Psühholoogia - Page 2 of 4

Aktsiatesse investeerimine: Miks mulle meeldivad dividendid?

Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.

Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!

See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.

See ongi passiivne sissetulek.

Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.

dividendid balti börs aktsiad investeerimine — Sina magad ja su raha teeb su heaks tööd

Dividendid annavad kiire eduelamuse

Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.

See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.

investeerimisega alustamisel kahtlused — Kahtlused on nii kerged tekkima. Seetõttu on oluline kiire eduelamus.

Aktsia ostuhind ei ole nii oluline

Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.

Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.

Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.

Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin — Pane kirja iga laekunud summa, ükskõik, kui väike

Lumepall hakkab kasvama

Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.

Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.

Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.

Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?

Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.

Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?

strateegia ja tegevusplaan investeerimisel oluline — Oluline on strateegia ja tegevusplaan läbi mõelda ning kirja panna

Mis on muutunud?

Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.

Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.

Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.

Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.

Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.

Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.

Ja siis käis klikk ära.

Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.

investeerimise strateegia muutmine — Strateegia tasub regulaarselt üle vaadata ning kindlasti siis, kui midagi muutub

Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?

Tark ei torma.

Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.

Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.

P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.

Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.

Üks silm nutab, teine naerab: Miks ma Kaubamaja aktsiad maha müüsin?

Ma ei ole teinud saladust sellest, et Kaubamaja on minu lemmikaktsia. Kirjutasin sellest ka blogis, et vahest võib aktsiasse armumine kasuks tulla. Arvasin, et Kaubamaja aktsiad on mul, kui mitte igavesed, siis kindlasti väga kaua.

Läks teisiti. Miks?

Võib-olla juba aimate, aga põhjus on siin:

eesmärgi nimel aktsiad müüki — Kuigi vahepeal tundus, et mõistlikum oleks ehitamises paus teha

Hinnaralli

Kuigi maja ehitamine praegusel hetkel tundub üsna rumal tegu, siis olles juba mitu aastat maja ehitanud, ei suuda kuidagi sellest plaanist loobuda. Pealegi, kes teab, kas olukord muutub lähiaastatel normaalsemaks? Mina isiklikult arvan, et mitte.

See on ka põhjus, miks ma ei ostnud Merkot, kuigi dividenditootluse % oli suurem, kui sadamal (mida ostsin). Ehitussektoris on lähiaeg väga keeruline. Merko on ka seda ise öelnud. Seejuures ei olnud ka eelmine ega ka üle-eelmine aasta just meelakkumine.

Ka eelmisel aastal tõusid hinnad pidevalt ning osasid materjale polnud saada. Meie ostsime juba juunis katusematerjali ära, sest augustis oleks see olnud 40% kallim. Ja me ei teadnud isegi, kas meil on raha see materjal katusele ka panna:).
Lisaks Ukraina sõda. See mõjutab kõike ja kahjuks ilmselt veel pikalt.

Ehitussektor on kindlasti üks, mis saab väga oluliselt pihta. Ukraina ehitajad on läinud sõtta oma kodumaad kaitsma või lähevad pärast seda üles ehitama. Ülesehitamine tõstab kindlasti ehitusmaterjalide hindu ja muudab need veelgi vähem kättesaadavamaks. Lisaks on loodetavasti sanktsioonid Venemaale pikaajalised.

Igal juhul ärme unusta ukrainlasi ja toetame neid regulaarselt, kui võimalik.

milleks aknad kui on vaade — Võib-olla on aknad üldse ülehinnatud?

Kellel neid aknaid üldse vaja on?

Kui hakkasin 2020.a võetud akende pakkumist uuendama, siis esimene hinnapakkumine lõi jalust nõrgaks. Tundus, et aknaid meie majale ei tule. Üleüldse, miks nii palju aknaid ja kellele neid liuguksi vaja on? Vanad eestlased said seapõiega hakkama, klaasi said lubada ainult rikkad.

