Mina olen Marin. Olen 43.a abielus naine ning tegelenud investeerimisega alates 2017.a.
Olen saanud palju inspiratsiooni ja teadmisi teiste blogidest ja kogemustest. Seetõttu otsustasin ka enda teekonda, kogemust ja mõtteid blogis jagada.
Miks Mikroinvestor? Sest investeerimiseks ei pea olema rikas ja omama suuri summasid vaba raha. Investeerida saab ka väikeste summadega. Kõige olulisem on alustada ja alustada kohe. Sest aeg on investori parim sõber!
P.S Investeerimisnõu ei anna.
Tule jälgi Instagramis @mikroinvestor
Minu vastus sellele küsimusele on 0 aastat. Sest ma olen aastaid palgatööl rabanud selliseid pikki tööpäevi ja seetõttu läbipõlenud ega ole valmis seda uuesti läbi tegema.
Tervis on see, mida ei saa raha eest osta. Jah, kui sul juba on raha, siis sul on ilmselt lihtsam oma tervise eest hoolitseda. Kuid, kui raha nimel oled tervise ohvriks toonud, siis rahaga seda enam tagasi ei saa.
Aeg-ajalt tuleb loomulikult pikemaid tööpäevi ette ja ka tihedamaid, kuid pidevalt ei oleks see jätkusuutlik.
Mul ei ole vaja miljonit
Miljon on selline ilus ümmargune number ja tundub piisavalt suur ja ihaldusväärne. Mina arvan, et mul ei ole miljonit vaja. Mitte, et mul miljoni vastu midagi oleks, aga see ei ole minu eesmärk ja midagi ei juhtu, kui ma elan nii, et mitte kordagi elu jooksul mul ei ole miljonit.
Samamoodi nagu kõigil ei pea olema eesmärgiks finantsvabadus, ei pea igaüks ka miljonit eesmärgiks seadma.
Kui see sind motiveerib ja kõnetab, siis miks mitte. Kuid, kui see sulle hoopis stressi tekitab või sa pead sellepärast tegema aastaid ületööd, siis see ei ole mõistlik.
Sel juhul mõtle hoopis oma sissetulekute suurendamise peale nii, et sinu töötunnid ei tõuse:) Kristi on ilusti selgeks teinud, et ise peab endale palka juurde küsima ja lisaks oma teadmisi ja oskusi pidevalt arendama.
Sellega ma olen loomulikult 100% nõus. Oma tööst ja palgast vähemalt kord aastas ülemusega vestelda peaks olema elementaarne, samamoodi nagu pidev arenemine. See ei tähenda, et koguaeg peab koolis käima või koolitusi läbima, vaid ka tööl on võimalik suurepäraselt õppida ja edasi areneda. Praktika on kõige parem õpetaja (eeldusel, et vajalikud baasteadmised on olemas).
Kõige olulisem on leida tasakaal.
Mida siit mõttekäigust endaga kaasa võtta?
Kõige olulisem on leida endale sobiv variant. Nii eesmärkidest, kui ka viisidest, kuidas eesmärgini jõuda. Teiste kogemuslood on suurepärane inspiratsioon, motivatsioon ja ka tarkuseterade kogumine.
Kuid endale sobiv tuleb sul alati endale ise leida.
Ja sa ei pea tundma end halvasti, et su eesmärgiks ei olegi miljon!
Võimalus alustada uuesti: kogenenuma ja oluliselt targemana.
Tegin oma esimese investeeringu aprillis 2017.a. Kandsin 25€ LHV kasvukontole.
Rahatarkust oli mul sel hetkel väga vähe. Ma ei ole pikalt uurija ja kaaluja, vaid otsustasin peaaegu kohe tegutsema asuda.
Tekkis mõte, uurisin veidi variante ja minust saigi investor. Summa suuruse võtsin laest. See tähendab, et number on suvaline. Arvasin, et 25 eurot on summa, mis mul muidu märkamatult ära kulub, kuid samas mitte väga väike.
Miks ma räägin nüüd 5+ aastat hiljem uuesti alustamisest?
Otsustasin hiljuti, et müün ka meie viimased eraisiku Balti aktsiad maha, et maja ehitust kiirendada.
Otsus tuli uskumatult kergelt. Ilmselt, kui oled otsa lahti teinud, (olen jaganud varem oma müüke siin blogis) siis läheb juba lihtsamalt. Ja muidugi, kui on olemas hea põhjus, miks müüa.
Olen varem jaganud, et inspiratsiooni sain teiste lugudest. Näiteks jagas Marko OoloInvestor Toomase konverentsil oma loos, kuidas ta kodu sissemakseks võttis suure tüki oma portfellist. Ka Kristi Saare müüs oma Balti aktsiad maha, et kodu ehituseks krunt osta.
Ilmselgelt ei leiuta ma siin jalgratast.
Networkingu võlud ehk räägi inimestega
Sain oma mõttele kinnitust ka hiljuti Rahatarkust jagavate naistega õhtust süües. PinsiPõlv jagas oma kogemust, kuidas ta kodu jaoks raha välja võttis ja hiljem palju kiiremini sama suure portfellini jõudis.
