Investeerimisblogi - Page 4 of 6

Maja laenuta vol 2 ehk laenuvaba elu

Vahest võivad negatiivsed uudised olla blessing in disguise ehk osutuda positiivseteks. Meil oli esialgu kavas maja ehitada nagu ikka kodulaenuga, aga läks teisiti (loe selle kohta siit). Nüüdseks meile laenuvaba elu idee väga meeldib ja teeme kõik endast oleneva, et endale seda pikaajalist kohustust mitte võtta.

kodulaen maal võimatu — Maal elamise võlud – kodulaenu ei taheta anda, aga laenuvaba elu

Kas see on mõistlik otsus?

Sõltub, kuidas vaadata.

Ühest küljest on kodulaen soodsaim laen ning tõesti tundub mõistlikum see raha hoopis kasvama panna. Üle 2% (mis tundub umbes kodulaenu intress hetkel olevat) tootlust ehk ikka teenib ja pigem ju oluliselt rohkem (LHV võlakirjad maksavad nt 6% intressi aastas).

Aga on ka mitmeid põhjuseid, miks see ei tundugi nii hea mõte.

laenuvaba elu — Isegi reisimine ei pruugi alati hea mõte olla

Miks mitte?

1. Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?

Üks asi on maja nimel kokku hoida – nt loobuda reisimisest. Olime juba enne koroonat kokku leppinud, et me nüüd mingi aeg majaehituse pärast ei reisi. Koroonapiirangud lihtsalt lihtsustasid reisimisest loobumist.

reisimisest loobumine — Maja ehituse jaoks oleme valmis reisimisest loobuma, mingiks ajaks

Investeeringute jaoks hoiame ka kulusid kokku, aga reisimisest nt ma ei oleks nõus loobuma. Siinjuures on oluline ka see, et maja ehitus eelduslikult kestab mõned aastad, investeerimine, aga pikalt ehk et sprint vs maraton.

Lühiajaliselt oleme valmis tunduvalt kokkuhoidlikumalt elama, kui pikaajaliselt.

2. Püsikulude suurenemine

Kodulaen võetakse pikaks ajaks ning igakuine summa on tavaliselt pere suurim kohustus (kui ei ole, siis peaks ilmselt oma kohustused üle vaatama).

Kuna me praegu ei maksa kodulaenu ega üüri, siis maja ehitamiseks kodulaenu võttes suureneks meie igakuised püsikulud oluliselt. Mulle meeldib Arne Talvingu soovitus (raamatus Aktsiatega rikkaks ja vabaks), et püsikulud tuleks alati võimalikult madalad hoida. Ka siis, kui sa saaksid endale palju suuremaid lubada. Ta ütleb, et seda teeb “nutikas finantsvaba”.

püsikulud hoia madalad — Arne Talvingu soovitus on hoida püsikulud madalad

See on üks põhjustest, miks lotovõitjad on tihti peagi vaesemad, kui enne lotovõitu. Nad ostavad endale kallid majad-autod-lennukid, millel on suured püsikulud.

Minu jaoks tähendavad väiksemad püsikulud, et on ka lihtsam ja kiirem finantsvabaduseni jõuda (mitte, et see alati peaks eesmärk olema). Näiteks, kui finantsvabaduse nn esimeseks tasemeks on olukord, kus investeeringutest saadav passiivne tulu katab sinu igakuised kulud. Järelikult on seda lihtsam saavutada, mida väiksemad on sinu igakuised kulud. Püsikulud on seejuures need kulud, mille suurust on kõige raskem muuta (aeg-ajalt tasub need üle vaadata).

3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt

Lõpetasin just Morgan Houseli raamatu “The Psychology of Money” (Raha psühholoogia). Mind üllatas positiivselt, et tema koos oma naisega on samuti otsustanud kodulaenu mitte võtta. Sest nende eesmärgiks on sõltumatus.

Ta nimetab seda otsust halvimaks finantsotsuseks, kuid parimaks rahaotsuseks. Sest nende eesmärgiks ei ole olla külmalt ratsionaalne (laenata odavat raha ning panna ülejäävad säästud raha teenima), vaid psühholoogiliselt mõistlik. Ilma hüpoteegita maja paneb teda end tundma sõltumatuna.

See, et ta ei pea igakuiselt tasuma laenumakset annab talle parema tunde, kui oma varade pikaajalise väärtuse maksimeerimine. Ta rõhutab, et see otsus sobib ja meeldib neile, ning see on kõige olulisem. Head otsused ei ole alati ratsionaalsed. Ega “õiged”. Kõige olulisem on, et need teevad sind õnnelikuks.

Ehk nagu tihti rõhutatakse: peamine, et sa saad rahulikult magada!

Housel toob välja, et nad hoiavad ka oluliselt suurema osa oma varast sularahas (20%!), kui soovitatakse. Ta ei saaks seda kellelegi teisele soovitada, kuid neile on see vajalik ning toimib. Igaüks peab ise otsustama, mis on talle õige ning mis laseb tal öösel rahulikult magada.

laenuvaba maja nimel — Maja nimel oleme valmis rohkemast loobuma, kui muidu

Ära unusta, et me oleme inimesed oma emotsioonide ja tunnetega, mitte ratsionaalsed robotid. Psühholoogia osa meie otsustes ei tasu kunagi alahinnata.

P.S Väga tihti ei olegi teist varianti, kui kodulaenu võtta. Mitte, et meie oleksime tohutult rikkad, aga meil on korteri kodulaen makstud ehk et me saame rahulikult korteris elada ja meil pole maja valmimisega kiiret. Kuigi muidugi tahaks juba sisse kolida:)

Investeerimispsühholoogia: Mõttevead ehk mis mõjutab meie otsuseid?

Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.

Mis on mõttevead?

Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?

Recency bias

1. Hiljutine info

Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.

Hiljutised uudised mõttevead — Hiljutised uudised mõjutavad meid ebaproportsionaalselt

Näiteks:

Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.

