Õiget aega võib ootama jäädagi.

Liitintressi võlu

Olen juba mitu korda maininud liitintressi ja lubanud sellest lähemalt kirjutada. Mina olen liitintressist nii aru saanud, et kui sa laekunud investeerimistulu (või nt tulumaksu tagastuse III samba puhul) investeerid, siis kasvab sinu investeering aja jooksul oluliselt kiiremini, kui muidu. Ja seda ka võrreldes sellega, kui paneksid sisse suurema summa lühema aja jooksul.

Toon ühe näite kasutades liitintressi kalkulaatorit (googeldades leiab neid mitmeid, mina kasutasin seda: https://finantsvabadus.golive.ee/et/compound-interest-calculator). Kui alustan investeerimist 100 euroga ning lisan iga kuu 100 eurot, siis 6% tootluse juures on mul 10 aasta pärast 14796,04 eurot.

liitintress ja aeg
Näide liitintressist LHV finantsportaalist:
https://fp.lhv.ee/news/4842618

Aeg on investori parim sõber

Miks on aeg investori parim sõber? Kui ma samadel tingimustel toimetan 10 aasta asemel 15 aastat, siis on summa 26970,82 eurot. 20 aasta pärast, aga juba 43263,42 eurot. Ehk et ajas teenitud tulu kasvab. Kui võrrelda 10 aastat vs 20 aastat, siis on tulemus oluliselt suurem, kui kaks korda suurem (aeg on kaks korda pikem).

Ilma liitintressita oleks 20 aastaga tulemus 26440 eurot. Sellepärast on nii oluline esialgu saadud investeerimistulu reinvesteerida ja teha seda võimalikult pikka aega.

Aja olulisuse rõhutamiseks veel üks näide. Kui suurendada igakuiselt investeeritav summa 200 eurole, siis teenib 10 aastaga (investeeritud tulu reinvesteerides) sama 6% tootluse juures 29412,99 eurot. See on oluliselt rohkem, kui samal perioodil 100 euro kaupa investeerides, aga kui võrrelda kaks korda pikema ajaga, siis jääb kahekordse summa inveseteerimine oluliselt ajale alla: 29412,99€ vs 43263,42€. See tähendab, et kui investeerid 20 aastat igakuiselt 100 eurot teenid sama tootluse juures oluliselt rohkem, kui investeerides igakuiselt 200 eurot.

õige aeg ei saabu peale teatud hulga raamatute lugemist
Nii lihtne on alustamist edasi lükata, sest see ja teine raamat veel lugemata

Mina alustasin investeerimist 36-aastaselt. Mitte just väga vara, aga mul on hea meel, et ma ei jäänud ootama õiget hetke, vaid asusin kohe tegutsema. See tähendab kohe, kui teemast huvitusin ja selle kohta natuke infot olin otsinud. Tagant järgi mõeldes teadsin väga vähe, aga ei näe ühtegi põhjust, miks oleksin pidanud ootama. Alustada tasub väikeste summadega, siis ei ole kahju, kui kõik nii hästi ei lähe, kui tahaks.

Pole olemas “õiget” ega “ideaalset” aega

Võin oma kogemusest kinnitada, et aeg ei ole kunagi “õige”. Mul pole veel mitte kunagi tunnet olnud, et ma tean piisavalt, aga ma tean, et praktika on kõige parem õpetaja (igaks juhuks ütlen, et armastan ka raamatuid ja blogisid lugeda).

Teine mõte “õige” ajaga seoses on seotud mõttega, et praegu pole rahaliselt õige aeg. Et enne maksan oma võlad (nendega tasub loomulikult tegeleda ja kõik suure intressiga laenud ära tasuda) või et enne kogun endale suure meelerahufondi (sellel teemal kirjutan ka edaspidi pikemalt). Mina ei poolda ootama jäämist, sest aeg läheb. Ja nagu olen varem maininud, siis võib huvi ja soov investeerida aja jooksul lahtuda.

maja ja õige aeg
Maja ehitamine ei ole just ideaalne aeg investeerimiseks

Minul ka ei ole ideaalne aeg investeerida, sest ehitame maja ehk et suur osa meie sissetulekust läheb majafondi. Olen korduvalt mõelnud, et äkki peaks investeeritava raha ka majafondi panema ehk et investeerimises nt pausi tegema. Aga siis ma mõtlen sellele, kui tähtis on investeerimises aeg ja kui väike see summa maja ehitamise jaoks on, mida ma investeerin (kirjutan kindlasti edaspidi ka teemal üksi vs koos investeerimine, aga ütlen ära, et meil on raha ühine, aga investeerimisega tegelen mina).

