alustamine - Mikroinvestor

Võimalus uueks alguseks

Võimalus alustada uuesti: kogenenuma ja oluliselt targemana.

Tegin oma esimese investeeringu aprillis 2017.a. Kandsin 25€ LHV kasvukontole.

Rahatarkust oli mul sel hetkel väga vähe. Ma ei ole pikalt uurija ja kaaluja, vaid otsustasin peaaegu kohe tegutsema asuda.

Tekkis mõte, uurisin veidi variante ja minust saigi investor. Summa suuruse võtsin laest. See tähendab, et number on suvaline. Arvasin, et 25 eurot on summa, mis mul muidu märkamatult ära kulub, kuid samas mitte väga väike.

eesmärkide saavutamine — Märkmete tegemine aitab motivatsiooni hoida ja eesmärke saavutada

Miks ma räägin nüüd 5+ aastat hiljem uuesti alustamisest?

Otsustasin hiljuti, et müün ka meie viimased eraisiku Balti aktsiad maha, et maja ehitust kiirendada.

Otsus tuli uskumatult kergelt. Ilmselt, kui oled otsa lahti teinud, (olen jaganud varem oma müüke siin blogis) siis läheb juba lihtsamalt. Ja muidugi, kui on olemas hea põhjus, miks müüa.

Olen varem jaganud, et inspiratsiooni sain teiste lugudest. Näiteks jagas Marko Oolo Investor Toomase konverentsil oma loos, kuidas ta kodu sissemakseks võttis suure tüki oma portfellist. Ka Kristi Saare müüs oma Balti aktsiad maha, et kodu ehituseks krunt osta.

Ilmselgelt ei leiuta ma siin jalgratast.

jalgratast pole mõtet leiutada — Inspiratsioon teiste kogemusest selle asemel, et jalgratast leiutada

Networkingu võlud ehk räägi inimestega

Sain oma mõttele kinnitust ka hiljuti Rahatarkust jagavate naistega õhtust süües. PinsiPõlv jagas oma kogemust, kuidas ta kodu jaoks raha välja võttis ja hiljem palju kiiremini sama suure portfellini jõudis.

See on minu teine mõte, lisaks sellele, et ma võtan selle raha ju kodu jaoks. Nimelt olen nüüd palju targem ja kogenum. Täiesti loogiline, et senise 5 aasta asemel võiksin jõuda sama kaugele oluliselt kiiremini.

Samuti on eesmärgiks investeerida suuremate summadega, kui alustatud 25€ kuus. Endiselt mitte oluliselt suuremate summadega, aga tänu kogutud rahatarkusele ei pea ma enam summasid laest võtma:).

leia enda ümber inimesed, kes toetavad ja inspireerivad — Teistega arutades tekib endal mõtteid ja selgusehetki, aga saad ka nõu ja teiste arvamusi, mõtteid

Pole mõtet taga nutta olnut, vaid vaatan optimistlikult tulevikku. Turud ei pruugi mind üldse toetada nagu nad vahepeal seda tegid, aga saangi järelikult sama raha eest rohkem aktsiaid.

Minu üks nippidest on algusest peale olnud valida, mida ma jälgin ja võrdlen. Näiteks ma väga pikalt vaatasin, kui palju ma ise sisse panen, mitte seda, mis mu investeeringute turuväärtus (paberil) on. Sest sissepandud summasid ma saan kontrollida, turgude käitumist mitte.

Kui turgudel ei lähe hästi ja sama raha eest saab rohkem aktsiaid, siis tasub nende väärtuse asemel võrrelda koguseid. Mitu aktsiat oli mul enne ja kui kiiresti suudan sama koguse nüüd osta.

Sellepärast investeerimispsühholoogia nii põnev ongi. Pead üles leidma, mis sind kõnetab, motiveerib ja aitab sinu eesmärke saavutada.

alustava investori mentorprogrammi materjali lihtsustamine — Alustava investori mentorprogrammi töölehtede kava esimene leht

Minu viimase aja avastus on visuaalne lihtsustamine, mis aitab motiveerida ja lihtsustada. Üritan seda imelist vahendit peagi ka Alustava investori mentorprogrammis kasutada.

Hetkel on peamine fookus maja ehitusel ja rahatarkuse jagamisel, kuid vaikselt hakkame ka portfelli uuesti üles ehitama. Sel korral ettevõtte portfelli.