2. Hiljutine edu

Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.

kui turg tõuseb — Kui turg tõuseb võib tekkida mulje, et jääbki tõusma

Näiteks:

Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.

Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.

Kokkuvõtteks

Kuidas seda mõtteviga vältida?

Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.

kirjuta üles, et ei ununeks — Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostad

Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?

Kas sina oled seda mõtteviga märganud?

Investeerimispsühholoogia: Hirmudest ehk mis hoiab meid tegutsemast?

Tihti eeldatakse, et inimene on ratsionaalne. Et ta teeb alati otsuse faktidel ja numbritel tuginedes. Tegelikkuses ei ole inimene robot ning igal hetkel mõjutavad meid emotsioonid ja kogemused. Ja kõige rohkem hirmud. Seetõttu on oluline investeerimispsühholoogia.

Õnneks räägitakse sellest järjest enam, kuid siiski kipub see vahest jääma tagaplaanile. Justkui investeerimine oleks ainult numbrite ja graafikute ja suhtarvude ja muu sellise alusel otsuste tegemine.

ratsionaalsus vs emotsioonid — Investeerimine ei ole ainult numbrid, sest tegemist on inimestega (https://www.wnycstudios.org/podcasts/radiolab/articles/love-numbers)

Nagu olen varem maininud (nt siin), olen võtnud Courserast mitmeid häid kursuseid just investeerimispsühholoogiast ja käitumuslikust rahandusest (behavioral finance). Neil kursustel käsitleti põhjalikult mõttevigu (bias), mis meie käitumist mõjutavad. Hakkan neid teile blogipostitustes edaspidi järjest tutvustama.

Täna tahaksin aga rääkida ühest olulisimast psühholoogilisest takistusest, millest me kõik peame üle saama, et tegutsema asuda. Hirmud.

Hirmud

Meil kõigil on hirmud, oleme me neist teadlikud või mitte. Selleks, et need meile takistuseks ei saaks, tuleb neid kõigepealt teadvustada. Mis on sinu hirmud investeerimisel?

Raha kaotamine

Kõige levinum hirm on kindlasti raha kaotamine. Äkki ma kaotan investeeritud raha. Selle hirmu tõttu inimesed tihti jätavadki investeerimata. Kuidas sellest takistusest üle saada?

ära investeeri maja raha — Investeeri ainult raha, mida võid kaotada.

1. Investeeri raha, mida sa võid kaotada

See soovitus tekitab tihti segadust, et mismõttes ma võin raha kaotada? Ma ei ole nii rikas, et ma võin raha kaotada.

See soovitus ei eelda aga, et sa oled rikas ja sul oleks ükskõik, kas sa selle raha kaotad või mitte. Vaid see tähendab, et sa ei investeeriks raha, mida sul on millekski muuks VAJA. Nt toidu- või üüriraha.

Tihti küsitakse nõu, mida teha rahaga, mida mingil konkreetsel eesmärgil kogutakse ja mida on näiteks aasta pärast vaja. Vastus on ühene, seda raha ei tohiks investeerida.

Investeerida tuleks raha, mida sul ei ole lähiajal vaja. Investeerimine on maraton.

2. Alusta väikeste summadega.

Nii püsivad kaotused väikesed ehk saad oma õppetunnid väikeste summadega. Mitte keegi ei suuda vigu vältida ning ise tehtud vead on kõige paremad õppetunnid.

väikesed summad väikesed kaotused — Vähenda kaotushirmu alustades väikeste summadega

Ma ei tea piisavalt

Investeerimismaailm tundub nii keeruline ja infot on tohutult. Pole midagi imestada, et see võib alustamisel takistuseks saada ning infoküllus segadust tekitada.

Minu soovitus: alusta ja katseta väikeste summadega. Samal ajal kogu teadmisi: loe raamatuid ja blogisid, osale vebinaridel ja koolitustel, kuula podcaste ja Äripäeva raadiot.

hirm et ei tea piisavalt — Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Kuid kindlasti alusta! Praktika on parim õpetaja.

Usu mind, tunnet, et ma tean piisavalt võib ootama jäädagi. Alati on midagi, mida sa ei tea. Ära lase sellel saada ettekäändeks jätta alustamata.

Need on kaks peamist hirmu, millega mina olen kokku puutunud.

Mis hirmud sind takistavad?

Kuidas saavutada rahalisi eesmärke?

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma eesmärke seadmata. Miks on eesmärgid üldse olulised? Sest, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, siis sa ei tea ka, kuidas sinna jõuda.

Eesmärkide olulisust ei tasu alahinnata. Samuti seda, kui oluline on need kirja panna. Kirja pandud eesmärkidel on 10x suurem tõenäosus, et sa viid need täide (see väide on nt väga heas raamatus A.Talving, M.Hernhag “Aktsiatega rikkaks ja vabaks”).

eneseareng — Teiste kogemustest lugemine annab samuti motivatsiooni

Lisaks on oluline need just käsitsi kirja panna (vt ühte artiklit selle kohta siit):

1. see aitab eesmärki meeles pidada. Eriti, kui see on kusagil, kus sa seda näed (nt märkmikus, silt külmkapil vms).
2. see aitab sul keskenduda olulisele ning see tõstabki tõenäosust, et sa asud tegutsema eesmärgi täitmise suunas.

Minu kogemus

Mina ei teadnud aastaid midagi eesmärkide seadmisest. Vahest oli mõni koolitus, kus pidi kirja panema, kus tahaksin olla nt 3 või 5 või 10 aasta pärast ning see oli alati põnev mõtteharjutus, aga ise ma eesmärke ei seadnud. Mul oli hoopis pikk to do list ja üritasin vajalikud asjad (t)ööpäeva jooksul ära teha.

eesmärgid reisimine — Reisimine on mul alati üks eesmärkidest olnud

Kui ma lõpuks taipasin eesmärke seadma ja kirja panema hakata, siis ega kohe ei tulnud taipamine, et see toimibki. Selleks peab neid mingi aeg kirja panema ning samuti oma edusammud ja tegevused eesmärgi saavutamiseks kirja panema.

