Viimasel ajal on enamus aega ja energiat läinud maja ehitamisele. Seetõttu mõtlesin kirjutada, kuidas juhtus, et ehitame maja laenuta.
Krundil on palju trimmerdamist
Alguses oli meil plaan maja osta. Käisime mõnda maja vaatamas ja jõudsime järeldusele, et parem oleks ise maja ehitada. Saad täpselt sellise nagu soovid ning siin maal ei tundunud valikus meile sobivat olevat. Majad olid kas väga kehvas seisus või väga kallid (ja mõned ülisuured).
Meie lähim naaber
Otsisime krunti – ka kallid, eriti need, kus elekter-vesi olemas – ning käisime pangas uurimas palju laenu saaksime. SEB-is oli väga ebameeldiv kogemus. Pangatöötaja vaatas meid kui tulnukaid (või paadialuseid? – meil ei ole megasuured palgad, aga enda arvates normaalsed – see kogemus oli mõned aastad tagasi) – ehitame maja maale ja mitte suvilat, vanematel polegi Tallinnas kinnisvara, mida tagatiseks panna ning mees töötab ka veel Soomes?!?!?!
Swedbankiga oli oluliselt meeldivam vestlus, kuid see ei muutnud fakti, et maale laenu saamine tundub suhteliselt mission impossible. Öeldi, et kui vundament olemas, siis küsige uuesti ja saaks 70% vundamendi väärtusest laenu. Teistest pankadest me ei küsinudki, sest …
Üks esimesi töid oli tee rajamine
Meis hakkas tekkima mõte, et mis oleks, kui ehitame maja laenuta? Pangaga on lisaks veel igavene paberimajandus – iga kord hindamisakt, kui midagi valmis saab. Kiiresti peab valmima jne. Lisaks aastakümneid laenu maksmist.
Miks mitte proovida?
Elu käib ikka üles-alla ehk peale negatiivseid uudiseid (et pangast peaaegu võimatu laenu saada) saime positiivseid uudiseid. Minu vanemad kinkisid meile sobiva krundi. Suur aitäh!
Esimene istutatud lill meie krundil. Istutasime ka 7 mändi, 4 tk läks ilusti kasvama.
Oleme järjepidevalt raha kogunud ja vähehaaval ehitanud.
Ehitaja leidmine pole lihtne, elekter läks megakalliks (tekkis tunne nagu me elaks kusagil keset metsa, kuigi naabrid ega alajaam pole üldse kaugel), nüüd veel eriti segased ajad ja hinnabuum ehituses …
Põrandakütte toru pandud, mina olin kerija:)
Aga jätkame samm-sammult.
Õnneks ei ole meil maja valmimisega kiiret. Meil on elukoht (laenuvaba korter) olemas.
Sel suvel leidsin esimest korda meie krundilt maasikaid. Varem on olnud palju vaarikaid.
Ning meile meeldib järjest enam mõte laenuvabast maja ehitusest. Sest iga laen on kohustus. Jah, ma tean, et kodulaenu peetakse soodsaks laenuks ja lausa võimenduseks. Aga laen on laen.
Minu eesmärgiks on, et meie igakuised kohustused oleksid võimalikult väikesed. Kui kõik hästi läheb, siis kodulaenu maksed sinna hulka ei kuulu.
Väga oluline küsimus on, kas investeerida koos või eraldi? Kas saab nii, et üks ainult investeerib ja teine ei huvitu üldse? Kas üldse peaks üritama oma kaaslases investeerimise sädet sütitada?
Nagu ikka, igaüks peab leidma endale sobiva variandi. Samas, kui üks säästab ja investeerib, aga teine ainult kulutab, siis see tundub pealtnäha küll ühe käega ehitan, teisega lammutan variant. Samas, kui partneritel ongi rahakott täiesti eraldi, siis see ei tohiks ju mõjutada. Siin sõltub juba sellest, kas säästja suudab mõelda, et tegemist on partneri enda rahaga ja võibki teha, mis soovib.
Eesmärke võiks arutada ja seada koos, et üks ei liiguks ühes ja teine teises suunas
Selle juures näen siiski probleeme tekkimas vähemalt tulevikus. Kui üks on näiteks pensioniks kogunud ja teine pole? Kas siis ka kumbki peab enda rahaga hakkama saama? Et ise kulutasid kõik raha ära, nüüd vaata ise, kuidas saad?
Miks on rahast rääkimine raske?
Esimene probleem on see, et me pole üldiselt harjunud rääkima rahast. Äsja armununa tundub muidugi raha teema eriti kauge ja imelik kohe rahaasju arutama asuda.