See on minu teine mõte, lisaks sellele, et ma võtan selle raha ju kodu jaoks. Nimelt olen nüüd palju targem ja kogenum. Täiesti loogiline, et senise 5 aasta asemel võiksin jõuda sama kaugele oluliselt kiiremini.
Samuti on eesmärgiks investeerida suuremate summadega, kui alustatud 25€ kuus. Endiselt mitte oluliselt suuremate summadega, aga tänu kogutud rahatarkusele ei pea ma enam summasid laest võtma:).
Pole mõtet taga nutta olnut, vaid vaatan optimistlikult tulevikku. Turud ei pruugi mind üldse toetada nagu nad vahepeal seda tegid, aga saangi järelikult sama raha eest rohkem aktsiaid.
Minu üks nippidest on algusest peale olnud valida, mida ma jälgin ja võrdlen. Näiteks ma väga pikalt vaatasin, kui palju ma ise sisse panen, mitte seda, mis mu investeeringute turuväärtus (paberil) on. Sest sissepandud summasid ma saan kontrollida, turgude käitumist mitte.
Kui turgudel ei lähe hästi ja sama raha eest saab rohkem aktsiaid, siis tasub nende väärtuse asemel võrrelda koguseid. Mitu aktsiat oli mul enne ja kui kiiresti suudan sama koguse nüüd osta.
Sellepärast investeerimispsühholoogia nii põnev ongi. Pead üles leidma, mis sind kõnetab, motiveerib ja aitab sinu eesmärke saavutada.
Minu viimase aja avastus on visuaalne lihtsustamine, mis aitab motiveerida ja lihtsustada. Üritan seda imelist vahendit peagi ka Alustava investori mentorprogrammis kasutada.
Hetkel on peamine fookus maja ehitusel ja rahatarkuse jagamisel, kuid vaikselt hakkame ka portfelli uuesti üles ehitama. Sel korral ettevõtte portfelli.
Üks põhjus, miks ma otsustasin Mikroinvestorina hakata oma rahatarkuse kogemust ja teekonda jagama, oli see, et mul tekkis tunne, et kõik investorid ongi lihtsalt rahaga tublid ja et kõik investeerivad tuhandeid.
Väikeste summadega investeerimisest tuli nimi Mikroinvestor. Seni ei olnud ma taibanud jagada seda, et ma varem elasin palgapäevast palgapäevani. Nüüdseks aga investeerin juba üle 5 aasta. Kes oleks seda uskunud? Ausalt: mina kõige vähem.
Kõik investorid on sünnist saadik rahatargad ja ettevõtlikud
Selline mulje võib jääda päris kergesti. Et investorid ongi inimesed, kes lihtsalt on rahaga tublid. Ja ah, mis nüüd mina, mina pole nii tubli sünnist saadik olnud ja järelikult nii ongi.
Jääme sellistesse uskumustesse kinni ja ei taipagi, et asjad võiks ka teisiti olla.
Elasin palgapäevast palgapäevani
Mina elasin aastaid palgapäevast palgapäevani. Kristi Saare vastas hiljuti Instgramis küsimusele, et kuidas saada lahti elamisest palgapäevast palgapäevani, et tuleb üle vaadata tulud ja kulud ning rahatarkust koguda.
Nii on, aga minu puhul ei olnud küsimus niivõrd tuludes-kuludes, kuigi ma ei teadnud, kuhu mu raha läheb (v.a et suur osa reisimisele) ja ainult alguses tuludes.
Ja kui tulud kasvasid, siis märkamatult kasvasid ka kulud (ainus erisus oli lisandunud kodulaen, aga varem oli ju üür) ning elasin endiselt palgapäevast palgapäevani. Võibolla reisidel lubasin endale veidi rohkem, muidu aga ei saanud arugi, kuhu nüüd rohkem kulus.
Miks ma siis elasin palgapäevast palgapäevani?
Arvan, et kahel põhjusel:
Uskusin, et mina lihtsalt ei ole rahaga tubli – olen sellest kirjutanud siin. Ehk see alguses mainitud “kõik investorid ongi lihtsalt nii tublid”. Alati raha kogunud ja neile ongi see lihtne. Ja minule ei ole ja nii lihtsalt on. Mitte, et ise saaks seda muuta:).
Teist põhjust taipasin alles hiljuti, kui mulle meenus, et kui küsisin Instagramis hirmude kohta, mis takistasid alustamast, siis üks inimene vastas, et lihtsalt ei tulnud selle pealegi, et võiks investeerida.
Mina ei tulnud selle pealegi, et võiksin elada ka nii, et palgapäevaks ei olnud raha otsas ning, et mul on puudu rahatarkusest. Olin ju tark ja tubli noor inimene:).
Tagantjärgi vaadates nii lihtne see ongi, aga meie uskumused vs taipamised mõjutavad meid nii oluliselt.
Lisaks arvatakse tihti, et rahatarkus on midagi keerulist ja väga mahukat, et selle peab kohe suurelt ette võtma, et tulemusi saavutada. Tegelikkuses ei pea ju tegema tervet rehkendust:). Õnneks on tänapäeval võimalik mõne lihtsa muudatusega ning samm-sammu haaval oma rahaasjad kontrolli alla saada.
Nagu minu kogemus näitab on esimene samm teadvustada endale: see, et ma seni olen elanud palgapäevast palgapäevani ei tähenda, et see peab nii olema.
