aprill 2021 - Mikroinvestor

Meelerahu

Heal lapsel mitu nime – meelerahufond, hädaabifond, mustade päevade fond, ootamatuste fond jne, ehk tegemist on rahaga ootamatuste jaoks, mis tagab meelerahu.

Üks inimene ütles hiljuti, et ta ei saaks rahaliselt kuu aega olla ilma tööta.

Nii hirmutav. Seda enam, et ma ise ka aastaid elasin nii. Palgapäevast palgapäeva. Millegipärast kunagi ei mõelnud, et palk võib ka mitte laekuda. või kuidas see meelerahu mõjutab.

Mind on päevapealt vallandatud. Tulin just puhkusereisilt, kui sain e-kirja, et tule esmaspäeval asju üle andma, see on sinu viimane tööpäev.

Olin nagu ikka puhkuseraha enne reisi välja võtnud nii, et mul polnud lõpparvega ka suurt midagi saada (poole kuu palk). Huvitaval kombel see veel ei raputanud piisavalt, et oma rahaasjad kontrolli alla võtta. Ainus positiivne muutus oli auto odavama vastu vahetamine. Kuigi müügiks oli kehv aeg ja pidin uue auto sissemakseks väikelaenu võtma, siis pikaajaliselt oli see õige otsus. See näitab samas nii hästi, miks ootamatusteks peab valmis olema.

Keerulised suhted meelerahufondiga

Meelerahufondiga on mul siiani keerulised suhted:) Selles mõttes, et mulle ei sobi see soovitus, et kõigepealt kogu meelerahufond (3-6 kuu kulutuste raha, aga veel parem 9-12 kuud on tavaliselt soovitused), sest:

selle kogumine võtab kaua aega. Investeerimist alustasin 25 euroga kuus (saab ka 1€ alustada), sellise summaga annab ikka koguda. Minu mõte ei ole see, et mitte koguda meelerahufondi, vaid teha seda paralleelselt, et ei jääks investeerimisega ootama. Muidu võib investeerimise tuhin üle minna, lisaks on ju aeg investeerija parim sõber! Kui ei saa paralleelselt, nt ongi ainult 25€ kuus kõrvale panemiseks, siis näiteks ühel kuul see 25€ investeerida, teisel kuul panna meelerahufondi. Läheb veel kauem aega meelerahufondi raha kogumisega, aga oled vähemalt mõlemaga algust teinud ning sul on mingi raha meelerahuks olemas.

mulle ei meeldi seisev raha. Kuhu see paigutada? Üks variant on lühikesed tähtajalised hoiused nii, et neil erineval ajal tähtajad lõppevad, et sealt kiirelt raha kätte saada. Arvestades hoiuste intressi tundub mulle liiga palju jamamist.

Tihti tuuakse näiteks, et meelerahufondi vaja, kui mõni kodumasin katki läheb. Ma ei tea, kui kalleid masinaid teised ostavad, aga kui meil külmkapp eelmisel suvel väljavahetamist vajas, siis leidsin sobiva umbes 300€ eest. Natuke kuu kulusid tuli kokku tõmmata, aga ei pidanud kuskilt raha juurde võtma.

Olen ise mõelnud, et kui tekib mingi ootamatus, mida me ei saa igakuisest sissetulekust tasuda, siis mina müüks Balti võlakirjad. Need on küll head kindlad intressi maksjad ja portfelli tasakaalustajad, aga tavaliselt kauplevad börsil väikeses plussis ja kui tõesti häda käes, siis müüks ära. See mõte annab mulle meelerahu, et olen vähemalt osaliselt ootamatusteks valmis.

kogume maja jaoks. See on põhjus, miks mul praegu ei ole eraldi meelerahufondi. Kui juhtuks mingi suurem ootamatus, siis võtaks raha sealt. Ehk et minu jaoks on meelerahufond majafondi sees hetkel.