Armastuse linn Pariis
Mina ka ei asunud mehega tutvudes seda kohe tegema, kuid mäletan, et teiste jutu põhjal tekkis mul alguses üks kord kahtlus, et appi, äkki mu mehele on raha kõige tähtsam! Õnneks oli tegemist inimestega, kellele endale raha on kõige olulisem elus ning kes tegelikult mu meest ei tunnegi.
See on minu arvates hea näide selle kohta, kui oluline on, et põhiväärtused peavad olema sarnased. Seda ka rahaasjades.
Kogu pere peaks ühes suunas liikuma
Kui ühe jaoks on raha kõige tähtsam, aga teise arvates on pere ja teineteisest hoolimine siiski tähtsam, siis on probleemid kerged tekkima. Kui aga mõlema jaoks on raha oluline ja rahaasjad peavad korras olema, kuid see pole elus kõige tähtsam, siis on elu oluliselt lihtsam.
Enda ja partneri tundmine
Olen ka varem maininud, et investeerimises on väga oluline enda tundmine. Sellepärast saad ainult sina investeerimisotsuseid teha. Tean, et tihti (eriti alustades) oodatakse, et keegi teine (ekspert, nõustaja) teeks minu eest otsused ära, sest mina ju ei tea ja kardan. Aga ainult sina tead, milline otsus laseb sul rahulikult öösel magada.
Ma ei väsi kordamast, et ükskõik mida ja kuidas teha, peaasi, et saad rahulikult magada
Samamoodi tuleb kasuks oma partneri tundmine, sellest tulenevalt saad otsustada, kuidas infot talle edastada ning kuidas, kui palju ja mis hetkel teda kaasata. Aga nagu sinu endagi puhul, peab otsused lõpuks tegema ikkagi su partner ise. Ja sa ei saa midagi eeldada.
Kuidas meil on?
Olen varem maininud, et meil on ühine raha, aga investeerimisega toimetan mina. Ehk, et toimetame koos, aga eraldi – ühine raha, tegelen mina, aga hoian meest kursis. Meil selline variant toimib hästi. Mõned mõtted enda kogemusest:
Tasub meeles pidada seda, et kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ei saa ju eeldada, et mees ka automaatselt vaimustuks. Lisaks ei ole temal seda infot, mida mina olen vebinaridest, raamatutest ja blogidest kogunud. Suhete puhul rõhutatakse, et ära eelda, et sinu kaaslane loeb su mõtteid. Siin toimib see ka. Minu teadmistest ja mõtetest jõuab (parimal juhul:)) kaaslaseni see osa, mida ma talle räägin.
Teadmisi tasub koguda järjepidevalt, kuid ära jää ootama, vaid tegutse
2. Ei tasu kohe inimest infoga üle külvata. Mõtle sellele, et enne kui investeerimisest vaimustusid/huvitusid, kuidas oleksid ise reageerinud? Jah rääkijaks on sulle kallis inimene, aga samas ju mitte ekspert (vaid alles alustaja)?
Investeerimine on teema, millest inimesed ühest küljest ei tea, teisest küljest on kuulnud ilmselt midagi negatiivset – petuskeemid, ruttu rikkaks, investeerimine on ainult rikastele jne. Selles mõttes pole just soodne pinnas investeerimise propageerima asumiseks.
Elus on nii vihma, kui kulda … peamine on, et kaaslane on toetav
3. Kui kaaslane pole juhuslikult juba investeerimisest huvitatud (võib-olla käisite koos koolitusel, lugesite sama raamatut jne), siis tuleb sinul see huvi tekitada. Mina hakkasin vähehaaval (see ei olnud teadlik strateegia) investeerimisest rääkima. Näiteks oma väikeseid eduelamusi jagama: laekusid esimesed dividendid. Esialgu küll vaid sendid, aga ma ei pidanud ise midagi nende teenimiseks aktiivselt tegema ehk et selgitasin põhimõtet, et paned raha enda heaks tööle.
4. Aeg ja hetk, millal rääkida – kui palju on partner valmis aega panustama, kui palju ta soovib teada saada ning millal on hea hetk rääkimiseks. Mina ise näiteks tegelen praeguseks investeerimisega oluliselt rohkem, kui ma alguses oleks arvanud. Olin kindel, et mulle sobib passiivne investeerimine, panen raha sisse ja see rahulikult toimetab. Samal ajal jälgin veidi infot, loen mõne raamatu, osalen mõnel vebinaril. Ehk, et taas kord: ära eelda, vaid tegutse rahulikult ja järjekindlalt.
5. Meie puhul toimib hästi rollide jaotus. See kõlab formaalsemalt ja rangemalt, kui see tegelikkuses on. Meil ei ole mingit lepingut või kirjutatud reegleid ja pole keelatud teisel ka tegeleda, aga tundub mõistlik ning toimib süsteem, et mina tegelen investeerimisega. Järjest rohkem arutan mehega oma mõtteid ja järjest rohkem on ta teemaga kursis ja sellest huvitatud.