Hoian teid kursis!

Kuidas ma jõudsin palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni?

Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid.

Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.

minust mikroinvestor — Mina ja investor?

Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud

Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.

Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.

Elasin palgapäevast palgapäevani

Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.

elu palgapäevast palgapäevani — Küll see palgapäev on alati kaugel:) Isegi siis oli, kui saime Austraalias igal nädalal palka!

Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.

Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.

Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?

uskumused raha kohta — Aga mul lihtsalt ei jää raha “üle”

Arvan, et kahel põhjusel:

1. Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
2. Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.

Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).

Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.

Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada.

Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.

Palgapäevast palgapäevani elust investeerimiseni — Jagan enda lugu palgapäevast palgapäevani elamisest investeerimiseni ja annan mõned nipid, kuidas ka sina seda teha saaksid.

Kui sa tahad teada, mis edasi, siis tule vaata järgi vebinari “Kuidas lõpetada palgapäevast palgapäevani elamine ja alustada investeerimisega?”. Jagan enda kogemust ja mõnda lihtsat nippi, kuidas sellest nõiaringist välja saada.

Investeerimismöku: Kui teised olid trennis, mõtles tema endale fighter-name’i

Järgnev lugu on pandud kirja ühe investeerimismöku kogemustest lähtuvalt – olles veel oma investeerimisteekonna esimestel meetritel.

Väljakutse oli täpselt see aeg, mis ühe möku jaoks oli ideaalne, sest suutsin oma peas läbi käia nii mitu erinevat staadiumit:

“Tahan olla passiivne investor – LHV kasvukonto on fain ja sobib mulle. Eii, tegelikult ikka passiivne investor on nii igav olla, see ju põnev maailm – olen pigem passiivne-aktiivne – kui vaatan oma kasvukonto seisu iga päev, siis ilmselgelt ma ei ole passiivne.. OKEI – mis me jaurame, ma ikka tahaks vist olla aktiivne investor, kes ostab aktsiaid, jälgib turgu ja analüüsib (vähemalt püüan). Samas krt, äkki ma ei oska. Ah, fakit, ma olen lihtsalt alustav investor. PUNKT.”

investeerimisega alustamine palju küsimusi alguses — Ära ürita kohe alguses end liialt defineerida:)

Äkki lihtsalt investeeriks, mitte ei valiks endale tiitleid. Refereerides Ari-Mattit, siis samal ajal, kui teised käisid trennis, tema mõtles endale fighter-name’i 🙂

No ühesõnaga, saite ise aru, et praegu on veidi selline identiteedikriis, aga samas pean endale ka aru andma, et mu investeerimisteekond ei ole olnud väga pikk (alustasin veebruari keskel) ja kui mul pole veel otseselt strateegiagi paigas, siis mis aktiivsest või passiivseks olemisest me siin räägime 🙂

Väljakutse oli IDEAALNE! alguspunkt, sest..

- Sind juhendab, abistab, aitab, toetab, õpetab Marin, kellel on nüüdseks 5 aastat kogemust ja teadmisi rahakasvatamisel ning seda just väikeste summadega (alustajale ei ole kohe USA börsiturgudel ülikondades ärimehed just kõige samastatav olukord)

- Saad aru, et küsimusele “Kuhu kõige parem on investeerida?” EI OLEGI! õiget vastust, sest kõik on nii sõltuv – palju sul raha on investeerimiseks, kaua oled nõus ootama, mis on sinu riskitaluvus jm.

- Sinuga koos läbivad väljakutset ka mitmed teised, kes ei tunne ennast samuti selles maailmas päris “kodus”.

investeerimine sunnib peast kinni võtma — Investeerimisega alustamine võib sundida peast kinni võtma

Kuidas väljakutsest maksimaalne võtta?

- Mõtle enne väljakutse algust välja, mida sa sellelt soovid – pane juba kirja eesmärgid.

- Ole kindel, et saad kõikidel zoomi-kohtumistel osaleda. Kohtumisi ei salvestata, et kõik saaksid vabalt rääkida ja küsimusi küsida.

- Tegutse PÄRISELT oma eesmärkide nimel – kui sa oled väljakutse eest maksnud ja tegelikult sul selle jaoks aega ei olnud, siis tundub see juba esimene vale investeering.

