Balti börsil on hea lihtne ja soodne alustada, kuid tasub meeles pidada, et tasuks alati määrata nii ostmisel kui ka müümisel limiithind. Et ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.
Balti börsil ostes-müües ei ole LHV-l ja Swedbankil enam teenustasusid (SEB-il 1€), võid osta kasvõi 1 aktsia kaupa. Lisaks on koduturul see eelis, et vähemalt osaliselt on mõni ettevõte ikka tuttav ka ilma uurimata.
Kes meist ei teaks Kaubamaja?
Esimese ostu tegemine
Esimese ostu tegemine võib tunduda keeruline ja hirmutav. Nagu ikka esimesed sammud.
Sain hiljuti tagasisidet, et just orderi sisestamine tundub väga keeruline. Tegelikkuses ei ole orderit sisestades võimalik väga palju eksida. Siiski tahan eraldi rõhutada, et Balti börsil tuleks orderit sisestades alati kasutada limiithinda. Erinevalt näiteks USA turust.
Mis on limiithind?
Limiithind tähendab sinu poolt määratud hinda, millest kallimalt sa ei ole nõus ostma või odavamalt müüma.
Vahest võib juhtuda, et saad aktsia hoopis enda määratud limiithinnast odavamalt või ei õnnestu hoopis tehingut teha, sest keegi pole valmis sulle sobiva hinnaga müüma. Viimasel juhul võid hinda korrigeerida.
Kuid miks seda limiithinda üldse määrata?
Alustades mina ei kasutanud limiithinda, sest ma ei teadnud, et seda tuleks Balti börsil teha. Mõtlesin, et mulle sobib ka turuhinnal ostmine, sest olin teadlik, et turgu ajastada nagunii ei õnnestu.
Alguses läkski kõik hästi, aga siis sain mõned üllatused.
Balti börs on lihtsalt nii väike, et aktiivseid ordereid võib olla igasuguste erinevate hindadega ja väiksuse tõttu just need täidetud saada. Turuhinna puhul oleks tegemist justkui loteriiga, mis hinnaga lõpuks aktsia saad.
Parim näide: TextMagic
Hiljutise IPOdroomi (st on toimunud palju IPOsid ehk tulnud palju uusi ettevõtteid börsile) valguses on heaks näiteks TextMagic.
Paljud olid jätnud limiithinna määramata ning seetõttu õnnestus osadel müüjatel saada peale IPOt kiirelt väga suur kasum. Õnnetud ostjad väga õnnelikud ilmselt ei olnud.
See võib alguses päris ära ehmatada. Said küll soovitud aktsiad, aga kohe hakkas hind oluliselt allapoole tulema.
Võis jääda väga kehv tunne, kuid tegelikult ei tasu nukrutseda. Õppetunnid tulevad ikka tegutsedes. Isegi siis, kui oled kuulnud, et peaks limiithinna panema, võib see kas ununeda või lihtsalt tunduda, et milleks?
Limiithind tasub aga kindlasti alati Balti börsil tehinguid tehes määrata.
Edukaid tehinguid!
Kui soovid saada lühikesi abimaterjale, mis aitavad investeerimisega alustamisel, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.
Üks olulisemaid rahatarkuse põhimõtteid on: alusta investeerimisega kohe! Aga miks see on nii oluline? Vaatame seda kolmanda samba näitel.
Mis on kolmas sammas?
Kolmas sammas on vabatahtlik pensionisammas, mille eesmärgiks on koguda raha pensionipõlveks. Pensionisammaste mõte on, et inimene kogub lisaks riiklikule lubadusele ehk I sambale ka II ja III sambasse. Ilma II ja III sambata langeks sissetulek peale töötamise lõppemist väga oluliselt. Vabatahtlikud sambad peaks seda vahet siluma.
Erinevalt II sambast on III sambast raha alati saanud välja võtta ka enne pensioniiga (makstes tulumaksu) ning riik ei pane III sambasse raha lisaks. Küll, aga soodustab riik III sambasse kogumist. Kuidas?
Miks on kolmas sammas üks parimaid raha kasvatamise võimalusi?
Üks levinumaid soovitusi investeerimisega alustamisel on soovitus alustada III sambast. Miks see on parim koht, kust alustada?
Vastus on lihtne: riik soodustab III sambasse kogumist makstes tulumaksu osa kogujale igal aastal tagasi.
See tähendab, et kui sa saad tulumaksuga maksustatud tulu (ja piisavalt, st ei saa miinimumi või selle lähedast tasu), siis makstes III sambasse kuni 15% oma brutotulust (max 6000 eurot aastas), saad sa makstud summalt 20% tagasi.
Näide
Saad palka 1000 eurot kuus ehk 12000 eurot aastas. Saadigal aastal III sambasse panna 1800 eurot (ehk 150 eurot kuus) ning tuludeklaratsiooniga tagasi 360 eurot. (Kasutasin Tuleva kalkulaatorit)
Väljend saad panna on veidi eksitav selles osas, et ei ole keelatud rohkem raha III sambasse panna. Lihtsalt seda summat ületavalt osalt ei saa tulumaksu tagasi.