Mingi hetk tagasi vaadates märkad, kuidas eesmärgid ongi täitunud või kui veel mitte täiesti, siis millised on olnud sinu edusammud teel eesmärgini.

Investeerimise eesmärgid

Kui alustasin investeerimisega natuke rohkem, kui 4 aastat tagasi, siis hakkasin oma märkmikus eraldi investeerimise eesmärke kirja panema. Esialgu olid minu eesmärgid, mitte kuhu tahan jõuda, vaid tegevustena.

Panin kirja, mis summa ja kuhu sel kuul või aastal investeerin. Näiteks alustasin 25€ igakuiselt kasvukontole. Minu üldine eesmärk oli raha kasvama panna ning kunagi tulevikus investeeringutest lisatulu teenida.

Konkreetsed mõõdetavad eesmärgid?

Eesmärkidest rääkides mainitakse tihti SMART mudelit ehk et eesmärgid peaksid olema konkreetsed (specific), mõõdetavad (measurable), saavutatavad (achievable), realistlikud (realistic) ja tähtajaga (time-bound).

See ei ole kindlasti halb mõte, kuid eriti alguses võib see tunduda keeruline ja aeganõudev. Eriti alguses on oluline lihtsalt kirja panna, mida sa soovid. Miks sa investeerid?

eesmärgid elamused — Eesmärgiks võivad olla nii elamused kui asjad

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik seades ebarealistlike eesmärke, mida pole võimalik või on liiga raske täita. Need võiks nõuda pingutamist, kuid mitte liiga suurt, et ei tekiks tahtmist käega lüüa. Et nagunii on võimatu.

Mina olen liikunud igakuiste summade eesmärkidest (mis on endiselt alles) portfelli suuruse eesmärgini. Panen mingi ilusa numbri, mis võiks olla aasta lõpuks/3/5 aasta pärast saavutatud. Seejuures ma tavaliselt panen kirja summa, mis ma soovin, et oleksime ise sisse pannud ja lisaks nt aasta dividendide eesmärgi.

Miks ma keskendun sisse pandud summale?

Sest see on see, mida mina saan kontrollida. Tootlust on väga raske ette ennustada. Me keegi ei tea, kas turg tõuseb või tuleb mõni kriis. Koroonakriis on parim näide. Keegi ei näinud seda ette, nagu ka seda kaua see kestab või kuidas meid mõjutab.

Tootlust ma jälgin, väga mõnus on raha kasvamist vaadata, aga seniks, kui tulu ei ole realiseeritud (ja minu strateegia on osta ja hoia), on see tulu ainult paberil. Keskendumine enda sisse pandud summale tootluse asemel aitab ka olukorras, kus positsioonid on miinuses ehk punases. Sest ka kaotus on seni vaid paberil, kuniks sa selle realiseerid. Sellega on muidugi oht, et ei suuda halba investeeringut ära müüa.

Eesmärgid ei ole ainult numbrilised

Investeerimiseesmärgid ei ole ainult numbrid. Näiteks augusti-septembri eesmärkide hulgas oli minul uurida ettevõtte alt investeerimise teemat.
Lisaks panen kirja raamatuid, mida tahaks lugeda. Samuti koolitused ja tasuta vebinarid (nt LHV Investeerimiskool).

Ja sel suvel oli mitmel kuul eesmärgina kirjas investeerida 0€ (v.a III sammas) seoses majaehitusega.

eesmärgid maja — Ajutiselt oli eesmärgiks investeerimise asemel raha kodu ehitusse

Kas kirja pandud eesmärgid täituvad nagu lubatakse?

Minu kogemus on, et jah ning pigem saavutad rohkem.

Kui ma vaatan mõned aastad tagasi seatud rahalisi eesmärke, siis 5 aasta eesmärgid said täidetud kahe aastaga. Ainsaks erandiks oli loomulikult koroona aasta – 2020.a dividendide eesmärk jäi sellepärast saavutamata.

eesmärkide saavutamine — Ära unusta oma edusamme jälgida ja märgata

Seda muidugi ei olnud võimalik ette näha. Samamoodi ei tasu eeldada tohutut hinnarallit oma eesmärke seades.

Eduelamus

Sama oluline kui eesmärkide kirjapanek, on oma edusammude jälgimine ja nautimine. Mäletan siiani, kui hea meel oli, kui laekusid esimesed sendid dividende! Eriti alguses on väikesed eduelamused väga olulised.

Igapäevaselt toimetades on väga lihtne jätta väikesed edusammud märkamata. Seepärast on oluline teha kuu ja aasta kokkuvõtteid, et tagasi vaadata ning märgata oma teekonda. Eesmärkide saavutamine võib muidu jääda märkamata.

Võid üllatuda, kui tubli sa oled olnud!

Eelarve tähendab hirmutavaid Exceli tabeleid?

Kui mainida sõna eelarve tuleb esimesena silme ette mingi keeruline Exceli tabel või ranged piirangud iga sendi kulutamisele. Kas see peab nii olema?

Nii hull see asi nüüd ka ei ole. Vähemalt ei pea olema minu arvates.

joonistatud ülevaade rahaasjadest — Sulle võib sobida hoopis graafikute joonistamine

Photo by Jason Coudriet on Unsplash

Miks üldse eelarve vajalik?

Lühidalt selleks, et sa omaksid kontrolli oma raha üle. Ehk et Sina kontrollid raha, mitte ära lase rahal ennast kontrollida.

Veel lihtsamini öeldes: et sa teaksid, kust su raha tuleb ja kuhu läheb? Heal lapsel mitu nime: räägitakse ka nt rahavoogude tabelist. Aga tähtis ei ole nimi ega kuidas sa täpselt arvestust pead ja ülevaadet omad. Peamine on asju mitte liiga keeruliseks ajada.