- Tea, et Marin on sinu jaoks terve väljakutse aja vältel olemas – sellepärast ongi grupid väiksed, et säiliks personaalsus ja ta jõuaks kõikide küsimustele vastata – kasuta seda.

Väljakutse sai läbi (uus grupp stardib 15. septembril, kuhu on järgi ainult 6 kohta!).

Mis edasi sai?

rahatarkuse kogumine — Investeerimismöku uurib asja ja kogub teadmisi

Ikka Alustava investori mentorprogramm, kus asjad lähevad veelgi täpsemaks, sest kui väljakutses sai igaüks ise toimetada ja Marinilt abi küsida, siis mentorprogrammis tulevad kolm 2 tunnist kohtumist (ja lisaks kuni 2 mentorkohtumist, privaatselt sinu rahaasjadest), aga nimetagem seda rahatarkuse loenguks – Marinil on ette valmistatud presentatsioonid, mille saad peale kohtumist endale meilile ka veel (koos koolituse salvestusega).

Esimene kohtumine oli nö vundamendi loeng – mis on üldse sinu miks, kulud-tulud, sinu vara, meelerahufond jm – kõik see pani mu aju rakettkiirusel tööle (*see tunne, kui su kõht on nii tühi ja kodus ei tundu midagi süüa olevat, aga suurest näljast aktiveerub aju täisvõimsusel ja suudad midagi ikka kokku leiutada* kas ma imelik?) ja suutsin kirja panna rea asju, kuidas oma rahalist olukorda veelgi paremaks muuta – ja seda kõike nii lihtsate muudatustega elus, mille peale ma varem ei suutnudki tulla.

investeerimisega alustades tekivad erinevad taipamised — Ega siin ei olegi midagi rohkem öelda..

Näiteks, saan oma telefoniarve maksta enda ettevõtte alt, samamoodi auto kasko- ja liikluskindlustus (tasuta vara kasutamise leping autole tehtud, töötan turundusvaldkonnas, seega auto ja telefon on mu põhilised töövahendid).

Igal juhul oli kohtumine mõtlemapanev ja investeermispäevikus “Lugemise ja koolituste nimekiri/märkmed” osakond sai lausa 2 lehe jagu täiendusi, kus panin kirja ka üksikasjaliselt, mida on mul vaja muuta.

2.kohtumisest ja sellest, kuidas ettevõttele LEI-koodi tegin räägin järgmises osas.

Järgmiste mökurahajuttudeni!

Investeerimisega alustamine: kas teeksin midagi teisiti? Vol 2

Arutlesin umbes aasta tagasi, kas ma teeksin midagi teisiti, kui täna investeerimisega alustaksin?

Eile avastasin, et on mõned olulised asjad, mida ma nüüd teeksin lisaks. Tänu 5-aastasele kogemusele ning sellele, et jagan oma teadmisi ja kogemust ka teistele.

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin — Aeg-ajalt tasub vaadata tagasi oma teekonnale

3 asja, mida teeksin alustades lisaks

1. Ümbritseksin end inimestega, kes tegelevad investeerimisega

Kas oled kuulnud ütlust, et sa oled viie oma kõige lähedasema inimese keskmine?

See tundub veidi veider, aga naiivne oleks arvata, et meid ümbritsevad inimesed meid ei mõjuta.

Loomulikult võib eeskujusid leida endast kaugemalt. Ka fiktiivsete tegelaste seast või maailma teisest otsast. Eriti tänapäeval sotsiaalmeedia ajastul.

Aga selle punkti all ma ei pea silmas otseselt eeskujude leidmist, vaid eelkõige, et sul oleksid inimesed, kellega rahaasju arutada.

Ja väga paljudel meist ei ole.

Ülekaalukalt kõige levinum ootus Mikroinvestori väljakutsetes ja Naisinvestorite Klubi õpigruppides osalejatel on leida inimesed, kellega raha teemadel arutleda. Seetõttu lõin kõigile väljakutse läbijatele Facebookis eraldi Mikroinvestori rahaasjade grupi, et saaks raha teemadel suhelda ka peale väljakutse lõppu.

rahaasjade väljakutse miks osaleda — Miks osaleda Mikroinvestori rahaasjade väljakutses?

Mina väga pikalt ei taibanud, kui palju see aitab, innustab ja motiveerib.

Olin rahul omaette info kogumise, lugemise, teiste kogemuste kohta lugemise ja tegutsemisega. Koolitustel käies mind pigem häiris, et sunniti teistega rääkima. Mulle tundus see nii ameerikalik ja sunniviisiline.