Ühised eesmärgid hoiavad ka eraldi tegutsedes samal teel
6. Ära oota, et kaaslane vaimustub ka kohe või hakkab samuti tegelema. Ole avatud suhtumisega ja paindlik. Aja jooksul võib paljutki muutuda. Peaasi, et kõik toimib ja olete ise oma otsustega rahul.
Kokkuvõtvalt, kõige olulisem on see, et partner oleks toetav. Kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ta ei suhtunud negatiivselt, vaid toetas minu tegemisi. Tunne ennast ja oma partnerit. Rääkige, kuigi rahast rääkimine ei ole enamusele meist lihtne, ning leidke endale sobivaim variant.
Aeg-ajalt kipub investeerimise põhimõtete ja õpetuste seas ära kaduma see, et oma otsused tuleb ise teha ehk valida oma tee. Igaüks peab leidma endale sobiva, sest ei ole ühte kindlat teed, mida mööda kõik peaks minema.
Vali oma tee
Kindlasti tasub kursis olla teiste kogemusega ja ka õpetussõnadega. Need on väga olulised. Aga järeldused tuleb ise teha. Lähtudes endast ja enda olukorrast ja enda eesmärkidest.
See on üks asi, mida tahan siin blogis kindlasti kajastada. Otsin oma teed. Võibolla lõpuks jõuan samasse kohta, kuhu õpetused juhatavad, aga igaühel on oma tee sinna jõudmiseks.
Kord on tee sirgem …
Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Mis sobib mulle täna, ei pruugi mulle homme sobida. Inimesed muutuvad, olukorrad muutuvad, ajad muutuvad, arusaamad muutuvad. Kogu maailm on pidevas muutumises.
Kuidas käitud kriisiolukorras?
Keegi ei osanud koroonat ette näha. Kuidas oleks saanudki? Viiruseid on ennegi olnud.
Keegi ei teadnud ka kaua see kestab ja kuidas meid mõjutab. Enamus inimesi arvas, et majanduslangus saab olema oluliselt pikaajalisem, kui see seni on olnud.
Kord on tee käänuline
Kuidas reageerisid koroonamärtsis, kui korraga oli kõik punases?
Kuidas tegid otsused? Olukorras, kus keegi ei tea, mis saama hakkab, ei ole abi teiste õpetussõnadest ega teiste kogemustest, sest keegi ei tea. Mitte keegi ei olnud varem selles olukorras olnud.
Kui turud rallivad ja kõik muudkui kasvab, on lihtne olla hea investor.
Tee otsused lähtudes oma strateegiast
Kuid oluline on teada, kuidas reageerid kriisiolukorras. Siis selgub, kui oluline on, et tunned ennast, aga ka see, et sul on olemas strateegia. Kui sinu strateegia on osta ja hoia, siis turu langused ja tõusud ei tohiks sind oluliselt mõjutada. Sina jätkad ikka samamoodi toimetamist. Sama sihi suunas liikumist.
Siht silme ees
Mingid korrektuurid võivad loomulikult olla vajalikud. Võibolla näitas kriis sulle, et miski sulle ei sobigi, on liiga riskantne. Et midagi on vaja muuta.
Peamine, et sa ei tee otsuseid emotsioonidest lähtudes ega sellepärast, et keegi teine nii teeb.
Jää valitud teele kindlaks
Nagu on öelnud investeerimisgurud: osta siis, kui teised ei julge; hoia eemale, kui teised on ahned. See ei ole loomulikult lihtne, kuid kui sul on strateegia paigas, siis on lihtsam oma teele kindlaks jääda.
Vahest on kõrvalteid, mis peibutavad
Leia oma tee ja käi alati oma rada. Hoides silmad-kõrvad lahti, jälgides mida teevad teised, kuid otsustades alati ise.
Osalesin eelmisel nädalal Jaak Roosaare koolitusel ja sain sealt mitu head mõtet. Üks neist puudutas levinud ütlust, et ära armu oma aktsiatesse/investeeringutesse. Aga teatud juhtudel tasuks just armuda.
Kuidas otsustada, kas armuda või mitte?
Armuda või mitte?
Võiks armuda
Sõltub strateegiast ehk et kui sinu eesmärk on osta ja hoida, siis tuleb kasuks armuda sellesse aktsiasse. Et ei tekiks kiusatust seda müüa.
Näiteks mina ei raatsi müüa oma Kaubamaja aktsiaid. Olen neid pika aja jooksul vähehaaval ostnud ning sellega ilusti hinda keskmistanud. Kaubamaja on hea dividendi maksja. Plaanin seda positsiooni pikaajaliselt hoida, et dividende saada. Samuti usun, et Kaubamaja ei kao kuhugi ka muutuvas maailmas.