Kokkuvõtteks

Mõtle läbi, mis saab ootamatuste puhul. Meelerahufond on kindlasti üks väga hea asi, mis nagu nimigi ütleb, laseb öösel rahulikult magada. Aga see ei pea tähendama pangakontol või sukasääres seisvat raha. Samuti ei tähenda see, et enne ei või investeerimisega algust teha. Tasub koguda infot teiste kogemuste ja soovituste kohta, kuid alati tuleb teha ise otsus, mis just sinule sobib ja sulle meelerahu tagab.

Uskumused rahast

Meil kõigil on mingid uskumused rahast. Tavaliselt me neile ei mõtle, kuid need mõjutavad meid ning seetõttu on hea neid teada.

Meile kõigile on ilmselt tuttavad ütlused “raha ei kasva puu otsas”, “kergelt tulnud, kergelt läinud” või arvamus, et rikkus on midagi halba, negatiivset, kindlasti ebaausalt saadud…

Avastasin uskumuse raha kohta Austraalias — Uluru, Austraalia

Jääb mulje, et eestlase elu peabki olema raske. Kergelt ei tule ega tohigi tulla midagi.Enda uskumusi raha kohta ei olegi nii lihtne kindlaks teha. Kindlasti eelpool toodu on mind mõjutanud. Minu jaoks parim näide uskumustega seoses see, et olen alati uskunud, et mina olen pigem kulutaja tüüpi inimene ja et igasugune säästmine/kogumine on minu jaoks väga raske (kui mitte võimatu).

Selle parimaks näiteks on lugu Austraaliast. Elasin ja töötasin Austraalias kahe Iiri tüdrukuga. Teenisime kõik täpselt sama palju ning elamiskulud olid ka samad. Seega kõigil olid nii identsed võimalused säästa ja meie Aasia reisiks koguda, kui üldse võimalik.

Raske töö on eestlasele ikka omane olnud — Sorteerisime Austraalias paprikaid, kas piisavalt raske töö?

Tegelikkuses olime raha osas kõik kolm väga erinevad. Ühel Iiri tüdrukul oli alati raha ja kogumine tundus tal tulevat iseenesest. Teisel polnud mitte kunagi raha ja mina olin kuskil nende kahe äärmuse vahel. Mul õnnestus reisiks raha koguda, aga vähem, kui esimesel iirlannal ja väga suurte raskustega. Sellepärast tähendas säästmine/kogumine minu jaoks pikka aega enda piiramist ja koonerdamist. Midagi, mis oli minu jaoks raske ja ebameeldiv.

Nii enne, kui peale Austraaliat kasutasin reisimiseks raha “kogumiseks” varianti, et lihtsalt ostsin ühel palgapäeval lennukipiletid (võimalikult soodsad muidugi) ära ja elasin siis lihtsalt vähema rahaga palgapäevani. Reisile minnes võtsin puhkuseraha kaasa ja pärast reisilt tagasi tulles elasin taas lihtsalt selle rahaga, mis oli.

Tai — Aasia reis, mille jaoks raha üritasime koguda.

Niimoodi palgapäevast palgapäevani elades kasutasin suuremate asjade ostmiseks loomulikult järelmaksu ja kui esimest korda Euroopast välja reisisin – Indiasse – siis ei jagunud piletite jaoks palgast ja võtsin väikelaenu.

Tagantjärgi tundub ilmselge, et kui sain peale kulutamist väiksema rahaga hakkama, siis oleks üsna lihtsalt ka raha kogumisega hakkama saanud. Aga siis tundus see võimatuna. Liiga raskena.

Minu jaoks toimus muutus tänu sellele, et sain teada, et alustada võib väikeste summadega ning abiks on “maksa endale esimesena” põhimõte ehk et kanna kohe palgapäeval see summa eraldi kontole. Nii alustasin ma investeerimist 25€ kandmisega kasvukontole palgapäeval (abiks püsikorraldus). Nii lihtne see oligi.

