Investeerimisblogi - Page 3 of 6

Pilk tagasivaate peeglisse: minu portfell 4 aastat tagasi

Nägin hiljuti juhuslikult oma portfelli väljavõtet (teen aeg-ajalt kuvatõmmiseid telefoniga). 11.septembrist 2018.a. Nii põnev oli tagasi vaadata. Meile meeldib mõelda, et suudame õppida teiste vigadest ja vahest see vast õnnestub ka.

Kuid veelgi olulisem on enda teekonnale ja otsustele tagasi vaadata.

Aeg-ajalt tasub tagasi vaadata ja tehtut analüüsida
https://www.istockphoto.com/photo/car-mirror-and-road-gm1292431253-387233910

Hiljutised langused Balti börsil

Viimasel ajal turud muudkui tõusid ja võis jääda mulje, et turud ainult tõusevadki. Ainus erand korraks märtsis 2020 seoses koroonaga. Unustame mineviku päris kiiresti (väga eredad hetked on erandiks) ning seetõttu on hea mõte aeg-ajalt tagasi vaadata.

Tegelikkuses käivad siiski turud üles-alla ja tihedamini, kui võib tunduda.
Minul oli alguses pidevalt portfell punases. See harjutas mind nägema punaseid numbreid ja usun, et tänu sellele ma ei ehmatanud väga, kui märtsis 2020 korraga kõik oli punases.

börs paanika emotsioonid — Kui börs on punases tuleb oma emtsioone märgata ning jääda rahulikuks. Kuigi võib tunduda, et käes on maailma lõpp.
https://www.istockphoto.com/photo/world-cyber-security-red-abstract-technology-concept-gm928779490-254724315

Vastupidi, mul oli nii kahju, et mul polnud rohkem vaba raha, et aktsiaid juurde osta. Muidugi, keegi ju ei teadnud, kaua langus kestab, millal on põhi või millal taas tõusma hakkavad. Samas oli selles mõttes tavapärasest lihtsam, et hindade languseks oli ilmselge põhjus ja selge oli, et mingi hetk hakkavad hinnad taas tõusma. Keegi ainult ei teadnud, millal. Pikaajalisel investoril samas ei tohiks kiiret olla.

Minu portfell 11.septembril 2018

investeerimine minu portfell — Minu portfell seisuga 11.9.18

Kasvukonto

Alustasin investeerimist aprillis 2017 kasvukontoga, kuhu kandsin 25€ kuus. 1 aasta ja 5 kuud hiljem oli minu kasvukonto väärtus 697,08€, fonde oli koguni 10 (!!!! ilmselgelt liiga palju) ning alles olid veel USA fondid, mida varsti enam osta ei saanud. Ainsana oli plussis SXR8 – koguni 8,54%. Siiani on mul neist fondidest alles ainult EXSA.

III sammas

Kolmas sammas oli mul LHV Indeksis (nüüd Tulevas), mis oli 0,6% plussis ja sinna oli kogunenud 276,66€. Tegin III samba oktoobris 2017 ning alustasin 25 euroga kuus.

II sammas oli mul Tulevas ja 4,38% plussis, kuid seda ma oma portfelli hulka ei arvestanud, sest siis ei saanud seda veel soovi korral igal ajal kätte.

minu investeeringud — Igaüks saab endale sobiva portfelli valida ja otsustada, mis sinna kuulub

Balti börsi aktsiad

Esimese ostu Balti börsil tegin 29.12.2017 ning 11.9.2018.a oli minu aktsiate väärtus 2880,88€. Olin -4,87% ehk kahjum -147,58€. Portfellis oli 12 erinevat aktsiat, neist 2 kogemata tavakontole ostetud.

Ainsana oli plussis Tallinna sadam. Seda tänu IPO-l osalemisele (minu esimene IPO). Märkisin aktsiaid 1,7€ eest ning turuhind oli kerkinud 20,26% ehk 2,0445 euroni.

Minu esimene aktsiaost – Tallinna Vesi – oli nullis 10,1€/tk (huvitav kokkusattumus, et minu Tallinna Vee ja Kaubamaja esimesed ostud olid mõlemad hinnaga 10,1€). Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud juurde ostma, sest pikalt oli Tallinna Vee aktsiahind liiga kõrgel ja ma ei saanud seda juurde osta. (vt kuidas me tihti ostuhinda kinni jääme siit blogipostitusest)

Suurimas miinuses oli üllatuslikult Harju Elekter, mille ostuhind oli mul 6,24€ ja turuhind 5,02€. Eriti huvitav on see selles valguses, kuidas eelmisel aastal korraga Harju Elektri hind Skeletoni pärast lendas.

kui ei oska valida — Kui ei oska valida ja sellepärast on portfellis liiga palju aktsiaid ja fonde:)

Siiani on mul alles neist 12 aktsiast ainult 3 aktsiat – Eften, minu lemmik Kaubamaja ja Tallink. Viimase puhul mitte need samad aktsiad, sest need ma olin kogemata valele kontole ostnud ja seetõttu müüsin enne aasta lõppu maha ja deklareerisin tavakonto süsteemis.

Mind üllatab, et ainult 3 aktsiat neist on alles, sest mul on ju algusest peale olnud osta ja hoia strateegia. Samas on see hea näide, kuidas strateegia ei ole midagi kivisse raiutut, vaid ka selle osas saab olla paindlik. Ja tulebki see aeg-ajalt üle vaadata.

Müügi põhjused võib laias laastus jagada kaheks: pettusin aktsias või otsustasin kasumi välja võtta, kui eelmisel aastal korraga osad aktsiad lendu tõusid. Minu arvates põhjendamatult. Mulle selline eufooria ei meeldi, mõtlesin, et see ei saa kaua kesta ning olen oma otsustega rahul. Kuigi mitmel korral jäi osa kasumist ka lauale. Kuid olen leppinud, et turgu ajastada ma ei oska. Kust mina tean, kaua see põhjendamatu lend kestab?

põnev tagasivaade investeerimine — Põnev on tagasi vaadata

Mida ma nüüd sellest portfellist arvan?

