mõtteviga mentaalne arvepidamine

Kuidas ümbrikusüsteem sind aitab, aga võib ka sundida vigu tegema?

Kahjuks peavad pettuma need, kes arvasid, et juttu tuleb ümbrikupalgast … Kirjutan hoopis järjekordsest mõtteveast: mentaalne arvepidamine.

Miks me teeme mõttevigu?

Me teeme päevas sadu otsuseid. Enamuse neist märkamatult. 

Meil ei ole aega ega energiat igat otsust põhjalikult analüüsida ja kaaluda. Sellepärast aitavad meid rutiinid, nt mida söön hommikusöögiks. Me proovime otsustamise teha võimalikult lihtsaks ja automaatseks.

mõtteviga mentaalne arvepidamine
Mõtlemine võtab palju aega ja energiat

Kas sa kujutaksid ette, et iga väiksemagi asja puhul peaksid enne kõik poolt ja vastu argumendid välja mõtlema ja seejärel läbi kaaluma? Me ei jõuaks just palju tehtud. 

Lihtsustamine aitab meid, kuid see võib põhjustada ka vigu. Mõttevigu.

Mis on nn ümbrikute või kontode süsteem ning kas ja kuidas see toimib?

Üks nippe oma rahaasjade haldamiseks on eelarve koostamine ja kulude jälgimine. Selle lihtsustamiseks kasutatakse muuhulgas näiteks ümbriku või kontode süsteemi.

See süsteem tähendab, et sa jaotad oma raha ja kulutused kategooriatesse. Näiteks eluasemekulud, toit, meelelahutus, riided jne. Ise valid, mitut kategooriat kasutad. Mina kasutan väga lihtsat varianti: jaotan raha majafond, investeeringud ja raha elamiseks.

kasuta ümbriku süsteemi jaoks ilusaid ja erinevaid ümbrike
Võid iga kategooria jaoks valida erinevat värvi ümbriku
Photo by Ranurte on Unsplash

Kui sa eelistad sularaha, siis paned raha kategooriate kaupa ümbrikutesse (Seda teeb näiteks blogija Elli Lepik), kui sa sularaha ei armasta, siis võib kasutada erinevate pangakontode süsteemi. Igas pangas saab avada mitu erinevat kontot ja neile ise nimed panna. Nt reisifond, majafond, meelerahufond jne.

Mentaalne arvepidamine (mental accounting)

See raha kategoriseerimine on mentaalne arvepidamine. See võib aidata kulusid kontrolli all hoida, sest kui igal kontol või ümbrikul on oma eesmärk, siis on palju raskem sealt millegi muu jaoks raha võtta. Tunned end lausa süüdlasena, kui millegi muu jaoks raha näpistad.

Meil on näiteks majafond, kuhu kogume maja ehituseks raha ning sealt naljalt raha võtta ei taha. Sest eesmärk – oma maja – on nii selgelt silme ees.

mentaalne arvepidamine majafond
Eesmärk silme ees muudab majafondist raha võtmise väga raskeks

Kui me rääkisime Mikroinvestori Q&A-l meelerahust, siis tuli juttu ka sellest, et võiks enda jaoks reeglid paika panna, millal võib meelerahufondist raha võtta. Ilma reegliteta kipub mõni sealt pidevalt raha kandma (palgapäeval kannan tagasi), teine aga ei raatsi ka hädaolukorras sealt raha võtta. Kui saab muidu hakkama, siis on väga hästi, aga kahjuks olen kuulnud ka juhtumitest, kus pigem võetakse kõrge intressiga laen, kui raha meelerahufondist. 

Ära unusta, et meelerahufondi raha ongi ootamatuste jaoks. Kui sa aga pole paika pannud, mis need ootamatused on, millal võib raha välja võtta, siis võibki hoopis teha rumala otsuse kallist laenu võtta.

mentaalne arvepidamine lihtsustab rahaasjade haldamist
Et oma rahaasjade haldamist lihtsamaks muuta, paneme me raha erinevatesse kategooriatesse

Miks ümbrikusüsteem võib tekitada mõttevea?

Raha haldamise lihtsustamiseks on mentaalne arvepidamine hea vahend. Kuid nagu juba eelnevas näites välja toodud, siis see võib ka probleeme ja valesid otsuseid tekitada.

Lisaks sellele, et võid liiga kergekäeliselt raha ära kulutada, sest sellel kontol või ümbrikus on ju veel raha (kui eelarves raha on, siis justkui peaks selle raha ära kulutama), mõjutab meid see, kust raha saadi.

Ega ilmaasjata ei öelda: kergelt tulnud, kergelt läinud.

Näiteks lotovõiduks või kingituseks saadud raha kipume kergekäelisemalt kulutama. Ratsionaalselt mõeldes ei tohiks olla tähtsust, kust raha tuli. 20 eurot on ikka 20 eurot ning minu raha olenemata sellest, kas pidin selle saamiseks pingutama. Me kipume aga raha erinevalt hindama just sõltuvalt sellest, kas ja kui palju pidime selle saamiseks pingutama.

mentaalne arvepidamine reisifond
Reisil olles on lihtne ebamõistlike otsuseid teha, sest on ju puhkusel

Üks väga hea näide on kevadine tulumaksutagastus. Paljud inimesed kohtlevad seda kui kingitust. Igal aastal tormatakse esimesel võimalusel tuludeklaratsiooni esitama ja seejärel tekivad Facebooki gruppidesse teemad, et mida tulumaksutagastusega teete. See on nagu rahvussport.