Kuidas mina toimetan?

Sissetulekud märgin investeerimispäevikusse. Kõigepealt siis, kui kaardistasin oma rahalist olukorda, aga ka igakuiselt on pisike tabel. Kuna sissetulekud on tavaliselt regulaarsed ja neid ei tule mitmest erinevast allikast, siis nendega on tavaliselt lihtne.

Rahaasjad kirja — Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Erandiks on, kui laekub kuskilt midagi lisaks – saad sünnipäevaks, müüd mõne endale ebavajaliku asja jne. Selle raha panen eraldi kirja ning kannan üldreeglina kohe investeerimiskontole. Sest minu meelest on superhea soovitus iga lisasumma investeerida!

Erandeid on kindlasti ka. Vahest on kahjuks ka ootamatuid väljaminekuid, aga üldpõhimõttena on see super. Sest lumepall veereb ja väikestest summadest saavad ajapikku suuremad!

Mul üks lihtne tabel on rahavoogude (sissetulekud-väljaminekud) kohta suure tabelite armastajana siiski ka. Seal ma arvutan ka säästuprotsenti ja eraldi mitu % läks investeeringutesse (sest säästud hõlmavad ka nt majafondi).

Kulud

Alguses, kui mul polnud absoluutselt aimu, kuhu see raha kaob – ainult, et palgapäevaks on alati otsas, kaardistasin ma mingi aeg väga täpselt oma kulutused. Panin kirja ka konkreetselt, mida süüa ostsin ja palju maksis, et vaadata, kas millelegi kulub liiga palju või on mõni asi liiga kallis.

avokaadod eelarves — Avokaadod tuuakse aeg-ajalt näiteks säästmisest rääkides

Kuulus on näide, et ready to eat avokaadod olevat justkui priiskamine. Mina arvan, et lihtsalt tihti on need liiga valmis ja pigem tasub osta veidi rohelisemaid ja lasta neil kodus küpseda. Aga eks see üks katse-eksitusmeetod ole avokaadodega, sest ikkagi kunagi ei tea, kuidas nad seest on.

Samas, kui ma oleks kindel, et need oleks alati just õiges küpsusastmes, siis minu jaoks ei oleks nende hind raiskamine, sest väga nõme on hommikul avastada, et avokaado ei kõlba enam ja rohkem ei ole ka kodus.

Lihtne variant

Nüüdseks on mul kulude tabel, kuhu panen üldsumma, palju poes läks ja ei too eraldi välja, et ostsin ka WC paberit ja šampooni. Need on vajalikud kulud ja ma ei näe mingit vajadust teada, palju mul kuus konkreetselt neile asjadele kulus. Varumise kommet mul pole, topsikuid vannitoas on peaaegu alati minimaalselt ning majapidamistarvete osas ma laristama ei kipu.

kulude jälgimine — WC paberi kulu üle ma eraldi arvestust ei pea

Poes vaatan hinda, aga alati kõige odavamat ei osta, sest nt kodujuust peab mul karulaugupesto oma olema. Olen rõõmus, kui on soodukaga, aga kui pole, siis pole nõus mõnda teist ka sööma. Need sendid ma arvan, et summa summarum midagi ei muuda.

Alguses muideks sattusin veits hoogu ja oleksin valinud odavaima kodujuustu. Aga siis hakkas mingi hetk tunduma, et elu ei saa üldse enam nautida …

Võlusõna

Nagu ikka on võlusõnaks tasakaal.

peamine on leida tasakaal — Oluline on leida tasakaal

Photo by Javardh on Unsplash

Jälgin hinda ja millele kulutan, aga liiga keeruliseks ka asja ei mõtle.

Nõrkus

Ma ei ole kunagi (üks erandlik periood on elus olnud ja pole vist üllatus, et see oli väga stressirohke aeg) suur riiete/jalatsite/kottide shoppaja olnud. Nii, et neile mul raha eriti ei kulu. Vahest ikka on midagi vaja, aga siin ma tõesti suudan enamasti lähtuda vajadusest, mitte tahtmisest (väga hea nipp on enne ostu alati küsida, kas mul on seda asja päriselt vaja või lihtsalt tahan seda? Samas vahest võib ikka endale osta ka asju, mida lihtsalt tahad).

raamatud ajavad eelarve lõhki — Minu nõrkuseks on raamatud, mis panevad minu säästmise püüded tihti surve alla

Minu nõrkuseks on hoopis raamatud. Ja on olnud põhikooli ajast saadik, kui raamatupoed avastasin (õnneks maal ei sattunud neisse väga tihti). Minu unistus oli minu isiklik raamatukogu, kus on minu lemmikraamatud, mida saan iga hetk nautida!

Sellest unistusest ma pole loobunud ja pole kavas ka, aga teades oma nõrkust, olen endale piirangud seadnud.

Mitte, et ma end üle ei kavaldaks!

Üritan endale seada ette arvu, mitu raamatut võin osta ja isegi vahest valdkonna või et nt soodsad e-raamatud on eraldi kategooria.

Aga märkasin korraga, et kui üles ei märgi ostetud raamatuid, siis nii kergesti võib endale tunduda, et sel kuul polegi raamatuid (eriti) ostnud. Kahjuks näitavad numbrid halastamatult tegelikkust. Nii on mul kulude tabelis eraldi arvestus raamatute kohta.

Mis mul seal tabelis üldse on?

Toidukulud, mille alla käivad ka majapidamistarbed. Kodukulud (elekter, vesi, telekas, Internet, aeg-ajalt kindlustus) ja raamatute kulu:). Ja ongi kõik.

Aga eelarve?