- Olin uskumatult tubli ja usin investeerimisel olnud. Arvestades seda, et varem elasin palgapäevast palgapäevani ning esimene 25€ oli täiesti suvaline summa, mille kasvukontole kandsin. Üllatavalt kiiresti suutsin portfelli kasvatada.
- Olin liiga agar olnud ja ilmselgelt ei suutnud korralikult valida, sest nii pisikese portfelli kohta oli mul liiga palju aktsiaid ja ka kasvukonto fonde. Nüüdseks olen aktsiate osas oluliselt tublim, aga kasvukontol kummitab mind endiselt sama probleem, et nii palju põnevaid fonde on ja ei suuda kuidagi vähestega leppida.
- Kõige olulisem on alustada! Väikesed summad kasvavad ka ajas ning neid saab ju alati (võimalusel) kasvatada. Kasuta alguse ind ära ja mis kõige olulisem: ALUSTA!

Kui sa ei tea, kust alustada, siis soovitan sul liituda Mikroinvestori meililistiga, sest liitudes saad lühikese kokkuvõtva alustaja abimaterjali ning ka edaspidi saadan sulle kasulikke materjale. Saad ka ise selles osas kaasa rääkida, mis infot saada soovid.

Liitu listiga ja ongi esimene samm rahatarkuse teekonnal tehtud!

Miks on oluline kasutada Balti börsil limiithinda?

Balti börsil on hea lihtne ja soodne alustada, kuid tasub meeles pidada, et tasuks alati määrata nii ostmisel kui ka müümisel limiithind. Et ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.

Balti börsil ostes-müües ei ole LHV-l ja Swedbankil enam teenustasusid (SEB-il 1€), võid osta kasvõi 1 aktsia kaupa. Lisaks on koduturul see eelis, et vähemalt osaliselt on mõni ettevõte ikka tuttav ka ilma uurimata.

Kes meist ei teaks Kaubamaja?

kaubamaja limiithind balt börs — Koduturu eeliseks on tuttavad ettevõtted Pilt: https://www.visitestonia.com/fi/tarton-kaubamaja

Esimese ostu tegemine

Esimese ostu tegemine võib tunduda keeruline ja hirmutav. Nagu ikka esimesed sammud.

Sain hiljuti tagasisidet, et just orderi sisestamine tundub väga keeruline. Tegelikkuses ei ole orderit sisestades võimalik väga palju eksida. Siiski tahan eraldi rõhutada, et Balti börsil tuleks orderit sisestades alati kasutada limiithinda. Erinevalt näiteks USA turust.

nipp limiithind — Parim õpetaja on praktika, siiski tasub õppida ka teiste vigadest 🙂

Mis on limiithind?

Limiithind tähendab sinu poolt määratud hinda, millest kallimalt sa ei ole nõus ostma või odavamalt müüma.

Vahest võib juhtuda, et saad aktsia hoopis enda määratud limiithinnast odavamalt või ei õnnestu hoopis tehingut teha, sest keegi pole valmis sulle sobiva hinnaga müüma. Viimasel juhul võid hinda korrigeerida.

limiithind balti börs — Ära unusta Balti börsil ostes-müües limiithinda määrata

Kuid miks seda limiithinda üldse määrata?

Alustades mina ei kasutanud limiithinda, sest ma ei teadnud, et seda tuleks Balti börsil teha. Mõtlesin, et mulle sobib ka turuhinnal ostmine, sest olin teadlik, et turgu ajastada nagunii ei õnnestu.

Alguses läkski kõik hästi, aga siis sain mõned üllatused.

Balti börs on lihtsalt nii väike, et aktiivseid ordereid võib olla igasuguste erinevate hindadega ja väiksuse tõttu just need täidetud saada. Turuhinna puhul oleks tegemist justkui loteriiga, mis hinnaga lõpuks aktsia saad.

limiithind textmagic — Hea näide limiithinna olulisuse kohta oli hiljutine TextMagicu IPO Pilt: https://www.facebook.com/TextMagic/

Parim näide: TextMagic

Hiljutise IPOdroomi (st on toimunud palju IPOsid ehk tulnud palju uusi ettevõtteid börsile) valguses on heaks näiteks TextMagic.

Paljud olid jätnud limiithinna määramata ning seetõttu õnnestus osadel müüjatel saada peale IPOt kiirelt väga suur kasum. Õnnetud ostjad väga õnnelikud ilmselt ei olnud.

See võib alguses päris ära ehmatada. Said küll soovitud aktsiad, aga kohe hakkas hind oluliselt allapoole tulema.

Võis jääda väga kehv tunne, kuid tegelikult ei tasu nukrutseda. Õppetunnid tulevad ikka tegutsedes. Isegi siis, kui oled kuulnud, et peaks limiithinna panema, võib see kas ununeda või lihtsalt tunduda, et milleks?

Limiithind tasub aga kindlasti alati Balti börsil tehinguid tehes määrata.

Edukaid tehinguid!

Kui soovid saada lühikesi abimaterjale, mis aitavad investeerimisega alustamisel, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.

Kasulik mikroinvestori meililist — Kuidas on Mikroinvestori meililist sulle kasulik?

Alusta investeerimisega kohe: kolmanda samba näitel

Üks olulisemaid rahatarkuse põhimõtteid on: alusta investeerimisega kohe! Aga miks see on nii oluline? Vaatame seda kolmanda samba näitel.

Mis on kolmas sammas?

Kolmas sammas on vabatahtlik pensionisammas, mille eesmärgiks on koguda raha pensionipõlveks. Pensionisammaste mõte on, et inimene kogub lisaks riiklikule lubadusele ehk I sambale ka II ja III sambasse. Ilma II ja III sambata langeks sissetulek peale töötamise lõppemist väga oluliselt. Vabatahtlikud sambad peaks seda vahet siluma.

