Tihti mõjutavad meid uskumused ja arvamused millegi kohta, millel ei pruugi tõepõhja olla, aga võivad saada takistuseks, et tegutseda. Millised müüdid on levinud aktsiate kohta?
1.müüt: Aktsiatesse investeerimine on ainult rikastele
See müüt kehtib investeerimise kohta laiemalt, aga üks pilk USA populaarseimatele aktsiatele ning võib selline tunne tekkida küll. Eriti mõned aktsiad enne splitti.
aktsiatesse investeerimiseks ei pea olema rikas
Õnneks on aktsiatesse investeerimine järjest kättesaadavam ning mitmed maaklerid pakuvad võimalust osta aktsiat ka tüki kaupa. See tähendab, et sa määrad summa – nt 50 eurot – ja ostad selle eest sind huvitavat aktsiat. Ükskõik, mis selle aktsia tükihind hetkel on.
Kui pikalt oli investeerimine kallis teenustasude tõttu – eriti välismaale – siis ka see ei ole enam nii. Eestlaste seas populaarseimad maaklerid – Interactive Brokers ja Lightyear – on väga väikeste teenustasudega. Seejuures lisas Lightyear hiljuti võimaluse osta ka Balti börsi aktsiaid (3 tk tasuta kuus) nii, et neid ei pea enam eraldi pangas hoidma.
2.müüt: Sa pead olema finantsgeenius, et aktsiatesse investeerida
See on mu lemmik levinud eksiarvamus, sest see hõlmab endas veel mitut müüti. See finantsgeenius on ülikonnas mees pilvelõhkujas, kes on väga aktiivne ja teeb muudkui midagi (väga tarka). Aktiivsusest veidi hiljem pikemalt, aga aktsiate ostmiseks ei pea kindlasti olema mees ega finantsgeenius (nt Kristjan Liivamägi:D)
aktsiatesse saab investeerida igaüks
Mis ei tähenda justkui ei peaks midagi teadma ja võiks tegutseda uisapäisa. Põhiteadmised majandusest ja ettevõtetest on kasulikud, aga selleks ei pea olema ekspert. Kas sa lepingu sõlmimiseks pead olema jurist? Poest saia ostes teed sa ka tehingu, kas selleks peaksid olema jurist või finantsgeenius?
Infot on tänapäeval väga palju. Selles orienteerumine võtab silme ees kirjuks ning see võib tekitada segadust ja hirmu, et ma ei tea piisavalt. Seepärast on olemas palju häid raamatuid ja kursuseid, mis sind aitavad.
3.müüt: Aktsiatega saab kiiresti rikkaks
See sama müüt kehtib ka investeerimise kohta üldisemalt, kuid tihti arvatakse just, et aktsiad on see viis, kuidas kiirelt rikkaks saada. Samuti on levinud müüt justkui sa polegi investor, kui sa aktsiatesse ei investeeri.
Tegelikkuses on investeerimine pikaajaline rahulik tegevus ning aktiivse “kiirelt rikastumise” tegevuse all mõeldakse kauplemist, mis samuti ei tee tavaliselt kiirelt rikkaks. See väljend on pigem pettusega seotud. Kauplemisest rääkisime Kariniga selles Räägiks rahast podcastis: Karin&Marin osas.
Ära unusta, et risk ja tootlus on omavahel seotud. Mida suuremat (ja kiiremat) tootlust ootad, seda suurem on risk.
Anna rahale aega, et kasvada
4.müüt: Sa pead pidevalt turgu jälgima ja aktiivselt kauplema
Kui me mõtleme aktsiatesse investeerimisest, siis tavaliselt tuleb meil silme ette kaupleja. Mäletan lapsepõlvest ühte oma lemmikseriaali, kus professionaalsed aktsiakauplejad pidevalt tegid tehinguid (ja olid telefoni otsas!), jälgisid graafikuid ja uudiseid. Ma ei osanud pikalt vahet teha, et tegemist oli kauplemise mitte investeerimisega. Hea näide: seriaal Billions
Billions – väga hea seriaal, aga see on kauplemine
Nagu juba mainitud on investeerimine pikaajaline tegevus, kus sa teed oste tavaliselt 1 x kuus, sest sul on palgapäev kord kuus. Sa pead teadma, kuidas sellel ettevõttel läheb, mitte nende aktsia päevasiseseid kõikumisi. Sa ei pea pidevalt arvuti taga graafikutes ja uudistes sõrmega jälge ajama. Sind huvitab, kas sellel ettevõttel läheb pikaajalises vaates hästi ehk sisu. Ja see on põnev!
Kuid võtab oluliselt vähem aega, kui aktsiahinna pidev jälgimine. Investorina piisab, kui sa oled jooksvalt kursis, kuidas ettevõttel laias laastus läheb ning näiteks viskad pilgu peale nende kvartaliaruannetele.
5.müüt: Kõige kallimad aktsiad on kõige paremad
See on nii loomulik. Tooteid või teenuseid ostes tähendab ju kõige kallim hind parimat kvaliteeti. Või vähemalt võiks tähendada.
Aktsiad ei ole luksuskaubad
Tegelikkuses ei ole aktsiate hinnad omavahel võrreldavad, et aktsia A maksab 10 eurot ja aktsia B 100 eurot, siis aktsia B on kallim – ja väärtuslikum. Või vastupidi, aktsia B on liiga kallis ja aktsiat A saab soodsalt.
Erinevatel börsiettevõtetel on erinev arv aktsiaid ning seepärast ei ole nende aktsiate hinnad üks-ühele võrreldavad. Seepärast vaadatakse erinevaid suhtarve, aga ka näiteks, kas ettevõte on kasumlik, kas kasum kasvab jne.
Sind kui pikaajalist investorit ei pea huvitama niivõrd aktsia tänane hind, kui see, kuidas ettevõttel tegelikult läheb. Mitte otseselt ettevõtte aktsiahinnal. Kuigi peab jälgima, et aktsial ikka ostjaid ka oleks, kui müügisoov peaks tekkima ehk aktsia likviidsust.
Olin juba mõnda aega investeerinud, kui märkasin, et mul oli tekkinud investeerimispäevik. Füüsiline märkmik, kuhu ma kirjutasin oma investeeringud, eesmärgid, mõtteid jne. Armastan märkmike ning tundsin, et käsitsi kirjutamine annab mulle parema ülevaate, aitab seada selgemaid ja läbimõeldumaid eesmärke ning mõtted jäävad läbikirjutades paremini meelde.
Öeldakse, et kirja pandud eesmärk täitub tõenäolisemalt. Seda tundsin ka. Eesmärk ei tohtinud olla liiga suur, vaid pidi tunduma saavutatav. Selle jälgimiseks joonistasin päevikusse edumeetri (progress bar`), kus värvisin ära oma väikesed sammud eesmärgi suunas.
Edumeeter ehk progress bar
Mõtlesin, et kui see päevik on mulle nii suureks abiks, siis ta võiks ka teisi aidata. Arvasin, et kindlasti on palju selliseid päevikuid juba olemas, kui üllatuslikult mina midagi sarnast ei leidnud. Ka mitte ingliskeelsena.
Järelikult tuleb ise toode teha. Olin juba varem 2 reisivõluri toodet teinud nii, et toote tegemine oli selge. Pidin ainult läbi mõtlema, kuidas see päevik kõige paremini kasutajat aitaks.
Reisivõluri reisipäevik aitab sul reisi nautida
Sellest tekkis päeviku samm-sammuline ülesehitus, mis oli ka minu kursuse “Rahatarkuse nurgakivid” kondikavaks ning millest lähtusime Kati Oravaga ka “Visuaalse lihtsustamise lühikursusel”. Kõigepealt mõelda, mis on sinu miks? Miks sa üldse tahad oma rahaasjadega tegeleda? Miks investeerida? Sest see on pikaajaline teekond. Mitte sprint, vaid maraton.
Seejärel kaardista hetke olukord, sea eesmärgid ning pane paika oma põhimõtted (strateegia), millest sellel pikal teekonnal lähtuda. Oledki valmis teele asuma!