Eelarvet kui sellist mul klassikalises mõttes ei olegi. Oma rahaasjadega toimetan hoopis nii, et kannan teatud summa kohe, kui laekub (sellepärast mul pole enam püsikorraldusi) majafondi ja investeeringuteks.

Need on igakuiselt konkreetsed summad, aga vahest võivad need muutuda. Näiteks praegu mõned kuud ma investeeringutesse raha ei pane (v.a III sammas) seoses majaehituse hooajaga. Aeg-ajalt vaatan ka summad üle, kas saaks või võiks midagi muuta.

kuu eesmärgid — Igal kuul panen eesmärgid kirja, vajadusel täiendan jooksvalt

Summad panen kirja investeerimispäevikusse eesmärkide alla. Iga kuu kohta märgin, mis summa kavas kuhu kanda, iga 12 kuu kohta märgin üldisema eesmärgi – nt palju kokku tahan panna või et soovin sügisest nt summat suurendada.

Kokkuvõtvalt

Eelarvet, kui sellist mul polegi. Mul on kulude tabel, mille täitmise olen teinud võimalikult lihtsaks (telefonis). Aeg-ajalt vaatan pangaväljavõttest üle, kas on kõik kirja saanud, aga üldiselt üritan võimalikult kohe tabelisse panna. Eriti sularaha (sellisel juhul võtan tšeki ka, muidu võib ununeda).

Eelarve asemel märgin investeerimispäevikusse eesmärgi palju kuhu raha kannan ja panen ka kõik tegevused kirja. Sest kuigi nt mul oli kirjas, et ma aktsiatesse raha augustis ei pane, siis näpistasin oma sünnipäevaks saadud rahast 50€ ja ostsin sadama aktsiaid.

Kuidas toimetad oma rahaasjadega sina?

Kas investeerimine peab olema igav?

Väga levinud on väide, et investeerimine peaks olema igav. Nagu ikka ei ole miski must-valge. Arvan, et see võib olla väga igav, aga ka väga põnev.

Millest see sõltub?

Esmalt kindlasti inimesest. Kas sa soovid olla passiivne või aktiivne investor? Kas sa soovid põnevust? Kuhu ja mis eesmärgiga soovid investeerida?

investeerimine võib olla igav ja põnev — Investeerimises on palju erinevaid võimalusi

Millal on investeerimine igav?

Näiteks, kui sinu investeeringuks on III sammas, kuhu igakuiselt konkreetse summa lisad. Kõige lihtsam, kui see summa läheb automaatselt sinu pangakontolt, siis ei ole sul endal vaja enam midagi teha.

Piisab, kui oled valinud fondi, kuhu investeerida ja summa, mida regulaarselt investeerid. Sa ei peagi rohkem huvi tundma ja see investeering võib olla väga igav (ja mugav).

passiivne investeerimine — Sina lebotad ja su raha teeb sinu heaks tööd

Aga, kui sa soovid veidi põnevust, siis võid jälgida, kuidas su III sambal läheb ning üritada kursis olla uudistega, et mõistatada, miks tal just nii läheb.

Mina kogun Tuleva indeksfondi ja vaatan tavaliselt iga päev, kuidas summa kasvab või kahaneb (hetkel enamasti kasvab). Kuna tegemist on indeksfondiga, siis väga põnevaid põhjusi otsida ei tasu, vaid tulemus liigub koos aktsiaturuga. Kui kasvukonto fondid on täna kõik punases, siis tean, et peagi väheneb ka III samba väärtus veidi.

Fun portfolio

Siiski ei ole III sammas ka sellisel juhul just eriti põnev ja selle kohta vast võib tõesti öelda, et ei peagi olema. Kõige põnevam hetk oli, kui kõik hinnad langesid koroona hirmus, siis oli aeg raha juurde lisada. Kui III sambasse üldiselt ei tasu üle 15% oma sissetulekust panna (maksusoodustuse tõttu, p.s samas pole keelatud), siis ei keela keegi suurema summa märtsis kanda, kui turg langeb, ja muuta sellevõrra hilisemate kuude makset.

põnevus investeerimises — investeerimine võib olla põnev

Mind investeerimine väga huvitab ning seetõttu otsin ka põnevust. Sellega peab aga tõesti ettevaatlik olema. Liigse põnevuse tagaajamine võib tähendada liiga suurt riski ning rapsimist ehk liiga palju tehinguid. Üldreegel on, et turgu ajastada ei maksa üritada (ainult tagantjärgi saab tark olla, kas õnnestus või mitte) ning võidab see, kes teeb vähe tehinguid.

Mina kuulsin sellist väljendit nagu “fun portfolio” esimest korda kevadel Courserast investeerimise kursusel, mis käsitles investeerimispsühholoogiat. Fun portfolio tähendab, et mingi väike osa (nt 5%, aga see sõltub taas inimesest, et kui palju soovid ja riskid) investeeringutest ongi mõeldud põnevate tehingute tegemiseks ehk lõbutsemiseks.

teistmoodi põnevus — veidi teistsugust tegutsemist

See võiks kindlasti olla summa, mida sa võid kaotada (mis ei tähenda, et sa sooviks kaotada) ehk et sellega saad suuremat riski võtta. Mis kellelegi põnev tundub, on kindlasti väga erinev. See on rahasumma, mille investeerimisel võid olla julgem ja võtta suuremat riski.

Mis on minu fun portfolio?

Kohe alguses ma ei taibanud, et miks fun portfoliot võiks vaja minna, aga mõned kuud hiljem otsustasin, et võiks proovida. Tegin eraldi konto fun portfolio, sest mul ei olnud kohe ühtegi mõtet, kuhu seda soovin investeerida. Alustuseks otsustasin sinna kanda 25€ kuus.

Kahjuks ei ole ma sellega väga edukas olnud. Kannan küll sinna raha, aga kuna mul on probleeme vaba raha hoidmisega, siis olen selle raha ikka kuhugi mujale lõpuks investeerinud iga kord.