Erinevalt II sambast on III sambast raha alati saanud välja võtta ka enne pensioniiga (makstes tulumaksu) ning riik ei pane III sambasse raha lisaks. Küll, aga soodustab riik III sambasse kogumist. Kuidas?

kaval mikroinvestor kasuta soodustused ära — Kavalus ja nutikus: soodsate võimaluste kasutamine

Miks on kolmas sammas üks parimaid raha kasvatamise võimalusi?

Üks levinumaid soovitusi investeerimisega alustamisel on soovitus alustada III sambast. Miks see on parim koht, kust alustada?

Vastus on lihtne: riik soodustab III sambasse kogumist makstes tulumaksu osa kogujale igal aastal tagasi.

See tähendab, et kui sa saad tulumaksuga maksustatud tulu (ja piisavalt, st ei saa miinimumi või selle lähedast tasu), siis makstes III sambasse kuni 15% oma brutotulust (max 6000 eurot aastas), saad sa makstud summalt 20% tagasi.

mikroinvestor investeerimine järjepidevus — Kõige lihtsam ja mõistlikum on igakuiselt püsimaksega III sambasse raha kanda

Näide

Saad palka 1000 eurot kuus ehk 12000 eurot aastas. Saad igal aastal III sambasse panna 1800 eurot (ehk 150 eurot kuus) ning tuludeklaratsiooniga tagasi 360 eurot. (Kasutasin Tuleva kalkulaatorit)

Väljend saad panna on veidi eksitav selles osas, et ei ole keelatud rohkem raha III sambasse panna. Lihtsalt seda summat ületavalt osalt ei saa tulumaksu tagasi.

See on oluline sellest aspektist, et esiteks sa ei saa sellelt osalt nautida liitintressi mõju (kui paned saadud tulumaksutagastuse investeeringusse tagasi, kasvavad sinu investeeringud oluliselt kiiremini) ja teiseks, kui hakkad pensionit välja võtma, siis riik kohtleb ühtmoodi nii seda osa, millelt sa saad tulumaksu tagasi, kui ka seda osa, kust sa tulumaksu tagasi ei saa.

Meie näite puhul sisse pandud 150 eurolt kuus saad järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tulumaksu ehk 30 eurot (kuu kohta) tagasi. Kui lisad veel näiteks 50 eurot kuus, siis sellelt osalt sa tulumaksu tagasi ei saa. Kui raha välja võttad, siis maksad kogu summalt tulumaksu, ükskõik, kas oled saanud tulumaksu tagasi või mitte.

väikestest summadest järjekindlalt tegutsedes saavad suured — Väikeste summadega järjekindlalt tegusedes ja III samba maksusoodustust ära kasutades, raha kasvab

Kui palju võidan, kui alustan kohe?

Tulles tagasi selle juurde, miks peaks kohe alustama, võrdleme selle sama 1000 eurose brutopalga näitel, kuidas alustamise aeg meie III sammast mõjutab.

Kõigepealt mõjutab investeerimisega alustamine alati seda, kui palju meil on aega investeerida. Kui ma alustan täna, on mu investeeringutel rohkem aega kasvada võrreldes sellega, kui alustan aasta pärast. Vt selle kohta minu blogipostitust liitintressi kohta.

III samba puhul, aga tuleb taas mängu tulumaksutagastus. Kui ma kannan veel sel aastal (enne 29.detsembrit, aga igaks juhuks tasuks 28ndal detsembril ära teha, sest raha liikumine sõltub ka pangast) 150 eurot III sambasse, siis saan ma juba veebruaris, kui mul tuludeklaratsioon esitatud 30 eurot tagasi.

Kui ma aga alustan jaanuaris, siis läheb see 150 eurot 2022.a arvestusse ja saan raha tagasi alles veebruaris 2023.a. Lisaks käib arvestus kalendriaasta lõikes ehk praegu kohe tehtud sissemakse läheb selle aasta arvestusse ja maksimum, mida saan III sambasse kanda, algab jaanuarist taas nullist. Selles mõttes oleks veel sel aastal kantud 150 eurot järgmise aasta arvestusest eraldi ja justkui lisaks.

Mikroinvestor hea ettevalmistus on vähemalt pool võitu — Kui kodutöö on tehtud, saabub edu kergemini
Foto: Unsplash Brett Jordan

Kui alustan alles aasta pärast?

Nagu enne arvutasime, siis kui panna igakuiselt maksimum ehk 150 eurot III sambasse, siis saab aasta pärast tulumaksu tagasi 360 eurot. Seda ma ei saa järgmisel aastal topeltpanustades tasa teha (sama sissetuleku juures).

Kui ma lükkan III samba sissemakseid 2 aasta võrra edasi, pean investeerima juba kolmekordse summa jne.

Aga, kui ma ei saa igakuiselt nii suurt summat panna ja panen nt 50 eurot kuus? Siis saan tagasi 120 eurot. Ja kuna maksimumist jääb puudu, siis saaksin järgmisel aastal sellevõrra rohkem panustades samas suuruses tulumaksu tagasi.

Samas, kui suur on tõenäosus, et sel aastal ma ei saa III sambasse panustada, aga järgmisel saan topelt? Võib muidugi ka selliseid variante olla, lihtsalt tuleb kõik läbi kaaluda.

Mikroinvestor ei pea kõiki raamatuid kohe läbi lugema, vaid alusta — Vahest nii lihtne ongi! Ei pea kohe kõiki raamatuid läbi lugema, vaid alusta!

Kokkuvõtteks

Tasub ära kasutada kõik soodustused investeerimisel. Nii kasulikku varianti, kui riigi poolt tagasi makstav 20% tulumaksu, teist hetkel ei ole.

Alati on erandeid, kuid üldreegel on lihtne: investeerimist alusta III sambast.