Peale esimest ehmatust mõtlesime, et kui kuidagi ei saa, siis ehk kuidagi ikka saab. See ehmatav hinnapakkumine oli meie maksimum soov ehk unistused. Kaalusime, millise kompromissiga oleme nõus. Muutsime oluliselt sisendit.

Tuli juba parem pakkumine, aga tegemist oli meie miinimumiga. Kvaliteedis me järgi ei andnud, aga liuguksi oli järgi üks ning seegi küsitav, kas saame endale lubada. Aga nagu ma ütlesin, miks neid liuguksi ikka vaja on? Saab rõduuksest samamoodi välja:).

Olime peaaegu sellega leppinud, kui tekkis järgmine probleem. Hinnad tõusevad praegu sellise tempoga, et hinnapakkumine kehtib nädala ning isegi siis pole hind lukus. Tasume kohe 50% hinnast, tarne on 16 nädala pärast ja vahetult enne tarnet võib selguda, et hinnad on kallimaks läinud! Milline meeldiv ja kahjuks tõenäoline üllatus.

kauge unistus oma kodust — Vahel on tunne, et unistus oma majast ongi kauge ja kättesaamatu unistus

Kuidas sa niimoodi ehitad? Mis puhver meil peaks kogu aeg raha olema?

Aga meenus eelmise aasta kogemus katusematerjaliga ning küsisin, et kas kohe 100% makstes, saame hinna lukku lüüa. Õnneks oli vastus jaatav.

Veel suuremaks õnneks näitas Facebook (aitäh, Metast vahest kasu ka) mehele ühte teist aknafirmat, kust ma kaks aastat tagasi pakkumist ei olnud küsinud. Kirjutasin neile ja eile selgus, et neil on soodsam pakkumine. Isegi kaks liugust saame!

Ja sellepärast läksidki Kaubamaja aktsiad müüki.

Müüks Kaubamaja aktsiad maha?

Mäletan kui Kristi Saare jagas, et müüs krundi ostmiseks oma Balti aktsiad ja sealhulgas Kaubamaja. Mõtlesin siis, et mina ei taha meie Kaubamaja aktsiaid müüa ega üldse portfelli kallale minna. Niigi teine pisike ja meil pole ehitusega kiiret jne.

Aga tegelikult ma ilmselt teadsin juba siis, et mingi hetk on see variant.

inspiratsioon kogemus edulugu — Teiste kogemus ja mõtted tekitavad ideid ja annavad inspiratsiooni

Esimest korda mõtlesin tõsiselt Kaubamaja aktsiate müümise peale Investor Toomase konverentsil, kui Marko Oolo näitas oma investeeringute graafikut. Seal oli üks sügavam jõnks, kui ta kodu ostmiseks raha välja võttis. Esimene mõte oli mul taas, et meie ei võta.

Aga, see sügavam jõnks oli pikaajalisel graafikul vaevumärgatav!

investeerimispäevik on sinu abiline rahatarkuse teekonnal — Pane kõik mõtted kirja, et saaksid nende juurde hiljem vajadusel tagasi tulla

Ja sellest ma saingi inspiratsiooni, et mina olen ka valmis meie kodu nimel aktsiaid müüma. Panin isegi Kaubamaja aktsiad korraks müüki, aga siis taipasin, et mul jääks see raha lihtsalt seisma, sest kohe ei hakanud me maja ehitamisel midagi tegema. Otsustasin siis, et ootame dividendid ära ja mõtlen uuesti.

Akende hinnapakkumistega tegelesin vahetult enne dividende nii, et info oli olemas, et aktsiaid tuleb müüa, kui soovime sel aastal aknad ette saada. Kaubamaja dividendid laekusid ilusti ära (oh, seda magusvalusat rõõmu!) ja panin aktsiad müüki.