Kahjuks peavad pettuma need, kes arvasid, et juttu tuleb ümbrikupalgast … Kirjutan hoopis järjekordsest mõtteveast: mentaalne arvepidamine.
Miks me teeme mõttevigu?
Me teeme päevas sadu otsuseid. Enamuse neist märkamatult.
Meil ei ole aega ega energiat igat otsust põhjalikult analüüsida ja kaaluda. Sellepärast aitavad meid rutiinid, nt mida söön hommikusöögiks. Me proovime otsustamise teha võimalikult lihtsaks ja automaatseks.
Kas sa kujutaksid ette, et iga väiksemagi asja puhul peaksid enne kõik poolt ja vastu argumendid välja mõtlema ja seejärel läbi kaaluma? Me ei jõuaks just palju tehtud.
Lihtsustamine aitab meid, kuid see võib põhjustada ka vigu. Mõttevigu.
Mis on nn ümbrikute või kontode süsteem ning kas ja kuidas see toimib?
Üks nippe oma rahaasjade haldamiseks on eelarve koostamine ja kulude jälgimine. Selle lihtsustamiseks kasutatakse muuhulgas näiteks ümbriku või kontode süsteemi.
See süsteem tähendab, et sa jaotad oma raha ja kulutused kategooriatesse. Näiteks eluasemekulud, toit, meelelahutus, riided jne. Ise valid, mitut kategooriat kasutad. Mina kasutan väga lihtsat varianti: jaotan raha majafond, investeeringud ja raha elamiseks.
Kui sa eelistad sularaha, siis paned raha kategooriate kaupa ümbrikutesse (Seda teeb näiteks blogija Elli Lepik), kui sa sularaha ei armasta, siis võib kasutada erinevate pangakontode süsteemi. Igas pangas saab avada mitu erinevat kontot ja neile ise nimed panna. Nt reisifond, majafond, meelerahufond jne.
Mentaalne arvepidamine (mental accounting)
See raha kategoriseerimine on mentaalne arvepidamine. See võib aidata kulusid kontrolli all hoida, sest kui igal kontol või ümbrikul on oma eesmärk, siis on palju raskem sealt millegi muu jaoks raha võtta. Tunned end lausa süüdlasena, kui millegi muu jaoks raha näpistad.
Meil on näiteks majafond, kuhu kogume maja ehituseks raha ning sealt naljalt raha võtta ei taha. Sest eesmärk – oma maja – on nii selgelt silme ees.
Kui me rääkisime Mikroinvestori Q&A-lmeelerahust, siis tuli juttu ka sellest, et võiks enda jaoks reeglid paika panna, millal võib meelerahufondist raha võtta. Ilma reegliteta kipub mõni sealt pidevalt raha kandma (palgapäeval kannan tagasi), teine aga ei raatsi ka hädaolukorras sealt raha võtta. Kui saab muidu hakkama, siis on väga hästi, aga kahjuks olen kuulnud ka juhtumitest, kus pigem võetakse kõrge intressiga laen, kui raha meelerahufondist.
Ära unusta, et meelerahufondi raha ongi ootamatuste jaoks. Kui sa aga pole paika pannud, mis need ootamatused on, millal võib raha välja võtta, siis võibki hoopis teha rumala otsuse kallist laenu võtta.
Miks ümbrikusüsteem võib tekitada mõttevea?
Raha haldamise lihtsustamiseks on mentaalne arvepidamine hea vahend. Kuid nagu juba eelnevas näites välja toodud, siis see võib ka probleeme ja valesid otsuseid tekitada.
Lisaks sellele, et võid liiga kergekäeliselt raha ära kulutada, sest sellel kontol või ümbrikus on ju veel raha (kui eelarves raha on, siis justkui peaks selle raha ära kulutama), mõjutab meid see, kust raha saadi.
Ega ilmaasjata ei öelda: kergelt tulnud, kergelt läinud.
Näiteks lotovõiduks või kingituseks saadud raha kipume kergekäelisemalt kulutama. Ratsionaalselt mõeldes ei tohiks olla tähtsust, kust raha tuli. 20 eurot on ikka 20 eurot ning minu raha olenemata sellest, kas pidin selle saamiseks pingutama. Me kipume aga raha erinevalt hindama just sõltuvalt sellest, kas ja kui palju pidime selle saamiseks pingutama.
Üks väga hea näide on kevadine tulumaksutagastus. Paljud inimesed kohtlevad seda kui kingitust. Igal aastal tormatakse esimesel võimalusel tuludeklaratsiooni esitama ja seejärel tekivad Facebooki gruppidesse teemad, et mida tulumaksutagastusega teete. See on nagu rahvussport.
Sellele tundub, et ei mõelda, et tegelikult oled ju ise pidanud selle saamiseks tulumaksu tasuma. Aga meile ei tundu, et ise olen maksnud, sest see võetakse tulust automaatselt maha, mitte ma ise ei pea seda nagu arvet tasuma. Paljud mõtlevad oma töötasust kui netosummast, mitte brutosummast, kust maksud maha lähevad.
Sa mitte ainult ei ole terve aasta tulumaksu maksnud, millest mingi osa nüüd tagasi saanud, vaid tihti ka enammaksnud ehk riigile tasuta laenu andnud, mille riik nüüd sulle lahkelt tagastab.