Veelgi olulisem: alusta investeerimisega kohe!

Kas teadsid, et liitudes Mikroinvestori meililistiga saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kus on kirjas kõige olulisem info alustajale?

Fun portfolio – mis ja miks?

Kuulsin esimest korda sellist mõistet nagu fun portfolio ühel Geneva Ülikooli Coursera kursusel. Minu jaoks on see nii mõnus väljend, et ma isegi ei proovi seda eesti keelde tõlkida. Olen kuulnud mõnda tuntud Eesti investorit sellest rääkimas, aga nad pole seda terminit kasutanud, vaid rääkinud sisust. Millega on tegu?

Mis on fun portfolio?

Tihti räägitakse investeerimise puhul, et investeerida tuleks raha, mida võid kaotada. See võib ekslikult jätta mulje justkui sul oleks ükskõik, kui raha kaotad ja nagu ei peakski väga hoolima, mis investeeritud rahast saab. Tegelikult nii muidugi ei ole.

See tähendab hoopis see seda, et ära investeeri raha, mida sul lähiajal vaja läheb. Ja ka seda, et ära ennast päris nälga jäta toiduraha ära investeerides:). Investeerimine on pikaajaline tegevus ning loomulikult on eesmärgiks raha kasvatamine.

Fun portfolio on väike osa portfellist, mille osas jätad endale vabad käed ehk see on for fun. Sa ei pea järgima oma strateegiat, vaid lihtsalt tahad katsetada või meeldib mõni aktsia või hoopis krüpto. See on väike osa portfellist, sest see ilmselgelt riskantsem. Sa teadlikult ei ole ratsionaalne, vaid lähtud oma emotsioonidest ehk valid midagi, mis sulle lihtsalt meeldib.

Minu fun portfolio

Peale seda loengut mõtlesin, et tahan ka endale fun portfoliot ja mõtlesin sellest, kui eraldiseisvast osast, mille jaoks pean eraldi raha kõrvale panema. See aga kahjuks ei toiminud. Tegin küll endale uue pangakonto, millele panin nimeks “Fun portfolio” ja kandsin igal palgapäeval ka sinna väikese summa… aga iga kord võtsin mingi aja pärast selle mõneks muuks investeeringuks:)

fun portfolio coins — Panin kõrvale väikesed summad, mis märkamatult ikkagi teistesse investeeringutesse kippusid kaduma

Kusjuures summad olid nii pisikesed: 25 – 50€, et minu esialgne plaan osta nt USA aktsiaid, ei toiminud. Nii pisikese summaga annab piisavalt suur summa kokku koguda, et oleks mõistlik 9€ teenustasuks maksta.

Seetõttu loobusin ajutiselt sellest mõttest.

Läks natuke aega mööda ja avastasin, et mulle oli justkui iseenesest tekkinud fun portfolio. Kuidas?

Balti Börsil põnevad ajad

Kes Balti Börsil toimetab või vähemalt seda jälgib, on kindlasti tähele pannud, et seal on päris põnevaks läinud. Nii olid minu aktsiaportfelli tekkinud Bercman Technologies, Elmo Rent ja Saunum aktsiad.

Miks ma avastasin, et need aktsiad pole minu tavapärase aktsiaportfelli osa, vaid ongi minu fun portfolio? Sest need aktsiad ei vasta minu investeerimisstrateegiale, kus fookuses on dividendiaktsiad.

Tegemist on põnevate kasvuaktsiatega, mille puhul on tegemist minu jaoks suurema riskiga, kui muidu minu portfellis olevad aktsiad. Seetõttu olen nendesse investeerinud ka oluliselt väiksemad summad ning ei plaani neisse investeeritud summat vähemalt mitte oluliselt kasvatada.

Miks fun portfolio?

See on muutnud investeerimisotsuste tegemise oluliselt lihtsamaks. Ma ei pea mõtlema, kas ma soovin neid aktsiaid pikaajaliselt või kas need mulle ikka toovad piisavalt tulu. Minu arvates on tegemist põnevate ettevõtetega, kellel on huvitavad tooted ja teenused ning ma soovin jälgida nende käekäiku ja sellesse panustada. Aga väikeste summadega.

fun portfolios lihtsam otsustada — Fun protfolios on vabamad käed ning nii ka otsused kiiremad ja lihtsamad

Fun portfolios on mul ka lubatud oluliselt rohkem toimetada. Kui muidu on minu strateegiaks osta ja hoia, mis tähendab, et iga kord, kui tekib mõte, et võiks ikka müüa, pean seda hoolega kaaluma ja võtan müügiotsuse tegemiseks endale aega. Siis fun portfolio puhul toimetan oluliselt kiiremini.

Tuleb mõte, natukene lasen sellel settida (nt mõned tunnid) ja teen otsuse ära. Ja kahetsema ei jää. Kuigi näiteks hiljuti müüsin Bercmani aktsaid (mõni jäi õnneks alles) vahetult enne seda, kui tuli uudis, mis aktsia hinna rallima pani. Ma pole seda otsust kordagi kahetsenud, sest teenisin protsentuaalselt väga suure kasumi.

kirjuta investeerimispäevikusse põhjendus — Pane investeerimispäevikusse kirja, miks mingi otsuse teed

Ega ma tavalise portfelli puhul ka ei kahetse ühtegi otsust, sest ma ei näe kahetsemisel mõtet. Aga nende puhul olen ma poolt ja vastu argumendid läbi kaalunud ning enamasti ka enda jaoks investeerimispäevikusse kirja pannud. Et ma saaksin hiljem vaadata, kas minu mõtetel on ka pikema ajaliselt jumet või oli tegelikult põhjendamatu otsus ja ma lasin emotsioonidel end juhtida.

Nagu nimigi ütleb peab fun portfolio olema fun, fun, fun!

Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest — Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud — Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu — Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida — Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

- Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
- Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
- Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.