Oluline on aeg-ajalt kokkuvõtteid teha, et siis edasi minna.
Investeerimispäevik on 12 kuu märkmik, st kuu nime kirjutad ise. Võid märkmikuga alustada ükskõik, millal ning võid seda täita ka iga paari kuu tagant või hoopis poole aasta kaupa. Oluline on aeg-ajalt päevik kätte võtta ja teha väikeseid kokkuvõtteid. Kas oled teel oma eesmärkide suunas? Kas eesmärgid on vahepeal muutunud? Mis on sinu järgmine samm?
Mikroinvestori investeerimispäevik aitab alustada ning seejärel järjepidevalt tegutseda. Need on 2 kõige raskemat asja rahatarkuse teekonnal.
Tee vahekokkuvõtteid, et märgata väikeseid edusamme
Rahatarkuse teekond ei ole sprint, vaid maraton. Sellel pikal teekonnal kulub iga abiline marjaks ära.
Investeerimispäevik sobib hästi ka kingituseks – sõbrannale, emale, endale, lapsele … See on sõbralik viis nügida seda lähedast, kes rahatarkuse maailma pelgab või pidevalt lubab esimese sammu ära teha, kuid selleni kuidagi ei jõua.
Nii ilusa ja sametise päevikuga on lausa lust tegutsema asuda!
Tea enda tugevusi – see on Sinu vundament enesekindluseks ja konkurentsieeliseks
Külalispostitus palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annuselt.
Kas Sina tead, mis on Sinu tööalased tugevused? Ja oskad neist ka selgelt ning veenvalt rääkida?
Minu 15+ aastat kogemust palgateadlikkuse valdkonnas on näidanud, et just see oskus – tunda oma tugevusi ja neid enesekindlalt esitleda – eristab tööle kandideerides enesekindla kandidaadi teistest.
Mis vahe on oskusel ja tugevusel?
Oskus ei pruugi olla tugevus
Sageli küsitakse minu käest: “Mis vahe on oskusel ja tugevusel?”
See on väga hea küsimus. Toon näite.
Oletame, et oskad Excelit kasutada – oled õppinud teatud funktsioonid selgeks, saad oma töö tehtud. See on oskus.
Kuid see ei tähenda, et numbrite maailm või andmeanalüüs oleks Sinu tõeline tugevus. Võib-olla teed Excelis tööd vaid seetõttu, et see kuulub Su tööülesannete hulka – mitte seetõttu, et see Sind sisemiselt sütitab või teistest esile tõstab.
Tugevus, erinevalt oskusest, on midagi sügavamat. See on midagi, mis:
tuleb Sul loomulikult ja kergusega,
mida naudid,
mille eest oled saanud korduvalt tunnustust,
ja millega lood oma töös väärtust.
Tugevused ei ole oletused, vaid kinnitust saanud faktid.
Kas oma tugevustest rääkimine on uhkustamine?
Oled Sa kohanud inimest, kes ütleb enda kohta näiteks: “Ma olen hea suhtleja.” Aga kas see on inimese subjektiivne hinnang või ka teiste poolt saadud selge tagasiside?
Hea suhtleja ei tähenda ainult julgelt rääkimist või esinemist. Ta oskab kuulata, märkab teist poolt, loob väärtust dialoogis, ning jätab teisele tunde, et teda kuulati ja mõisteti.
Selleks, et enda tugevusi objektiivselt hinnata, ei piisa ainult isiklikust arvamusest. Minu soovitus enda tööalaste tugevuste kaardistamisel: Mõtle ja tuleta meelde, mida on Sulle tänu või tunnustusena öelnud Sinu otsesed juhid, kolleegid või pikaajalised koostööpartnerid? Kui öeldust koorub välja selge muster, mida on mitmed inimesed öelnud Sinuga koostöö kohta – just see ongi Sinu tugevus, milles ei ole tarvis kahelda! Ehk oled isegi sama enda tugevuseks pidanud ja nüüd oled sellele ka kinnitust saanud.
Kas oma tugevusi peab varjama?
Enda tugevuste esitlemine ei ole eneseupitamine ega uhkustamine, mida vahel ekslikult arvatakse.
Liigne tagasihoidlikkus ei ole voorus igas olukorras.
Kui oled näiteks sünnipäevapeol või trennis, on tagasihoidlikkus kena sotsiaalne norm. Sa ei räägi võhivõõrale ära kogu oma elulugu ja keerukusi, millega täna maadled. Kuid tööle kandideerides jätab liigne tagasihoidlikkus Sinu tegeliku tööalase võimekuse peitu.
Värbaja ei ole selgeltnägija
15+ aasta jooksul nõustades olen näinud, kuidas paljud võimekad inimesed jätavad oma tugevused ja saavutused CVs mainimata. Kartes, et see võib tunduda “kiitlemisena”. Kuid tõde on see, et:
Värbaja ei ole selgeltnägija. Kui Sa oma tugevusi välja ei too, ei saa keegi nende olemasolust aimu.
Tugevused ja Sinu tööalased saavutused on need, mis teevad CV silmapaistvaks ning äratavad huvi kutsuda Sind töövestlusele. Ja seal saad neid kinnitada läbi eluliste näidete.
Tugevused töövestlusel: kuidas neid sõnastada?
Oletame, et oled kirjutanud oma CVsse, et sinu tugevused on lahenduskeskne mõtlemine ja detailitäpsus.
Vestlusel küsitakse: “Palun räägi, mida need tugevused Sinu jaoks tähendavad ja too mõni näide.”
Millega sa teistest kandidaatidest eristud?
Sa vastad: “Need on omadused, mida on toonud esile mu juhid ja kolleegid. Näiteks aitasin eelmises töökohas märgata ühe olulise protsessi kitsaskohta, mida keegi varem polnud märganud. Tänu minu lähenemisele saime selle ümber kujundada ning kokku hoida sadu töötunde kvartalis.”
Selline enesekindel ja faktipõhine vastus näitab Sinu palgateadlikkust – tead, milles oled töötajana tugev ja kuidas see loob tööandjale väärtust.
Palgateadlikkus tähendab teadmist oma tööalasest väärtusest ja oskust seda sõnadesse panna. Enda tööalase väärtuse sõnadesse panemine algab juba CVst:
Kas Su tugevused on selgelt välja toodud?
Kas Sinu saavutused on nähtavad?
Kas Sinu CV eristub selgelt teistest, pealtnäha sama tugevate kandidaatide CVst?
Ja jätkub töövestlusel, kus Sa oskad:
enda tugevusi veenvalt avada,
näidata nende väärtust just selle rolli kontekstis, kuhu kandideerid
ning seeläbi näida tugeva ning kompetentse kandidaadina.
Kokkuvõtteks
Kui Sina ei usu enda tugevustesse ega räägi neist, miks peaks siis tööandja uskuma Sinu sobivusse?
Töömaailm on muutunud ja konkurents tihe. Eestis on üle 600 000 palgatöötaja. Kui soovid eristuda ja liikuda teadlikult oma karjääris edasi, pead teadma:
mis on Sinu tugevused,
kuidas need on tööandjale väärtuslikud,
ja kuidas neid enesekindlalt esitleda.
Irene on oma teadmised ja kogemused kirja pannud raamatusse
Kõigest saad põhjalikult lugeda minu raamatust “Palgateadlik läbi elu”, mis on esimene Eestis välja antud põhjalik käsitlus palgatöö väärtusest ja tööalase enesejuhtimise tähtsusest. Olen ühendanud töötaja ja tööandja vaatenurgad tervikuks – ausalt, tasakaalustatult, kogemuspõhiselt ja praktiliselt.
Olen Irene, palgateadlikkuse sõna- ja kontseptsiooni autor ning juhtiv koolitaja Eestis. Palgateadlikkus sai alguse minu enda valusast koondamise loost ja lõputuna näivatest tööotsingutest aastal 2009.