Alguses mõtlesin, et aga jätaks natukene ikka alles. Siin sai otsustavaks see, et LHV müüb aktsiad ajalises järjestuses ehk et mul oleks jäänud alles hiljuti kõige kõrgema hinnaga ostetud aktsiad. Neid miinusega end narrima ka ei tahtnud jätta. Nemad olid oma töö teinud – dividende meile toonud – nüüd oli aeg kogu ports maha müüa.

aktsiad müüki et osta aknad — Pilt on silme ees! Päris selline enam ei tule, aga enam-vähem:)

Miks just Kaubamaja aktsiad?

Sellepärast, et:

- Kõige suurem positsioon portfellis.
- Ilusa plussiga – teenisime 18,8% kasumit! Pole paha sellise stabiilse aktsia kohta pluss 4 aastat dividende.
- Kõige kindlamalt tahan hakata tagasi ostma:)

Lõpuks, ei olnud Kaubamaja aktsiate müük üldse nii raske, kui ma arvasin. Üks silm nutab küll, aga teine naerab, sest müügiks oli meie jaoks oluline põhjus.

Minul on silme ees pilt meie majast, millel on aknad. Loodetavasti 2022.aastal. Pöidlad pihus!

Kui soovid saada alustajale mõeldud abimaterjale, sh aktsiate kohta, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.

Fun portfolio – mis ja miks?

Kuulsin esimest korda sellist mõistet nagu fun portfolio ühel Geneva Ülikooli Coursera kursusel. Minu jaoks on see nii mõnus väljend, et ma isegi ei proovi seda eesti keelde tõlkida. Olen kuulnud mõnda tuntud Eesti investorit sellest rääkimas, aga nad pole seda terminit kasutanud, vaid rääkinud sisust. Millega on tegu?

Mis on fun portfolio?

Tihti räägitakse investeerimise puhul, et investeerida tuleks raha, mida võid kaotada. See võib ekslikult jätta mulje justkui sul oleks ükskõik, kui raha kaotad ja nagu ei peakski väga hoolima, mis investeeritud rahast saab. Tegelikult nii muidugi ei ole.

See tähendab hoopis see seda, et ära investeeri raha, mida sul lähiajal vaja läheb. Ja ka seda, et ära ennast päris nälga jäta toiduraha ära investeerides:). Investeerimine on pikaajaline tegevus ning loomulikult on eesmärgiks raha kasvatamine.

Fun portfolio on väike osa portfellist, mille osas jätad endale vabad käed ehk see on for fun. Sa ei pea järgima oma strateegiat, vaid lihtsalt tahad katsetada või meeldib mõni aktsia või hoopis krüpto. See on väike osa portfellist, sest see ilmselgelt riskantsem. Sa teadlikult ei ole ratsionaalne, vaid lähtud oma emotsioonidest ehk valid midagi, mis sulle lihtsalt meeldib.

Minu fun portfolio

Peale seda loengut mõtlesin, et tahan ka endale fun portfoliot ja mõtlesin sellest, kui eraldiseisvast osast, mille jaoks pean eraldi raha kõrvale panema. See aga kahjuks ei toiminud. Tegin küll endale uue pangakonto, millele panin nimeks “Fun portfolio” ja kandsin igal palgapäeval ka sinna väikese summa… aga iga kord võtsin mingi aja pärast selle mõneks muuks investeeringuks:)

fun portfolio coins — Panin kõrvale väikesed summad, mis märkamatult ikkagi teistesse investeeringutesse kippusid kaduma

Kusjuures summad olid nii pisikesed: 25 – 50€, et minu esialgne plaan osta nt USA aktsiaid, ei toiminud. Nii pisikese summaga annab piisavalt suur summa kokku koguda, et oleks mõistlik 9€ teenustasuks maksta.

Seetõttu loobusin ajutiselt sellest mõttest.

Läks natuke aega mööda ja avastasin, et mulle oli justkui iseenesest tekkinud fun portfolio. Kuidas?