Varem ma poleks selle pealegi tulnud, et see võiks nii lihtne olla ja et ei ole nii, et minul lihtsalt ongi raske raha säästa ja koguda:). Nagu see oleks kivisse raiutud. Uskumused raha kohta olid mind kõik need aastad tagasi hoidnud.

Austraalias avastasin uskumuse raha kohta, mis mind pikalt tagasi hoidis. — Austraalia on imeline

Kui alustad väikese summaga, mis sinu elukvaliteeti ei mõjuta ning mille kõrvale panemist sa ei märkagi, siis tekib harjumus ning saad aja jooksul vaikselt seda summat suurendada. Üsna pea hakkavad tekkima mõtted, kuidas sissetulekut suurendada, kust veel kokku hoida jne. Aga esialgu ei tasu selle peale mõelda, vaid oluline on endale teadvustada, et sinu uskumused ei pruugi õiged olla ja raha kogumisega saab igaüks hakkama.

Leia vaid enda jaoks alustamiseks sobiv summa ja hakka tegutsema!

(Õige) aeg

Investori suurim sõber on aeg ja suurim vaenlane õige aja ootama jäämine.

Liitintressi võlu

Olen juba mitu korda maininud liitintressi ja lubanud sellest lähemalt kirjutada. Mina olen liitintressist nii aru saanud, et kui sa laekunud investeerimistulu (või nt tulumaksu tagastuse III samba puhul) investeerid, siis kasvab sinu investeering aja jooksul oluliselt kiiremini, kui muidu. Ja seda ka võrreldes sellega, kui paneksid sisse suurema summa lühema aja jooksul.

Toon ühe näite kasutades liitintressi kalkulaatorit (googeldades leiab neid mitmeid, mina kasutasin seda: https://finantsvabadus.golive.ee/et/compound-interest-calculator). Kui alustan investeerimist 100 euroga ning lisan iga kuu 100 eurot, siis 6% tootluse juures on mul 10 aasta pärast 14796,04 eurot.

liitintress ja aeg — Näide liitintressist LHV finantsportaalist:
https://fp.lhv.ee/news/4842618

Aeg on investori parim sõber

Miks on aeg investori parim sõber? Kui ma samadel tingimustel toimetan 10 aasta asemel 15 aastat, siis on summa 26970,82 eurot. 20 aasta pärast, aga juba 43263,42 eurot. Ehk et ajas teenitud tulu kasvab. Kui võrrelda 10 aastat vs 20 aastat, siis on tulemus oluliselt suurem, kui kaks korda suurem (aeg on kaks korda pikem).

Ilma liitintressita oleks 20 aastaga tulemus 26440 eurot. Sellepärast on nii oluline esialgu saadud investeerimistulu reinvesteerida ja teha seda võimalikult pikka aega.

Aja olulisuse rõhutamiseks veel üks näide. Kui suurendada igakuiselt investeeritav summa 200 eurole, siis teenib 10 aastaga (investeeritud tulu reinvesteerides) sama 6% tootluse juures 29412,99 eurot. See on oluliselt rohkem, kui samal perioodil 100 euro kaupa investeerides, aga kui võrrelda kaks korda pikema ajaga, siis jääb kahekordse summa inveseteerimine oluliselt ajale alla: 29412,99€ vs 43263,42€. See tähendab, et kui investeerid 20 aastat igakuiselt 100 eurot teenid sama tootluse juures oluliselt rohkem, kui investeerides igakuiselt 200 eurot.

õige aeg ei saabu peale teatud hulga raamatute lugemist — Nii lihtne on alustamist edasi lükata, sest see ja teine raamat veel lugemata

Mina alustasin investeerimist 36-aastaselt. Mitte just väga vara, aga mul on hea meel, et ma ei jäänud ootama õiget hetke, vaid asusin kohe tegutsema. See tähendab kohe, kui teemast huvitusin ja selle kohta natuke infot olin otsinud. Tagant järgi mõeldes teadsin väga vähe, aga ei näe ühtegi põhjust, miks oleksin pidanud ootama. Alustada tasub väikeste summadega, siis ei ole kahju, kui kõik nii hästi ei lähe, kui tahaks.