Investeerimispsühholoogia: Tagantjärele tarkus ja liigne enesekindlus

Jätkan teile Coursera kursustel investeerimispsühholoogia ja täpsemalt mõttevigade (bias) kohta saadud teadmiste jagamist. Täna vaatame kahte minu arvates omavahel seotud mõtteviga (bias):

- Hindsight bias ehk tagantjärele tarkus;
- Overconfidence bias ehk liigne enesekindlus.

Tagantjärele tarkus

Kes siis ei oleks kogenud tagantjärele tarkust? Tagantjärgi on nii lihtne mõelda, et muidugi nii pidigi minema. Seda ma kogu aeg arvasingi. Olin kindel, et nii läheb.

Oli ainult üks võimalik tulemus ja mina nägin seda ette. Kuigi tegelikult võis olla tegemist lihtsalt vedamisega. Ja me polnud otsustamise hetkel tulemuses üldse nii kindlad, kui tagantjärgi tundub.

Sellest tulenevalt on lihtne ülehinnata oma arvamuse ja hinnangu õigsust.
Kui ei lähe nii hästi, kui tahaks, siis tegeletakse enesepettuse ja mineviku muutmisega (sina pole süüdi, sa tegelikult ei arvanudki nii jne).

Näide elust enesest

Mulle endale meenub minu teine aktsiaost. Tallinna Veel oli käsil kohtuvaidlus tariifide üle ning kuna nad kaotasid (aga said veel edasi kaevata), siis aktsiahind langes. Mitmed investorid avaldasid arvamust, et hind langeb veelgi ja et 6-8€ pealt oleks hea ostukoht.

Mina millegipärast ei uskunud, et nii alla langeb (kuigi oleks muidugi võinud) ning kohe, kui hind hakkas üles minema (ei teadnud ju kas korraks või nüüd tõusebki), ostsin aktsiad ära.

Mäletan seda tunnet, et mul oli õigus! Kuigi kogenud investorid arvasid teisiti. Õnneks mõtlesin kohe, et ega ma tegelikult ju ei teadnud, mis hinnaga juhtub ja tegelikkuses oli tegemist lihtsalt vedamisega (võime nimetada seda algaja õnneks). Nii lihtne oleks olnud tagantjärgi tark olla, et ma ju teadsin.

Selle mõttevea tulemuseks võib olla põhjendamatu turvatunne ja liigne enesekindlus, mis viib liigse riski võtmiseni. Samuti ei ole nii võimalik vigadest õppida, sest edukad otsused tulenevad kõik sinu tarkusest ning vähem edukad ei olnud samuti sinu vead.

Liigne enesekindlus

Minu jaoks on liigne enesekindlus ja tagantjärele tarkus tihedalt seotud, sest kui sa põhjendamatult arvad, et tegid väga hea otsuse, kui tegelikult võis sul lihtsalt vedada, siis tähendab see liigset enesekindlust edasisi otsuseid tehes.

Huvitav fakt: 93% inimestest arvab, et nad on paremad, kui keskmine autojuht!
See näitab ilmekalt, kui lihtne on olla liiga enesekindel, sest see pole ju võimalik, et enamus on keskmisest paremad.

Liigne enesekindlus tähendab põhjendamatult kõrget arvamust oma intuitiivsete argumentide, otsuste ja kognitiivsete võimete osas. Lisaks ollakse liiga enesekindlad oma oskuses tulemusi ette näha (ennustusvõimes) ning olemasoleva info täpsuse ja piisavuse osas. Usutakse alusetult, et sul on rohkem infot ja see on parem, kui teistel.

Tagantjärgi olin täiesti kindel tulemuses

Liigne enesekindlus võib tähendada:

- Liigset enesekindlust oma ennustusvõimes (prediction overconfidence). Tean täpselt, kuidas minu ostetud aktsial läheb.
- Ollakse liiga kindel tulemuses (certainty overconfidence). Ainult see tulemus on võimalik. See on kindlasti järgmine suur edulugu (next big stock). Usk, et mul on ainuõige arvamus ja info. Seetõttu ei märka ühtegi negatiivset fakti. Kui ei lähe nii hästi, ollakse üllatunud ja pettunud.
- Liigse enesekindluse tulemusena alahinnatakse riski, kaubeldakse liiga palju ja tihti ning ei hajutata piisavalt.

Ma ei ole enda juures liigset enesekindlust märganud, aga ilmselt seda polegi väga lihtne märgata. Teiste juures see vahest torkab silma, aga samas on raske hinnata, kas tegemist on liigse enesekindlusega, sest tavaliselt me ei tea, mis infol kellegi teise arvamus põhineb.

pane kirja põhjused — Pane kirja põhjendused, miks sa mingi otsuse teed

Et neid vigu vältida:

- Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostsid või müüsid või otsustasid ostmata/müümata jätta.
- Ole teadlik, et sellist viga on lihtne teha ning märka ja tunnista endale, kui oled sellise mõttevea teinud.
- Vaata hoolega üle faktid.
- Aktsepteeri, et me keegi ei tee ainult edukaid otsuseid, õpi enda otsustest.

Mina õppisin eeltoodud näitest seda, et iga tehingu puhul pane kirja, miks sa nii otsustasid, et sa saaksid hiljem otsuseid analüüsida ning alati arvesta, et õnnel ja ebaõnnel võib olla oma osa tulemuses.

Otsused ja nende põhjendused saad mugavalt kirja panna investeerimispäevikusse, mille leiad siit.

Maja laenuta vol 2 ehk laenuvaba elu

Vahest võivad negatiivsed uudised olla blessing in disguise ehk osutuda positiivseteks. Meil oli esialgu kavas maja ehitada nagu ikka kodulaenuga, aga läks teisiti (loe selle kohta siit). Nüüdseks meile laenuvaba elu idee väga meeldib ja teeme kõik endast oleneva, et endale seda pikaajalist kohustust mitte võtta.

kodulaen maal võimatu — Maal elamise võlud – kodulaenu ei taheta anda, aga laenuvaba elu

Kas see on mõistlik otsus?