Vahepeal on see positsioon olnud väga ilusas plussis (enne dividendi maksmist), aga mul pole kordagi tekkinud kiusatust seda müüa.
Meile kõigile teada tuntud kaubamaja (pilt: kaubamaja.ee)
Ehk tasub armuda!
Väljend, et ei tasu armuda käib olukorra kohta, kus peaks müüma, aga ei raatsi. Tavaliselt on see olukord, kus ettevõttel ei lähe enam hästi.
Kaotus on valus
Me ei taha võtta vastu kaotust, sest kaotus on kaks korda valusam, kui samaväärne võit. Seetõttu hoitakse tihti liiga kaua langevat aktsiat lootuses, et ehk olukord muutub ja aktsia hind tõuseb tagasi vähemalt nulli.
Otsuse tegemine on keeruline, eriti kui emotsioonid mängus (pilt: https://uxdesign.cc/decision-making-for-product-managers-7fef3292cb65)
Sest üks asi on paberil (internetipangas) punast miinust vaadata (ega see ka ei ole tore), aga see ei ole veel reaalne kaotus. Kui me aga müüme selle positsiooni kahjumiga, siis muutub paberil olnud miinus reaalseks kaotuseks.
Tihti on oluline kaotus kiirelt vastu võtta, et ta ei muutuks suuremaks. Loomulikult on olukordi, kus langus võib olla ajutine ja nagu ikka, seda ei ole nii lihtne hinnata.
Näiteks Kaubamaja aktsiate puhul, kui olukord peaks muutuma, siis peaksin suutma oma armumise unustada ja mõelda, kas muutus on lühi- või pikaajaline ja kas peaksin oma otsust seda aktsiat hoida, muutma.
Samas ei tasu rapsida, et iga väikese muutuse korral muudan oma strateegiat.
Investori suurim sõber on aeg ja suurim vaenlane õige aja ootama jäämine.
Õiget aega võib ootama jäädagi.
Liitintressi võlu
Olen juba mitu korda maininud liitintressi ja lubanud sellest lähemalt kirjutada. Mina olen liitintressist nii aru saanud, et kui sa laekunud investeerimistulu (või nt tulumaksu tagastuse III samba puhul) investeerid, siis kasvab sinu investeering aja jooksul oluliselt kiiremini, kui muidu. Ja seda ka võrreldes sellega, kui paneksid sisse suurema summa lühema aja jooksul.
Toon ühe näite kasutades liitintressi kalkulaatorit (googeldades leiab neid mitmeid, mina kasutasin seda: https://finantsvabadus.golive.ee/et/compound-interest-calculator). Kui alustan investeerimist 100 euroga ning lisan iga kuu 100 eurot, siis 6% tootluse juures on mul 10 aasta pärast 14796,04 eurot.
Näide liitintressist LHV finantsportaalist: https://fp.lhv.ee/news/4842618
Aeg on investori parim sõber
Miks on aeg investori parim sõber? Kui ma samadel tingimustel toimetan 10 aasta asemel 15 aastat, siis on summa 26970,82 eurot. 20 aasta pärast, aga juba 43263,42 eurot. Ehk et ajas teenitud tulu kasvab. Kui võrrelda 10 aastat vs 20 aastat, siis on tulemus oluliselt suurem, kui kaks korda suurem (aeg on kaks korda pikem).
Ilma liitintressita oleks 20 aastaga tulemus 26440 eurot. Sellepärast on nii oluline esialgu saadud investeerimistulu reinvesteerida ja teha seda võimalikult pikka aega.
Aja olulisuse rõhutamiseks veel üks näide. Kui suurendada igakuiselt investeeritav summa 200 eurole, siis teenib 10 aastaga (investeeritud tulu reinvesteerides) sama 6% tootluse juures 29412,99 eurot. See on oluliselt rohkem, kui samal perioodil 100 euro kaupa investeerides, aga kui võrrelda kaks korda pikema ajaga, siis jääb kahekordse summa inveseteerimine oluliselt ajale alla: 29412,99€ vs 43263,42€. See tähendab, et kui investeerid 20 aastat igakuiselt 100 eurot teenid sama tootluse juures oluliselt rohkem, kui investeerides igakuiselt 200 eurot.
Nii lihtne on alustamist edasi lükata, sest see ja teine raamat veel lugemata
Mina alustasin investeerimist 36-aastaselt. Mitte just väga vara, aga mul on hea meel, et ma ei jäänud ootama õiget hetke, vaid asusin kohe tegutsema. See tähendab kohe, kui teemast huvitusin ja selle kohta natuke infot olin otsinud. Tagant järgi mõeldes teadsin väga vähe, aga ei näe ühtegi põhjust, miks oleksin pidanud ootama. Alustada tasub väikeste summadega, siis ei ole kahju, kui kõik nii hästi ei lähe, kui tahaks.