Pole olemas “õiget” ega “ideaalset” aega

Võin oma kogemusest kinnitada, et aeg ei ole kunagi “õige”. Mul pole veel mitte kunagi tunnet olnud, et ma tean piisavalt, aga ma tean, et praktika on kõige parem õpetaja (igaks juhuks ütlen, et armastan ka raamatuid ja blogisid lugeda).

Teine mõte “õige” ajaga seoses on seotud mõttega, et praegu pole rahaliselt õige aeg. Et enne maksan oma võlad (nendega tasub loomulikult tegeleda ja kõik suure intressiga laenud ära tasuda) või et enne kogun endale suure meelerahufondi (sellel teemal kirjutan ka edaspidi pikemalt). Mina ei poolda ootama jäämist, sest aeg läheb. Ja nagu olen varem maininud, siis võib huvi ja soov investeerida aja jooksul lahtuda.

maja ja õige aeg — Maja ehitamine ei ole just ideaalne aeg investeerimiseks

Minul ka ei ole ideaalne aeg investeerida, sest ehitame maja ehk et suur osa meie sissetulekust läheb majafondi. Olen korduvalt mõelnud, et äkki peaks investeeritava raha ka majafondi panema ehk et investeerimises nt pausi tegema. Aga siis ma mõtlen sellele, kui tähtis on investeerimises aeg ja kui väike see summa maja ehitamise jaoks on, mida ma investeerin (kirjutan kindlasti edaspidi ka teemal üksi vs koos investeerimine, aga ütlen ära, et meil on raha ühine, aga investeerimisega tegelen mina).

Seepärast ei väsi ma rõhutamast, et hakka lihtsalt pihta. Ära jää ootama! See, et sa investeerimisest huvitud on juba väga suur võit.

Kuhu investeeriksin 100, 1000 või 10000€?

Hiljuti oli Äripäeva raadios arutelu ja kuigi ma arutelu ei ole kuulanud (tasuline), siis mõtlesin samuti kuhu investeeriksin mina sellised summad investeeriksin (lisasin mõtisklusse 100 000 eurot ka). Sotsiaalmeedia arutelus jäi silma, et 100 eurot ei peetud miskiks ja selle võiks lihtsalt ära kulutada.

http://bweducation.businessworld.in/article/Why-Is-It-A-Good-Time-For-Students-To-Invest-In-The-Stock-Market-/13-01-2021-364938/

Kes mu varasemaid postitusi on lugenud ilmselt aimab, et mina nii ei arva. Olen ju nimeks valinud Mikroinvestor ning mina tahan just julgustada inimesi väikeste summadega investeerima. Saab vead väikeste summadega tehtud. Lisaks säästmise, kogumise ja investeerimise harjumuse ning rahaasjad korda. Ja ei ole vabandust, et ei saa hakata investeerima, sest raha pole.

Kui alustamiseks peaks olema 1000 eurot, siis see oleks liiga suur takistus paljudele (sh mulle). See ju ei tähenda nagu ei võiks 1000 euroga alustada, aga minu meelest on suuremat summat mõnes mõttes raskemgi investeerida, kui väiksemat. Riskid on kohe suuremad ja ka hirm raha kaotada.

Mida teeksid 100 euroga?
https://www.istockphoto.com/photo/stacks-of-100-euro-banknotes-gm511213785-46492246

Kuhu investeeriksin mina?

100 eurot: Valikuid on minu jaoks 3: III sammas, kasvukonto või Balti börsilt aktsiaid.

Milline neist valida sõltub näiteks sellest, mis juba on portfellis? Kas III sambasse paned juba 15% oma sissetulekust?

Minu esimene valik oleks Balti börsilt mõni dividendiaktsia, aga praegusel hetkel börs niimoodi rallib – kirjutamise hetkel on esimest korda minu mäletamist mööda olukord, kus tänasel päeval on kõik minu jälgimisel olevad aktsiad tõusnud ehk rohelises! Seetõttu ma ei kiirustaks midagi sealt hetkel ostma.