Soovid abi enda tugevuste kaardistamisel või palgateadlikkuse kasvatamisel? Võta ühendust – aitaksin rõõmuga. 🌟
See teema pani mind pikemalt mõtlema tugevuste ja nõrkuste teemal. Tavaliselt küsitakse töövestlusel sinu tugevuste ja nõrkuste kohta. Mina usun, et ka nõrkuste puhul on ausus parem, kui teesklemine.
Samuti ei jäta head muljet, kui sa ei oska oma nõrkusi välja tuua. See viitab eneseteadlikkuse puudumisele või ebakindlusele.
kuidas rääkida oma nõrkustest?
Kuidas oma nõrkustest rääkida?
Mulle meenub üks töövestlus, kus küsiti lisaks minu tugevustele ka nõrkuste kohta. Olin vestluseks hästi valmistunud. Vastasin, et minu nõrkuseks on see, et ma tahan alati endast parima anda.
Miks see on nõrkus? Sest see tähendab, et mõnda asja võib jäädagi lihvima ja töökoormus võib väga suureks minna. Alati on aeg piiratud. Seepärast ei saa jääda kinni sellesse, et tegelikult saaks veel paremini.
Kuid ma ei piirdunud töövestlusel sellega. Täpsustasin, et olen õppinud, et ei ole mõtet jääma lihvima, vaid tuleb otsustada, et olen andnud endast praeguses hetkes parima ning tulemus on piisav.
Sellega muutsin ma oma nõrkuse tugevuseks.
Jah tegelikkuses see alati ei õnnestu, aga minu vastus näitas seda, et ma olen teadlik, et kipun seda viga tegema. Samuti näitab see, et ma õpin ja arenen. Annan alati endast parima, aga mõistan, et peaga vastu seina pole ka mõtet joosta. Tuleb leida mõni muu lahendus.
Füüsilist toodet võibki jääda lihvima
Täna saaksin lisada näite ettevõtjana. Ükski toode ega teenus ei saa kunagi lõplikult valmis. Oluline on teha see piisavalt heaks, et see mõistliku ajaga turule tuua. Digitooteid ja -teenuseid saab pidevalt täiendada.
Füüsilise toote puhul on keerulisem, ei saa kohe iga näpuviga parandada. Kuid, kui sa lepid sellega, et nagunii ei ole tulemus ideaalne, siis avastad, et midagi hullu ei juhtunudki. Näiteks on Mikroinvestori investeerimispäevikus üks trükiviga, aga ma pole veel ühtegi kurja kirja selle kohta saanud. Tegelikkuses seda tavaliselt ei märkagi. Me loeme automaatselt õigesti.
Irene näide, kuidas tugevus ja nõrkus käivad vahel koos
Mina olen toonud nõrkuste näitena töövestlustel selle, et ka tugevus saab mõnikord olla nõrkus. Näiteks minu üks suur tugevus on põhjalikkus. Mulle endale ei meeldi üldised selgitused, mis jätavad õhku rohkem küsimusi, kui selgust. Seetõttu olen töömaailmas nii töötaja, juhi, kui koolitajana alati võimalikult selge, kuid samas põhjalik – mulle on oluline, et minu selgitusest saadaks aru.
Toon ühe näite, kus näen enda põhjalikkust nõrkusena või parem oleks sõnastada arengukohana (sest tean, et seda saab paremaks, kui teadlikult endaga tööd teha): nii juhi, kui ka koolitaja töö tähendab paljude esitluste (slaidid) tegemist.
Selle tee alguses oli mul ikka väga keeruline enda põhjalikke selgitusi slaididele mahutada nõnda, et oleks selge, visuaalselt haaratav/hoomatav ja kuulajale/vaatajale väärtuslik. Olen seda oskust endas kaua arendanud ja suure arengu läbi teinud. Tõsi on see, et arendan seda oskust endas veel edasi – see on minu töös üks olulisi oskusi, mida soovin endas arendada ja veelgi paremaks saada.
Minu silmis on peamine välja tuua just neid nõrkusi, milles soovid paremaks saada ja mida konkreetses rollis ka vaja läheb, kuhu kandideerid – et väljatoodud nõrkuste ja potentsiaalse rolli vahel ka mingi loogiline seos oleks.
Mida ma täna ütleksin nõrkuste kohta töövestlusel?
Mõni aeg tagasi sorteerisin kolimiskastist pabereid ja leidsin ühe paberi, millele olin umbes aastal 2019 kirjutanud oma nõrkused – turundus ja avalik esinemine.
Tänaseks tunnen end esinedes nagu kala vees
Suur oli minu üllatus seda lugedes, sest täna pean ma mõlemat oskust oma tugevuseks.
See on suurepärane näide sellest, kuidas saab oma nõrkused tugevusteks muuta. Vajadusel. Me ei pea ega saagi osata kõike.
Tasub kaardistada oma tugevused ja nõrkused ning seejärel mõelda, kas mõnda nõrkust oleks vaja arendada või mitte. Kui seda oskust polegi vaja, siis pole mõtet sellele oma aega ja energiat raisata. Keskendu olemasolevatele tugevustele.
Kas sina tead oma nõrkusi? Kuidas sa neist räägid?
Ehk soovitus “fake it till you make it”. Seda soovitust olen kuulnud nii palju uue töökoha, valdkonna või ettevõtlusega alustamise kontekstis.
Eeeeeee, ei!
Minu arvates on see nii vale soovitus ja läheneb probleemile väga vale nurga alt. See soovitus eeldab, et uues olukorras peab kohe olema perfektne ning survestab töötajat teesklema, varjama ja isegi valetama.
kas kohe maailma vallutama?
Mis on “fake it till you make it”?
Küsisin seda AI-lt: “Väljendit “fake it till you make it” võib eesti keelde kõige lähedasemalt tõlkida kui “teeskle, kuni sa saavutad” või “näita välja, kuni see reaalsuseks saab”. Selle väljendi all mõeldakse strateegiat, kus sa käitud enesekindlalt ja kompetentselt isegi siis, kui sa seda tegelikult ei tunne või ei ole.
Positiivse külje pealt toob AI välja, et tegemist on olukorraga, kus sa ei tunne end täiesti valmis olevat, vaid õpid tegutsemise käigus. See on kindlasti asi, millega ma 100% nõustun, aga ka siin ma juhiks tähelepanu väljendile “täiesti valmis olemine”. Mis see on?
Kas me saame kunagi olla täiesti valmis?
Mina arvan, et ei saa. See väljend pigem viitab justkui arenguruumi enam polegi, sest olen ju täiesti valmis saanud.
Nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei saa ka keegi meist.
Toon paralleeli rahatarkuse ja investeerimisega. Üks viga mida tehakse on õige hetke ootama jäämine, sest ma pole veel “täiesti valmis”. Seda õiget hetke aga ei tulegi, sest alati on veel midagi uurida ja õppida. Nii võibki õiget hetke ootama jääda.
Kas uuel töökohal peab end kohe tundma nagu kala vees?
Olen kuulnud soovitust “fake it till you make it” kõige rohkem just uue töökohaga seoses. Minu jaoks see soovitus viitab justkui peaks end kohe tundma täieliku profina. Nagu kõik ootaksid seda sinult.
See on ju täiesti ebamõistlik eeldus.
Kui sa tunned kohe, et oled täiega tegija, siis kas sa oled liiga ennast täis või sa valisid liiga lihtsa töö enda jaoks. Sul hakkab siis ju peagi igav, kui kõik nii lihtne on.
Ei ole ju normaalne eeldada, et uus töötaja kohe kõike teab ja oskab. Vastupidi, normaalne tööandja näeb vaeva, et sisseelamine oleks võimalikult sujuv ning pakub selleks igakülgset abi ja toetust.
Enda kogemusest mäletan, et uuel töökohal olid esimesed kuud alati väga põnevad, aga ka väsitavad. Iga päev õppisin nii palju uut. Ükskõik, kui palju ma varem teadsin või kui hea spetsialist ma olin. Igal õhtul vajusin rampväsinuna, aga tavaliselt rahulolevana voodisse.
Olin jälle nii palju targem ja parem oma töös.
Ja siin ei ole küsimus minu oskustes ja kogemustes. Igas uues rollis on palju uut õppida. Alati.