Seepärast ei väsi ma rõhutamast, et hakka lihtsalt pihta. Ära jää ootama! See, et sa investeerimisest huvitud on juba väga suur võit.

Kuhu investeeriksin 100, 1000 või 10000€?

Hiljuti oli Äripäeva raadios arutelu ja kuigi ma arutelu ei ole kuulanud (tasuline), siis mõtlesin samuti kuhu investeeriksin mina sellised summad (lisasin mõtisklusse 100 000 eurot ka). Sotsiaalmeedia arutelus jäi silma, et 100 eurot ei peetud miskiks ja selle võiks lihtsalt ära kulutada.

http://bweducation.businessworld.in/article/Why-Is-It-A-Good-Time-For-Students-To-Invest-In-The-Stock-Market-/13-01-2021-364938/

Kes mu varasemaid postitusi on lugenud ilmselt aimab, et mina nii ei arva. Olen ju nimeks valinud Mikroinvestor ning mina tahan just julgustada inimesi väikeste summadega investeerima. Saab vead väikeste summadega tehtud. Lisaks säästmise, kogumise ja investeerimise harjumuse ning rahaasjad korda. Ja ei ole vabandust, et ei saa hakata investeerima, sest raha pole.

Kui alustamiseks peaks olema 1000 eurot, siis see oleks liiga suur takistus paljudele (sh mulle). See ju ei tähenda nagu ei võiks 1000 euroga alustada, aga minu meelest on suuremat summat mõnes mõttes raskemgi investeerida, kui väiksemat. Riskid on kohe suuremad ja ka hirm raha kaotada.

Mida teeksid 100 euroga?
https://www.istockphoto.com/photo/stacks-of-100-euro-banknotes-gm511213785-46492246

Kuhu investeeriksin mina?

100 eurot: Valikuid on minu jaoks 3: III sammas, kasvukonto või Balti börsilt aktsiaid.

Milline neist valida sõltub näiteks sellest, mis juba on portfellis? Kas III sambasse paned juba 15% oma sissetulekust?

Minu esimene valik oleks Balti börsilt mõni dividendiaktsia, aga praegusel hetkel börs niimoodi rallib – kirjutamise hetkel on esimest korda minu mäletamist mööda olukord, kus tänasel päeval on kõik minu jälgimisel olevad aktsiad tõusnud ehk rohelises! Seetõttu ma ei kiirustaks midagi sealt hetkel ostma.

Öeldakse, et ära näpi, kui sa ei saa aru. Ja praegu ma ei saa absoluutselt aru, mis Balti börsil toimub.

Üks äge pilt aktsiaturu kohta https://blogs.lse.ac.uk/businessreview/2020/04/23/coronavirus-and-the-stock-market-science-cannot-predict-the-outcome-but-does-it-matter/

Samas on praegu käimas dividendide hooaeg nii, et kui tahaks veel sel aastal Balti börsilt dividende saada, siis nagu võiks midagi osta. Samas kui hinnad niimoodi tõusevad, siis jääb dividenditootlus järjest vähemaks. 100 euro eest ei saa summaliselt nagunii just suurt summat.

Seega hetkel ma vaataks pigem kasvukonto poole eeldusel, et III sambasse juba läheb 15% sissetulekust (NB! Siia ei arvestata ükskõik, mis sissetulekut, nt oma firmast makstud dividendid ei lähe arvesse, aga erisusi on veel. Sellest palju ei räägita, sest tavaliselt eeldatakse, et saadakse peamiselt palgatulu). Kui läheb väiksem osa, siis paneksid III sambasse.