Balti Börsil põnevad ajad

Kes Balti Börsil toimetab või vähemalt seda jälgib, on kindlasti tähele pannud, et seal on päris põnevaks läinud. Nii olid minu aktsiaportfelli tekkinud Bercman Technologies, Elmo Rent ja Saunum aktsiad.

Miks ma avastasin, et need aktsiad pole minu tavapärase aktsiaportfelli osa, vaid ongi minu fun portfolio? Sest need aktsiad ei vasta minu investeerimisstrateegiale, kus fookuses on dividendiaktsiad.

Tegemist on põnevate kasvuaktsiatega, mille puhul on tegemist minu jaoks suurema riskiga, kui muidu minu portfellis olevad aktsiad. Seetõttu olen nendesse investeerinud ka oluliselt väiksemad summad ning ei plaani neisse investeeritud summat vähemalt mitte oluliselt kasvatada.

Miks fun portfolio?

See on muutnud investeerimisotsuste tegemise oluliselt lihtsamaks. Ma ei pea mõtlema, kas ma soovin neid aktsiaid pikaajaliselt või kas need mulle ikka toovad piisavalt tulu. Minu arvates on tegemist põnevate ettevõtetega, kellel on huvitavad tooted ja teenused ning ma soovin jälgida nende käekäiku ja sellesse panustada. Aga väikeste summadega.

fun portfolios lihtsam otsustada — Fun protfolios on vabamad käed ning nii ka otsused kiiremad ja lihtsamad

Fun portfolios on mul ka lubatud oluliselt rohkem toimetada. Kui muidu on minu strateegiaks osta ja hoia, mis tähendab, et iga kord, kui tekib mõte, et võiks ikka müüa, pean seda hoolega kaaluma ja võtan müügiotsuse tegemiseks endale aega. Siis fun portfolio puhul toimetan oluliselt kiiremini.

Tuleb mõte, natukene lasen sellel settida (nt mõned tunnid) ja teen otsuse ära. Ja kahetsema ei jää. Kuigi näiteks hiljuti müüsin Bercmani aktsaid (mõni jäi õnneks alles) vahetult enne seda, kui tuli uudis, mis aktsia hinna rallima pani. Ma pole seda otsust kordagi kahetsenud, sest teenisin protsentuaalselt väga suure kasumi.

kirjuta investeerimispäevikusse põhjendus — Pane investeerimispäevikusse kirja, miks mingi otsuse teed

Ega ma tavalise portfelli puhul ka ei kahetse ühtegi otsust, sest ma ei näe kahetsemisel mõtet. Aga nende puhul olen ma poolt ja vastu argumendid läbi kaalunud ning enamasti ka enda jaoks investeerimispäevikusse kirja pannud. Et ma saaksin hiljem vaadata, kas minu mõtetel on ka pikema ajaliselt jumet või oli tegelikult põhjendamatu otsus ja ma lasin emotsioonidel end juhtida.

Nagu nimigi ütleb peab fun portfolio olema fun, fun, fun!

Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest — Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud — Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu — Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida — Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

- Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
- Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
- Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.

Investeerimispsühholoogia: Tagantjärele tarkus ja liigne enesekindlus

Jätkan teile Coursera kursustel investeerimispsühholoogia ja täpsemalt mõttevigade (bias) kohta saadud teadmiste jagamist. Täna vaatame kahte minu arvates omavahel seotud mõtteviga (bias):

- Hindsight bias ehk tagantjärele tarkus;
- Overconfidence bias ehk liigne enesekindlus.

Tagantjärele tarkus

Kes siis ei oleks kogenud tagantjärele tarkust? Tagantjärgi on nii lihtne mõelda, et muidugi nii pidigi minema. Seda ma kogu aeg arvasingi. Olin kindel, et nii läheb.

Oli ainult üks võimalik tulemus ja mina nägin seda ette. Kuigi tegelikult võis olla tegemist lihtsalt vedamisega. Ja me polnud otsustamise hetkel tulemuses üldse nii kindlad, kui tagantjärgi tundub.