Ratsionaalselt võttes oleks mõistlikum, et sa ei saa riigilt tulumaksu tagasi (v.a nt III samba tagastus) või maksad ise pigem peale. Samuti peaks ratsionaalselt sa käituma tagasi saadud tulumaksuga samamoodi nagu oma “tavalise” rahaga.
Meie jaoks on see aga ekstra raha, nagu ka nt preemia. Inimesed eelistavad saada üks kord aastas preemiat vs et saada see raha igakuiselt palgalisana.
Kes ei tahaks kingitust või lotovõitu saada?
Kui sinu jaoks on mingi rahasumma kingitus, siis võib see panna sind rahaga teisiti käituma. Mis ei pruugi olla mõistlik.
Parim näide on see, et enamus lotovõitjaid on varsti peale lotovõitu vaesemad, kui nad olid enne lotoga võitmist.
Kokkuvõtvalt, kui me kategoriseerime raha – nt igapäeva kulud ja meelelahutus – siis me tunneme raha suhtes erinevalt ning see mõjutab meie käitumist. Näiteks oled äärmiselt kokkuhoidlik, et igapäeva kuludeks ettenähtud rahaga hakkama saada, aga kulutad silma pilgutamata oluliselt suurema summa, sest see oli meelelahutuse kontol.
See võib olla sinu jaoks ok, kui teed seda teadlikult, sest selleks sul ongi raha meelelahutuse kontol. Kuid kategoriseerides on oht, et me kaotame tervikpildi. Kas on mõistlik igapäevaselt igat senti lugeda, aga nädalavahetusel täiesti kontrollimatult kulutada?
Võibolla sa ühe käega ehitad, aga teisega lammutad?
P.S see ei tähenda kindlasti, et peab igat senti lugema ja elu nautida üldse ei tohi. Sellepärast ongi hea meelelahutuse või reisimise jaoks eraldi kategooria teha. Ära lihtsalt unusta tervikpilti ja oma eesmärke.
Mõttevigu ei ole ma ise välja mõelnud, vaid kuulsin neist erinevatel Coursera kursustel, aga soovitan ka kahte väga head raamatut:
Richard Thaler “Väärkäitumine” (ingl k Misbehaving)
Järgnev lugu on pandud kirja ühe investeerimismöku kogemustest lähtuvalt – olles veel oma investeerimisteekonna esimestel meetritel.
Väljakutse oli täpselt see aeg, mis ühe möku jaoks oli ideaalne, sest suutsin oma peas läbi käia nii mitu erinevat staadiumit:
“Tahan olla passiivne investor – LHV kasvukonto on fain ja sobib mulle. Eii, tegelikult ikka passiivne investor on nii igav olla, see ju põnev maailm – olen pigem passiivne-aktiivne – kui vaatan oma kasvukonto seisu iga päev, siis ilmselgelt ma ei ole passiivne.. OKEI – mis me jaurame, ma ikka tahaks vist olla aktiivne investor, kes ostab aktsiaid, jälgib turgu ja analüüsib (vähemalt püüan). Samas krt, äkki ma ei oska. Ah, fakit, ma olen lihtsalt alustav investor. PUNKT.”
Äkki lihtsalt investeeriks, mitte ei valiks endale tiitleid. Refereerides Ari-Mattit, siis samal ajal, kui teised käisid trennis, tema mõtles endale fighter-name’i 🙂
No ühesõnaga, saite ise aru, et praegu on veidi selline identiteedikriis, aga samas pean endale ka aru andma, et mu investeerimisteekond ei ole olnud väga pikk (alustasin veebruari keskel) ja kui mul pole veel otseselt strateegiagi paigas, siis mis aktiivsest või passiivseks olemisest me siin räägime 🙂
Väljakutse oli IDEAALNE! alguspunkt, sest..
Sind juhendab, abistab, aitab, toetab, õpetab Marin, kellel on nüüdseks 5 aastat kogemust ja teadmisi rahakasvatamisel ning seda just väikeste summadega (alustajale ei ole kohe USA börsiturgudel ülikondades ärimehed just kõige samastatav olukord)
Saad aru, et küsimusele “Kuhu kõige parem on investeerida?” EI OLEGI! õiget vastust, sest kõik on nii sõltuv – palju sul raha on investeerimiseks, kaua oled nõus ootama, mis on sinu riskitaluvus jm.
Sinuga koos läbivad väljakutset ka mitmed teised, kes ei tunne ennast samuti selles maailmas päris “kodus”.
Kuidas väljakutsest maksimaalne võtta?
Mõtle enne väljakutse algust välja, mida sa sellelt soovid – pane juba kirja eesmärgid.
Ole kindel, et saad kõikidel zoomi-kohtumistel osaleda. Kohtumisi ei salvestata, et kõik saaksid vabalt rääkida ja küsimusi küsida.
Tegutse PÄRISELT oma eesmärkide nimel – kui sa oled väljakutse eest maksnud ja tegelikult sul selle jaoks aega ei olnud, siis tundub see juba esimene vale investeering.