Aga, kui summa on suurem?

1000 eurot: selle summa eest ma ostaks kindlasti Balti börsilt dividendiaktsiaid. Taas sõltub, mis juba portfellis on (minul hetkel ainult 5 erinevat aktsiat!) ja mis kogustes. Lisaks arvutaksin läbi, kas oleks mõtet osta mõnda aktsiat, millelt veel saab dividendi sel aastal. Nt Tallinna sadam? Merko ja Nordecon maksavad head dividendi, aga nende hind on uskumatult kõrgele rallinud. Neid ma ei puutuks hetkel.

Mulle endale meeldib viimase hetkeni dividende maksvaid aktsiaid osta, kuid üldise hinnaralliga seoses oleksin praegu pigem ettevaatlikum ja arvutaksin, kas minu jaoks on piisav dividenditootlus (mul ei ole konkreetset % paika pandud). Kui ei ole, siis oleks variant osta näiteks Kaubamaja aktsiaid, kes on juba oma dividendid välja maksnud.

Kas keerulisem on väiksema või suurema summaga?

Kuhu investeeriksin suuremad summad, kas nendega on keerulisem või hoopis lihtsam?

10 000 eurot: selle summaga on minu arvates kõige keerulisem ja taas peamiselt Balti börsil toimuva ralli pärast, sest minu mõte oleks jaotada see summa mõne Balti aktsia vahel. Hetkel jälgiksin veidi hindu ja nagunii on mõistlik oste ajas hajutada. Minu jaoks on oluline ka jälgida, et ühegi aktsia maht ei muutuks portfellis protsentuaalselt liiga suureks. Samas on hind oluline ja kui saaks mingit aktsiat minu jaoks hea hinnaga (sest hea hind on väga suhteline mõiste), siis võib ajutiselt selle aktsia maht olla portfellis ka suurem, kui ma muidu sooviks.

majaehitus maal

Teine variant oleks vaadata kinnisvara poole. Kinnisvara mu portfellis hetkel ei ole ja on silma jäänud, et seal sektoris ka käib mingi ralli, siis peaks asja natuke uurima. Aga see summa võiks olla piisav sissemakseks või lausa korteri ostuks mõnes väiksemas kohas (ma ei väsi kordamast, et Tallinn ei ole kogu Eesti, sest eemalt jääb tihti selline mulje).

Korraga suurem summa raha

100 000 eurot: ostaksin kinnisvara. Peaks taas uurima, mida turul pakkuda on, aga midagi vast ikka leiab. Sellist summat saab vabalt ka mingi aeg pangakontol hoida (täpselt see summa on tagatud), kuigi mulle seisev raha üldse ei meeldi. Samas ei saaks seda raha kuskile ära ka panna, sest kunagi ei tea, millal tehinguks läheb.

Ühesõnaga, mul ei oleks ühegi summa vastu midagi, küll ma leiaks, mida sellega teha. Samas mingeid väga huvitavaid või erilisi mõtteid mul ka ei tekkinud ning olenemata summast jõudsin suhteliselt samade tegevusteni. Alles 100 000 juures tegutseksin veidi teisiti ehk esimene valik oleks kinnisvara.

Võibolla kui oleks tegemist miljonitega tekiks loovamaid ja lennukamaid ideid!

P.S Aktsiate puhul tasub mõelda portfelli võlakirjade lisamisele.

Kas alustaksin nüüd teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.
Rahaasjad kirja
Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks? Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress, millest lubasin edaspidi pikemalt kirjutada. Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)
investeerimisega alustamine
Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks
Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.
turud käivad üles-alla
Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma
Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.
kõige parem õpetaja on tegutsemine
Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus. Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.
hakka tegutsema
Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:
  1. kaardistaks oma rahalise seisu;
  2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
  3. hakkaksin tegutsema! – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
  4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
  5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head! Aprillis alustab ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

Miks investeerida?

Miks investeerida? Enamasti arvatakse, et selleks peab olema rikas või vähemalt “vaba” raha või pärandus/lotovõit vms.

miks investeerida
Lotovõitu oodates …

Minu jaoks on kaks peamist põhjust:

1) Rahaasjad korda.
2) Panna oma raha teenima ehk kasvama.