Pole olemas “õiget” ega “ideaalset” aega
Võin oma kogemusest kinnitada, et aeg ei ole kunagi “õige”. Mul pole veel mitte kunagi tunnet olnud, et ma tean piisavalt, aga ma tean, et praktika on kõige parem õpetaja (igaks juhuks ütlen, et armastan ka raamatuid ja blogisid lugeda).
Teine mõte “õige” ajaga seoses on seotud mõttega, et praegu pole rahaliselt õige aeg. Et enne maksan oma võlad (nendega tasub loomulikult tegeleda ja kõik suure intressiga laenud ära tasuda) või et enne kogun endale suure meelerahufondi (sellel teemal kirjutan ka edaspidi pikemalt). Mina ei poolda ootama jäämist, sest aeg läheb. Ja nagu olen varem maininud, siis võib huvi ja soov investeerida aja jooksul lahtuda.
Maja ehitamine ei ole just ideaalne aeg investeerimiseks
Minul ka ei ole ideaalne aeg investeerida, sest ehitame maja ehk et suur osa meie sissetulekust läheb majafondi. Olen korduvalt mõelnud, et äkki peaks investeeritava raha ka majafondi panema ehk et investeerimises nt pausi tegema. Aga siis ma mõtlen sellele, kui tähtis on investeerimises aeg ja kui väike see summa maja ehitamise jaoks on, mida ma investeerin (kirjutan kindlasti edaspidi ka teemal üksi vs koos investeerimine, aga ütlen ära, et meil on raha ühine, aga investeerimisega tegelen mina).
Seepärast ei väsi ma rõhutamast, et hakka lihtsalt pihta. Ära jää ootama! See, et sa investeerimisest huvitud on juba väga suur võit.
Hiljuti oli Äripäeva raadios arutelu ja kuigi ma arutelu ei ole kuulanud (tasuline), siis mõtlesin samuti kuhu investeeriksin mina sellised summad investeeriksin (lisasin mõtisklusse 100 000 eurot ka). Sotsiaalmeedia arutelus jäi silma, et 100 eurot ei peetud miskiks ja selle võiks lihtsalt ära kulutada.
Kes mu varasemaid postitusi on lugenud ilmselt aimab, et mina nii ei arva. Olen ju nimeks valinud Mikroinvestor ning mina tahan just julgustada inimesi väikeste summadega investeerima. Saab vead väikeste summadega tehtud. Lisaks säästmise, kogumise ja investeerimise harjumuse ning rahaasjad korda. Ja ei ole vabandust, et ei saa hakata investeerima, sest raha pole.
Kui alustamiseks peaks olema 1000 eurot, siis see oleks liiga suur takistus paljudele (sh mulle). See ju ei tähenda nagu ei võiks 1000 euroga alustada, aga minu meelest on suuremat summat mõnes mõttes raskemgi investeerida, kui väiksemat. Riskid on kohe suuremad ja ka hirm raha kaotada.
Mida teeksid 100 euroga? https://www.istockphoto.com/photo/stacks-of-100-euro-banknotes-gm511213785-46492246
Kuhu investeeriksin mina?
100 eurot: Valikuid on minu jaoks 3: III sammas, kasvukonto või Balti börsilt aktsiaid.
Milline neist valida sõltub näiteks sellest, mis juba on portfellis? Kas III sambasse paned juba 15% oma sissetulekust?
Minu esimene valik oleks Balti börsilt mõni dividendiaktsia, aga praegusel hetkel börs niimoodi rallib – kirjutamise hetkel on esimest korda minu mäletamist mööda olukord, kus tänasel päeval on kõik minu jälgimisel olevad aktsiad tõusnud ehk rohelises! Seetõttu ma ei kiirustaks midagi sealt hetkel ostma.
Öeldakse, et ära näpi, kui sa ei saa aru. Ja praegu ma ei saa absoluutselt aru, mis Balti börsil toimub.
Üks äge pilt aktsiaturu kohta https://blogs.lse.ac.uk/businessreview/2020/04/23/coronavirus-and-the-stock-market-science-cannot-predict-the-outcome-but-does-it-matter/
Samas on praegu käimas dividendide hooaeg nii, et kui tahaks veel sel aastal Balti börsilt dividende saada, siis nagu võiks midagi osta. Samas kui hinnad niimoodi tõusevad, siis jääb dividenditootlus järjest vähemaks. 100 euro eest ei saa summaliselt nagunii just suurt summat.