Tea, et Marin on sinu jaoks terve väljakutse aja vältel olemas – sellepärast ongi grupid väiksed, et säiliks personaalsus ja ta jõuaks kõikide küsimustele vastata – kasuta seda.
Väljakutse sai läbi (uus grupp stardib 15. septembril, kuhu on järgi ainult 6 kohta!).
Mis edasi sai?
Ikka Alustava investori mentorprogramm, kus asjad lähevad veelgi täpsemaks, sest kui väljakutses sai igaüks ise toimetada ja Marinilt abi küsida, siis mentorprogrammis tulevad kolm 2 tunnist kohtumist (ja lisaks kuni 2 mentorkohtumist, privaatselt sinu rahaasjadest), aga nimetagem seda rahatarkuse loenguks – Marinil on ette valmistatud presentatsioonid, mille saad peale kohtumist endale meilile ka veel (koos koolituse salvestusega).
Esimene kohtumine oli nö vundamendi loeng – mis on üldse sinu miks, kulud-tulud, sinu vara, meelerahufond jm – kõik see pani mu aju rakettkiirusel tööle (*see tunne, kui su kõht on nii tühi ja kodus ei tundu midagi süüa olevat, aga suurest näljast aktiveerub aju täisvõimsusel ja suudad midagi ikka kokku leiutada* kas ma imelik?) ja suutsin kirja panna rea asju, kuidas oma rahalist olukorda veelgi paremaks muuta – ja seda kõike nii lihtsate muudatustega elus, mille peale ma varem ei suutnudki tulla.
Näiteks, saan oma telefoniarve maksta enda ettevõtte alt, samamoodi auto kasko- ja liikluskindlustus (tasuta vara kasutamise leping autole tehtud, töötan turundusvaldkonnas, seega auto ja telefon on mu põhilised töövahendid).
Igal juhul oli kohtumine mõtlemapanev ja investeermispäevikus “Lugemise ja koolituste nimekiri/märkmed” osakond sai lausa 2 lehe jagu täiendusi, kus panin kirja ka üksikasjaliselt, mida on mul vaja muuta.
2.kohtumisest ja sellest, kuidas ettevõttele LEI-koodi tegin räägin järgmises osas.
Kool peaks andma õpilastele teadmised ja oskused, millega elus hakkama saada. Selles osas, kui palju see õnnestub (ja kindlasti kodul ka väga suur roll siin), on meil kõigil kindlasti oma arvamus. Õnneks on see ajas ka veidi muutunud, sh ka rahatarkuse õpetamise osas.
Olin sel õppeaastal õpetajate rahatarkuse mentorprogrammis mentoriks ja suurepärane oli näha, kuidas iga valdkonna õpetajad tundsid rahatarkuse vastu huvi ning olid valmis ka oma tundides saadud teadmisi rakendama.
See on siiski alles algus, sest paljud õpetajad tahtsid kõigepealt ise teadmisi ja kogemusi saada, enne kui asuda neid edasi andma. Mis on ka mõistlik. Lisaks jõuab see programm ainult väikese osani õpetajatest.
Aga abiks ikka! Igal aastal peaks selle programmi kaudu rahatarkust järjest rohkemate õpetajateni jõudma. Nagu ikka on oluline järjekindlus.
Pole kahtlustki, et rahatarkus võiks olla üks oskus, mille koolist kaasa saab. Ja see ei tähenda lihtsalt arvutamisoskust.
Kui rahatark mina olin?
Ma ei mäleta, mida me koolis rahatarkuse kohta võisime õppida, aga praktikas rakendamise oskust mul kindlasti ei olnud. Mitte, et ma ise oleks nii arvanud.
Peamine oli peale keskkooli ruttu ülikooli minna ja valida eriala, mis võiks meeldida, aga kindlasti peaks korraliku palga tagama. Kohe, kui palk võimaldas, siis võtta kodulaen ja osta korter. Järelmaksud ja väikelaenud olid ka täiesti iseenesest mõistetavad ning ei tulnud pähegi kaaluda, kas neid vaja ka ja äkki saaks kuidagi teisiti?
Suhtumine oli mul, et elu peab nautima. Elame ainult üks kord ja säästmise sõna oli minu jaoks väga negatiivne, sest tähendas ju ilmselgelt koonerdamist.
Imelikul kombel II pensionisamba tegin vabatahtlikult esimesel võimalusel, sest selles olin kindel, et oma pensioni eest tuleb ise hoolitseda.
Mis rahatarkust ma koolilõpetajast endale täna jagaks?
1. Elu nautimine ja rahatarkus ei välista üksteist
Vastupidi, mida rahatargem oled (käitumises, mitte lihtsalt teadmistes), seda paremad võimalused elu nautimiseks oskad endale luua.
2. Kõige olulisem on leida tasakaal
See ei ole ainult sõnakõlks, et “kõik on mõtlemises kinni”. Mina olin veendunud, et säästmine on koonerdamine ehk enda piiramine ja elu ei saagi siis nautida. Jäin sellesse mõtesse kinni ja seetõttu elasingi nii, et ei kogunud sentigi.
Rahatarkus ei pea tähendama koonerdamist, vaid tasakaalu otsimist ja leidmist, kus käitud rahaga mõistlikult unustamata ka elu nautimast.
3. Leia endale sobiv variant
Pole olemas ühte õiget viisi. Ühte eduvalemit.