Sellest tulenevalt on lihtne ülehinnata oma arvamuse ja hinnangu õigsust.
Kui ei lähe nii hästi, kui tahaks, siis tegeletakse enesepettuse ja mineviku muutmisega (sina pole süüdi, sa tegelikult ei arvanudki nii jne).

Näide elust enesest

Mulle endale meenub minu teine aktsiaost. Tallinna Veel oli käsil kohtuvaidlus tariifide üle ning kuna nad kaotasid (aga said veel edasi kaevata), siis aktsiahind langes. Mitmed investorid avaldasid arvamust, et hind langeb veelgi ja et 6-8€ pealt oleks hea ostukoht.

Mina millegipärast ei uskunud, et nii alla langeb (kuigi oleks muidugi võinud) ning kohe, kui hind hakkas üles minema (ei teadnud ju kas korraks või nüüd tõusebki), ostsin aktsiad ära.

Mäletan seda tunnet, et mul oli õigus! Kuigi kogenud investorid arvasid teisiti. Õnneks mõtlesin kohe, et ega ma tegelikult ju ei teadnud, mis hinnaga juhtub ja tegelikkuses oli tegemist lihtsalt vedamisega (võime nimetada seda algaja õnneks). Nii lihtne oleks olnud tagantjärgi tark olla, et ma ju teadsin.

Selle mõttevea tulemuseks võib olla põhjendamatu turvatunne ja liigne enesekindlus, mis viib liigse riski võtmiseni. Samuti ei ole nii võimalik vigadest õppida, sest edukad otsused tulenevad kõik sinu tarkusest ning vähem edukad ei olnud samuti sinu vead.

Liigne enesekindlus

Minu jaoks on liigne enesekindlus ja tagantjärele tarkus tihedalt seotud, sest kui sa põhjendamatult arvad, et tegid väga hea otsuse, kui tegelikult võis sul lihtsalt vedada, siis tähendab see liigset enesekindlust edasisi otsuseid tehes.

Huvitav fakt: 93% inimestest arvab, et nad on paremad, kui keskmine autojuht!
See näitab ilmekalt, kui lihtne on olla liiga enesekindel, sest see pole ju võimalik, et enamus on keskmisest paremad.

Liigne enesekindlus tähendab põhjendamatult kõrget arvamust oma intuitiivsete argumentide, otsuste ja kognitiivsete võimete osas. Lisaks ollakse liiga enesekindlad oma oskuses tulemusi ette näha (ennustusvõimes) ning olemasoleva info täpsuse ja piisavuse osas. Usutakse alusetult, et sul on rohkem infot ja see on parem, kui teistel.

Tagantjärgi olin täiesti kindel tulemuses

Liigne enesekindlus võib tähendada:

- Liigset enesekindlust oma ennustusvõimes (prediction overconfidence). Tean täpselt, kuidas minu ostetud aktsial läheb.
- Ollakse liiga kindel tulemuses (certainty overconfidence). Ainult see tulemus on võimalik. See on kindlasti järgmine suur edulugu (next big stock). Usk, et mul on ainuõige arvamus ja info. Seetõttu ei märka ühtegi negatiivset fakti. Kui ei lähe nii hästi, ollakse üllatunud ja pettunud.
- Liigse enesekindluse tulemusena alahinnatakse riski, kaubeldakse liiga palju ja tihti ning ei hajutata piisavalt.

Ma ei ole enda juures liigset enesekindlust märganud, aga ilmselt seda polegi väga lihtne märgata. Teiste juures see vahest torkab silma, aga samas on raske hinnata, kas tegemist on liigse enesekindlusega, sest tavaliselt me ei tea, mis infol kellegi teise arvamus põhineb.

pane kirja põhjused — Pane kirja põhjendused, miks sa mingi otsuse teed

Et neid vigu vältida:

- Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostsid või müüsid või otsustasid ostmata/müümata jätta.
- Ole teadlik, et sellist viga on lihtne teha ning märka ja tunnista endale, kui oled sellise mõttevea teinud.
- Vaata hoolega üle faktid.
- Aktsepteeri, et me keegi ei tee ainult edukaid otsuseid, õpi enda otsustest.