Ilmselt ma ei olnud siis veel valmis. Ma ei taibanud, miks peaks mind teiste inimeste rahaasjad huvitama ja ma enda omi teistega jagama.

Aga asja mõte ei ole mitte selles, et peab üksteise rahakotti vaatama. Vaid see, et sa saad tekkinud mõtteid ja küsimusi arutada inimestega, kes on samuti rahatarkuse teekonnal. Kellel on nii sarnaseid, kui ka erinevaid küsimusi ja kogemusi.

Arutledes saavad küsimused vastused ja enda mõtted selgemaks. Tekivad ka täiesti uued ja vahel ootamatud mõtted. Ega ilmaasjata ei öelda, et koos on lihtsam.

Koos tegutsemisel on uskumatu jõud!

rahaasjade väljakutse julgustab sind tegutsema — Väljakutses saad tuge, abi ja inspiratsiooni

2. Otsiksin sobiva koolituse, mis hõlmaks kõige olulisemad teemad just alustajale

Mina kuulasin mitmeid vebinare ja osalesin mõnel koolitusel, mis kõik olid kasulikud ja sain head infot. Aga need olid killuke siit ja killuke sealt. Pidin ise tervikpildi kokku panema.

Näen ka kõrvalt, kuidas infot on nii palju, et selles orienteerumine on keeruline. Kaob ära fookus. Üritad võimalikult palju olulist infot haarata. Samal ajal kartes, et midagi olulist jääb märkamata.

Sellepärast tekkis mul mõte koguda kõige olulisem info kokku Alustava investori mentorprogrammi. Keskenduda kõige olulisemale ning alustada algusest. Kas sa oled mõelnud, mis on sinu miks?

abi investeerimisel kõik oluline kirja — Sinu abiline investeerimisel – investeerimispäevik

Alustav investor ei ole ainult alles alustaja, vaid see tähendab tihti, et sul on juba midagi tehtud, aga sa ei tea, mida edasi? Kuidas tehtud sammudest tervikpilt kokku saada?

Sa oled palju infot kogunud, aga see ei ole olnud süsteemne ja seetõttu võib selles ootamatuid lünki olla. Suur infohulk on võtnud silme ees kirjuks.

Alustava investori mentorprogramm on justkui kiirendi. Selle asemel, et suures infohulgas ekselda, saad sa süsteemse info ning teeme läbi mitmed praktilised harjutused. Koolituse lõpuks on sul valminud sinu enda strateegia ja tegevusplaan.

Paneme paika plaani kuidas edasi — Koolituse lõpus valmivad sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan

Lisaks saad valida 1 või 2 mentorkohtumist minuga. Mis see on ja milleks?

3. Kui olin juba veidi tegutsenud, oleksin otsinud endale mentori.

Mentorluse puhul on huvitav, et osad jõuavad selleni liiga vara ja enamus mitte kunagi.

Liiga vara tähendab, et sa oled alles info kogumise faasis. Keegi ei saa sulle öelda, et tee seda, investeeri sinna ja sinna x eurot. Tihti aga just selliseid täpseid juhiseid oodatakse.

Selleks, et sa ise saaksid need otsused teha, pead sa esialgu infot koguma. Info kogumine on esimene samm investeerimisega alustamisel. Aga soovitan samal ajal ka vaikselt toimetama hakata. Õnneks saab alustada väikeste summadega.

investeerimine mentorlus — Mentorkohtumisel arutleme sinu valitud teemal ja sinu küsimusi

Millal on õige aeg mentorluseks?

Õige hetk on siis, kui sa tunned, et oled mingisse küsimusse või punkti kinni jäänud. Et sul on vaja ebi edasi liikumiseks.

Mõtle läbi miks sa soovid mentorlust ja mida soovid mentoriga arutada?

Minuga mentorkohtumisel vaatame üle sinu rahaasjad ja arutame, mida oled teinud ja kuidas edasi. Mentorprogrammis toetab see koolitustel saadud infot ja tehtud praktilisi harjutusi. Pilt muutub oluliselt selgemaks, kui õpitu praktikasse rakendada ning sinu vaatevinklist läbi arutada.