See on oluline sellest aspektist, et esiteks sa ei saa sellelt osalt nautida liitintressi mõju (kui paned saadud tulumaksutagastuse investeeringusse tagasi, kasvavad sinu investeeringud oluliselt kiiremini) ja teiseks, kui hakkad pensionit välja võtma, siis riik kohtleb ühtmoodi nii seda osa, millelt sa saad tulumaksu tagasi, kui ka seda osa, kust sa tulumaksu tagasi ei saa.
Meie näite puhul sisse pandud 150 eurolt kuus saad järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tulumaksu ehk 30 eurot (kuu kohta) tagasi. Kui lisad veel näiteks 50 eurot kuus, siis sellelt osalt sa tulumaksu tagasi ei saa. Kui raha välja võttad, siis maksad kogu summalt tulumaksu, ükskõik, kas oled saanud tulumaksu tagasi või mitte.
Kui palju võidan, kui alustan kohe?
Tulles tagasi selle juurde, miks peaks kohe alustama, võrdleme selle sama 1000 eurose brutopalga näitel, kuidas alustamise aeg meie III sammast mõjutab.
Kõigepealt mõjutab investeerimisega alustamine alati seda, kui palju meil on aega investeerida. Kui ma alustan täna, on mu investeeringutel rohkem aega kasvada võrreldes sellega, kui alustan aasta pärast. Vt selle kohta minu blogipostitust liitintressi kohta.
III samba puhul, aga tuleb taas mängu tulumaksutagastus. Kui ma kannan veel sel aastal (enne 29.detsembrit, aga igaks juhuks tasuks 28ndal detsembril ära teha, sest raha liikumine sõltub ka pangast) 150 eurot III sambasse, siis saan ma juba veebruaris, kui mul tuludeklaratsioon esitatud 30 eurot tagasi.
Kui ma aga alustan jaanuaris, siis läheb see 150 eurot 2022.a arvestusse ja saan raha tagasi alles veebruaris 2023.a. Lisaks käib arvestus kalendriaasta lõikes ehk praegu kohe tehtud sissemakse läheb selle aasta arvestusse ja maksimum, mida saan III sambasse kanda, algab jaanuarist taas nullist. Selles mõttes oleks veel sel aastal kantud 150 eurot järgmise aasta arvestusest eraldi ja justkui lisaks.
Kui alustan alles aasta pärast?
Nagu enne arvutasime, siis kui panna igakuiselt maksimum ehk 150 eurot III sambasse, siis saab aasta pärast tulumaksu tagasi 360 eurot. Seda ma ei saa järgmisel aastal topeltpanustades tasa teha (sama sissetuleku juures).
Kui ma lükkan III samba sissemakseid 2 aasta võrra edasi, pean investeerima juba kolmekordse summa jne.
Aga, kui ma ei saa igakuiselt nii suurt summat panna ja panen nt 50 eurot kuus? Siis saan tagasi 120 eurot. Ja kuna maksimumist jääb puudu, siis saaksin järgmisel aastal sellevõrra rohkem panustades samas suuruses tulumaksu tagasi.
Samas, kui suur on tõenäosus, et sel aastal ma ei saa III sambasse panustada, aga järgmisel saan topelt? Võib muidugi ka selliseid variante olla, lihtsalt tuleb kõik läbi kaaluda.
Kokkuvõtteks
Tasub ära kasutada kõik soodustused investeerimisel. Nii kasulikku varianti, kui riigi poolt tagasi makstav 20% tulumaksu, teist hetkel ei ole.
Alati on erandeid, kuid üldreegel on lihtne: investeerimist alusta III sambast.
Veelgi olulisem: alusta investeerimisega kohe!
Kas teadsid, et liitudes Mikroinvestori meililistiga saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kus on kirjas kõige olulisem info alustajale?
Kuulsin esimest korda sellist mõistet nagu fun portfolio ühel Geneva Ülikooli Coursera kursusel. Minu jaoks on see nii mõnus väljend, et ma isegi ei proovi seda eesti keelde tõlkida. Olen kuulnud mõnda tuntud Eesti investorit sellest rääkimas, aga nad pole seda terminit kasutanud, vaid rääkinud sisust. Millega on tegu?
Mis on fun portfolio?
Tihti räägitakse investeerimise puhul, et investeerida tuleks raha, mida võid kaotada. See võib ekslikult jätta mulje justkui sul oleks ükskõik, kui raha kaotad ja nagu ei peakski väga hoolima, mis investeeritud rahast saab. Tegelikult nii muidugi ei ole.
See tähendab hoopis see seda, et ära investeeri raha, mida sul lähiajal vaja läheb. Ja ka seda, et ära ennast päris nälga jäta toiduraha ära investeerides:). Investeerimine on pikaajaline tegevus ning loomulikult on eesmärgiks raha kasvatamine.
Fun portfolio on väike osa portfellist, mille osas jätad endale vabad käed ehk see on for fun. Sa ei pea järgima oma strateegiat, vaid lihtsalt tahad katsetada või meeldib mõni aktsia või hoopis krüpto. See on väike osa portfellist, sest see ilmselgelt riskantsem. Sa teadlikult ei ole ratsionaalne, vaid lähtud oma emotsioonidest ehk valid midagi, mis sulle lihtsalt meeldib.