Sõltub, kuidas vaadata.

Ühest küljest on kodulaen soodsaim laen ning tõesti tundub mõistlikum see raha hoopis kasvama panna. Üle 2% (mis tundub umbes kodulaenu intress hetkel olevat) tootlust ehk ikka teenib ja pigem ju oluliselt rohkem (LHV võlakirjad maksavad nt 6% intressi aastas).

Aga on ka mitmeid põhjuseid, miks see ei tundugi nii hea mõte.

laenuvaba elu — Isegi reisimine ei pruugi alati hea mõte olla

Miks mitte?

1. Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?

Üks asi on maja nimel kokku hoida – nt loobuda reisimisest. Olime juba enne koroonat kokku leppinud, et me nüüd mingi aeg majaehituse pärast ei reisi. Koroonapiirangud lihtsalt lihtsustasid reisimisest loobumist.

reisimisest loobumine — Maja ehituse jaoks oleme valmis reisimisest loobuma, mingiks ajaks

Investeeringute jaoks hoiame ka kulusid kokku, aga reisimisest nt ma ei oleks nõus loobuma. Siinjuures on oluline ka see, et maja ehitus eelduslikult kestab mõned aastad, investeerimine, aga pikalt ehk et sprint vs maraton.

Lühiajaliselt oleme valmis tunduvalt kokkuhoidlikumalt elama, kui pikaajaliselt.

2. Püsikulude suurenemine

Kodulaen võetakse pikaks ajaks ning igakuine summa on tavaliselt pere suurim kohustus (kui ei ole, siis peaks ilmselt oma kohustused üle vaatama).

Kuna me praegu ei maksa kodulaenu ega üüri, siis maja ehitamiseks kodulaenu võttes suureneks meie igakuised püsikulud oluliselt. Mulle meeldib Arne Talvingu soovitus (raamatus Aktsiatega rikkaks ja vabaks), et püsikulud tuleks alati võimalikult madalad hoida. Ka siis, kui sa saaksid endale palju suuremaid lubada. Ta ütleb, et seda teeb “nutikas finantsvaba”.

püsikulud hoia madalad — Arne Talvingu soovitus on hoida püsikulud madalad

See on üks põhjustest, miks lotovõitjad on tihti peagi vaesemad, kui enne lotovõitu. Nad ostavad endale kallid majad-autod-lennukid, millel on suured püsikulud.

Minu jaoks tähendavad väiksemad püsikulud, et on ka lihtsam ja kiirem finantsvabaduseni jõuda (mitte, et see alati peaks eesmärk olema). Näiteks, kui finantsvabaduse nn esimeseks tasemeks on olukord, kus investeeringutest saadav passiivne tulu katab sinu igakuised kulud. Järelikult on seda lihtsam saavutada, mida väiksemad on sinu igakuised kulud. Püsikulud on seejuures need kulud, mille suurust on kõige raskem muuta (aeg-ajalt tasub need üle vaadata).

3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt

Lõpetasin just Morgan Houseli raamatu “The Psychology of Money” (Raha psühholoogia). Mind üllatas positiivselt, et tema koos oma naisega on samuti otsustanud kodulaenu mitte võtta. Sest nende eesmärgiks on sõltumatus.

Ta nimetab seda otsust halvimaks finantsotsuseks, kuid parimaks rahaotsuseks. Sest nende eesmärgiks ei ole olla külmalt ratsionaalne (laenata odavat raha ning panna ülejäävad säästud raha teenima), vaid psühholoogiliselt mõistlik. Ilma hüpoteegita maja paneb teda end tundma sõltumatuna.

See, et ta ei pea igakuiselt tasuma laenumakset annab talle parema tunde, kui oma varade pikaajalise väärtuse maksimeerimine. Ta rõhutab, et see otsus sobib ja meeldib neile, ning see on kõige olulisem. Head otsused ei ole alati ratsionaalsed. Ega “õiged”. Kõige olulisem on, et need teevad sind õnnelikuks.

Ehk nagu tihti rõhutatakse: peamine, et sa saad rahulikult magada!

Housel toob välja, et nad hoiavad ka oluliselt suurema osa oma varast sularahas (20%!), kui soovitatakse. Ta ei saaks seda kellelegi teisele soovitada, kuid neile on see vajalik ning toimib. Igaüks peab ise otsustama, mis on talle õige ning mis laseb tal öösel rahulikult magada.

laenuvaba maja nimel — Maja nimel oleme valmis rohkemast loobuma, kui muidu

Ära unusta, et me oleme inimesed oma emotsioonide ja tunnetega, mitte ratsionaalsed robotid. Psühholoogia osa meie otsustes ei tasu kunagi alahinnata.

P.S Väga tihti ei olegi teist varianti, kui kodulaenu võtta. Mitte, et meie oleksime tohutult rikkad, aga meil on korteri kodulaen makstud ehk et me saame rahulikult korteris elada ja meil pole maja valmimisega kiiret. Kuigi muidugi tahaks juba sisse kolida:)

Investeerimispsühholoogia: Mõttevead ehk mis mõjutab meie otsuseid?

Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.

Mis on mõttevead?

Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?

Recency bias

1. Hiljutine info

Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.

Hiljutised uudised mõttevead — Hiljutised uudised mõjutavad meid ebaproportsionaalselt

Näiteks:

Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.

2. Hiljutine edu

Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.

kui turg tõuseb — Kui turg tõuseb võib tekkida mulje, et jääbki tõusma

Näiteks:

Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.

Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.

Kokkuvõtteks

Kuidas seda mõtteviga vältida?

Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.

kirjuta üles, et ei ununeks — Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostad

Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?

Kas sina oled seda mõtteviga märganud?

Investeerimispsühholoogia: Hirmudest ehk mis hoiab meid tegutsemast?