Kas pead seda varjama ja teesklema, et tead juba kõike?
Kas sattusid siia kogemata?
Mul tuleb silme ette olukord unes või filmis, et oled täiesti ootamatult sattunud mingisse olukorda ja pead seal hakkama saama.
Näiteks sarjas “Samantha Who?” tekkis peategelasel õnnetuse tagajärjel täielik amneesia – ta ei teadnud enam, kes ta on. Loomulikult ei mäletanud ta mitte midagi oma tööst ja millegipärast ei saanud ta ju tööl öelda, et tal on amneesia (muidu poleks saanud sel teemal nalja teha).
Ta oli justkui tundmatus kohas vette visatud ja pidi ujuma hakkama.
Kuidas ma siia sattusin?
Uuele tööle asumine ei peaks päris niimoodi olema ega tunduma. Sind on mingil põhjusel sellele tööle valitud. Ma eeldan, et sa ei valetanud tööintervjuul nagu Samantha selles sarjas tegi näo, et ta teab küll, millest koosolekul on juttu, kuigi keegi polnud talle isegi öelnud, mis valdkonnas ta tegutseb. (sari on väga hea, soovitan!)
Autentsus
Õnneks rõhutatakse järjest enam autentsuse olulisust. Ole sina ise. Isegi sotsiaalmeedias.
Milleks siis soovitus teeselda? Mida see sulle annab? See ei pane sind ennast enesekindlamalt tundma (isegi, kui sa seda loodad).
Teesklemine ja vigade varjamine on vale, aga lisaks sellele vaimselt väga koormav. Suur osa sinu energiast läheb teesklemisele. See võib tekitada stressi, ärevust ja läbipõlemist.
Lisaks võib sind halvata hirm vigu teha. Kuidas nii üldse tegutseda saab?
Kuidas sa saad õppida? Abi küsida?
Teesklemisega võib enda ka ära petta
Autentsus loob usaldust, on aluseks headele suhetele ning tagab pikaajalise edu. Tänu autentsusele võib selguda, et see töökoht ei sobigi sulle. Kui sa pidevalt teeskled, võid ise hakata tahtmatult valesti uskuma, et sulle see töö sobib.
Sisseelamine
Kas sa oled kogenud esimest tööpäeva, kus sulle näidatakse, et siin on sinu laud ja tool ja arvuti. Halvimal juhul pead ootama, et sa arvutisse juurdepääsu saad. Veidi paremal juhul öeldakse sulle, et loe mingeid dokumente ja vii end kurssi. Ja ongi kõik. Tere tulemast uuele töökohale!
Mina olen. Korduvalt.
Mingil määral on see vajalik. Peabki end kurssi viima. Ja vähemalt ei pandud kohe mingeid keerulisi probleeme lahendama, eks ole.
Aga lisaks aja andmisele uuele töötajale kohanemiseks peaks teda oluliselt rohkem toetama. Olen kuulnud (ja ülikoolis õppinud), et järjest rohkematel ettevõtetel ja asutustel on sisseelamisprogrammid. Nii ei pea iga uue töötaja puhul jalgratast leiutama ning tavaliselt tähendab see ka mentori või mõne muu isiku kaasamist, kes aitab uuel töötajal sisse elada.
Igaüks meist vajab tuge ja toetust
Minu viimasel palgatööl oli mul võimalus paar kuud töötada koos töötajaga, kelle asendajaks mind palgati. Nii sai ta mind jooksvalt kurssi viia ning mina sain igal hetkel küsida abi, selgitusi ja infot.
Uue töötaja suhtes peaks olema realistlikud ootused ning need temaga ka läbi arutatud. Töökeskkond peaks olema avatud ning innustama küsimusi ja abi küsima. Loomulikult mitte ainult uue töötaja puhul.
Minul oli ühel töökohal kohe töölepingus kokku lepitud, et kui ma läbin katseaja edukalt, siis mu palk tõuseb. See näitab selgelt, et keegi ei arvanud, et ma esimesest päevast hakkan maailma vallutama. Kuigi ma olin oma ala väga hea spetsialist ja sain väga head palka.
Kus see soovitus võiks toimida?
Näiteks avaliku esinemise puhul võib soovitus “fake it till you make it” mingil määral toimida. Kui sa pead esimest korda tegema ettekande, ükskõik, kas näost näkku või veebi teel. Ükskõik, kas sind on kuulamas 10 või 100 või 1000 inimest. On loomulik, et sa ei tunne end enesekindlana.
Esinemisärevus on loomulik
Ega sa ei suuda täielikult seda varjata, aga mingil määral on okei üritada teeselda, et tegelikult sa ei tunnegi, et tahaks ära joosta.
Samas on palju nippe, kuidas esinemisärevusega toime tulla ning ka siin ei tasu liiga palju energiat teesklemisele kulutada.
Realistlik, toetav ja empaatiline töökeskkond
Sa oled piisav.
Sind on sellele töökohale valitud. On arusaadav, et tunned kerget ärevust. Mõtle sellest, kui positiivsest: sa tunned elevust! Sa saad end uues kohas ja rollis proovile panna. Rakendada oma teadmisi ja oskusi, aga ka palju uut õppida.
Ärme pane endale ega teistele pinget, et juba esimesel tööpäeval peab olema superstaar. Ärme pane üldse selliseid ootuseid ei endale ega teistele. Me oleme inimesed. Ägedad, toredad, targad, vaimukad – aga inimesed.
Sest mida rohkem on sul aega, seda väiksemate summadega sa samale tulemusele jõuad. Lihtne näide: kui sa kogud raha ja paned igakuiselt 100 eurot kõrvale, siis aastaga on sul 1200 eurot kogunenud. 10-aastaga 12000 eurot. Päris suur vahe, kes pole?
Ja kui sa paned selle raha veel kasvama ka…
Isegi, kui hetkel tundub, et kõik langeb ja kõik on hukas, siis investeerimine on pikaajaline tegevus. Majandus ja turud tõusevad ja langevad ikka.
Mis veel on alati hukas? Noored?
viisin läbi 5 töötuba noortele
Kas noored on hukas?
Igihaljas väljend, mis ilmselt ei kao kuhugi, kuid on tõest päris kaugel.
Tänased noored elavad väga erinevas maailmas, kui varasemad põlvkonnad. Ja nad on nii taibukad ja informeeritud! Nendega on alati nii põnev vestelda. Ka rahast.
Eile õnnestus mul viia läbi 5 töötuba Hiiumaa noorte inspiratsioonipäeval HAIP. Sel korral ma alustasin soojendusküsimustega:
Mis on rahatarkus?
Kas kiirelt saab rikkaks?
Kes teisele küsimusele jah vastas, sellelt küsisin kuidas? Saime sel teemal arutleda ning rõhutasin, et enamasti, kui keegi lubab, et saad kiirelt rikkaks, siis on tegemist pettusega.
Parim abivahend rahast rääkimiseks
Mis küsimusi noored valisid?
Jagasin nad 3-4 liikmelistesse rühmadesse ning andsin neile väikese paki Räägiks rahast kaarte, mille hulgast palusin neil valida 5 kõige põnevamat küsimust, mida nad tahaks arutleda.
Palusin neil seda teha võimalikult kiirelt ning seejärel alles pikemalt omavahel nende küsimuste üle arutleda. Kui nad olid omavahel arutlenud, siis hakkasin igast grupist järgemööda üks haaval küsimusi ette lugema. Palusin neil jagada, mida nad arutasid ning lisasin omalt poolt veidi mõtteteri ja lugusid juurde.
Ka teised said kaasa mõelda ja arutleda teiste gruppide küsimuste üle.
Millised küsimused kordusid?
Üks levinumaid küsimusi oli: milline elu jooksul ostetud asi sind siiani õnnelikuks teeb? Sellele oli ülekaalukalt kõige levinum vastus telefon, paar korda mainiti ka kõrvaklappe.
kui rahatark oled sina?
Millal ostad uue telefoni – sellele vastati enamasti, et siis kui vana enam ei tööta. Ainult paar noort mainis, et uue mudeli ilmumisel ostaks uue telefoni.