Minu fun portfolio
Peale seda loengut mõtlesin, et tahan ka endale fun portfoliot ja mõtlesin sellest, kui eraldiseisvast osast, mille jaoks pean eraldi raha kõrvale panema. See aga kahjuks ei toiminud. Tegin küll endale uue pangakonto, millele panin nimeks “Fun portfolio” ja kandsin igal palgapäeval ka sinna väikese summa… aga iga kord võtsin mingi aja pärast selle mõneks muuks investeeringuks:)
Kusjuures summad olid nii pisikesed: 25 – 50€, et minu esialgne plaan osta nt USA aktsiaid, ei toiminud. Nii pisikese summaga annab piisavalt suur summa kokku koguda, et oleks mõistlik 9€ teenustasuks maksta.
Seetõttu loobusin ajutiselt sellest mõttest.
Läks natuke aega mööda ja avastasin, et mulle oli justkui iseenesest tekkinud fun portfolio. Kuidas?
Balti Börsil põnevad ajad
Kes Balti Börsil toimetab või vähemalt seda jälgib, on kindlasti tähele pannud, et seal on päris põnevaks läinud. Nii olid minu aktsiaportfelli tekkinud Bercman Technologies, Elmo Rent ja Saunum aktsiad.
Miks ma avastasin, et need aktsiad pole minu tavapärase aktsiaportfelli osa, vaid ongi minu fun portfolio? Sest need aktsiad ei vasta minu investeerimisstrateegiale, kus fookuses on dividendiaktsiad.
Tegemist on põnevate kasvuaktsiatega, mille puhul on tegemist minu jaoks suurema riskiga, kui muidu minu portfellis olevad aktsiad. Seetõttu olen nendesse investeerinud ka oluliselt väiksemad summad ning ei plaani neisse investeeritud summat vähemalt mitte oluliselt kasvatada.
Miks fun portfolio?
See on muutnud investeerimisotsuste tegemise oluliselt lihtsamaks. Ma ei pea mõtlema, kas ma soovin neid aktsiaid pikaajaliselt või kas need mulle ikka toovad piisavalt tulu. Minu arvates on tegemist põnevate ettevõtetega, kellel on huvitavad tooted ja teenused ning ma soovin jälgida nende käekäiku ja sellesse panustada. Aga väikeste summadega.
Fun portfolios on mul ka lubatud oluliselt rohkem toimetada. Kui muidu on minu strateegiaks osta ja hoia, mis tähendab, et iga kord, kui tekib mõte, et võiks ikka müüa, pean seda hoolega kaaluma ja võtan müügiotsuse tegemiseks endale aega. Siis fun portfolio puhul toimetan oluliselt kiiremini.
Tuleb mõte, natukene lasen sellel settida (nt mõned tunnid) ja teen otsuse ära. Ja kahetsema ei jää. Kuigi näiteks hiljuti müüsin Bercmani aktsaid (mõni jäi õnneks alles) vahetult enne seda, kui tuli uudis, mis aktsia hinna rallima pani. Ma pole seda otsust kordagi kahetsenud, sest teenisin protsentuaalselt väga suure kasumi.
Ega ma tavalise portfelli puhul ka ei kahetse ühtegi otsust, sest ma ei näe kahetsemisel mõtet. Aga nende puhul olen ma poolt ja vastu argumendid läbi kaalunud ning enamasti ka enda jaoks investeerimispäevikusse kirja pannud. Et ma saaksin hiljem vaadata, kas minu mõtetel on ka pikema ajaliselt jumet või oli tegelikult põhjendamatu otsus ja ma lasin emotsioonidel end juhtida.
Nagu nimigi ütleb peab fun portfolio olema fun, fun, fun!
Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).
Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.
Mis on ankurdamine?
Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.
Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.
Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).
Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).
Kuidas seda viga ära tunda?
Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.
Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.
Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.
See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.
Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.
Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.
Kuidas sellist mõtteviga vältida?
Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.
Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)
Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?
Vahest võivad negatiivsed uudised olla blessing in disguise ehk osutuda positiivseteks. Meil oli esialgu kavas maja ehitada nagu ikka kodulaenuga, aga läks teisiti (loe selle kohta siit). Nüüdseks meile laenuvaba elu idee väga meeldib ja teeme kõik endast oleneva, et endale seda pikaajalist kohustust mitte võtta.
Kas see on mõistlik otsus?
Sõltub, kuidas vaadata.
Ühest küljest on kodulaen soodsaim laen ning tõesti tundub mõistlikum see raha hoopis kasvama panna. Üle 2% (mis tundub umbes kodulaenu intress hetkel olevat) tootlust ehk ikka teenib ja pigem ju oluliselt rohkem (LHV võlakirjad maksavad nt 6% intressi aastas).
Aga on ka mitmeid põhjuseid, miks see ei tundugi nii hea mõte.
Miks mitte?
Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?
Üks asi on maja nimel kokku hoida – nt loobuda reisimisest. Olime juba enne koroonat kokku leppinud, et me nüüd mingi aeg majaehituse pärast ei reisi. Koroonapiirangud lihtsalt lihtsustasid reisimisest loobumist.