Tihti eeldatakse, et inimene on ratsionaalne. Et ta teeb alati otsuse faktidel ja numbritel tuginedes. Tegelikkuses ei ole inimene robot ning igal hetkel mõjutavad meid emotsioonid ja kogemused. Ja kõige rohkem hirmud. Seetõttu on oluline investeerimispsühholoogia.

Õnneks räägitakse sellest järjest enam, kuid siiski kipub see vahest jääma tagaplaanile. Justkui investeerimine oleks ainult numbrite ja graafikute ja suhtarvude ja muu sellise alusel otsuste tegemine.

ratsionaalsus vs emotsioonid — Investeerimine ei ole ainult numbrid, sest tegemist on inimestega (https://www.wnycstudios.org/podcasts/radiolab/articles/love-numbers)

Nagu olen varem maininud (nt siin), olen võtnud Courserast mitmeid häid kursuseid just investeerimispsühholoogiast ja käitumuslikust rahandusest (behavioral finance). Neil kursustel käsitleti põhjalikult mõttevigu (bias), mis meie käitumist mõjutavad. Hakkan neid teile blogipostitustes edaspidi järjest tutvustama.

Täna tahaksin aga rääkida ühest olulisimast psühholoogilisest takistusest, millest me kõik peame üle saama, et tegutsema asuda. Hirmud.

Hirmud

Meil kõigil on hirmud, oleme me neist teadlikud või mitte. Selleks, et need meile takistuseks ei saaks, tuleb neid kõigepealt teadvustada. Mis on sinu hirmud investeerimisel?

Raha kaotamine

Kõige levinum hirm on kindlasti raha kaotamine. Äkki ma kaotan investeeritud raha. Selle hirmu tõttu inimesed tihti jätavadki investeerimata. Kuidas sellest takistusest üle saada?

ära investeeri maja raha — Investeeri ainult raha, mida võid kaotada.

1. Investeeri raha, mida sa võid kaotada

See soovitus tekitab tihti segadust, et mismõttes ma võin raha kaotada? Ma ei ole nii rikas, et ma võin raha kaotada.

See soovitus ei eelda aga, et sa oled rikas ja sul oleks ükskõik, kas sa selle raha kaotad või mitte. Vaid see tähendab, et sa ei investeeriks raha, mida sul on millekski muuks VAJA. Nt toidu- või üüriraha.

Tihti küsitakse nõu, mida teha rahaga, mida mingil konkreetsel eesmärgil kogutakse ja mida on näiteks aasta pärast vaja. Vastus on ühene, seda raha ei tohiks investeerida.

Investeerida tuleks raha, mida sul ei ole lähiajal vaja. Investeerimine on maraton.

2. Alusta väikeste summadega.

Nii püsivad kaotused väikesed ehk saad oma õppetunnid väikeste summadega. Mitte keegi ei suuda vigu vältida ning ise tehtud vead on kõige paremad õppetunnid.

väikesed summad väikesed kaotused — Vähenda kaotushirmu alustades väikeste summadega

Ma ei tea piisavalt

Investeerimismaailm tundub nii keeruline ja infot on tohutult. Pole midagi imestada, et see võib alustamisel takistuseks saada ning infoküllus segadust tekitada.

Minu soovitus: alusta ja katseta väikeste summadega. Samal ajal kogu teadmisi: loe raamatuid ja blogisid, osale vebinaridel ja koolitustel, kuula podcaste ja Äripäeva raadiot.

hirm et ei tea piisavalt — Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Kuid kindlasti alusta! Praktika on parim õpetaja.

Usu mind, tunnet, et ma tean piisavalt võib ootama jäädagi. Alati on midagi, mida sa ei tea. Ära lase sellel saada ettekäändeks jätta alustamata.

Need on kaks peamist hirmu, millega mina olen kokku puutunud.

Mis hirmud sind takistavad?

Kuidas saavutada rahalisi eesmärke?

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma eesmärke seadmata. Miks on eesmärgid üldse olulised? Sest, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, siis sa ei tea ka, kuidas sinna jõuda.

Eesmärkide olulisust ei tasu alahinnata. Samuti seda, kui oluline on need kirja panna. Kirja pandud eesmärkidel on 10x suurem tõenäosus, et sa viid need täide (see väide on nt väga heas raamatus A.Talving, M.Hernhag “Aktsiatega rikkaks ja vabaks”).

eneseareng — Teiste kogemustest lugemine annab samuti motivatsiooni

Lisaks on oluline need just käsitsi kirja panna (vt ühte artiklit selle kohta siit):

1. see aitab eesmärki meeles pidada. Eriti, kui see on kusagil, kus sa seda näed (nt märkmikus, silt külmkapil vms).
2. see aitab sul keskenduda olulisele ning see tõstabki tõenäosust, et sa asud tegutsema eesmärgi täitmise suunas.

Minu kogemus

Mina ei teadnud aastaid midagi eesmärkide seadmisest. Vahest oli mõni koolitus, kus pidi kirja panema, kus tahaksin olla nt 3 või 5 või 10 aasta pärast ning see oli alati põnev mõtteharjutus, aga ise ma eesmärke ei seadnud. Mul oli hoopis pikk to do list ja üritasin vajalikud asjad (t)ööpäeva jooksul ära teha.

eesmärgid reisimine — Reisimine on mul alati üks eesmärkidest olnud

Kui ma lõpuks taipasin eesmärke seadma ja kirja panema hakata, siis ega kohe ei tulnud taipamine, et see toimibki. Selleks peab neid mingi aeg kirja panema ning samuti oma edusammud ja tegevused eesmärgi saavutamiseks kirja panema.

Mingi hetk tagasi vaadates märkad, kuidas eesmärgid ongi täitunud või kui veel mitte täiesti, siis millised on olnud sinu edusammud teel eesmärgini.