Kui sa oled läbi mõelnud, miks ja mida soovid arutada ning sooviksid minuga mentorkohtumist, siis kirjuta julgelt või liitu Alustava investori mentorprogrammiga, kus saad koolituse koos mentorlusega.

Sügisesed grupid on juba avatud ning kohti piiratud arv.

P.S Koos mentorprogrammiga ostes on investeerimispäevik oluliselt soodsam!

Külalispostitus: Mökuinvesteerija rahatarkuse teekond

Mul on äärmiselt hea meel teile tutvustada Mikroinvestori õpilast pisikest rebasekutsikat Mökuinvesteerijat. Karolina, kes jagas hiljuti oma kogemuslugu, hakkab aeg-ajalt Mikroinvestori blogisse kirjutama oma rahatarkuse teekonnast.

Tere tulemast, Mökuinvesteerija!

Mikroinvestori õpilane rebasekutsikas mökuinvesteerija — Mökuinvesteerija jagab alustajana oma rahatarkuse teekonda

Mökuinvesteerija rahatarkuse teekond

Järgnev lugu on pandud kirja ühe “möku” investeerija kogemustest lähtuvalt – olles veel oma rahatarkuse teekonna esimestel meetritel.

Esimene küsimus, mis kohe kindlasti tekib on see, et kust tuli Mökuinvesteerija nimi?

Aus vastus on see, et sellisena ma hetkel ennast just praegu tunnen ja usun, et see on alustuseks väga hea stardipunkt. Tulevikus ehk saan mainida, et alustasin mökuna ja vaata, kuhu ma tänaseks jõudnud olen … Lootus on ju suur!

Investeerimise abi ja nõu — Mökuinvesteerija otsis abi ja tuge

Rahatarkuse teekonna algus

Igal juhul alustasin oma teekonda 16. veebruaril, kui algas Mikroinvestori väljakutse, mis ilma liialdamata oli elumuutev kogemus. Sain aru, kui väga meie mõtted piiravad meid ja sageli on mõned asjad vaid paari kliki kaugusel. Lisaks ei ole investeerimine ainult ülikonnas ärimeestele, kes on ropprikkad. Ka üks tavaline 23-aastane neiu saab alustada. Või üks 67 aastane härra. Või näiteks ka Sina!

Soov investeerimise järele jõudis minuni eelmisel aastal, kui kuidagi sotsiaalmeediast hakkas silma aina enam infot raha kasvatamise kohta – muidugi sattusin lugema ka legendaarseid @kristiinvesteerib Instastorysid!

Tublil kogujal on esimene samm juba tehtud — Kas kogujal või kulutajal on lihtsam alustada?

Kas olen lootusetult hiljaks jäänud?

Ma olen terve elu olnud suur rahakoguja ja kuidas alles nüüd see minuni jõudis, et selle asemel, et raha hoida, võiks see ju kasvada? Juba enne alustamist tekkis tunne, et pekki! olen kõigest juba ilma jäänud ja alustada on hilja, kuidas ma enam midagi kasvatama hakkan.

Lisaks käisid peas pidevalt mõtted, et sul on vaja kedagi kõrvale, kes sind aitaks. Üksi ju ei julge ja kindlasti on kõik nii raske. Võin selle juba kohe ära öelda, et tegelikkuses “tegin” ennast investoriks 10 minutiga, avades LHV-s kasvukonto ja kandes sinna raha.

uue aasta lubadus alustada investeerimisega — Uue aasta lubadused on täitmiseks või unustamiseks?

Uue aasta lubadust ei olegi nii lihtne täita

2022 aastaks lubasin, et alustan investeerimisega – lootsin, et leian kellegi enda sõprusringkonnast, kes oleks mulle “mentor”, aga mida ei tulnud, oli mentor. Ja siis lõpuuuuuuuuks (mitu u-tähte on täiesti põhjendatud) saabus see imeline päev, kus Facebooki ajajoont kerides jäi mulle silma “Mikroinvestrori väljakutse” – OOO, mis see veel on, appi?! kas ma tõesti saan nüüd alustada?

Lugesin väljakutse sisu ja see oli see hetk, kus ma sõna otseses mõttes ehmusin ja mõtlesin, et kas kõrgemad jõud on sekkunud.

Nii ma siis endale kohe ka koha väljakutsesse ostsin, polnud küsimust ka. Esimene 30 eurone ost, mille puhul ei tekkinud mul ühtegi süümekat.

koos on lihtsam rahatarkuse teekonnal — Koos on lihtsam! Leia enda ümber inimesed, kellega rahaasjadest rääkida.