Seega hetkel ma vaataks pigem kasvukonto poole eeldusel, et III sambasse juba läheb 15% sissetulekust (NB! Siia ei arvestata ükskõik, mis sissetulekut, nt oma firmast makstud dividendid ei lähe arvesse, aga erisusi on veel. Sellest palju ei räägita, sest tavaliselt eeldatakse, et saadakse peamiselt palgatulu). Kui läheb väiksem osa, siis paneksid III sambasse.
Aga, kui summa on suurem?
1000 eurot: selle summa eest ma ostaks kindlasti Balti börsilt dividendiaktsiaid. Taas sõltub, mis juba portfellis on (minul hetkel ainult 5 erinevat aktsiat!) ja mis kogustes. Lisaks arvutaksin läbi, kas oleks mõtet osta mõnda aktsiat, millelt veel saab dividendi sel aastal. Nt Tallinna sadam? Merko ja Nordecon maksavad head dividendi, aga nende hind on uskumatult kõrgele rallinud. Neid ma ei puutuks hetkel.
Mulle endale meeldib viimase hetkeni dividende maksvaid aktsiaid osta, kuid üldise hinnaralliga seoses oleksin praegu pigem ettevaatlikum ja arvutaksin, kas minu jaoks on piisav dividenditootlus (mul ei ole konkreetset % paika pandud). Kui ei ole, siis oleks variant osta näiteks Kaubamaja aktsiaid, kes on juba oma dividendid välja maksnud.
Kas keerulisem on väiksema või suurema summaga?
Kuhu investeeriksin suuremad summad, kas nendega on keerulisem või hoopis lihtsam?
10 000 eurot: selle summaga on minu arvates kõige keerulisem ja taas peamiselt Balti börsil toimuva ralli pärast, sest minu mõte oleks jaotada see summa mõne Balti aktsia vahel. Hetkel jälgiksin veidi hindu ja nagunii on mõistlik oste ajas hajutada. Minu jaoks on oluline ka jälgida, et ühegi aktsia maht ei muutuks portfellis protsentuaalselt liiga suureks. Samas on hind oluline ja kui saaks mingit aktsiat minu jaoks hea hinnaga (sest hea hind on väga suhteline mõiste), siis võib ajutiselt selle aktsia maht olla portfellis ka suurem, kui ma muidu sooviks.
majaehitus maal
Teine variant oleks vaadata kinnisvara poole. Kinnisvara mu portfellis hetkel ei ole ja on silma jäänud, et seal sektoris ka käib mingi ralli, siis peaks asja natuke uurima. Aga see summa võiks olla piisav sissemakseks või lausa korteri ostuks mõnes väiksemas kohas (ma ei väsi kordamast, et Tallinn ei ole kogu Eesti, sest eemalt jääb tihti selline mulje).
Korraga suurem summa raha
100 000 eurot: ostaksin kinnisvara. Peaks taas uurima, mida turul pakkuda on, aga midagi vast ikka leiab. Sellist summat saab vabalt ka mingi aeg pangakontol hoida (täpselt see summa on tagatud), kuigi mulle seisev raha üldse ei meeldi. Samas ei saaks seda raha kuskile ära ka panna, sest kunagi ei tea, millal tehinguks läheb.
Ühesõnaga, mul ei oleks ühegi summa vastu midagi, küll ma leiaks, mida sellega teha. Samas mingeid väga huvitavaid või erilisi mõtteid mul ka ei tekkinud ning olenemata summast jõudsin suhteliselt samade tegevusteni. Alles 100 000 juures tegutseksin veidi teisiti ehk esimene valik oleks kinnisvara.
Võibolla kui oleks tegemist miljonitega tekiks loovamaid ja lennukamaid ideid!
P.S Aktsiate puhul tasub mõelda portfelli võlakirjade lisamisele.
Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.
Rahalise olukorra kaardistamine
Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.
Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord
Ostaks üksikaktsiaid kohe
Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks?
Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress.
Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)
Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks
Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.
Turu ajastamine vs hinna keskmistamine
Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.
Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma
Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.
Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja
Veel variante
Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus.
Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.
Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs
Kokkuvõtteks
Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:
hakkaksin tegutsema – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head, vt ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.
Liitu Mikroinvestori meililistiga, et saada tasuta lühike kokkuvõttev abimaterjal alustajale, kus on muuhulgas ka lühiinfo iga varaklassi kohta.
Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”
Kuidas mina alustasin?
Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.
See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.
Alustamiseks ei pea olema suur summa raha
Miks ma alustasin kasvukontost?
Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.
Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente
III samba maksusoodustus
Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/
See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).
Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).
See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.
Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel
Kokkuvõtteks
Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.
III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).
Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.
Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017
Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.
Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.
Investeerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab järjepidevust. Pikal teekonnal võib motivatsioon kaduda. Kuidas seda hoida?
Aitab vastamine küsimusele miks ning selle aeg-ajalt meelde tuletamine. (Soovitan kindlasti lugeda Simon Sineki raamatut “Esmalt küsi miks?” (Start with why?)) Mis on sinu miks ehk miks sa seda teed?
Siht silme ees hoiab motivatsiooni
Eelmine kord kirjutasin, et miks üldse investeerimine, seekord tahan rääkida täpsemalt, et mille jaoks? Tore küll, et säästan ja panen raha teenima, aga mille jaoks? Miks?
Mis on sinu eesmärgid?
Eesmärgid on olulised, sest muidu on lihtne käega lüüa. Kui ma ei tea, miks ma seda teen, siis tekib mingi hetk õigustatult küsimus, et miks seda siis teha? Miks pingutada kauge tuleviku pärast? Variante mille jaoks investeerida on palju. Levinumate seas on lastele kogumine, pensionipõlveks lisatulu või finantsvabadus, aga võib-olla tahad hoopis teha pikema reisi? Või töötada osakoormusega? Kui ülejäänud näited on suhteliselt selged, kuigi võivad erinevaid asju tähendada, siis mis on finantsvabadus?
Pane eesmärgid kindlasti kirja
Finantsvabadus
Finantsvabadus tähendab minu jaoks, et investeeringutelt teenitav summa on piisavalt suur, et sa ei pea lisaks kusagilt raha teenima (nt tööl käima). Kui palju on piisav, on väga suhteline ning eristatakse erinevaid tasemeid, et kas lihtsalt kulud kaetud või saad elu nautida ka (need reklaamid, et pensioni ajal palmi all kokteil käes). Need on pikaajalised ehk suured eesmärgid, mis aitavad sihti silme ees hoida. Pane need kindlasti kirja! On tõestatud, et kirja pandud eesmärgid viiakse suurema tõenäosusega ellu. Kui oled visuaalne inimene, siis võid teha visioonitahvli või lihtsalt mõne pildi kuhugi silme ette paigutada (seinale, märkmikusse vms).
Unistus majast aitab motivatsiooni hoida
Suuremad ja väiksemad eesmärgid
Aga need on suured eesmärgid ja tunduvad nii kaugel olevat. Ainult pikaajalistele eesmärkidele mõtlemine võib motivatsiooni hoopis maha võtta, sest nende täitmine tundub väga raske, kui mitte võimatu. Seetõttu tuleks see suur eesmärk väiksemateks tükkideks teha ja seada lühiajalisi eesmärke. Minu esimene eesmärk oli 25€ igakuiselt kasvukontole kanda, et tekiks harjumus säästa ning et proovida investeerimist.
Esialgu laekuvad sendid on nagu viljaterad, aja jooksul saab neid palju
Mingile suurele ja konkreetsemale, kui et tuleviku tarbeks, eesmärgile ma koheselt ei osanudki mõelda ja see polnudki tol hetkel nii oluline, sest peamine oli tegutsema asuda. See on taas üks koht, kuhu võib kinni jääda, et enne pean eesmärgid välja mõtlema ja kirja panema, kui saab tegutsema hakata. Seda saab teha paralleelselt ning minul tuli see tegutsemise käigus.
Invsteerimisteekond on pikk ja käänuline
Minu eesmärgid
Mida rohkem investeerimisega tegelesin ja selle kohta lugesin, seda rohkem hakkasin ka eesmärkidele mõtlema. Miks ma seda raha lihtsalt ära ei kuluta, vaid investeerin? Mis on minu motivatsioon? Hakkasin vaikselt mõtlema, et mingi hetk tulevikus võiks dividendid meie kulusid katta. Väga kaugele mõeldes on minu arvates raske liiga konkreetselt mõelda. Aga lühiajaliselt tasub kindlasti mõelda konkreetselt. Seadsin esimeseks aastaks ilusa ümmarguse eesmärgi (100€), kui palju tahaks dividende teenida ning kui panna saavutatav eesmärk, siis on see üllatavalt motiveeriv. Minul tekkis täiega hasart ja mulle meeldib eesmärke ületada.
Sel ajal kui mina naudin rattaga imeilusat Eestimaad, teenivad mu investeeringud mulle tulu
Kristi Saare on toonud näite, et tema mõtles, et Kaubamaja aktsiatest teenitavad dividendid, võiksid mingi hetk tema Kaubamajas tehtud ostud ära katta. Hea praktiline eesmärk, mis muudab eesmärgi reaalsemaks. Tegelikkuses muidugi ei tasu kohe teenitud tulu ära kulutada, vaid panna see omakorda kasvama. Kuid mõnus on ostes mõelda, et dividendid kataks need kulud ära. See aitab ka pisikestest summadest rõõmu tunda ning muudab kauge ja suure eesmärgi reaalsemaks ning seob praeguse eluga. See aitab hoida motivatsiooni ka rasketel hetkedel.