Öeldakse, et ära näpi, kui sa ei saa aru. Ja praegu ma ei saa absoluutselt aru, mis Balti börsil toimub.

Üks äge pilt aktsiaturu kohta https://blogs.lse.ac.uk/businessreview/2020/04/23/coronavirus-and-the-stock-market-science-cannot-predict-the-outcome-but-does-it-matter/

Samas on praegu käimas dividendide hooaeg nii, et kui tahaks veel sel aastal Balti börsilt dividende saada, siis nagu võiks midagi osta. Samas kui hinnad niimoodi tõusevad, siis jääb dividenditootlus järjest vähemaks. 100 euro eest ei saa summaliselt nagunii just suurt summat.

Seega hetkel ma vaataks pigem kasvukonto poole eeldusel, et III sambasse juba läheb 15% sissetulekust (NB! Siia ei arvestata ükskõik, mis sissetulekut, nt oma firmast makstud dividendid ei lähe arvesse, aga erisusi on veel. Sellest palju ei räägita, sest tavaliselt eeldatakse, et saadakse peamiselt palgatulu). Kui läheb väiksem osa, siis paneksid III sambasse.

Aga, kui summa on suurem?

1000 eurot: selle summa eest ma ostaks kindlasti Balti börsilt dividendiaktsiaid. Taas sõltub, mis juba portfellis on (minul hetkel ainult 5 erinevat aktsiat!) ja mis kogustes. Lisaks arvutaksin läbi, kas oleks mõtet osta mõnda aktsiat, millelt veel saab dividendi sel aastal. Nt Tallinna sadam? Merko ja Nordecon maksavad head dividendi, aga nende hind on uskumatult kõrgele rallinud. Neid ma ei puutuks hetkel.

Mulle endale meeldib viimase hetkeni dividende maksvaid aktsiaid osta, kuid üldise hinnaralliga seoses oleksin praegu pigem ettevaatlikum ja arvutaksin, kas minu jaoks on piisav dividenditootlus (mul ei ole konkreetset % paika pandud). Kui ei ole, siis oleks variant osta näiteks Kaubamaja aktsiaid, kes on juba oma dividendid välja maksnud.

Kas keerulisem on väiksema või suurema summaga?

Kuhu investeeriksin suuremad summad, kas nendega on keerulisem või hoopis lihtsam?

10 000 eurot: selle summaga on minu arvates kõige keerulisem ja taas peamiselt Balti börsil toimuva ralli pärast, sest minu mõte oleks jaotada see summa mõne Balti aktsia vahel. Hetkel jälgiksin veidi hindu ja nagunii on mõistlik oste ajas hajutada. Minu jaoks on oluline ka jälgida, et ühegi aktsia maht ei muutuks portfellis protsentuaalselt liiga suureks. Samas on hind oluline ja kui saaks mingit aktsiat minu jaoks hea hinnaga (sest hea hind on väga suhteline mõiste), siis võib ajutiselt selle aktsia maht olla portfellis ka suurem, kui ma muidu sooviks.

Teine variant oleks vaadata kinnisvara poole. Kinnisvara mu portfellis hetkel ei ole ja on silma jäänud, et seal sektoris ka käib mingi ralli, siis peaks asja natuke uurima. Aga see summa võiks olla piisav sissemakseks või lausa korteri ostuks mõnes väiksemas kohas (ma ei väsi kordamast, et Tallinn ei ole kogu Eesti, sest eemalt jääb tihti selline mulje).

Korraga suurem summa raha

100 000 eurot: ostaksin kinnisvara. Peaks taas uurima, mida turul pakkuda on, aga midagi vast ikka leiab. Sellist summat saab vabalt ka mingi aeg pangakontol hoida (täpselt see summa on tagatud), kuigi mulle seisev raha üldse ei meeldi. Samas ei saaks seda raha kuskile ära ka panna, sest kunagi ei tea, millal tehinguks läheb.