Investeerimise eesmärgid

Kui alustasin investeerimisega natuke rohkem, kui 4 aastat tagasi, siis hakkasin oma märkmikus eraldi investeerimise eesmärke kirja panema. Esialgu olid minu eesmärgid, mitte kuhu tahan jõuda, vaid tegevustena.

Panin kirja, mis summa ja kuhu sel kuul või aastal investeerin. Näiteks alustasin 25€ igakuiselt kasvukontole. Minu üldine eesmärk oli raha kasvama panna ning kunagi tulevikus investeeringutest lisatulu teenida.

Konkreetsed mõõdetavad eesmärgid?

Eesmärkidest rääkides mainitakse tihti SMART mudelit ehk et eesmärgid peaksid olema konkreetsed (specific), mõõdetavad (measurable), saavutatavad (achievable), realistlikud (realistic) ja tähtajaga (time-bound).

See ei ole kindlasti halb mõte, kuid eriti alguses võib see tunduda keeruline ja aeganõudev. Eriti alguses on oluline lihtsalt kirja panna, mida sa soovid. Miks sa investeerid?

eesmärgid elamused — Eesmärgiks võivad olla nii elamused kui asjad

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik seades ebarealistlike eesmärke, mida pole võimalik või on liiga raske täita. Need võiks nõuda pingutamist, kuid mitte liiga suurt, et ei tekiks tahtmist käega lüüa. Et nagunii on võimatu.

Mina olen liikunud igakuiste summade eesmärkidest (mis on endiselt alles) portfelli suuruse eesmärgini. Panen mingi ilusa numbri, mis võiks olla aasta lõpuks/3/5 aasta pärast saavutatud. Seejuures ma tavaliselt panen kirja summa, mis ma soovin, et oleksime ise sisse pannud ja lisaks nt aasta dividendide eesmärgi.

Miks ma keskendun sisse pandud summale?

Sest see on see, mida mina saan kontrollida. Tootlust on väga raske ette ennustada. Me keegi ei tea, kas turg tõuseb või tuleb mõni kriis. Koroonakriis on parim näide. Keegi ei näinud seda ette, nagu ka seda kaua see kestab või kuidas meid mõjutab.

Tootlust ma jälgin, väga mõnus on raha kasvamist vaadata, aga seniks, kui tulu ei ole realiseeritud (ja minu strateegia on osta ja hoia), on see tulu ainult paberil. Keskendumine enda sisse pandud summale tootluse asemel aitab ka olukorras, kus positsioonid on miinuses ehk punases. Sest ka kaotus on seni vaid paberil, kuniks sa selle realiseerid. Sellega on muidugi oht, et ei suuda halba investeeringut ära müüa.

Eesmärgid ei ole ainult numbrilised

Investeerimiseesmärgid ei ole ainult numbrid. Näiteks augusti-septembri eesmärkide hulgas oli minul uurida ettevõtte alt investeerimise teemat.
Lisaks panen kirja raamatuid, mida tahaks lugeda. Samuti koolitused ja tasuta vebinarid (nt LHV Investeerimiskool).

Ja sel suvel oli mitmel kuul eesmärgina kirjas investeerida 0€ (v.a III sammas) seoses majaehitusega.

eesmärgid maja — Ajutiselt oli eesmärgiks investeerimise asemel raha kodu ehitusse

Kas kirja pandud eesmärgid täituvad nagu lubatakse?

Minu kogemus on, et jah ning pigem saavutad rohkem.

Kui ma vaatan mõned aastad tagasi seatud rahalisi eesmärke, siis 5 aasta eesmärgid said täidetud kahe aastaga. Ainsaks erandiks oli loomulikult koroona aasta – 2020.a dividendide eesmärk jäi sellepärast saavutamata.

eesmärkide saavutamine — Ära unusta oma edusamme jälgida ja märgata

Seda muidugi ei olnud võimalik ette näha. Samamoodi ei tasu eeldada tohutut hinnarallit oma eesmärke seades.

Eduelamus

Sama oluline kui eesmärkide kirjapanek, on oma edusammude jälgimine ja nautimine. Mäletan siiani, kui hea meel oli, kui laekusid esimesed sendid dividende! Eriti alguses on väikesed eduelamused väga olulised.

Igapäevaselt toimetades on väga lihtne jätta väikesed edusammud märkamata. Seepärast on oluline teha kuu ja aasta kokkuvõtteid, et tagasi vaadata ning märgata oma teekonda. Eesmärkide saavutamine võib muidu jääda märkamata.

Võid üllatuda, kui tubli sa oled olnud!

Hiljutised langused Balti börsil

Minu portfell 11.septembril 2018

Kasvukonto

III sammas

Balti börsi aktsiad

Mida ma nüüd sellest portfellist arvan?

Esimese ostu tegemine

Mis on limiithind?

Kuid miks seda limiithinda üldse määrata?

Parim näide: TextMagic

Mis on kolmas sammas?

Miks on kolmas sammas üks parimaid raha kasvatamise võimalusi?

Näide

Kui palju võidan, kui alustan kohe?

Kui alustan alles aasta pärast?

Kokkuvõtteks

Mis on fun portfolio?

Minu fun portfolio

Balti Börsil põnevad ajad

Miks fun portfolio?

Mis on ankurdamine?

Kuidas seda viga ära tunda?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Tagantjärele tarkus

Näide elust enesest

Liigne enesekindlus

Et neid vigu vältida:

Kas see on mõistlik otsus?

Miks mitte?

Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?

2. Püsikulude suurenemine

3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt

Mis on mõttevead?

Recency bias

Kokkuvõtteks

Hirmud

Raha kaotamine

1. Investeeri raha, mida sa võid kaotada

2. Alusta väikeste summadega.

Ma ei tea piisavalt

Minu kogemus

Investeerimise eesmärgid

Konkreetsed mõõdetavad eesmärgid?

Miks ma keskendun sisse pandud summale?

Eesmärgid ei ole ainult numbrilised

Kas kirja pandud eesmärgid täituvad nagu lubatakse?

Eduelamus