Ja nüüd on see koht (nagu sarjades), kus kõige põnevama kohapeal lõppeb lugu ära ja teid oodatakse peagi tagasi. Loodan, et ehk üks inimene ikka edasi tahaks lugeda, kuidas see möku ikkagi tegudele asus.

Järgmise korrani!

(Õige) aeg

Investori suurim sõber on aeg ja suurim vaenlane õige aja ootama jäämine.

Liitintressi võlu

Olen juba mitu korda maininud liitintressi ja lubanud sellest lähemalt kirjutada. Mina olen liitintressist nii aru saanud, et kui sa laekunud investeerimistulu (või nt tulumaksu tagastuse III samba puhul) investeerid, siis kasvab sinu investeering aja jooksul oluliselt kiiremini, kui muidu. Ja seda ka võrreldes sellega, kui paneksid sisse suurema summa lühema aja jooksul.

Toon ühe näite kasutades liitintressi kalkulaatorit (googeldades leiab neid mitmeid, mina kasutasin seda: https://finantsvabadus.golive.ee/et/compound-interest-calculator). Kui alustan investeerimist 100 euroga ning lisan iga kuu 100 eurot, siis 6% tootluse juures on mul 10 aasta pärast 14796,04 eurot.

liitintress ja aeg — Näide liitintressist LHV finantsportaalist:
https://fp.lhv.ee/news/4842618

Aeg on investori parim sõber

Miks on aeg investori parim sõber? Kui ma samadel tingimustel toimetan 10 aasta asemel 15 aastat, siis on summa 26970,82 eurot. 20 aasta pärast, aga juba 43263,42 eurot. Ehk et ajas teenitud tulu kasvab. Kui võrrelda 10 aastat vs 20 aastat, siis on tulemus oluliselt suurem, kui kaks korda suurem (aeg on kaks korda pikem).

Ilma liitintressita oleks 20 aastaga tulemus 26440 eurot. Sellepärast on nii oluline esialgu saadud investeerimistulu reinvesteerida ja teha seda võimalikult pikka aega.

Aja olulisuse rõhutamiseks veel üks näide. Kui suurendada igakuiselt investeeritav summa 200 eurole, siis teenib 10 aastaga (investeeritud tulu reinvesteerides) sama 6% tootluse juures 29412,99 eurot. See on oluliselt rohkem, kui samal perioodil 100 euro kaupa investeerides, aga kui võrrelda kaks korda pikema ajaga, siis jääb kahekordse summa inveseteerimine oluliselt ajale alla: 29412,99€ vs 43263,42€. See tähendab, et kui investeerid 20 aastat igakuiselt 100 eurot teenid sama tootluse juures oluliselt rohkem, kui investeerides igakuiselt 200 eurot.

õige aeg ei saabu peale teatud hulga raamatute lugemist — Nii lihtne on alustamist edasi lükata, sest see ja teine raamat veel lugemata

Mina alustasin investeerimist 36-aastaselt. Mitte just väga vara, aga mul on hea meel, et ma ei jäänud ootama õiget hetke, vaid asusin kohe tegutsema. See tähendab kohe, kui teemast huvitusin ja selle kohta natuke infot olin otsinud. Tagant järgi mõeldes teadsin väga vähe, aga ei näe ühtegi põhjust, miks oleksin pidanud ootama. Alustada tasub väikeste summadega, siis ei ole kahju, kui kõik nii hästi ei lähe, kui tahaks.

Pole olemas “õiget” ega “ideaalset” aega

Võin oma kogemusest kinnitada, et aeg ei ole kunagi “õige”. Mul pole veel mitte kunagi tunnet olnud, et ma tean piisavalt, aga ma tean, et praktika on kõige parem õpetaja (igaks juhuks ütlen, et armastan ka raamatuid ja blogisid lugeda).