Ühesõnaga, mul ei oleks ühegi summa vastu midagi, küll ma leiaks, mida sellega teha. Samas mingeid väga huvitavaid või erilisi mõtteid mul ka ei tekkinud ning olenemata summast jõudsin suhteliselt samade tegevusteni. Alles 100 000 juures tegutseksin veidi teisiti ehk esimene valik oleks kinnisvara.

Võibolla kui oleks tegemist miljonitega tekiks loovamaid ja lennukamaid ideid!

P.S Aktsiate puhul tasub mõelda portfelli võlakirjade lisamisele.

Kui vajad abi alustamisel, siis vaata 4 sammu, kuidas alustada või liitu Alustava investori mentorprogrammiga.

Kas säästmine tähendab koonerdamist?

Säästmise teemal on nii palju kasulikku infot võimalik leida (nt Kogumispäeviku grupp Facebookis), et ma oma blogis sellest palju rääkida ei plaani. Säästmine on aga investeerimises oluline ning seetõttu mõtlesin natuke oma mõtteid kirja panna. Kõige olulisemana tundub mulle, et säästmise all mõistetakse tihti koonerdamist. Et raha võib kulutada minimaalselt, midagi osta ei või, elu nautida ei saa… Eks mõne inimese jaoks võib säästmine seda tähendadagi ja lühiajaliselt on ka see võimalik, kuid kaua nii ei suudaks. Ja investeerimine on pikaajaline tegevus. Maraton, mitte sprint.

säästmine koonerdamine — Säästmine vs koonerdamine

Mõistlikkus

Minu lemmikpõhimõte on mõistlikkus – igas valdkonnas elus. Maailm ei ole must-valge ning ei tasu äärmustesse minna. Mõistlikkus on paindlik ning tähendab igaühe jaoks erinevat, aga alati tasub mõelda igat otsust tehes, kas see on mõistlik? Mõistlikkus tähendab ka ratsionaalsust. Mitte, et meist keegi täiesti ilma emotsioonideta suudaks otsuseid teha. Ja kas peakski? Mina elasin varem palgapäevast palgapäevani peamiselt seetõttu, et minu arvates tuleb elu nautida ja säästmine tundus liiga piirava ja tüütuna. Ma ei olnud muidugi ka eriti rahatark, nt polnud kuulnud “maksa endale esimesena” põhimõttest ja ei teadnud midagi investeerimisest (samas tegin vabatahtlikult II samba ja korraks oli ka mul III sammas). Kuid peamine takistus oli tagantjärele mõeldes ettekujutus säästmisest kui koonerdamisest. Et mis elu see on.

nautimine säästmine — Elu tuleb nautida ka praegu, mitte kunagi kaugel tulevikus

Leia endale sobiv viis

Tegelikkuses tuleb lihtsalt leida tasakaal ning endale sobiv viis, kuidas säästa. Kellele sobib ümbrikute meetod (jagab mitmesse ümbrikusse teemade kaupa sularaha, mida võib selles kategoorias kulutada), kellele mitme konto süsteem (mulle endale pigem see), kes kannab iga teenitud lisasumma kohe investeerimiskontole (kasutan osaliselt) jne. Tasub katsetada erinevaid variante ja leida see, mis sobib. Et tunneks ennast hästi.