Nii nagu me ise oleme väga erinevad, on erinevad meie soovid ja võimalused. Mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele.
Investor ei tähenda rikast inimest, kes liigutab miljoneid. Investor on inimene, kes soovib oma raha kasvatada ja sellega rahatargalt ümber käia. Ei pea ootama, et saaks enne rikkaks.
Oluliselt lihtsam on varakult alustada väikeste summadega, sest hiljem pead samaväärse tulemuse saamiseks suuremate summadega opereerima. Siiski, pole ka siis vaja miljoneid ning kunagi pole liiga hilja.
Kuigi see veidi kordab eelmist punkti, siis toon selle veel eraldi välja. Sest see on nii oluline! Ja kordamine on tarkuse ema.
6. Eksimine on lubatud, inimlik ja ka vajalik
Kui me kunagi ei eksiks, siis kuidas saaksime me õppida?
7. Parim õpetaja on praktika
Armastan raamatuid ja koolitusi, kuid ainult nendest ei piisa. Kogu teadmisi, kuid asu neid ka koheselt rakendama. Teadmised ja praktika käsikäes on see võluvalem, mida kiputakse otsima ja ootama jääma.
Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.
Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!
See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.
See ongi passiivne sissetulek.
Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.
Dividendid annavad kiire eduelamuse
Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.
See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.
Aktsia ostuhind ei ole nii oluline
Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.
Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.
Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.
Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?
Lumepall hakkab kasvama
Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.
Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.
Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.
Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?
Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.
Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?
Mis on muutunud?
Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.
Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.
Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.
Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.
Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.
Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.
Ja siis käis klikk ära.
Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.
Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?
Tark ei torma.
Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.
Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.
P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.
Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.
Eile avastasin, et on mõned olulised asjad, mida ma nüüd teeksin lisaks. Tänu 5-aastasele kogemusele ning sellele, et jagan oma teadmisi ja kogemust ka teistele.
3 asja, mida teeksin alustades lisaks
1. Ümbritseksin end inimestega, kes tegelevad investeerimisega
Kas oled kuulnud ütlust, et sa oled viie oma kõige lähedasema inimese keskmine?
See tundub veidi veider, aga naiivne oleks arvata, et meid ümbritsevad inimesed meid ei mõjuta.
Loomulikult võib eeskujusid leida endast kaugemalt. Ka fiktiivsete tegelaste seast või maailma teisest otsast. Eriti tänapäeval sotsiaalmeedia ajastul.
Aga selle punkti all ma ei pea silmas otseselt eeskujude leidmist, vaid eelkõige, et sul oleksid inimesed, kellega rahaasju arutada.
Ja väga paljudel meist ei ole.
Ülekaalukalt kõige levinum ootus Mikroinvestori väljakutsetes ja Naisinvestorite Klubi õpigruppides osalejatel on leida inimesed, kellega raha teemadel arutleda. Seetõttu lõin kõigile väljakutse läbijatele Facebookis eraldi Mikroinvestori rahaasjade grupi, et saaks raha teemadel suhelda ka peale väljakutse lõppu.
Mina väga pikalt ei taibanud, kui palju see aitab, innustab ja motiveerib.
Olin rahul omaette info kogumise, lugemise, teiste kogemuste kohta lugemise ja tegutsemisega. Koolitustel käies mind pigem häiris, et sunniti teistega rääkima. Mulle tundus see nii ameerikalik ja sunniviisiline.
Ilmselt ma ei olnud siis veel valmis. Ma ei taibanud, miks peaks mind teiste inimeste rahaasjad huvitama ja ma enda omi teistega jagama.
Aga asja mõte ei ole mitte selles, et peab üksteise rahakotti vaatama. Vaid see, et sa saad tekkinud mõtteid ja küsimusi arutada inimestega, kes on samuti rahatarkuse teekonnal. Kellel on nii sarnaseid, kui ka erinevaid küsimusi ja kogemusi.
Arutledes saavad küsimused vastused ja enda mõtted selgemaks. Tekivad ka täiesti uued ja vahel ootamatud mõtted. Ega ilmaasjata ei öelda, et koos on lihtsam.
Koos tegutsemisel on uskumatu jõud!
2. Otsiksin sobiva koolituse, mis hõlmaks kõige olulisemad teemad just alustajale
Mina kuulasin mitmeid vebinare ja osalesin mõnel koolitusel, mis kõik olid kasulikud ja sain head infot. Aga need olid killuke siit ja killuke sealt. Pidin ise tervikpildi kokku panema.
Näen ka kõrvalt, kuidas infot on nii palju, et selles orienteerumine on keeruline. Kaob ära fookus. Üritad võimalikult palju olulist infot haarata. Samal ajal kartes, et midagi olulist jääb märkamata.
Sellepärast tekkis mul mõte koguda kõige olulisem info kokku Alustava investori mentorprogrammi. Keskenduda kõige olulisemale ning alustada algusest. Kas sa oled mõelnud, mis on sinu miks?
Alustav investor ei ole ainult alles alustaja, vaid see tähendab tihti, et sul on juba midagi tehtud, aga sa ei tea, mida edasi? Kuidas tehtud sammudest tervikpilt kokku saada?