Teine mõte “õige” ajaga seoses on seotud mõttega, et praegu pole rahaliselt õige aeg. Et enne maksan oma võlad (nendega tasub loomulikult tegeleda ja kõik suure intressiga laenud ära tasuda) või et enne kogun endale suure meelerahufondi (sellel teemal kirjutan ka edaspidi pikemalt). Mina ei poolda ootama jäämist, sest aeg läheb. Ja nagu olen varem maininud, siis võib huvi ja soov investeerida aja jooksul lahtuda.

maja ja õige aeg — Maja ehitamine ei ole just ideaalne aeg investeerimiseks

Minul ka ei ole ideaalne aeg investeerida, sest ehitame maja ehk et suur osa meie sissetulekust läheb majafondi. Olen korduvalt mõelnud, et äkki peaks investeeritava raha ka majafondi panema ehk et investeerimises nt pausi tegema. Aga siis ma mõtlen sellele, kui tähtis on investeerimises aeg ja kui väike see summa maja ehitamise jaoks on, mida ma investeerin (kirjutan kindlasti edaspidi ka teemal üksi vs koos investeerimine, aga ütlen ära, et meil on raha ühine, aga investeerimisega tegelen mina).

Seepärast ei väsi ma rõhutamast, et hakka lihtsalt pihta. Ära jää ootama! See, et sa investeerimisest huvitud on juba väga suur võit.

Kas alustaksin nüüd investeerimisega teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.

Rahaasjad kirja — Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks?

Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress.

Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)

investeerimisega alustamine — Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks

Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.

turud käivad üles-alla — Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma

Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.

kõige parem õpetaja on tegutsemine — Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus.

Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.

hakka tegutsema — Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:

1. kaardistaks oma rahalise seisu – sellega aitab sind nt investeerimispäevik;
2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
3. hakkaksin tegutsema – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head, vt ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Liitu Mikroinvestori meililistiga, et saada tasuta lühike kokkuvõttev abimaterjal alustajale, kus on muuhulgas ka lühiinfo iga varaklassi kohta.

Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

P.S Mikroinvestori meililistiga liitudes saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kuhu kogusin kokku kõige olulisema info alustajale.

Miks investeerida?

Miks investeerida? Enamasti arvatakse, et selleks peab olema rikas või vähemalt “vaba” raha või pärandus/lotovõit vms.

Minu jaoks on kaks peamist põhjust:

1) Rahaasjad korda.
2) Panna oma raha teenima ehk kasvama.

Mida ma nende eesmärkide all silmas pean?

Selleks, et investeerida peaks kõigepealt oma rahalise olukorra kaardistama – mis on sissetulekud, millised väljaminekud ning kui palju ma saaksin säästa ja sellest investeerida. Investeerimisel ei saa üle ega ümber säästmisest, aga säästmine ei pea tähendama sugugi, et elada ei saagi, vaid tuleb igat senti veeretada. Millegipärast sõnal säästmine just selline negatiivne varjund kipub olema.

Seepärast tasubki alustada oma rahalise olukorra kaardistamisest. Pane kirja kõigepealt oma sissetulekud ja väljaminekud. Millised on kulutused, millest pole pääsu ehk püsikulud – üür või kodulaenu makse, autoliising jne. Palju kulub toidule? Meelelahutusele? Kuhu üldse raha läheb?

Rahaasjade kaardistamine — Kõigepealt kaardista, kus oled praegu

Kui tavaliselt pole seda jälginud, siis võiks vähemalt mõned kuud kuludel silma peal hoida. Kas palgapäevaks jääb midagi alles või saab kõik otsa? Kui palju saaks säästa? Mille arvelt? Alustuseks ei tasu liiga suurt eesmärki seada, vaid alustada väikeselt, et säästmise harjumus tekitada (kui seda seni pole). Mina alustasin 25 eurost, sest mõtlesin, et see on selline summa, mis kuluks nagunii kuhugi täiesti märkamatult ära. Alustuseks pane kõrvale kasvõi 1 euro, et tekiks harjumus. Kõige olulisem on alustada!

Väike summa on ka selles mõttes hea, et ei pea kartma selle kaotamist. Seetõttu öeldakse, et investeeri see raha, mida võid kaotada. See ütlus ei tähenda, et mul poleks kahju investeeritud raha kaotada, vaid et ma ei investeeri eluks vajalikku raha – a la üüriraha.

See vähendas hirmu investeerimisel, et ma ei tea sellest midagi ja äkki kaotan selle raha teadmatusest ja kogenematusest. Samuti aitab see tegutsema asuda, sest nii lihtne (ja tavaline) on mõelda, et see raamat või koolitus veel, siis on mul piisavalt teadmisi, et alustada. Nii võib ootama jäädagi.

rahtarkuse raamatud — Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda

Aga miks investeerida?