kulud kirja — Kuludel tasub silm peal hoida, ka reisides

Kulude jälgimine

Näiteks eelarve pidamine/kulude jälgimine. Minul ei ole eelarve tabelit ja ma ei kavatse seda ka kunagi teha. Aga mul on kulude tabel. Alguses märkisin mõned kuud detailselt üles, millele raha kulub, et saada ülevaade oma kulutustest. Nüüdseks märgin lihtsalt summa tšekilt ja ainult vahest toon eraldi välja mõne ebatavalisema kulu (a la ostsime veini paar pudelit:)). Loomulikult on mul eesmärk, kui palju umbes võiks kuluda ning poes jälgime soodsamat hinda, aga näiteks oma lemmiku kodujuustu ostan alati, mitte ei vali kõige soodsamat. Samas olen üle vaadanud kõik kodukulud ja -lepingud (elekter soodsama vastu vahetatud), aga need on ühekordsed tegevused, mida võiks aeg-ajalt korrata. Mitte ei pea pidevalt sellega tegelema. Üldse on hea soovitus teha suured asjad väiksemateks tükkideks. Nt eesmärk kulusid kokku hoida võib tunduda suur ja laialivalguv, aga vali üks valdkond, millega kõigepealt tegeleda.

säästmine maal — Maal elamine seab omad piirangud, nt autota elu on maal tihti võimatu

Kuidas mina kulud kontrolli all hoian?

Pesumasina panen tavaliselt tööle soodsama elektri ajal, aga vajadusel muidugi ka muul ajal. Põrandakütet hoian sees nii palju, et oleks mõnus kodus olla, mitte ei kõnni külmal põrandal, et raha kokku hoida. Sest mind häirib külm põrand. Ja peale Austraalias elamist, ei talu ma üldse külma. Minu kodu peab kindlasti keskmisest soojem olema.Minu nõrkuseks ei ole riided ega kingad (ma ei ole sajajalgne:)), vaid raamatud. Mul on olnud perioode, kus on õnnestunud seda piirata ja hoopis raamatukogust raamatuid laenutada… aga pikaajaliselt see plaan ei toimi. Eriti kuna e-raamatu saab kohe kätte, ingliskeelsed raamatud on tihti väga soodsa hinnaga (järelikult nende ostmine säästmine!) ja mulle ei meeldi, kui raamat ei ole heas seisukorras (eriti häirivad mind lõhnad). E-raamatud ei võta ka kodus ruumi, aga kahjuks meeldivad mulle ikka paberraamatud ka.

raamatud säästmine — Minu nõrkuseks on raamatud, mis panevad minu säästmise püüded tihti surve alla

Kokkuvõtteks

Et jutt liiga pikaks ei läheks, siis kokkuvõtvalt ma jälgin nüüdseks jooksvalt kulusid toidule ja raamatutele, aga ma ei unusta, et enda vastu tuleb hell ja hea olla. Raamatuid ma võiks osta lõputult ja sellepärast olen pannud endale eesmärgi, palju ma võin kuus raamatuid osta. Panen praeguse eesmärgi kirja ka, sest see pidi mõjutama eesmärki täitma: 1 e-raamat kuus (tavahinnaga, eelistatult soodsa hinnaga) ja mõned e-raamatud, mida nagunii tahaks ja mis on väga soodsa hinnaga (u 1-3 eurot). Paar korda, kui olen nende soodsate raamatutega liiga hoogu sattunud, olen “karistuseks” kandnud raha investeerimis- või kasvukontole. Kulusid aitab all hoida ka põhimõte maksa endale esimesena ja see, et ma kipun tegelikult väga vähe raha endale kulutamiseks jätma.

nautimine — Vahest lubame endale mõnusa latte kohvikus

P.S Kurikuulsa latte teema kohta: meil on kodus kohvimasin, millega lattet teha. Üliharva, kui oleme kodust eemal lubame endale mõne latte.

Kas alustaksin nüüd investeerimisega teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.

Rahaasjad kirja — Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks?

Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress.

Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)

investeerimisega alustamine — Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks

Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.

turud käivad üles-alla — Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma

Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.

kõige parem õpetaja on tegutsemine — Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus.

Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.

hakka tegutsema — Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:

1. kaardistaks oma rahalise seisu – sellega aitab sind nt investeerimispäevik;
2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
3. hakkaksin tegutsema – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head, vt ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Liitu Mikroinvestori meililistiga, et saada tasuta lühike kokkuvõttev abimaterjal alustajale, kus on muuhulgas ka lühiinfo iga varaklassi kohta.