Mina õppisin eeltoodud näitest seda, et iga tehingu puhul pane kirja, miks sa nii otsustasid, et sa saaksid hiljem otsuseid analüüsida ning alati arvesta, et õnnel ja ebaõnnel võib olla oma osa tulemuses.

Otsused ja nende põhjendused saad mugavalt kirja panna investeerimispäevikusse, mille leiad siit.

Maja laenuta vol 2 ehk laenuvaba elu

Vahest võivad negatiivsed uudised olla blessing in disguise ehk osutuda positiivseteks. Meil oli esialgu kavas maja ehitada nagu ikka kodulaenuga, aga läks teisiti (loe selle kohta siit). Nüüdseks meile laenuvaba elu idee väga meeldib ja teeme kõik endast oleneva, et endale seda pikaajalist kohustust mitte võtta.

kodulaen maal võimatu — Maal elamise võlud – kodulaenu ei taheta anda, aga laenuvaba elu

Kas see on mõistlik otsus?

Sõltub, kuidas vaadata.

Ühest küljest on kodulaen soodsaim laen ning tõesti tundub mõistlikum see raha hoopis kasvama panna. Üle 2% (mis tundub umbes kodulaenu intress hetkel olevat) tootlust ehk ikka teenib ja pigem ju oluliselt rohkem (LHV võlakirjad maksavad nt 6% intressi aastas).

Aga on ka mitmeid põhjuseid, miks see ei tundugi nii hea mõte.

laenuvaba elu — Isegi reisimine ei pruugi alati hea mõte olla

Miks mitte?

1. Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?

Üks asi on maja nimel kokku hoida – nt loobuda reisimisest. Olime juba enne koroonat kokku leppinud, et me nüüd mingi aeg majaehituse pärast ei reisi. Koroonapiirangud lihtsalt lihtsustasid reisimisest loobumist.

reisimisest loobumine — Maja ehituse jaoks oleme valmis reisimisest loobuma, mingiks ajaks

Investeeringute jaoks hoiame ka kulusid kokku, aga reisimisest nt ma ei oleks nõus loobuma. Siinjuures on oluline ka see, et maja ehitus eelduslikult kestab mõned aastad, investeerimine, aga pikalt ehk et sprint vs maraton.

Lühiajaliselt oleme valmis tunduvalt kokkuhoidlikumalt elama, kui pikaajaliselt.

2. Püsikulude suurenemine

Kodulaen võetakse pikaks ajaks ning igakuine summa on tavaliselt pere suurim kohustus (kui ei ole, siis peaks ilmselt oma kohustused üle vaatama).

Kuna me praegu ei maksa kodulaenu ega üüri, siis maja ehitamiseks kodulaenu võttes suureneks meie igakuised püsikulud oluliselt. Mulle meeldib Arne Talvingu soovitus (raamatus Aktsiatega rikkaks ja vabaks), et püsikulud tuleks alati võimalikult madalad hoida. Ka siis, kui sa saaksid endale palju suuremaid lubada. Ta ütleb, et seda teeb “nutikas finantsvaba”.

püsikulud hoia madalad — Arne Talvingu soovitus on hoida püsikulud madalad

See on üks põhjustest, miks lotovõitjad on tihti peagi vaesemad, kui enne lotovõitu. Nad ostavad endale kallid majad-autod-lennukid, millel on suured püsikulud.

Minu jaoks tähendavad väiksemad püsikulud, et on ka lihtsam ja kiirem finantsvabaduseni jõuda (mitte, et see alati peaks eesmärk olema). Näiteks, kui finantsvabaduse nn esimeseks tasemeks on olukord, kus investeeringutest saadav passiivne tulu katab sinu igakuised kulud. Järelikult on seda lihtsam saavutada, mida väiksemad on sinu igakuised kulud. Püsikulud on seejuures need kulud, mille suurust on kõige raskem muuta (aeg-ajalt tasub need üle vaadata).