Summa on väike, seetõttu otsustasin, et hetkel võin fun portfolio raha panna kasvukontole, sest seal on mitmed põnevaid fonde. Nii on hetkel minu fun portfolio kasvukonto robootika fondis.

Põnevad ajad Balti börsil

Vahepeal olid väga põnevad ajad ka Balti börsil – mitmed IPO-d: Saunumi täiendav, Elmo Rent, Bercman Technologies. Nii sai sealt põnevuse kätte:). Aga see oli pigem erandlik.

põnev investeerimine — vahest võivad olla ootamatult põnevad ajad

Lisaks vahepealsed hinnarallid, kui Äripäevas oli mõni artikkel (nt Harju Elekter) või mõni tuntud investor midagi mainis (nt Arco Vara), aga see oli põnevus, mis mulle väga ei meeldinud. Jälgida huvitav, aga osaleda ei soovinud. Usun põhimõttesse, et ära käpi seda, millest sa aru ei saa.

Kokkuvõtvalt, investeerimine võib olla nii igav, kui ka põnev. Väitega, et investeerimine ei tohiks liiga põnev olla, peetakse minu arvates pigem seda silmas, et ära lase oma emotsioonidel end juhtida. Vaid tegutse mõistlikult vastavalt oma strateegiale ja eesmärkidele.

p.s põnevus võib tähendada suuremat riski!

Miks me laenuta maja ehitame?

Viimasel ajal on enamus aega ja energiat läinud maja ehitamisele. Seetõttu mõtlesin kirjutada, kuidas juhtus, et ehitame maja laenuta.

Alguses oli meil plaan maja osta. Käisime mõnda maja vaatamas ja jõudsime järeldusele, et parem oleks ise maja ehitada. Saad täpselt sellise nagu soovid ning siin maal ei tundunud valikus meile sobivat olevat. Majad olid kas väga kehvas seisus või väga kallid (ja mõned ülisuured).

Otsisime krunti – ka kallid, eriti need, kus elekter-vesi olemas – ning käisime pangas uurimas palju laenu saaksime. SEB-is oli väga ebameeldiv kogemus. Pangatöötaja vaatas meid kui tulnukaid (või paadialuseid? – meil ei ole megasuured palgad, aga enda arvates normaalsed – see kogemus oli mõned aastad tagasi) – ehitame maja maale ja mitte suvilat, vanematel polegi Tallinnas kinnisvara, mida tagatiseks panna ning mees töötab ka veel Soomes?!?!?!

Swedbankiga oli oluliselt meeldivam vestlus, kuid see ei muutnud fakti, et maale laenu saamine tundub suhteliselt mission impossible. Öeldi, et kui vundament olemas, siis küsige uuesti ja saaks 70% vundamendi väärtusest laenu. Teistest pankadest me ei küsinudki, sest …

Meis hakkas tekkima mõte, et mis oleks, kui ehitame maja laenuta? Pangaga on lisaks veel igavene paberimajandus – iga kord hindamisakt, kui midagi valmis saab. Kiiresti peab valmima jne. Lisaks aastakümneid laenu maksmist.

Miks mitte proovida?

Elu käib ikka üles-alla ehk peale negatiivseid uudiseid (et pangast peaaegu võimatu laenu saada) saime positiivseid uudiseid. Minu vanemad kinkisid meile sobiva krundi. Suur aitäh!

Esimene istutatud lill meie krundil. Istutasime ka 7 mändi, 4 tk läks ilusti kasvama.

Oleme järjepidevalt raha kogunud ja vähehaaval ehitanud.

Ehitaja leidmine pole lihtne, elekter läks megakalliks (tekkis tunne nagu me elaks kusagil keset metsa, kuigi naabrid ega alajaam pole üldse kaugel), nüüd veel eriti segased ajad ja hinnabuum ehituses …

Põrandakütte toru pandud, mina olin kerija:)

Aga jätkame samm-sammult.

Õnneks ei ole meil maja valmimisega kiiret. Meil on elukoht (laenuvaba korter) olemas.

Sel suvel leidsin esimest korda meie krundilt maasikaid. Varem on olnud palju vaarikaid.

Ning meile meeldib järjest enam mõte laenuvabast maja ehitusest. Sest iga laen on kohustus. Jah, ma tean, et kodulaenu peetakse soodsaks laenuks ja lausa võimenduseks. Aga laen on laen.

Minu eesmärgiks on, et meie igakuised kohustused oleksid võimalikult väikesed. Kui kõik hästi läheb, siis kodulaenu maksed sinna hulka ei kuulu.

Koos või eraldi ehk kuidas sütitada investeerimissäde ka elukaaslases?

Väga oluline küsimus on, kas investeerida koos või eraldi? Kas saab nii, et üks ainult investeerib ja teine ei huvitu üldse? Kas üldse peaks üritama oma kaaslases investeerimise sädet sütitada?

Nagu ikka, igaüks peab leidma endale sobiva variandi. Samas, kui üks säästab ja investeerib, aga teine ainult kulutab, siis see tundub pealtnäha küll ühe käega ehitan, teisega lammutan variant. Samas, kui partneritel ongi rahakott täiesti eraldi, siis see ei tohiks ju mõjutada. Siin sõltub juba sellest, kas säästja suudab mõelda, et tegemist on partneri enda rahaga ja võibki teha, mis soovib.

Eesmärke võiks arutada ja seada koos, et üks ei liiguks ühes ja teine teises suunas

Selle juures näen siiski probleeme tekkimas vähemalt tulevikus. Kui üks on näiteks pensioniks kogunud ja teine pole? Kas siis ka kumbki peab enda rahaga hakkama saama? Et ise kulutasid kõik raha ära, nüüd vaata ise, kuidas saad?

Miks on rahast rääkimine raske?

Esimene probleem on see, et me pole üldiselt harjunud rääkima rahast. Äsja armununa tundub muidugi raha teema eriti kauge ja imelik kohe rahaasju arutama asuda.