Sa oled palju infot kogunud, aga see ei ole olnud süsteemne ja seetõttu võib selles ootamatuid lünki olla. Suur infohulk on võtnud silme ees kirjuks.
Alustava investori mentorprogramm on justkui kiirendi. Selle asemel, et suures infohulgas ekselda, saad sa süsteemse info ning teeme läbi mitmed praktilised harjutused. Koolituse lõpuks on sul valminud sinu enda strateegia ja tegevusplaan.
Lisaks saad valida 1 või 2 mentorkohtumist minuga. Mis see on ja milleks?
3. Kui olin juba veidi tegutsenud, oleksin otsinud endale mentori.
Mentorluse puhul on huvitav, et osad jõuavad selleni liiga vara ja enamus mitte kunagi.
Liiga vara tähendab, et sa oled alles info kogumise faasis. Keegi ei saa sulle öelda, et tee seda, investeeri sinna ja sinna x eurot. Tihti aga just selliseid täpseid juhiseid oodatakse.
Selleks, et sa ise saaksid need otsused teha, pead sa esialgu infot koguma. Info kogumine on esimene samm investeerimisega alustamisel. Aga soovitan samal ajal ka vaikselt toimetama hakata. Õnneks saab alustada väikeste summadega.
Millal on õige aeg mentorluseks?
Õige hetk on siis, kui sa tunned, et oled mingisse küsimusse või punkti kinni jäänud. Et sul on vaja ebi edasi liikumiseks.
Mõtle läbi miks sa soovid mentorlust ja mida soovid mentoriga arutada?
Minuga mentorkohtumisel vaatame üle sinu rahaasjad ja arutame, mida oled teinud ja kuidas edasi. Mentorprogrammis toetab see koolitustel saadud infot ja tehtud praktilisi harjutusi. Pilt muutub oluliselt selgemaks, kui õpitu praktikasse rakendada ning sinu vaatevinklist läbi arutada.
Järgnev lugu on pandud kirja ühe “möku” investeerija kogemustest lähtuvalt – olles veel oma investeerimisteekonna esimestel meetritel.
Jätkates sealt, kus ma esimeses osas pooleli jäin, siis väljakutse ost sai tehtud ja nüüd polnud enam midagi teha, kui leida endale tööle asendaja, sest esimene kohtumine oli planeeritud õhtuseks ajaks, kuid olin siis tööl.
Selgitus: olen 4 talve järjest teeninud ühes suusamajas lisaraha. Kes siis ei soovi saada 10 eurot tunnis ja suuski välja laenutada.. teenisin ikka põhitöö kõrvalt kuradi hästi! Aga eks kõik tuleb alati millegi arvelt – see tähendab, et 4 aastat järjest ei ole mul olnud võimalust nautida nädalavahetusi, sest olin suusamajas tööl IGA JUMALA PÄEV!
Okei-okei, 4 aasta jooksul oli vast kokku 7 päeva, kus olin haige. Lisaks võite ette kujutada, palju töötunde tuli ühes kuus kokku selle lisatöö ja põhitöö peale – ca 200-300. Aga ma veel noor, jaksan, kuigi kõigel on ühel hetkel ka piir. Aga vahest oli küll selline tunne:
Rahaasjade väljakutse alustab
Olin esimese kohtumise eel ikka väga närvis ja üldse ei suutnud ette kujutada, kuidas kõik välja nägema hakkab ja millised on mu väljakutse kaaslased, kuid nagu ALATI! (ma ikka ei õpi) põen ma üle ja polnud see kohtumine üldse nii hull, kui ma endale ette olin kujutanud. Ja mul polnud ka grammigi piinlik tunnistada teistele, et vabandust, aga ma ei tea mitte kui midagi investeerimisest ja ärge palun rääkige veel topeltpõhjadest..
Aga kui lühidalt kokku võtta esimene kohtumine, siis igaüks sai ennast tutvustada ja öelda välja (just, öelda välja!!) ja hiljem ka kirjutada välja oma eesmärgid. Nii põnev oli veel see, et kokku said väga erinevad inimesed – kes soovis osta aktsiaid, kes tahtis uurida võlakirjade kohta, kes tahtis edasi minna sellega, kus ta kunagi pooleli jäi..
Ja siis tulin mina.. ee, tahaks, lihtsalt, midagi, aru, saada! 😀 Seega esimese kohtumise lõpuks tundusid indeksfondid ja III sammas midagi, mis ühele mökule eriti hästi sobiks.. kannad raha kasvukontole ja lihtsalt vaatad (või ei vaata), mis toimuma hakkab. Ja palju õnne, oled nüüd investeerija!
Lisaks III samba tulumaksutagastus – Marinil on ka MEGA!!! hea ja lihtne postitus sellest kirjutatud, ma ei hakka siinkohal üldse trükimusta kulutamagi, et kuidagi äpardlikult seda seletada. Thank me later!
Kui 1. kohtumine oli läbi, siis mul oli ikka VÄGA kõva tuhin sees, sest see, kui “lihtsaks” (kasvukonto ja III sammas eelkõige) inevsteerimine räägiti, oli arulage. Seega järgmise päeva õhtul kirjutasin Marinile ja ütlesin, et tavai, teen lihtsalt need asjad ära ja palun aita, kui ma ei oska – kaua ma jahun, et tahaks hakata investeerima ja tahaks hakata..