Investeeringute jaoks hoiame ka kulusid kokku, aga reisimisest nt ma ei oleks nõus loobuma. Siinjuures on oluline ka see, et maja ehitus eelduslikult kestab mõned aastad, investeerimine, aga pikalt ehk et sprint vs maraton.
Lühiajaliselt oleme valmis tunduvalt kokkuhoidlikumalt elama, kui pikaajaliselt.
2. Püsikulude suurenemine
Kodulaen võetakse pikaks ajaks ning igakuine summa on tavaliselt pere suurim kohustus (kui ei ole, siis peaks ilmselt oma kohustused üle vaatama).
Kuna me praegu ei maksa kodulaenu ega üüri, siis maja ehitamiseks kodulaenu võttes suureneks meie igakuised püsikulud oluliselt. Mulle meeldib Arne Talvingu soovitus (raamatus Aktsiatega rikkaks ja vabaks), et püsikulud tuleks alati võimalikult madalad hoida. Ka siis, kui sa saaksid endale palju suuremaid lubada. Ta ütleb, et seda teeb “nutikas finantsvaba”.
See on üks põhjustest, miks lotovõitjad on tihti peagi vaesemad, kui enne lotovõitu. Nad ostavad endale kallid majad-autod-lennukid, millel on suured püsikulud.
Minu jaoks tähendavad väiksemad püsikulud, et on ka lihtsam ja kiirem finantsvabaduseni jõuda (mitte, et see alati peaks eesmärk olema). Näiteks, kui finantsvabaduse nn esimeseks tasemeks on olukord, kus investeeringutest saadav passiivne tulu katab sinu igakuised kulud. Järelikult on seda lihtsam saavutada, mida väiksemad on sinu igakuised kulud. Püsikulud on seejuures need kulud, mille suurust on kõige raskem muuta (aeg-ajalt tasub need üle vaadata).
3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt
Lõpetasin just Morgan Houseli raamatu “The Psychology of Money” (Raha psühholoogia). Mind üllatas positiivselt, et tema koos oma naisega on samuti otsustanud kodulaenu mitte võtta. Sest nende eesmärgiks on sõltumatus.
Ta nimetab seda otsust halvimaks finantsotsuseks, kuid parimaks rahaotsuseks. Sest nende eesmärgiks ei ole olla külmalt ratsionaalne (laenata odavat raha ning panna ülejäävad säästud raha teenima), vaid psühholoogiliselt mõistlik. Ilma hüpoteegita maja paneb teda end tundma sõltumatuna.
See, et ta ei pea igakuiselt tasuma laenumakset annab talle parema tunde, kui oma varade pikaajalise väärtuse maksimeerimine. Ta rõhutab, et see otsus sobib ja meeldib neile, ning see on kõige olulisem. Head otsused ei ole alati ratsionaalsed. Ega “õiged”. Kõige olulisem on, et need teevad sind õnnelikuks.
Ehk nagu tihti rõhutatakse: peamine, et sa saad rahulikult magada!
Housel toob välja, et nad hoiavad ka oluliselt suurema osa oma varast sularahas (20%!), kui soovitatakse. Ta ei saaks seda kellelegi teisele soovitada, kuid neile on see vajalik ning toimib. Igaüks peab ise otsustama, mis on talle õige ning mis laseb tal öösel rahulikult magada.
Ära unusta, et me oleme inimesed oma emotsioonide ja tunnetega, mitte ratsionaalsed robotid. Psühholoogia osa meie otsustes ei tasu kunagi alahinnata.
P.S Väga tihti ei olegi teist varianti, kui kodulaenu võtta. Mitte, et meie oleksime tohutult rikkad, aga meil on korteri kodulaen makstud ehk et me saame rahulikult korteris elada ja meil pole maja valmimisega kiiret. Kuigi muidugi tahaks juba sisse kolida:)
Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.
Mis on mõttevead?
Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?
Recency bias
Hiljutine info
Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.
Näiteks:
Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.
2. Hiljutine edu
Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.
Näiteks:
Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.
Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.
Kokkuvõtteks
Kuidas seda mõtteviga vältida?
Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.
Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?
Tihti eeldatakse, et inimene on ratsionaalne. Et ta teeb alati otsuse faktidel ja numbritel tuginedes. Tegelikkuses ei ole inimene robot ning igal hetkel mõjutavad meid emotsioonid ja kogemused. Ja kõige rohkem hirmud. Seetõttu on oluline investeerimispsühholoogia.
Õnneks räägitakse sellest järjest enam, kuid siiski kipub see vahest jääma tagaplaanile. Justkui investeerimine oleks ainult numbrite ja graafikute ja suhtarvude ja muu sellise alusel otsuste tegemine.
Nagu olen varem maininud (nt siin), olen võtnud Courserast mitmeid häid kursuseid just investeerimispsühholoogiast ja käitumuslikust rahandusest (behavioral finance). Neil kursustel käsitleti põhjalikult mõttevigu (bias), mis meie käitumist mõjutavad. Hakkan neid teile blogipostitustes edaspidi järjest tutvustama.
Täna tahaksin aga rääkida ühest olulisimast psühholoogilisest takistusest, millest me kõik peame üle saama, et tegutsema asuda. Hirmud.