Tihti valiti ka küsimusi erinevas versioonis kõige olulisema rahatarkuse kohta. Sellele vastati läbivalt “säästmine”, aga välja toodi ka raha kasvatamine.
Väga kõnetasid ka numbrilised küsimused:
Miljon kohe kätte või 100 000 eurot igakuiselt üks aasta – siin valiti peaaegu eranditult igakuine 100 000, sest see tähendab kokku suuremat summat.
Kindel 10 000 eurot või võimalus 45% tõenäosusega võita 100 000 eurot? – siin jagunesid vastused üsna pooleks, veidi vastati rohkem, et kindel 10 000 eurot.
Kuhu investeeriksid 1000, 10 000 või 100 tuhat eurot – tihti mainiti kinnisvara, aga ka nt bitcoini.
Kes on rikas? Vastusena mainiti mitmeid (mees)miljardäre (Elon Musk, Bill Gates, Jeff Bezos), aga ka seda, et rikkus on lähedased inimesed.
Ise tunneksid noored end rikana juba üsna pisikeste summadega pangakontol: 5, 10, 50, 500.
Eriti hea meel oli mul, et mitmel korral valiti ka küsimus: milline on sinu suurim hirm seoses rahaga. Vastused ei üllatanud: raha kaotada, olla vaene.
Mis küsimused üllatasid?
Suurim üllatus: kas ühised kulud tuleks maksta võrdselt või proportsionaalselt sissetulekuga? Ühe tüdrukuga tekkis väga põnev vestlus sel teemal. Jõudsime järeldusele, et kõige olulisem rääkida ja omavahel kokku leppida, aga kui sissetulekud väga erinevad, siis kindlasti arvestada ka sellega. Et vähem teenivale poolele ei jääks liiga vähe vaba raha kätte.
Kas raha peab tulema raskelt – siin vastasid kõik, et ei! See oli nii tore üllatus minu jaoks.
Jõulud – kas mõnus aeg perega või palju stressi ja suur raha kulutamine? Arvati, et mõnus aeg perega.
Ja mitmel korral sooviti hinnata enda rahatarkust skaalal 1-10. Vastused olid seinast seina, sh üks kümme. Küsisin, kuidas ta nii rahatark on? Ütles, et tänu isale. Ma ise arvasin, et ma endale 10 ei paneks, sest alati saab veel (raha)targem olla.
Need olid ainult mõned näited põnevatest küsimustest, mida noortega arutasime. Neil oli põnev, minul ka ja ka õpetajatel. Mitu õpetajat mainis, et sai ise ka rahatargemaks ning tunti huvi kaartide vastu, sest need toimivad nii hästi.
Rahast rääkimine mõnusaks
Kokkuvõtteks
Nagu kõik inimesed on erinevad, on ka noored. Väga selgelt joonistub välja, kui palju kellelgi kodus rahast räägitakse ja kuidas sellesse suhtutakse. Samas keegi ei arvanud, et raha peab tulema raskelt. Mõned noored olid väga kursis oma pere rahaasjadega. Kui suur oli viimane elektriarve või mis kommunaalkulud üldse neil kodus on vaja maksta.
Esimene kord, kui ma HAIP-il töötube tegin, ei olnud me kaardid veel valmis ja ma ise ütlesin neile küsimusi. See toimis ka, aga kuidagi toimib veel paremini, kui nad saavad ise kaarte käes hoida.
Küsimusi valida said nad tänu sellele, et meil ei olnud väga palju aega. Kaarte on kokku 99, nii et valikut on. Valmimas on kaartide 3.täiendatud trükk (eesti-inglise k), peagi avame ka eelmüügi.
Aga, kui sa soovid endale originaalkaarte ehk esimest trükki, siis meil on järgi mõned pakid, mille ümbris ei ole enam kaubandusliku välimusega. Seetõttu on võimalik need endale soetada eriti soodsalt 13€ eest (täishind 23€). Saatmine pakiautomaati on tasuta.
Pikalt oli minu jaoks meelerahufondi teema eriti ärritav, sest see, kuidas sellest tavaliselt räägitakse saab minu kogemusel tihti takistuseks investeerimisega alustamisel. Ja kui inimesel on tekkinud investeerimise vastu huvi, aga ta ei saa kohe tegutsema hakata, siis võib tal see huvi väga kiirelt üle minna.
miks mind meelerahufond närvi ajab? foto: Laura Toomesoo
Teda ei kõneta jutud sellest, et kõigepealt vaata kulud üle, mis tundub talle igav ja tüütu tšekkide tagaajamine (tegelikult ei pea olema). Seejärel kogu meelerahufond TÄIS ja alles siis võid raha kasvama panna.
Vähemalt minusugusel inimesel. Aga ma ei ole üldse erand, olen seda rahatarkuse jagajana palju näinud. Meie eesmärk ei peaks olema takistusi teele ette veeretada, vaid aidata takistusi vähendada.
Ja selle kõige juures on meelerahu väga väga oluline teema.
Meelerahufond, kui takistus
Mida ma pean silmas selle all, et meelerahufond võib saada takistuseks?
Tihti jäädakse kinni kuuldud soovitusse justkui enne ei tohiks tegutseda
Juttu sellest justkui meelerahufondi peab kõigepealt TÄIS koguma ja alles siis võib tegutsema hakata. See “täis” tähendab tihti väga suurt summat, sest kõige levinumad soovitused on 6-12 kuu summa ning seejuures jäetakse täpsustamata, et see “kuu summa” ei tähenda sinu igakuist sissetulekut. Arvestada tasub, mis summaga sa tuleksid toime, kui juhtub midagi ootamatut.
Loomulikult me ei tea, kui palju meil läheb ootamatuste korral raha vaja. Seepärast rõhutan mina, et kõige olulisem on, et sina saad rahulikult magada. Igaühel on see summa väga erinev.
Toon näite. Mina ja abikaasa saime pikalt igakuiselt normaalselt elatud 1000 euroga (nüüdseks on hinnad nii palju tõusnud, et see summa on tõusnud) ehk et 1000 euroga oleksime me ilmselt saanud vajadusel veidi kauem, kui kuu aega elada. Kuid mitte palju kauem, sest olime oma kulud koomale tõmmanud, et maja ehituseks raha koguda.
Kui ma oleks investeerimise ideest vaimustudes arvanud, et pean kõigepealt koguma meelerahufondi 6-12 kuu summas, siis võttes keskmise ehk 9 kuud, oleksin ma pidanud koguma 9000 eurot. Mul tulevad hirmujudinad juba seda kirjutades peale, sest see on suur summa raha. Ma ei taha panna seda kuskile “seisma”. Sellised summad me kogume majafondi.
Mina alustasin investeerimisega 2017.a aprillis, olles napid paar kuud sellest huvitunud. Olen kohe tegutseja tüüpi ja ei suuda jääda pikalt ettevalmistusfaasi. Otsustasin alustada investeerimist 25 euroga kuus. Kuna mul ei jäänud mitte kunagi raha üle – mis on üks väga levinud vabandus, miks raha ei saa koguda ega investeerida – ja mul polnud aimugi, kuhu mu raha kulub, siis mõtlesin, et 25 eurot on selline summa, mille “kadumist” ma ei märkagi. Nagunii on ju palgapäevaks raha otsas.
Suuremat summat ma ei oleks julgenud näpistada ja ei julgenud mitu kuud seda summat suurendada. Äkki oleks nälga jäänud või autoliising maksmata.
Meelerahufond väikeste summadega kogudes
Kui ma muidu ütlen, et alusta väikeste summadega, siis meelerahufondi puhul oleks see demotiveeriv, sest eesmärk oleks liiga suur. Mul ei jääks mitte midagi muud üle, kui nõustuda nendega, kes ütlevad, et väikesed summad on mõttetud ja ei alustagi.
Teeme väikese arvutuse. Et koguda 9000 eurot meelerahufondi, kui ma panen 25 eurot kuus, kuluks mul 360 kuud ehk 30 aastat. Kui motiveeriv see tundub?