Seega long story short:
Vot siis värki – suutsin teha tunniga rohkem, kui ma arvasin, et teen terve väljakutse jooksul!
Peale seda oli küll tunne, et mida pekki ma nüüd peale hakkan, kui kõik tundub justkui tehtud? Õnneks see maailm on lihtsalt nii suur – ma ju veel ei tea, mis see topeltpõhigi tähendab 😀
Usun, et nüüd olete küll silmad villi lugenud ja siinkohal võikski teha jälle väikese reklaamipausi. Blogi kolmandas osas tõmban väljakutsega otsad kokku ja siis juba räägin Marini alustava investori mentorprogrammist, milles mul on ka SUURIM au osaleda – no kurat, ainult küsi, veidi hädalda, et keegi ei aita investeerimisega ja küll jumal lõpuks ikka annab – ju tal hakkas juba hale minust..
Aga suuuuuuuuur aitäh, et mu 2. osa lugesid 🙂 See mõte, et keegi peale minu veel seda blogi loeb, teeb südame seest soojaks.
Kirjutasin eelmisel korral, et esialgu saime väga kalli akende pakkumise, siis muutsime oma soove ja saime parema. Seal oli konks, et maksame 50% ettemaksu ära ja tarne augustis, aga enne tarnet võib selguda, et hind hoopis vahepeal tõusnud!
No sellist varianti küll ei tahtnud. Kuidas nii saab? Mis puhvri ma igaks juhuks pean hoidma valmis, et kiirelt reageerida?
Samuti kehtis hinnapakkumine ainult nädala, sest hinnad nii kiirelt muutuvad.
Õnneks taipasin, et aktsiaid müües saab küll kohe uute aktsiate ostmiseks müügist saadud raha kasutada, kuid investeerimiskontolt raha välja kandmiseks peab 2 pangapäeva ootama.
Müüsin siis ruttu maha, sest hinnapakkumise nädal ju jooksis. Selle nädala jooksul, aga õnnestus saada teiselt pakkujale soodsam pakkumine. Lisaks ei olnud seal hinnatõusu võimalust sees, vaid kui nädalaga hinna kokku lepime, siis selline hind tuleb.
Ehk et ma olin valmis maksma 100%, aga lõpuks pidi maksma ikka 50%.
Minu esimene väljamakse investeerimiskontolt. Nuuks.
Õnneks väiksem, kui kartsin ja otsustasin ülejäänud raha investeerida. Kuigi juunis läheb ju teist poolt vaja ja sinna polegi nii palju aega, kui alguses tundus.
Miks otsustasin selle raha investeerida?
Tahan saada dividende ja mõtlesin plaani valmis, kuidas juunis akende teise osa maksan. Ma ei puutu neid aktsiad, mida nüüd ostsin, vaid olen vajadusel valmis ühtesid teisi aktsiaid müüma.
Hetkel jätan enda teada, mis aktsiad, sest loodan, et äkki ei pea müüma:) Ja veel toores idee, aga valik on selle järgi, et dividenditootlus pole väga suur, aga hind on ilusti aastatega kasvanud ja saaksime kasumiga müüdud. Üsna kindlasti ka juunis.
Muidugi, peab olema valmis ootamatusteks. Ma ei tea, mis hind on juunis, kui mina müüma hakkan. See on ka põhjus, miks pole plaan praegu ostetud aktsiaid juunis müüa.
Kavatsen ka jooksvalt silma peal hoida, ei jäta müüki viimasele hetkele. Ootan ainult dividendide laekumise kindlasti ära ja siis vaatan, mis edasi. Asjad muutuvad viimasel ajal nii kiiresti, et kes teab, mis sel ajal mõtted, plaanid ja võimalused.
Mis aktsiaid ostsin?
Sadamat ja Enefiti. Plaan, mida tahaks osta, on mul tavaliselt olemas ja ilusti investeerimispäevikus kirjas. Siis ei pea ostumõtte tekkimisel alles hakkama uurima ja mõtlema, et mida võiks osta.
Lõpliku otsuse teen loomulikult sel hetkel ja ka näiteks jaotuse. Ostsin 1/3 summast sadamat ja 2/3 Enefiti. Sel korral isegi ei arvutanud dividendi tootlust, sest tean see sadamal parem. Vaid lähtusin sellest, mis proportsioonid ma tahan, et neid aktsiaid portfellis oleks. Enam-vähem.
See on hea näide, miks võiks olla mingid põhimõtted paigas, millest lähtuda. Ja ostunimekiri, mida sooviks osta. Hea, kui ka põhjused, miks mingit konkreetset aktsiat. Siis on eeltöö tehtud. Pead ainult selles hetkes üle vaatama, kas midagi muutunud.
Kirja tasub panna näiteks investeerimispäevikusse, siis on mõtted ja tegevused ühes kohas kirjas ja leiad kiirelt vajaliku info üles.
Et tagada parim kasutajakogemus kodulehel, kasutame küpsiseid. Kui sa nõustud küpsistega, töötleme selliseid andmeid nagu kodulehel liikumine või unikaalne ID sellel kodulehel. Küpsistega mitte nõustumine võib mõjutada mõningaid kodulehe funktsioone.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.