Hirmud
Meil kõigil on hirmud, oleme me neist teadlikud või mitte. Selleks, et need meile takistuseks ei saaks, tuleb neid kõigepealt teadvustada. Mis on sinu hirmud investeerimisel?
Raha kaotamine
Kõige levinum hirm on kindlasti raha kaotamine. Äkki ma kaotan investeeritud raha. Selle hirmu tõttu inimesed tihti jätavadki investeerimata. Kuidas sellest takistusest üle saada?
1. Investeeri raha, mida sa võid kaotada
See soovitus tekitab tihti segadust, et mismõttes ma võin raha kaotada? Ma ei ole nii rikas, et ma võin raha kaotada.
See soovitus ei eelda aga, et sa oled rikas ja sul oleks ükskõik, kas sa selle raha kaotad või mitte. Vaid see tähendab, et sa ei investeeriks raha, mida sul on millekski muuks VAJA. Nt toidu- või üüriraha.
Tihti küsitakse nõu, mida teha rahaga, mida mingil konkreetsel eesmärgil kogutakse ja mida on näiteks aasta pärast vaja. Vastus on ühene, seda raha ei tohiks investeerida.
Investeerida tuleks raha, mida sul ei ole lähiajal vaja. Investeerimine on maraton.
2. Alusta väikeste summadega.
Nii püsivad kaotused väikesed ehk saad oma õppetunnid väikeste summadega. Mitte keegi ei suuda vigu vältida ning ise tehtud vead on kõige paremad õppetunnid.
Ma ei tea piisavalt
Investeerimismaailm tundub nii keeruline ja infot on tohutult. Pole midagi imestada, et see võib alustamisel takistuseks saada ning infoküllus segadust tekitada.
Minu soovitus: alusta ja katseta väikeste summadega. Samal ajal kogu teadmisi: loe raamatuid ja blogisid, osale vebinaridel ja koolitustel, kuula podcaste ja Äripäeva raadiot.
Kuid kindlasti alusta! Praktika on parim õpetaja.
Usu mind, tunnet, et ma tean piisavalt võib ootama jäädagi. Alati on midagi, mida sa ei tea. Ära lase sellel saada ettekäändeks jätta alustamata.
Need on kaks peamist hirmu, millega mina olen kokku puutunud.
Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma eesmärke seadmata. Miks on eesmärgid üldse olulised? Sest, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, siis sa ei tea ka, kuidas sinna jõuda.
Eesmärkide olulisust ei tasu alahinnata. Samuti seda, kui oluline on need kirja panna. Kirja pandud eesmärkidel on 10x suurem tõenäosus, et sa viid need täide (see väide on nt väga heas raamatus A.Talving, M.Hernhag “Aktsiatega rikkaks ja vabaks”).
Lisaks on oluline need just käsitsi kirja panna (vt ühte artiklit selle kohta siit):
see aitab eesmärki meeles pidada. Eriti, kui see on kusagil, kus sa seda näed (nt märkmikus, silt külmkapil vms).
see aitab sul keskenduda olulisele ning see tõstabki tõenäosust, et sa asud tegutsema eesmärgi täitmise suunas.
Minu kogemus
Mina ei teadnud aastaid midagi eesmärkide seadmisest. Vahest oli mõni koolitus, kus pidi kirja panema, kus tahaksin olla nt 3 või 5 või 10 aasta pärast ning see oli alati põnev mõtteharjutus, aga ise ma eesmärke ei seadnud. Mul oli hoopis pikk to do list ja üritasin vajalikud asjad (t)ööpäeva jooksul ära teha.
Kui ma lõpuks taipasin eesmärke seadma ja kirja panema hakata, siis ega kohe ei tulnud taipamine, et see toimibki. Selleks peab neid mingi aeg kirja panema ning samuti oma edusammud ja tegevused eesmärgi saavutamiseks kirja panema.
Mingi hetk tagasi vaadates märkad, kuidas eesmärgid ongi täitunud või kui veel mitte täiesti, siis millised on olnud sinu edusammud teel eesmärgini.
Investeerimise eesmärgid
Kui alustasin investeerimisega natuke rohkem, kui 4 aastat tagasi, siis hakkasin oma märkmikus eraldi investeerimise eesmärke kirja panema. Esialgu olid minu eesmärgid, mitte kuhu tahan jõuda, vaid tegevustena.
Panin kirja, mis summa ja kuhu sel kuul või aastal investeerin. Näiteks alustasin 25€ igakuiselt kasvukontole. Minu üldine eesmärk oli raha kasvama panna ning kunagi tulevikus investeeringutest lisatulu teenida.
Konkreetsed mõõdetavad eesmärgid?
Eesmärkidest rääkides mainitakse tihti SMART mudelit ehk et eesmärgid peaksid olema konkreetsed (specific), mõõdetavad (measurable), saavutatavad (achievable), realistlikud (realistic) ja tähtajaga (time-bound).
See ei ole kindlasti halb mõte, kuid eriti alguses võib see tunduda keeruline ja aeganõudev. Eriti alguses on oluline lihtsalt kirja panna, mida sa soovid. Miks sa investeerid?
Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik seades ebarealistlike eesmärke, mida pole võimalik või on liiga raske täita. Need võiks nõuda pingutamist, kuid mitte liiga suurt, et ei tekiks tahtmist käega lüüa. Et nagunii on võimatu.