Võib ju ka lihtsalt raha kontol hoida või sukasääres?

Kontol või sukasääres seisab raha niisama ning tavaliselt sööb seda veel ka inflatsioon ehk et raha kaotab ajas oma väärtust. 5 aastat tagasi kõrvale pandud 50€ eest ei saa täna enam sama palju asju osta kui siis.

Lisaks inflatsiooni vastu kaitse saamisele tahaks muidugi ka oma investeeringutelt teenida. Et raha toodaks raha.

Passiivne sissetulek tähendab, et sellel ajal kui mina magan või reisin või olen teatris, minu raha teenib mulle raha.

See tunne, kui laekuvad esimesed summad (alguses mul sendid kasvukontole!) passiivset tulu – see on kirjeldamatu! Võib ju mõelda, et mis neist sentidest, aga see on lihtsalt algus. Kui järjepidevalt tegutseda, siis hakkavad need summad kasvama. Lumepall veerema.

Loomulikult ei tasu loota kiirelt rikastumist. Kui seda lubatakse, siis on enamasti tegemist pettusega. Võib vast isegi öelda, et üsna kindlasti, sest isegi kui vahest on investeerides võimalik teenida korralikult (näiteks Tesla aktsia hinnaralli), siis lubada ei saa seda keegi.

Kokkuvõtvalt, minul aitas investeerimisest huvitumine rahaasjad korda saada ning see 25€ kuus, mis muidu oleks lihtsalt ära kulunud, on juba päris palju sente mulle teeninud.

Mis on sinu miks investeerida?

Uuel aastal uue hooga

Kuigi veebruari lõpp juba läheneb, siis pole kunagi hilja uue aasta lubadusi täita. Pealegi alles algas Hiina uus – härja – aasta. Alustan peale pausi mõne üldise põhimõttega, mis aitavad investeerimisteekonnal.

Blogisse tekkis pikem paus, sest seda asendas investeerimispäevik, kuhu oma mõtted ja toimetamised jooksvalt kirja panen. Kuid üks ei välista teist, sest pidevalt tekib mõtteid ja küsimusi, mida võiks lisaks enda investeerimispäevikule ka teistega jagada. Olen ise teiste kogemustest ja mõtetest palju inspiratsiooni saanud.

Võtsin vahepeal Courserast mitmeid investeerimise kursuseid, kust sain kasulike teadmisi ja huvitavaid mõtteid, mida tahan siin blogis jagama hakata. Alustan täna mõnest üldisest põhimõttest.

Valisin Mikroinvestorit kujutama rebase, sest rebane on kaval. Minu jaoks heas mõttes. Investeerimises on kõige olulisem pihta hakata ning järjekindlalt jätkata. See nõuab distsipliini, kuid on olemas ka mitmed abimehed.

Näiteks põhimõte, et maksa endale esimesena. See tähendab, et tulu laekumisel (tavaliselt palgapäeval) kannad kohe teatud summa või % enda säästu- või investeerimiskontole. Loomulikult pead olema enne läbi mõelnud, kui suur see summa võiks olla, et elamiseks ka piisavalt jääks. Tihti kardetakse, et investeerimine/säästmine tähendab, et elada üldse ei saa. Et peab igat senti üritama säästa ja elada saab kunagi tulevikus.

Kindlasti ei tohiks asi päris nii hull olla, sest nii ei suuda just kaua toimetada. Säästmine ja investeerimine ei pea olema midagi ebameeldivat. Siin aitab minu arvates põhimõte: mõelda läbi miks ma seda teen? Miks ma säästan? Miks ma investeerin?

Põhjuseid võib loomulikult olla mitmeid – meelerahufond, reisimiseks, lastele (siin omakorda miks?), varajaseks pensioniks, pensioni lisaks, finantsvabaduse saavutamiseks …

Nagu iga asja puhul elus peab motivatsioon tulema enda seest, seda ei saa kuidagi käskida või keegi teine sulle anda. Motivatsiooniks aga ongi vaja vastata küsimusele miks? Alati, kui teekond muutub raskeks, tahaks ennast lõdvaks lasta ja lihtsalt nautida, tasub endale meelde tuletada, miks ma seda teen. Kas lihtsalt läbi mõelda või kasutada pilte, visioonitahvel on näiteks hea abimees.

Mis iganes sind aitab – hoia siht silme ees!