Mida ma nende eesmärkide all silmas pean?

Selleks, et investeerida peaks kõigepealt oma rahalise olukorra kaardistama – mis on sissetulekud, millised väljaminekud ning kui palju ma saaksin säästa ja sellest investeerida. Investeerimisel ei saa üle ega ümber säästmisest, aga säästmine ei pea tähendama sugugi, et elada ei saagi, vaid tuleb igat senti veeretada. Millegipärast sõnal säästmine just selline negatiivne varjund kipub olema.

Seepärast tasubki alustada oma rahalise olukorra kaardistamisest. Pane kirja kõigepealt oma sissetulekud ja väljaminekud. Millised on kulutused, millest pole pääsu ehk püsikulud – üür või kodulaenu makse, autoliising jne. Palju kulub toidule? Meelelahutusele? Kuhu üldse raha läheb?

Rahaasjade kaardistamine
Kõigepealt kaardista, kus oled praegu

Kui tavaliselt pole seda jälginud, siis võiks vähemalt mõned kuud kuludel silma peal hoida. Kas palgapäevaks jääb midagi alles või saab kõik otsa? Kui palju saaks säästa? Mille arvelt? Alustuseks ei tasu liiga suurt eesmärki seada, vaid alustada väikeselt, et säästmise harjumus tekitada (kui seda seni pole). Mina alustasin 25 eurost, sest mõtlesin, et see on selline summa, mis kuluks nagunii kuhugi täiesti märkamatult ära. Alustuseks pane kõrvale kasvõi 1 euro, et tekiks harjumus. Kõige olulisem on alustada!

Väike summa on ka selles mõttes hea, et ei pea kartma selle kaotamist. Seetõttu öeldakse, et investeeri see raha, mida võid kaotada. See ütlus ei tähenda, et mul poleks kahju investeeritud raha kaotada, vaid et ma ei investeeri eluks vajalikku raha – a la üüriraha.

See vähendas hirmu investeerimisel, et ma ei tea sellest midagi ja äkki kaotan selle raha teadmatusest ja kogenematusest. Samuti aitab see tegutsema asuda, sest nii lihtne (ja tavaline) on mõelda, et see raamat või koolitus veel, siis on mul piisavalt teadmisi, et alustada. Nii võib ootama jäädagi.

rahtarkuse raamatud
Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda

Aga miks investeerida?

Võib ju ka lihtsalt raha kontol hoida või sukasääres?

Kontol või sukasääres seisab raha niisama ning tavaliselt sööb seda veel ka inflatsioon ehk et raha kaotab ajas oma väärtust. 5 aastat tagasi kõrvale pandud 50€ eest ei saa täna enam sama palju asju osta kui siis.

Lisaks inflatsiooni vastu kaitse saamisele tahaks muidugi ka oma investeeringutelt teenida. Et raha toodaks raha.

miks investeerida
Siht silme ees

Passiivne sissetulek tähendab, et sellel ajal kui mina magan või reisin või olen teatris, minu raha teenib mulle raha.

See tunne, kui laekuvad esimesed summad (alguses mul sendid kasvukontole!) passiivset tulu – see on kirjeldamatu! Võib ju mõelda, et mis neist sentidest, aga see on lihtsalt algus. Kui järjepidevalt tegutseda, siis hakkavad need summad kasvama. Lumepall veerema.

Loomulikult ei tasu loota kiirelt rikastumist. Kui seda lubatakse, siis on enamasti tegemist pettusega. Võib vast isegi öelda, et üsna kindlasti, sest isegi kui vahest on investeerides võimalik teenida korralikult (näiteks Tesla aktsia hinnaralli), siis lubada ei saa seda keegi.

Kokkuvõtvalt, minul aitas investeerimisest huvitumine rahaasjad korda saada ning see 25€ kuus, mis muidu oleks lihtsalt ära kulunud, on juba päris palju sente mulle teeninud.

Mis on sinu miks investeerida?