Mina olen liikunud igakuiste summade eesmärkidest (mis on endiselt alles) portfelli suuruse eesmärgini. Panen mingi ilusa numbri, mis võiks olla aasta lõpuks/3/5 aasta pärast saavutatud. Seejuures ma tavaliselt panen kirja summa, mis ma soovin, et oleksime ise sisse pannud ja lisaks nt aasta dividendide eesmärgi.
Miks ma keskendun sisse pandud summale?
Sest see on see, mida mina saan kontrollida. Tootlust on väga raske ette ennustada. Me keegi ei tea, kas turg tõuseb või tuleb mõni kriis. Koroonakriis on parim näide. Keegi ei näinud seda ette, nagu ka seda kaua see kestab või kuidas meid mõjutab.
Tootlust ma jälgin, väga mõnus on raha kasvamist vaadata, aga seniks, kui tulu ei ole realiseeritud (ja minu strateegia on osta ja hoia), on see tulu ainult paberil. Keskendumine enda sisse pandud summale tootluse asemel aitab ka olukorras, kus positsioonid on miinuses ehk punases. Sest ka kaotus on seni vaid paberil, kuniks sa selle realiseerid. Sellega on muidugi oht, et ei suuda halba investeeringut ära müüa.
Eesmärgid ei ole ainult numbrilised
Investeerimiseesmärgid ei ole ainult numbrid. Näiteks augusti-septembri eesmärkide hulgas oli minul uurida ettevõtte alt investeerimise teemat.
Lisaks panen kirja raamatuid, mida tahaks lugeda. Samuti koolitused ja tasuta vebinarid (nt LHV Investeerimiskool).
Ja sel suvel oli mitmel kuul eesmärgina kirjas investeerida 0€ (v.a III sammas) seoses majaehitusega.
Kas kirja pandud eesmärgid täituvad nagu lubatakse?
Minu kogemus on, et jah ning pigem saavutad rohkem.
Kui ma vaatan mõned aastad tagasi seatud rahalisi eesmärke, siis 5 aasta eesmärgid said täidetud kahe aastaga. Ainsaks erandiks oli loomulikult koroona aasta – 2020.a dividendide eesmärk jäi sellepärast saavutamata.
Seda muidugi ei olnud võimalik ette näha. Samamoodi ei tasu eeldada tohutut hinnarallit oma eesmärke seades.
Eduelamus
Sama oluline kui eesmärkide kirjapanek, on oma edusammude jälgimine ja nautimine. Mäletan siiani, kui hea meel oli, kui laekusid esimesed sendid dividende! Eriti alguses on väikesed eduelamused väga olulised.
Igapäevaselt toimetades on väga lihtne jätta väikesed edusammud märkamata. Seepärast on oluline teha kuu ja aasta kokkuvõtteid, et tagasi vaadata ning märgata oma teekonda. Eesmärkide saavutamine võib muidu jääda märkamata.
Lühidalt selleks, et sa omaksid kontrolli oma raha üle. Ehk et Sina kontrollid raha, mitte ära lase rahal ennast kontrollida.
Veel lihtsamini öeldes: et sa teaksid, kust su raha tuleb ja kuhu läheb? Heal lapsel mitu nime: räägitakse ka nt rahavoogude tabelist. Aga tähtis ei ole nimi ega kuidas sa täpselt arvestust pead ja ülevaadet omad. Peamine on asju mitte liiga keeruliseks ajada.
Kuidas mina toimetan?
Sissetulekud märgin investeerimispäevikusse. Kõigepealt siis, kui kaardistasin oma rahalist olukorda, aga ka igakuiselt on pisike tabel. Kuna sissetulekud on tavaliselt regulaarsed ja neid ei tule mitmest erinevast allikast, siis nendega on tavaliselt lihtne.
Erandiks on, kui laekub kuskilt midagi lisaks – saad sünnipäevaks, müüd mõne endale ebavajaliku asja jne. Selle raha panen eraldi kirja ning kannan üldreeglina kohe investeerimiskontole. Sest minu meelest on superhea soovitus iga lisasumma investeerida!
Erandeid on kindlasti ka. Vahest on kahjuks ka ootamatuid väljaminekuid, aga üldpõhimõttena on see super. Sest lumepall veereb ja väikestest summadest saavad ajapikku suuremad!
Mul üks lihtne tabel on rahavoogude (sissetulekud-väljaminekud) kohta suure tabelite armastajana siiski ka. Seal ma arvutan ka säästuprotsenti ja eraldi mitu % läks investeeringutesse (sest säästud hõlmavad ka nt majafondi).
Kulud
Alguses, kui mul polnud absoluutselt aimu, kuhu see raha kaob – ainult, et palgapäevaks on alati otsas, kaardistasin ma mingi aeg väga täpselt oma kulutused. Panin kirja ka konkreetselt, mida süüa ostsin ja palju maksis, et vaadata, kas millelegi kulub liiga palju või on mõni asi liiga kallis.
Kuulus on näide, et ready to eat avokaadod olevat justkui priiskamine. Mina arvan, et lihtsalt tihti on need liiga valmis ja pigem tasub osta veidi rohelisemaid ja lasta neil kodus küpseda. Aga eks see üks katse-eksitusmeetod ole avokaadodega, sest ikkagi kunagi ei tea, kuidas nad seest on.