Motivatsiooni hoidmine on väga oluline
Muidugi, nagu ma investeerimise puhul räägin, siis seda summat saab alati tõsta. Ma ise tõstsingi mõne kuu pärast (neljandal kuul) summa 25 eurolt 50-le. Nägin, et selle esimese 25 euroga ei juhtunud midagi ja ma nälga ka ei jäänud. Varsti hakkasin ka oma kulusid üle vaatama, mis andis kindlustunde, et ma tean, mis summaga me hakkama saame. Sealt see 1000 eurot tuligi.
Teeme sama arvutuse 50 euroga: 180 kuud ehk 15 aastat. Aga 100 eurot? Jõudsin poole aastaga 100 euroni investeerimisel. 90 kuud ehk 7,5 aastat. Endiselt tundub väga pikk aeg.
Aga, kui ma panen selle summa kasvama?
Meelerahufondiga riskida ei saa, sest selle mõte on see, et sul on see raha olemas, kui midagi ootamatut juhtub. Näiteks olen 6 kuud kogunud ja mul on meelerahufondis 225 eurot. Mul läheb külmkapp katki. Selleks mul on meelerahufond ette nähtud ehk et mul on vaja kohe see raha kätte saada.
See on nii väike summa, et see on mul ilmselt lihtsalt eraldi pangakontol, millel pole pangakaarti ja silma eest ära. Hoiusele panna ei tunduks mõistlik, sest tähtajalisel hoiusel ei saa igakuiselt juurde lisada ning kose meetodi jaoks on summa liiga väike (12 aastast hoiust).
Saan panna aeg-ajalt hoiusele, kui mingi summa on kokku kogunenud. Näiteks aastaga olen kogunud 750 eurot (3×25+3×50+3×75+3×100) ja panen selle aastasele hoiusele. Kui häda käes, siis saan raha ennetähtaegselt kätte, kuigi kaotan teenitud intressi. Samas olen proovinud teenida, kunagi ei tea ju, millal ootamatus saabub.
Kaotatud aeg investeerimisel
On möödunud aasta hetkest, mil ma taipasin, et oma rahaasjadega peaks tegelema ning tahtsin investeerima hakata. Ma olen investeerinud täpselt 0 eurot, sest enne tuleb ju meelerahufond täis panna.
Positiivse poole pealt on mul kogunenud 750 eurot, mis on oluliselt rohkem, kui mul aasta tagasi kogutud oli (0 eurot). See on väga hästi.
Aga oled kuulnud ütlust, et aeg on investori parim sõber?
Miks on aeg investori parim sõber?
Kui ma oleksin selle raha pannud kasvama?
Hoius on ka raha kasvatamine, aga investeerimine on pikaajaline tegevus vs meelerahufond, kust ma pean iga hetk raha kätte saama ja mis on mõeldud ootamatuste puhul kulutamiseks. Seega on lähenemine sellele, kuhu raha investeerida vs kuhu panna meelerahufond, väga erinevad.
Investeerimise puhul peab olema valmis selleks, et kui ma tootlus ja risk on omavahel seotud. Kui ma tahan rohkem teenida, kui hoiuselt, siis pean olema valmis selleks, et turud käivad üles-alla. Kui ma oleksin selle 750 eurot hoopis investeerinud, siis see võis kasvada, aga võib ka olla hoopis miinuses aasta pärast.
Miks ma siis taga nutan seda aastat, mil ma ei investeerinud, vaid kogusin raha meelerahufondi?
Sellepärast, et isegi, kui turud langesid ja minu aastane investeering on miinuses, siis ma sain oma investeeringud odavamalt. Senine ajalugu on näidanud (ja see pole loomulikult tulevikus garanteeritud), et pikaajaliselt turud tõusevad ehk investeering kasvab. Selle aja sees on tõusud ja langused, mis on mõistlik kaasa teha.
Kas meelerahufond on siis mõttetu?
Mis sinna meelerahufondi ikka raha koguda?
Muidugi mitte!
Ootamatuse puhul on mul väga hea meel, et mul on meelerahufond. Ükskõik, kas mul on seal 225 või 750 eurot. Ükskõik, kui ma jään ilma hoiuse intressist.
Miks ma siis ütlen, et see on kaotatud aeg investeerimisel?
Sest kahte asja saab teha paralleelselt. Alusta mõlemaga!
Veel parem, kui sul on olemas läbimõeldud plaan ootamatuste korraks.
Meelerahu laiemalt
Mina olin enne investeerimise avastamist elanud alati palgast palgani. Ükskõik, mis palk, raha ei jäänud ikka üle. Imelikul kombel see minu meelerahu ei mõjutanud.
Sest mul olid ümber inimesed, kellelt ma sain vajadusel abi paluda. Tavaliselt ei läinud seda vaja ning mul olid ka mõned järelmaksud ja väikelaenud. Kuid see teadmine, et kui mul on tõesti hädasti raha vaja, siis minu ümber on inimesed, kes mind aitavad, andis meelerahu.
Meelerahu on laiem, kui meelerahufond
Lisaks teadmine, et mul olid haridus, oskused ja teadmised, et kui ma peaks töö kaotama (see võimalus ei tulnud mul noore ja rumalana pähegi) või tahan töökohta muuta, siis see pole probleem.
See on põhjus, miks ma räägin meelerahust laiemalt. See ei ole ainult meelerahufond. Ükskõik, kui palju ma raha meelerahufondi kuhjan – ja 9000 eurot meelerahufondis ei laseks minul magada – ei pruugi sellest piisata.
Kui see otsa saab, mis siis saab? Tasub läbi mõelda, mis on järgmine samm. Olen juba vihjanud, et inimesed, kes saavad aidata on üks variant. Oma oskuste ja teadmiste uuendamine ja arendamine, on teine. See investeeritud 750 eurot võib olla kolmas, sest kui tõesti häda käes, siis on hea meel, et oli kuskilt võtta.
Plaanis võiks olla ka vastus küsimusele, millal võin meelerahufondist raha võtta? Osadel on probleemiks, et kipuvad pidevalt sealt raha näpsama, et palgapäeval jälle tagasi panna. Sellisel juhul ma soovitan üle vaadata kulud. Kas oligi midagi erakorralist sel kuul või lihtsalt jätan elamiseks liiga vähe raha. Nagu meil enam ei piisa 1000 eurost kuus.
Teistel on probleem, et nad ei raatsi meelerahufondist raha välja võtta. Näiteks, kui alles kogun, et siis pean selle osa ka uuesti koguma. Või et olen nii palju vaeva näinud kogumisega ja sellepärast ei raatsi välja võtta. Olen kuulnud, et võetakse lausa pigem kõrge intressiga laenu, et ei peaks meelerahufondist raha välja võtma. Ära unusta, et meelerahufond ongi ootamatusteks!
Kui olukord normaliseerub, siis saad uuesti meelerahufondi koguda. Kui sul juba kogemus olemas ning oled oluliselt rahatargemaks saanud, siis usu mind, et sel korral on see lihtsam.
Meelerahu on väga oluline
Meelerahu on väga oluline teema, kuid see on oluliselt laiem, kui meelerahufond. See on sinu läbimõeldud plaan ootamatusteks.
KÕIHE OLULISEM: sina pead rahulikult magada saama!
Meelerahu on hindamatu
See on nii oluline teema, et kursusel “Rahatarkuse nurgakivid” räägin sellest 45 minutit. Sul on võimalus seda videod Mikroinvestori Youtube`i kanalil vaadata ning kui sul tekib küsimusi, siis võid mulle julgelt kirjutada.
Kursusel on lisaks videodele, mida saad mugavalt endale sobivas tempos ja ajal kuulata, Zoomi live`id külalistega ning kaks Q&A-d minuga, kus saad mult küsimusi ja arvamust erinevate teemade kohta küsida.
NB! Hiljuti käisin rääkimas noortele, kuidas rahatargalt iseseisvasse ellu astuda ja lisandus veel üks oluline aspekt meelerahu teemasse. Seepärast teen kursusele uue täiendatud video teemal meelerahust laiemalt.