Armumise ajal rahast rääkimine ei tule pähegi — Armastuse linn Pariis

Mina ka ei asunud mehega tutvudes seda kohe tegema, kuid mäletan, et teiste jutu põhjal tekkis mul alguses üks kord kahtlus, et appi, äkki mu mehele on raha kõige tähtsam! Õnneks oli tegemist inimestega, kellele endale raha on kõige olulisem elus ning kes tegelikult mu meest ei tunnegi.

See on minu arvates hea näide selle kohta, kui oluline on, et põhiväärtused peavad olema sarnased. Seda ka rahaasjades.

põhimõtted peavad samad olema — Kogu pere peaks ühes suunas liikuma

Kui ühe jaoks on raha kõige tähtsam, aga teise arvates on pere ja teineteisest hoolimine siiski tähtsam, siis on probleemid kerged tekkima. Kui aga mõlema jaoks on raha oluline ja rahaasjad peavad korras olema, kuid see pole elus kõige tähtsam, siis on elu oluliselt lihtsam.

Enda ja partneri tundmine

Olen ka varem maininud, et investeerimises on väga oluline enda tundmine. Sellepärast saad ainult sina investeerimisotsuseid teha. Tean, et tihti (eriti alustades) oodatakse, et keegi teine (ekspert, nõustaja) teeks minu eest otsused ära, sest mina ju ei tea ja kardan. Aga ainult sina tead, milline otsus laseb sul rahulikult öösel magada.

Ma ei väsi kordamast, et ükskõik mida ja kuidas teha, peaasi, et saad rahulikult magada

Samamoodi tuleb kasuks oma partneri tundmine, sellest tulenevalt saad otsustada, kuidas infot talle edastada ning kuidas, kui palju ja mis hetkel teda kaasata. Aga nagu sinu endagi puhul, peab otsused lõpuks tegema ikkagi su partner ise. Ja sa ei saa midagi eeldada.

Kuidas meil on?

Olen varem maininud, et meil on ühine raha, aga investeerimisega toimetan mina. Ehk, et toimetame koos, aga eraldi – ühine raha, tegelen mina, aga hoian meest kursis. Meil selline variant toimib hästi. Mõned mõtted enda kogemusest:

1. Tasub meeles pidada seda, et kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ei saa ju eeldada, et mees ka automaatselt vaimustuks. Lisaks ei ole temal seda infot, mida mina olen vebinaridest, raamatutest ja blogidest kogunud. Suhete puhul rõhutatakse, et ära eelda, et sinu kaaslane loeb su mõtteid. Siin toimib see ka. Minu teadmistest ja mõtetest jõuab (parimal juhul:)) kaaslaseni see osa, mida ma talle räägin.

Teadmisi tasub koguda järjepidevalt, kuid ära jää ootama, vaid tegutse

2. Ei tasu kohe inimest infoga üle külvata. Mõtle sellele, et enne kui investeerimisest vaimustusid/huvitusid, kuidas oleksid ise reageerinud? Jah rääkijaks on sulle kallis inimene, aga samas ju mitte ekspert (vaid alles alustaja)?

Investeerimine on teema, millest inimesed ühest küljest ei tea, teisest küljest on kuulnud ilmselt midagi negatiivset – petuskeemid, ruttu rikkaks, investeerimine on ainult rikastele jne. Selles mõttes pole just soodne pinnas investeerimise propageerima asumiseks.

Elus on nii vihma, kui kulda … peamine on, et kaaslane on toetav

3. Kui kaaslane pole juhuslikult juba investeerimisest huvitatud (võib-olla käisite koos koolitusel, lugesite sama raamatut jne), siis tuleb sinul see huvi tekitada. Mina hakkasin vähehaaval (see ei olnud teadlik strateegia) investeerimisest rääkima. Näiteks oma väikeseid eduelamusi jagama: laekusid esimesed dividendid. Esialgu küll vaid sendid, aga ma ei pidanud ise midagi nende teenimiseks aktiivselt tegema ehk et selgitasin põhimõtet, et paned raha enda heaks tööle.

4. Aeg ja hetk, millal rääkida – kui palju on partner valmis aega panustama, kui palju ta soovib teada saada ning millal on hea hetk rääkimiseks. Mina ise näiteks tegelen praeguseks investeerimisega oluliselt rohkem, kui ma alguses oleks arvanud. Olin kindel, et mulle sobib passiivne investeerimine, panen raha sisse ja see rahulikult toimetab. Samal ajal jälgin veidi infot, loen mõne raamatu, osalen mõnel vebinaril. Ehk, et taas kord: ära eelda, vaid tegutse rahulikult ja järjekindlalt.

5. Meie puhul toimib hästi rollide jaotus. See kõlab formaalsemalt ja rangemalt, kui see tegelikkuses on. Meil ei ole mingit lepingut või kirjutatud reegleid ja pole keelatud teisel ka tegeleda, aga tundub mõistlik ning toimib süsteem, et mina tegelen investeerimisega. Järjest rohkem arutan mehega oma mõtteid ja järjest rohkem on ta teemaga kursis ja sellest huvitatud.

Ühised eesmärgid hoiavad ka eraldi tegutsedes samal teel

6. Ära oota, et kaaslane vaimustub ka kohe või hakkab samuti tegelema. Ole avatud suhtumisega ja paindlik. Aja jooksul võib paljutki muutuda. Peaasi, et kõik toimib ja olete ise oma otsustega rahul.

Kokkuvõtvalt, kõige olulisem on see, et partner oleks toetav. Kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ta ei suhtunud negatiivselt, vaid toetas minu tegemisi. Tunne ennast ja oma partnerit. Rääkige, kuigi rahast rääkimine ei ole enamusele meist lihtne, ning leidke endale sobivaim variant.

P.S Rahast rääkimise muudavad lihtsaks ja põnevaks Räägiks rahast vestluskaardid.