Sellele tundub, et ei mõelda, et tegelikult oled ju ise pidanud selle saamiseks tulumaksu tasuma. Aga meile ei tundu, et ise olen maksnud, sest see võetakse tulust automaatselt maha, mitte ma ise ei pea seda nagu arvet tasuma. Paljud mõtlevad oma töötasust kui netosummast, mitte brutosummast, kust maksud maha lähevad.

Sa mitte ainult ei ole terve aasta tulumaksu maksnud, millest mingi osa nüüd tagasi saanud, vaid tihti ka enammaksnud ehk riigile tasuta laenu andnud, mille riik nüüd sulle lahkelt tagastab.

Ratsionaalselt võttes oleks mõistlikum, et sa ei saa riigilt tulumaksu tagasi (v.a nt III samba tagastus) või maksad ise pigem peale. Samuti peaks ratsionaalselt sa käituma tagasi saadud tulumaksuga samamoodi nagu oma “tavalise” rahaga.

Meie jaoks on see aga ekstra raha, nagu ka nt preemia. Inimesed eelistavad saada üks kord aastas preemiat vs et saada see raha igakuiselt palgalisana.

kingi rahatarkust parim kingitus
Kellele ei meeldiks kingitused?

Kes ei tahaks kingitust või lotovõitu saada?

Kui sinu jaoks on mingi rahasumma kingitus, siis võib see panna sind rahaga teisiti käituma. Mis ei pruugi olla mõistlik.

Parim näide on see, et enamus lotovõitjaid on varsti peale lotovõitu vaesemad, kui nad olid enne lotoga võitmist.

Kokkuvõtvalt, kui me kategoriseerime raha – nt igapäeva kulud ja meelelahutus – siis me tunneme raha suhtes erinevalt ning see mõjutab meie käitumist. Näiteks oled äärmiselt kokkuhoidlik, et igapäeva kuludeks ettenähtud rahaga hakkama saada, aga kulutad silma pilgutamata oluliselt suurema summa, sest see oli meelelahutuse kontol.

mentaalne arvepidamine raha kategoriseerimine
Reisil olles ei taha raha pärast muretseda

See võib olla sinu jaoks ok, kui teed seda teadlikult, sest selleks sul ongi raha meelelahutuse kontol. Kuid kategoriseerides on oht, et me kaotame tervikpildi. Kas on mõistlik igapäevaselt igat senti lugeda, aga nädalavahetusel täiesti kontrollimatult kulutada?

Võibolla sa ühe käega ehitad, aga teisega lammutad?

P.S see ei tähenda kindlasti, et peab igat senti lugema ja elu nautida üldse ei tohi. Sellepärast ongi hea meelelahutuse või reisimise jaoks eraldi kategooria teha. Ära lihtsalt unusta tervikpilti ja oma eesmärke.

Mõttevigu ei ole ma ise välja mõelnud, vaid kuulsin neist erinevatel Coursera kursustel, aga soovitan ka kahte väga head raamatut:

    • Richard Thaler “Väärkäitumine” (ingl k Misbehaving)
    • Dan Ariely, Jeff Kreisler “Dollars and Sense”

Kirjutanud

Mikroinvestor

Mina olen Marin. Olen 42.a abielus naine ning tegelenud investeerimisega alates 2017.a. Olen saanud palju inspiratsiooni ja teadmisi teiste blogidest ja kogemustest. Seetõttu otsustasin ka enda teekonda, kogemust ja mõtteid blogis jagada. Miks Mikroinvestor? Sest investeerimiseks ei pea olema rikas ja omama suuri summasid vaba raha. Investeerida saab ka väikeste summadega. Kõige olulisem on alustada ja alustada kohe. Sest aeg on investori parim sõber! P.S Investeerimisnõu ei anna. Tule jälgi Instagramis @mikroinvestor

2 thoughts on “Kuidas ümbrikusüsteem sind aitab, aga võib ka sundida vigu tegema?”

  1. Tere!
    Väga hea tähelepanek, et on oht ka mõnes kategoorias liigselt kulutada, sest seal on veel raha alles.
    Minule olid ümbrikud eelarve tasakaalu saamisel siiski suureks abiks. Iga kuu 20-30 eurot riiete ümbrikusse või hobidele/meelelahutusele ning kui mingil hetkel on vaja antud kategoorias kulutusi teha, siis oli mul selleks raha olemas. Kui sissetulekud suuremad ja eelarve pole nii pingul, siis ilmselt pole see nii suur probleem kui mõni kuu mõni kategooria aegajalt nö “lõhki läheb”.
    Tervitades
    Elli 🙂

    1. Aitäh jagamast!
      Mina kasutan kontode süsteemi ja samamoodi väga hästi aitab kulutusi kontrolli all hoida😉.
      Aga avastasin, et mulle meeldib, kui majafondis on ümmargune summa ja kohe, kui kannan mingi summa (ümardan) sealt arve maksmiseks, siis see raha automaatselt pole enam maja raha ja kohe suhtun sellesse hoopis teisiti😁. Õnneks ei ole tegemist suurte summadega ja tavaliselt ma selle investeerin, aga huvitav, kuidas tõesti suhtumine kohe muutub.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.