Samas, kui ma oleks kindel, et need oleks alati just õiges küpsusastmes, siis minu jaoks ei oleks nende hind raiskamine, sest väga nõme on hommikul avastada, et avokaado ei kõlba enam ja rohkem ei ole ka kodus.
Lihtne variant
Nüüdseks on mul kulude tabel, kuhu panen üldsumma, palju poes läks ja ei too eraldi välja, et ostsin ka WC paberit ja šampooni. Need on vajalikud kulud ja ma ei näe mingit vajadust teada, palju mul kuus konkreetselt neile asjadele kulus. Varumise kommet mul pole, topsikuid vannitoas on peaaegu alati minimaalselt ning majapidamistarvete osas ma laristama ei kipu.
Poes vaatan hinda, aga alati kõige odavamat ei osta, sest nt kodujuust peab mul karulaugupesto oma olema. Olen rõõmus, kui on soodukaga, aga kui pole, siis pole nõus mõnda teist ka sööma. Need sendid ma arvan, et summa summarum midagi ei muuda.
Alguses muideks sattusin veits hoogu ja oleksin valinud odavaima kodujuustu. Aga siis hakkas mingi hetk tunduma, et elu ei saa üldse enam nautida …
Jälgin hinda ja millele kulutan, aga liiga keeruliseks ka asja ei mõtle.
Nõrkus
Ma ei ole kunagi (üks erandlik periood on elus olnud ja pole vist üllatus, et see oli väga stressirohke aeg) suur riiete/jalatsite/kottide shoppaja olnud. Nii, et neile mul raha eriti ei kulu. Vahest ikka on midagi vaja, aga siin ma tõesti suudan enamasti lähtuda vajadusest, mitte tahtmisest (väga hea nipp on enne ostu alati küsida, kas mul on seda asja päriselt vaja või lihtsalt tahan seda? Samas vahest võib ikka endale osta ka asju, mida lihtsalt tahad).
Minu nõrkuseks on hoopis raamatud. Ja on olnud põhikooli ajast saadik, kui raamatupoed avastasin (õnneks maal ei sattunud neisse väga tihti). Minu unistus oli minu isiklik raamatukogu, kus on minu lemmikraamatud, mida saan iga hetk nautida!
Sellest unistusest ma pole loobunud ja pole kavas ka, aga teades oma nõrkust, olen endale piirangud seadnud.
Mitte, et ma end üle ei kavaldaks!
Üritan endale seada ette arvu, mitu raamatut võin osta ja isegi vahest valdkonna või et nt soodsad e-raamatud on eraldi kategooria.
Aga märkasin korraga, et kui üles ei märgi ostetud raamatuid, siis nii kergesti võib endale tunduda, et sel kuul polegi raamatuid (eriti) ostnud. Kahjuks näitavad numbrid halastamatult tegelikkust. Nii on mul kulude tabelis eraldi arvestus raamatute kohta.
Mis mul seal tabelis üldse on?
Toidukulud, mille alla käivad ka majapidamistarbed. Kodukulud (elekter, vesi, telekas, Internet, aeg-ajalt kindlustus) ja raamatute kulu:). Ja ongi kõik.
Aga eelarve?
Eelarvet kui sellist mul klassikalises mõttes ei olegi. Oma rahaasjadega toimetan hoopis nii, et kannan teatud summa kohe, kui laekub (sellepärast mul pole enam püsikorraldusi) majafondi ja investeeringuteks.
Need on igakuiselt konkreetsed summad, aga vahest võivad need muutuda. Näiteks praegu mõned kuud ma investeeringutesse raha ei pane (v.a III sammas) seoses majaehituse hooajaga. Aeg-ajalt vaatan ka summad üle, kas saaks või võiks midagi muuta.
Summad panen kirja investeerimispäevikusse eesmärkide alla. Iga kuu kohta märgin, mis summa kavas kuhu kanda, iga 12 kuu kohta märgin üldisema eesmärgi – nt palju kokku tahan panna või et soovin sügisest nt summat suurendada.
Kokkuvõtvalt
Eelarvet, kui sellist mul polegi. Mul on kulude tabel, mille täitmise olen teinud võimalikult lihtsaks (telefonis). Aeg-ajalt vaatan pangaväljavõttest üle, kas on kõik kirja saanud, aga üldiselt üritan võimalikult kohe tabelisse panna. Eriti sularaha (sellisel juhul võtan tšeki ka, muidu võib ununeda).
Eelarve asemel märgin investeerimispäevikusse eesmärgi palju kuhu raha kannan ja panen ka kõik tegevused kirja. Sest kuigi nt mul oli kirjas, et ma aktsiatesse raha augustis ei pane, siis näpistasin oma sünnipäevaks saadud rahast 50€ ja ostsin sadama aktsiaid.
Väga levinud on väide, et investeerimine peaks olema igav. Nagu ikka ei ole miski must-valge. Arvan, et see võib olla väga igav, aga ka väga põnev.
Millest see sõltub?