Miks investeerida? Enamasti arvatakse, et selleks peab olema rikas või vähemalt “vaba” raha või pärandus/lotovõit vms.
Lotovõitu oodates …
Minu jaoks on kaks peamist põhjust:
1) Rahaasjad korda.
2) Panna oma raha teenima ehk kasvama.
Mida ma nende eesmärkide all silmas pean?
Selleks, et investeerida peaks kõigepealt oma rahalise olukorra kaardistama – mis on sissetulekud, millised väljaminekud ning kui palju ma saaksin säästa ja sellest investeerida. Investeerimisel ei saa üle ega ümber säästmisest, aga säästmine ei pea tähendama sugugi, et elada ei saagi, vaid tuleb igat senti veeretada. Millegipärast sõnal säästmine just selline negatiivne varjund kipub olema.
Seepärast tasubki alustada oma rahalise olukorra kaardistamisest. Pane kirja kõigepealt oma sissetulekud ja väljaminekud. Millised on kulutused, millest pole pääsu ehk püsikulud – üür või kodulaenu makse, autoliising jne. Palju kulub toidule? Meelelahutusele? Kuhu üldse raha läheb?
Kõigepealt kaardista, kus oled praegu
Kui tavaliselt pole seda jälginud, siis võiks vähemalt mõned kuud kuludel silma peal hoida. Kas palgapäevaks jääb midagi alles või saab kõik otsa? Kui palju saaks säästa? Mille arvelt? Alustuseks ei tasu liiga suurt eesmärki seada, vaid alustada väikeselt, et säästmise harjumus tekitada (kui seda seni pole). Mina alustasin 25 eurost, sest mõtlesin, et see on selline summa, mis kuluks nagunii kuhugi täiesti märkamatult ära. Alustuseks pane kõrvale kasvõi 1 euro, et tekiks harjumus. Kõige olulisem on alustada!
Väike summa on ka selles mõttes hea, et ei pea kartma selle kaotamist. Seetõttu öeldakse, et investeeri see raha, mida võid kaotada. See ütlus ei tähenda, et mul poleks kahju investeeritud raha kaotada, vaid et ma ei investeeri eluks vajalikku raha – a la üüriraha.
See vähendas hirmu investeerimisel, et ma ei tea sellest midagi ja äkki kaotan selle raha teadmatusest ja kogenematusest. Samuti aitab see tegutsema asuda, sest nii lihtne (ja tavaline) on mõelda, et see raamat või koolitus veel, siis on mul piisavalt teadmisi, et alustada. Nii võib ootama jäädagi.
Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda
Aga miks investeerida?
Võib ju ka lihtsalt raha kontol hoida või sukasääres?
Kontol või sukasääres seisab raha niisama ning tavaliselt sööb seda veel ka inflatsioon ehk et raha kaotab ajas oma väärtust. 5 aastat tagasi kõrvale pandud 50€ eest ei saa täna enam sama palju asju osta kui siis.
Lisaks inflatsiooni vastu kaitse saamisele tahaks muidugi ka oma investeeringutelt teenida. Et raha toodaks raha.
Siht silme ees
Passiivne sissetulek tähendab, et sellel ajal kui mina magan või reisin või olen teatris, minu raha teenib mulle raha.
See tunne, kui laekuvad esimesed summad (alguses mul sendid kasvukontole!) passiivset tulu – see on kirjeldamatu! Võib ju mõelda, et mis neist sentidest, aga see on lihtsalt algus. Kui järjepidevalt tegutseda, siis hakkavad need summad kasvama. Lumepall veerema.
Loomulikult ei tasu loota kiirelt rikastumist. Kui seda lubatakse, siis on enamasti tegemist pettusega. Võib vast isegi öelda, et üsna kindlasti, sest isegi kui vahest on investeerides võimalik teenida korralikult (näiteks Tesla aktsia hinnaralli), siis lubada ei saa seda keegi.
Kokkuvõtvalt, minul aitas investeerimisest huvitumine rahaasjad korda saada ning see 25€ kuus, mis muidu oleks lihtsalt ära kulunud, on juba päris palju sente mulle teeninud.
Mis on sinu miks investeerida?
Halda nõusolekuid
Et tagada parim kasutajakogemus kodulehel, kasutame küpsiseid. Kui sa nõustud küpsistega, töötleme selliseid andmeid nagu kodulehel liikumine või unikaalne ID sellel kodulehel. Küpsistega mitte nõustumine võib mõjutada mõningaid kodulehe funktsioone.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