Vali oma tee

Aeg-ajalt kipub investeerimise põhimõtete ja õpetuste seas ära kaduma see, et oma otsused tuleb ise teha ehk valida oma tee. Igaüks peab leidma endale sobiva, sest ei ole ühte kindlat teed, mida mööda kõik peaks minema.

Kindlasti tasub kursis olla teiste kogemusega ja ka õpetussõnadega. Need on väga olulised. Aga järeldused tuleb ise teha. Lähtudes endast ja enda olukorrast ja enda eesmärkidest.

See on üks asi, mida tahan siin blogis kindlasti kajastada. Otsin oma teed. Võibolla lõpuks jõuan samasse kohta, kuhu õpetused juhatavad, aga igaühel on oma tee sinna jõudmiseks.

kord on tee sirgem — Kord on tee sirgem …

Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Mis sobib mulle täna, ei pruugi mulle homme sobida. Inimesed muutuvad, olukorrad muutuvad, ajad muutuvad, arusaamad muutuvad. Kogu maailm on pidevas muutumises.

Kuidas käitud kriisiolukorras?

Keegi ei osanud koroonat ette näha. Kuidas oleks saanudki? Viiruseid on ennegi olnud.

Keegi ei teadnud ka kaua see kestab ja kuidas meid mõjutab. Enamus inimesi arvas, et majanduslangus saab olema oluliselt pikaajalisem, kui see seni on olnud.

käänuline oma tee — Kord on tee käänuline

Kuidas reageerisid koroonamärtsis, kui korraga oli kõik punases?

Kuidas tegid otsused? Olukorras, kus keegi ei tea, mis saama hakkab, ei ole abi teiste õpetussõnadest ega teiste kogemustest, sest keegi ei tea. Mitte keegi ei olnud varem selles olukorras olnud.

Kui turud rallivad ja kõik muudkui kasvab, on lihtne olla hea investor.

Tee otsused lähtudes oma strateegiast

Kuid oluline on teada, kuidas reageerid kriisiolukorras. Siis selgub, kui oluline on, et tunned ennast, aga ka see, et sul on olemas strateegia. Kui sinu strateegia on osta ja hoia, siis turu langused ja tõusud ei tohiks sind oluliselt mõjutada. Sina jätkad ikka samamoodi toimetamist. Sama sihi suunas liikumist.

Mingid korrektuurid võivad loomulikult olla vajalikud. Võibolla näitas kriis sulle, et miski sulle ei sobigi, on liiga riskantne. Et midagi on vaja muuta.

Peamine, et sa ei tee otsuseid emotsioonidest lähtudes ega sellepärast, et keegi teine nii teeb.

Nagu on öelnud investeerimisgurud: osta siis, kui teised ei julge; hoia eemale, kui teised on ahned. See ei ole loomulikult lihtne, kuid kui sul on strateegia paigas, siis on lihtsam oma teele kindlaks jääda.

Leia oma tee ja käi alati oma rada. Hoides silmad-kõrvad lahti, jälgides mida teevad teised, kuid otsustades alati ise.

Mitte keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha.

Armuda või mitte?

Osalesin eelmisel nädalal Jaak Roosaare koolitusel ja sain sealt mitu head mõtet. Üks neist puudutas levinud ütlust, et ära armu oma aktsiatesse/investeeringutesse. Aga teatud juhtudel tasuks just armuda.

Kuidas otsustada, kas armuda või mitte?

Võiks armuda

Sõltub strateegiast ehk et kui sinu eesmärk on osta ja hoida, siis tuleb kasuks armuda sellesse aktsiasse. Et ei tekiks kiusatust seda müüa.

Näiteks mina ei raatsi müüa oma Kaubamaja aktsiaid. Olen neid pika aja jooksul vähehaaval ostnud ning sellega ilusti hinda keskmistanud. Kaubamaja on hea dividendi maksja. Plaanin seda positsiooni pikaajaliselt hoida, et dividende saada. Samuti usun, et Kaubamaja ei kao kuhugi ka muutuvas maailmas.

Vahepeal on see positsioon olnud väga ilusas plussis (enne dividendi maksmist), aga mul pole kordagi tekkinud kiusatust seda müüa.

armuda aktsiasse — Meile kõigile teada tuntud kaubamaja (pilt: kaubamaja.ee)

Ehk tasub armuda!

Väljend, et ei tasu armuda käib olukorra kohta, kus peaks müüma, aga ei raatsi. Tavaliselt on see olukord, kus ettevõttel ei lähe enam hästi.

Kaotus on valus

Me ei taha võtta vastu kaotust, sest kaotus on kaks korda valusam, kui samaväärne võit. Seetõttu hoitakse tihti liiga kaua langevat aktsiat lootuses, et ehk olukord muutub ja aktsia hind tõuseb tagasi vähemalt nulli.

kui armuda on otsust raskem teha — Otsuse tegemine on keeruline, eriti kui emotsioonid mängus (pilt: https://uxdesign.cc/decision-making-for-product-managers-7fef3292cb65)

Sest üks asi on paberil (internetipangas) punast miinust vaadata (ega see ka ei ole tore), aga see ei ole veel reaalne kaotus. Kui me aga müüme selle positsiooni kahjumiga, siis muutub paberil olnud miinus reaalseks kaotuseks.

Tihti on oluline kaotus kiirelt vastu võtta, et ta ei muutuks suuremaks. Loomulikult on olukordi, kus langus võib olla ajutine ja nagu ikka, seda ei ole nii lihtne hinnata.

Näiteks Kaubamaja aktsiate puhul, kui olukord peaks muutuma, siis peaksin suutma oma armumise unustada ja mõelda, kas muutus on lühi- või pikaajaline ja kas peaksin oma otsust seda aktsiat hoida, muutma.

Samas ei tasu rapsida, et iga väikese muutuse korral muudan oma strateegiat.