Esmalt kindlasti inimesest. Kas sa soovid olla passiivne või aktiivne investor? Kas sa soovid põnevust? Kuhu ja mis eesmärgiga soovid investeerida?
Millal on investeerimine igav?
Näiteks, kui sinu investeeringuks on III sammas, kuhu igakuiselt konkreetse summa lisad. Kõige lihtsam, kui see summa läheb automaatselt sinu pangakontolt, siis ei ole sul endal vaja enam midagi teha.
Piisab, kui oled valinud fondi, kuhu investeerida ja summa, mida regulaarselt investeerid. Sa ei peagi rohkem huvi tundma ja see investeering võib olla väga igav (ja mugav).
Aga, kui sa soovid veidi põnevust, siis võid jälgida, kuidas su III sambal läheb ning üritada kursis olla uudistega, et mõistatada, miks tal just nii läheb.
Mina kogun Tuleva indeksfondi ja vaatan tavaliselt iga päev, kuidas summa kasvab või kahaneb (hetkel enamasti kasvab). Kuna tegemist on indeksfondiga, siis väga põnevaid põhjusi otsida ei tasu, vaid tulemus liigub koos aktsiaturuga. Kui kasvukonto fondid on täna kõik punases, siis tean, et peagi väheneb ka III samba väärtus veidi.
Fun portfolio
Siiski ei ole III sammas ka sellisel juhul just eriti põnev ja selle kohta vast võib tõesti öelda, et ei peagi olema. Kõige põnevam hetk oli, kui kõik hinnad langesid koroona hirmus, siis oli aeg raha juurde lisada. Kui III sambasse üldiselt ei tasu üle 15% oma sissetulekust panna (maksusoodustuse tõttu, p.s samas pole keelatud), siis ei keela keegi suurema summa märtsis kanda, kui turg langeb, ja muuta sellevõrra hilisemate kuude makset.
Mind investeerimine väga huvitab ning seetõttu otsin ka põnevust. Sellega peab aga tõesti ettevaatlik olema. Liigse põnevuse tagaajamine võib tähendada liiga suurt riski ning rapsimist ehk liiga palju tehinguid. Üldreegel on, et turgu ajastada ei maksa üritada (ainult tagantjärgi saab tark olla, kas õnnestus või mitte) ning võidab see, kes teeb vähe tehinguid.
Mina kuulsin sellist väljendit nagu “fun portfolio” esimest korda kevadel Courserast investeerimise kursusel, mis käsitles investeerimispsühholoogiat. Fun portfolio tähendab, et mingi väike osa (nt 5%, aga see sõltub taas inimesest, et kui palju soovid ja riskid) investeeringutest ongi mõeldud põnevate tehingute tegemiseks ehk lõbutsemiseks.
See võiks kindlasti olla summa, mida sa võid kaotada (mis ei tähenda, et sa sooviks kaotada) ehk et sellega saad suuremat riski võtta. Mis kellelegi põnev tundub, on kindlasti väga erinev. See on rahasumma, mille investeerimisel võid olla julgem ja võtta suuremat riski.
Mis on minu fun portfolio?
Kohe alguses ma ei taibanud, et miks fun portfoliot võiks vaja minna, aga mõned kuud hiljem otsustasin, et võiks proovida. Tegin eraldi konto fun portfolio, sest mul ei olnud kohe ühtegi mõtet, kuhu seda soovin investeerida. Alustuseks otsustasin sinna kanda 25€ kuus.
Kahjuks ei ole ma sellega väga edukas olnud. Kannan küll sinna raha, aga kuna mul on probleeme vaba raha hoidmisega, siis olen selle raha ikka kuhugi mujale lõpuks investeerinud iga kord.
Summa on väike, seetõttu otsustasin, et hetkel võin fun portfolio raha panna kasvukontole, sest seal on mitmed põnevaid fonde. Nii on hetkel minu fun portfolio kasvukonto robootika fondis.
Põnevad ajad Balti börsil
Vahepeal olid väga põnevad ajad ka Balti börsil – mitmed IPO-d: Saunumi täiendav, Elmo Rent, Bercman Technologies. Nii sai sealt põnevuse kätte:). Aga see oli pigem erandlik.
Lisaks vahepealsed hinnarallid, kui Äripäevas oli mõni artikkel (nt Harju Elekter) või mõni tuntud investor midagi mainis (nt Arco Vara), aga see oli põnevus, mis mulle väga ei meeldinud. Jälgida huvitav, aga osaleda ei soovinud. Usun põhimõttesse, et ära käpi seda, millest sa aru ei saa.
Kokkuvõtvalt, investeerimine võib olla nii igav, kui ka põnev. Väitega, et investeerimine ei tohiks liiga põnev olla, peetakse minu arvates pigem seda silmas, et ära lase oma emotsioonidel end juhtida. Vaid tegutse mõistlikult vastavalt oma strateegiale ja eesmärkidele.
p.s põnevus võib tähendada suuremat riski!
Halda nõusolekuid
Et tagada parim kasutajakogemus kodulehel, kasutame küpsiseid. Kui sa nõustud küpsistega, töötleme selliseid andmeid nagu kodulehel liikumine või unikaalne ID sellel kodulehel. Küpsistega mitte nõustumine võib mõjutada mõningaid kodulehe funktsioone.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.