Näiteks vastuse otsimisel küsimusele, kuhu investeerida? Sellele kahjuks või õnneks ei ole lühikest konkreetset vastust, et sinna. Ei ole olemas kõigile sobivat ühte varianti.
Vastupidi, selleks et seda otsust teha, on sul vaja teadmisi, aga mitte ainult investeerimise kohta. Investeerimine on osa meie elust. Sellepärast meeldib mulle öelda, et rahatarkus peaks olema loomulik nagu hambapesu.
Mult on mitmed inimesed küsinud, kas tulla minu juurde mentorlusse või kursusele “Rahatarkuse nurgakivid”? Seni on alati vastus olnud: vali kursus. Miks?
Miks valida kursus rahatarkuse nurgakivid
1. Teadmised
Millal on teadmisi piisavalt? Mida on vaja teada? Kaua pean teadmisi koguma, et saaks tegutsema hakata?
Infot on nii palju, et võtabki silme eest kirjuks ja võib tekkida olukord, kus mitte kunagi ei tundu, et teadmisi oleks piisavalt.
See on üks väga oluline põhjus, miks ma panin kokku põhjaliku ja laia teemaderingiga kursuse “Rahatarkuse nurgakivid”. Kui sa oled selle kursuse läbinud, siis luban sulle, et tead piisavalt. Et tegutseda.
Sa tead piisavalt igast olulisest teemast (sh juriidikast ja psühholoogiast) ning su teadmised moodustavad omavahel seotud tervikpildi.
See on teine põhjus, miks ma kursuse tegin. Infot on nii palju, et enamasti on meil killuke siit ja killuke sealt. Minu eesmärgiks on panna need killud kokku tervikuks. Nagu puzzle.
Lisaks tervikpildile, sa tead omavahelisi loogilisi seoseid, mis on väga tugev alus edasiste teadmiste ja kogemuste kogumisel.
Teadmised on videodena, et sa saaksid neid rahulikult endale sobival ajal ja tempos (nt kasuta kiirendust!) kuulata. Neid ei pea järjest kuulama, võid vabalt valida just praegu sind kõnetavad teemad. Juurdepääs kursuse keskkonda jääb aastaks.
Kuula kursust endale sobival ajal ja tempos
2. Kogemused ja näited
Kuigi kõige paremini õpetavad enda läbikolistatud ämbrid, siis päris kõiki ei pea ise läbi kolistama. On mõistlik õppida ka teistelt.
Kursusel jagan enda 7+ aastat kogemust investeerimisel ja lisaks oma elukogemust. Jagan ka nt oma karjääripöördeid – kuidas juristist sai rahatarkuse jagaja? Ametnikust ettevõtja?
Toon palju nii enda kui ka klientide ja jälgijate näiteid.
Ma ei saa lubada, et peale kursust sa enam vigu ei tee – see ei ole võimalik. Me oleme inimesed ja eksimine on inimlik. Vastupidi, peale kursust sa tead, et kõige mõistlikum on leppida sellega, et sa teed vigu, aga sa võtad neid õppetundidena. Enda vigadest õpime me kõige paremini ja kiiremini.
laiapõhjalised teadmised rahatarkusest ja psühholoogiast
3. Väike toetav ja innustav grupp
Mulle kurdetakse tihti, et pole kellegagi rahast rääkida. Et rahatarkuse teekond on väga üksildane.
Kursuse saad läbida ka iseseisvalt, kuid soovitan kindlasti kaaluda mentorgrupiga varianti. See annab sulle inimesed, kellel on sinuga sarnased eesmärgid ja hirmud ning kellega saab rahast rääkida.
Grupp on väike, et tekiks usalduslik õhkkond ning kõik saaksid jagada oma muresid ja mõtteid. Teised grupiliikmed innustavad ja inspireerivad tegutsema. Kui tema saab, siis saan ka mina.
Või taipad hoopis, et see pole mulle ja mulle meeldib hoopis teisiti. See on väga oluline taipamine.
Grupp kohtub kord nädalas Zoomis ning me seame igaks kohtumiseks eesmärke, mis selleks ajaks on tehtud. See innustab tegutsema. Kui sa oled grupile lubanud, et midagi saab tehtud (meil on jagatud tabel, kus eesmärgid on kirjas!), siis sa teed selle ära. Kasvõi viimasel minutil.
Samas ei ole need eesmärgid kivisse raiutud. Nagu ka sammud rahatarkuse teekonnal. Võib selguda, et võtsid liiga suure eesmärgi või tuli sul hoopis mingi muu palju parem mõte. Kõike saab muuta. Peamine on tegutseda, sh mõelda läbi, mis sind kõnetab ja sulle sobib.
Kord aastas teen Mikroinvestori vilistlaste kokkutuleku (seni oleme kohtunud Tallinnas ja Hiiumaal), et ka näost-näkku kohtuda. See on suurepärane võimalus kohtuda ka teistel lendudel osalejatega.
Käime ka mõnel Eesti börsiettevõttel külas. Seni oleme külastanud Kaubamaja ja LHV-d.
Rahatarkusega seotud juriidika
4. Iganädalane tagasiside minult
Kui valid grupiga variandi, saad igal nädalal minult tagasisidet oma kodutööle. Kasuta seda julgesti!
Kodutööde tegemisel on sul vabad käed, kuidas neid täpselt teha. Julgustan alati panna kindlasti kirja oma mõtteid ja küsimusi, et neile tagasisidet saada. See on sisuliselt individuaalne iganädalane mentorlus. Lisaks teadmistele ja grupis küsimuste arutamisele.
Kui sa valid kursuse iseseisva läbimise, siis ma sulle iganädalast tagasisidet ei anna, aga võid julgelt küsimusi küsida.
Teen 2x kursuse jooksul Zoomis Q&A minuga, kus vastan kõigi kursusel osalejate küsimustele. Need on väga kasulikud ja põnevad kohtumised.
5. Sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan
Iganädalaste ülesannete eesmärgiks on, et neist saaks lõpuks kokku sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan. Et sa mõtleksid läbi kõige olulisemad teemad ja punktid.
Seepärast rõhutan ka minu tagasiside olulisust. Mõtlen sinuga kaasa, küsin küsimusi ja juhin tähelepanu, millele veel võiks mõelda. Julgustan sind ja kiidan su edusamme, sest me ise oleme tavaliselt endaga liiga karmid. Või ei märka edusamme, sest need tunduvad nii väikesed.
Jagan viimasel nädalal ka enda strateegiat ning selgitan, kuidas see on aja jooksul arenenud ja muutunud.
Lisaks jagan oma portfelli.
Kursuse lõpuks on sul oma strateegia ja tegevusplaan
6. Külalised
Sa ei pea leppima ainult minu teadmiste ja kogemustega. Kutsun külla erinevate valdkondade spetsialiste. Kohtumised toimuvad Zoomis ning saad külalistelt ka küsimusi küsida.
Sul on juurdepääs ka varasemate külaliste vestluste salvestustele. Meil on külas käinud kinnisvaramaakler, advokaat, jurist, võlanõustaja, maksuametnik, kodulaenude osakonna juht ning tarbijakaitse.
Kursus kui kiirendi
Selle asemel, et ise lugeda, katsetada ja proovida 7+ aastat, on sul võimalus saada osa minu teadmistest ja kogemustest. Olen sulle välja valinud kõige olulisema.
Lisaks olen nii ise, kui ka on grupp sulle toeks, inspiratsiooniks ja innustajaks. Grupi olemasolu aitab ka motivatsiooni hoida.
Millal tulla mentorlusse?
Mentorlusse soovitan tulla, kui sul on mingi konkreetne küsimus, mis vajab lahendamist. Kui sa tunned, et sul on olemas teadmised, kuid oled segaduses, kuidas edasi? Kui sa soovid tuge ja mõtteid põrgatada.
Mentorlusse saab tulla ka alati peale kursust. Soovitan kursuse enne läbida, et olla kindel, et sul on rahatarkuse nurgakivid paigas.
Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud. Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.
Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.
Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)
Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.
Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.
Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.
Langus on alustajale hea
Kuidas saab langus hea olla? https://giphy.com/gifs/
Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.
Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.
Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna
Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm https://giphy.com/gifs/
See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.
Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.
Mida selle hirmuga ette võtta?
Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.
Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?
Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.
Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda? https://giphy.com/gifs/
Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.
Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).
Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.
Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com
Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.
Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.
Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.
Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus.
Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.
Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks
Pole olemas ühte võlurohtu https://giphy.com/gifs/
Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.
Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.
Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.
See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.
Lepi sellega, et eksid
Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka.
Lepi sellega, et me kõik teeme vigu https://giphy.com/gifs/
Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.
Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).
Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?
Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.
Miks vigadest ei räägita?
Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.
Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada? https://giphy.com/gifs/
Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.
Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.
No vau, seda neljandat osa sai ikka sama kaua oodata, kui aktsiaturgude taastumist. Viimasest osast on möödas põhimõtteliselt 6 kuud, seega hakkab pihta hull ajupingutamine.
Interactive Brokersi konto ettevõttele
Let’s make America great again! Well, alustage siis sellest keskkonnast.
Kui mulle öeldi, et varu aega, enne kuu tegema hakkad, siis mõtlesin, et mis seal ära ei ole – läheb 2-3 tundi. Reaalsus: 7-8 tundi, aga olen kuulnud, et inimesed teevad seda ka päevade kaupa, sest noh, puhata on ka vahepeal vaja.
Interactive Brokers – sa aktiveerisid minu emotsionaalse poole
Kes tahab oma C2 inglise keele taset ja stressitaluvust proovile panna, siis soovitan sinna keskkonda kasutajaks tegemise ära proovida. Väga finantsspetsiifilised küsimused (aga noh, peavadki olema) ja tunnistan ausalt, et seda tehes sain aru, et ma vist ei oska inglise keelt üldse. Õnneks Marin oli selle protsessi varem läbi teinud ja nii ma siis tema abiga selle konto tehtud sain.
Mõned tähelepanekud:
Kui oled täitsa lõppu jõudnud ja pead hakkama sisestama vajalikke pilte dokumentidest jne, siis seal on päris mitu lahtrit, kuhu pead oma ID-kaardist pildid panema – see on täiesti okei, kui sulle tundub, et ID-kaardist peab liiga palju pilte üles laadima.
Konto ei pruugi avaneda esimese korraga. Nad võivad saata lisaküsimusi, seega sellepärast ei tasu ära ehmuda.
Ära kasuta täpitähti. Näiteks, kui sinu ettevõtte nimi on Määgiv ööbik OÜ, siis kirjutad Maagiv Oobik OU. Sorry not sorry, et sa võib-olla 1.5 kuud seda nime mõtlesid ja megauhke selle üle oled 😀 Sama kehtib ka sinu kohta, kes su nimi on Õie Ööbik 🙁
Kuna mul selle suve ja sügispuhkusega tekkis IB konto avamise protsessi osas ikkagi suhteliselt suur mäluauk, siis panen SIIA Pinsipõlve blogi, kus on isegi piltidega antud protsess lahti kirjeldatud.
Alustava investori mentorprogramm
..ongi alustajale kõige parem koht. Ma oma investeerimist alustasin väljakutse peale, kuid kui ma täna alustaksin, siis läbiksin enne teoreetilise ja slaididega mentorprogrammi õppevideod ja siis suunduksin väljakutsetesse.
Kuna Marin oma mentorprogrammi vajalikkuse nii kenasti ja inimkeeles ära selgitanud, siis soovitaksin väga ise lugema minna siia. Esimene samm investeerimisel võiks olla iseenda teadmistesse ja “vundamenti” investeerimine, mis annaks sulle lihtsalt kindluse. Kasvõi seegi, et turud ja sinu portfell käibki üles-alla ja kõigub punaste ja roheliste numbrite vahel.
Börs on minu jaoks kõige paremini võrreldav ühe tavalise naisterahvaga – tujumuutusi on väga raske ette prognoosida ja kunagi ei tea, mis homne päev toob, aga mida kauem oled “suhtes (loe: börsil)”, siis saad aru, et see kõik väga normaalne.
LEI-koodi tegemine
..oli väga lihtne! Siin ma pikka juttu ei teekski.
See nüüd läheb #minuesimenekord teemaviite alla – aga jällegi, superäge.
#minuesimenepiltKristiga #fännipilt
Erakonto alt ettevõtte alla
..on lihtsalt palju maksusoodsam ja pikemas perspektiivis nii kui nii vajalik ära teha (ja kuna mul oli ettevõte juba olemas, siis polnudki kaua mõelda).
Ma aru saanud, et seda võiks võrrelda sellega nagu telliks e-poest endale iganädalaselt süua. Sul ju ei teki küsimust, et hmm, kas ikka süüa see nädal/kuu oleks vaja? Tuimalt laod korvi ja nii on. Miks siis see tekib aktsiate ostuga?
Võib olla mul on see koguja mentaliteet nii veres veel, aga on aeg üle saada. Ainult 100% raha kogudes oled täna veel vaesem, kui eile, sest me elame ikkagi top 1 riigis, kus inflatsioon sööb ka kõige tublima koguja säästud ära. Targem oleks see raha siis tööle saata ju? Kahju, et ma sellest varem aru ei saanud.
Üritan ka endale aktsiate ostu saada sama normaalseks, nagu toidu ostmise. Pildil on Stock Market. Äkki sellepärast on STOCKmann ka nii bosch koht, sest seal käivad ainult rikkad investorid? PS! Tegin pildi ise, väga uhke olen.
Valehäbi
Tead seda tunnet, kui olid kunagi väike ja vaatasid, kuidas keegi sõidab manuaalkäigukastiga ja sa ei saanud aru, kuidas kurat te sellest aru saate?
Mul on sama tunne, kui vaatan Rahaküpsise Instagrami storysid ja loen sinna kõrvale näiteks Pinsipõlve tabeleid.
Ainult mul veel hambad suus..
Aga miks me kardame lollina näida? Igaüks on alustanud nullist. Mikroinvestori päevikus on kirjas “Ära kunagi võrdle enda 1. peatükki kellegi 20. peatükiga” – kas see pole lihtsalt mitte nii geniaalselt lihtne elutõde?
Mastermind/õpigrupid/teiste inimestega rääkimine/networking – call it how ever you want
Ebareaalne, et alustasin investeerimist 2022 aasta märtsis ning tänaseks, kui ma elust kaotaks ära kõik, mis seostub investeerimisega, siis mida kuradit ma enne selle ajaga üldse peale hakkasin?!?
Investeerimisfestival, Mikroinvestori väljakutse ja sealt mentorlused Mariniga, õhtusöök rahatarkade naistega, lõunasöök Hiiumaal jällegi rahatarkade naistega, messengeri grupis liikmeks olemine, mitmed Mikroinvestori Zoomi üritused ja privaatsemad zoomi kohtumised.. nagu appi, kui äge, et ma olen saanud seda kõike nii väikse aja jooksul kogeda! Suurim tänusõna läheb Marin Vallikivile, kelle blogis ma ka resideerun!
Tunnen, et see on vast kõige ägedam ja südantsoojendavam osa investeerimise juures = et sul reaalselt oleks keegi, kellega asju arutada (või lihtsalt suu ammuli kedagi kuulata, imestades, et krt oleks mul ka juba sellised teadmised).
Mina rahatarkade naiste õhtusöögil
Igatahes suur aitäh, kui jõudsid siia lõpuni ja soovin ka sulle sihikindlust ja järjepidevust investeerimises! Lihtsalt tuimalt lao korvi ja osta ära!
Et tagada parim kasutajakogemus kodulehel, kasutame küpsiseid. Kui sa nõustud küpsistega, töötleme selliseid andmeid nagu kodulehel liikumine või unikaalne ID sellel kodulehel. Küpsistega mitte nõustumine võib mõjutada mõningaid kodulehe funktsioone.
Functional
Always active
The technical storage or access is strictly necessary for the legitimate purpose of enabling the use of a specific service explicitly requested by the subscriber or user, or for the sole purpose of carrying out the transmission of a communication over an electronic communications network.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistics
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