3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt

Lõpetasin just Morgan Houseli raamatu “The Psychology of Money” (Raha psühholoogia). Mind üllatas positiivselt, et tema koos oma naisega on samuti otsustanud kodulaenu mitte võtta. Sest nende eesmärgiks on sõltumatus.

Ta nimetab seda otsust halvimaks finantsotsuseks, kuid parimaks rahaotsuseks. Sest nende eesmärgiks ei ole olla külmalt ratsionaalne (laenata odavat raha ning panna ülejäävad säästud raha teenima), vaid psühholoogiliselt mõistlik. Ilma hüpoteegita maja paneb teda end tundma sõltumatuna.

See, et ta ei pea igakuiselt tasuma laenumakset annab talle parema tunde, kui oma varade pikaajalise väärtuse maksimeerimine. Ta rõhutab, et see otsus sobib ja meeldib neile, ning see on kõige olulisem. Head otsused ei ole alati ratsionaalsed. Ega “õiged”. Kõige olulisem on, et need teevad sind õnnelikuks.

Ehk nagu tihti rõhutatakse: peamine, et sa saad rahulikult magada!

Housel toob välja, et nad hoiavad ka oluliselt suurema osa oma varast sularahas (20%!), kui soovitatakse. Ta ei saaks seda kellelegi teisele soovitada, kuid neile on see vajalik ning toimib. Igaüks peab ise otsustama, mis on talle õige ning mis laseb tal öösel rahulikult magada.

laenuvaba maja nimel — Maja nimel oleme valmis rohkemast loobuma, kui muidu

Ära unusta, et me oleme inimesed oma emotsioonide ja tunnetega, mitte ratsionaalsed robotid. Psühholoogia osa meie otsustes ei tasu kunagi alahinnata.

P.S Väga tihti ei olegi teist varianti, kui kodulaenu võtta. Mitte, et meie oleksime tohutult rikkad, aga meil on korteri kodulaen makstud ehk et me saame rahulikult korteris elada ja meil pole maja valmimisega kiiret. Kuigi muidugi tahaks juba sisse kolida:)

Investeerimispsühholoogia: Mõttevead ehk mis mõjutab meie otsuseid?

Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.

Mis on mõttevead?

Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?

Recency bias

1. Hiljutine info

Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.

Hiljutised uudised mõttevead — Hiljutised uudised mõjutavad meid ebaproportsionaalselt

Näiteks:

Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.

2. Hiljutine edu

Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.

kui turg tõuseb — Kui turg tõuseb võib tekkida mulje, et jääbki tõusma

Näiteks:

Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.

Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.

Kokkuvõtteks

Kuidas seda mõtteviga vältida?

Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.

kirjuta üles, et ei ununeks — Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostad

Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?

Kas sina oled seda mõtteviga märganud?

Investeerimispsühholoogia: Hirmudest ehk mis hoiab meid tegutsemast?

Tihti eeldatakse, et inimene on ratsionaalne. Et ta teeb alati otsuse faktidel ja numbritel tuginedes. Tegelikkuses ei ole inimene robot ning igal hetkel mõjutavad meid emotsioonid ja kogemused. Ja kõige rohkem hirmud. Seetõttu on oluline investeerimispsühholoogia.

Õnneks räägitakse sellest järjest enam, kuid siiski kipub see vahest jääma tagaplaanile. Justkui investeerimine oleks ainult numbrite ja graafikute ja suhtarvude ja muu sellise alusel otsuste tegemine.

ratsionaalsus vs emotsioonid — Investeerimine ei ole ainult numbrid, sest tegemist on inimestega (https://www.wnycstudios.org/podcasts/radiolab/articles/love-numbers)

Nagu olen varem maininud (nt siin), olen võtnud Courserast mitmeid häid kursuseid just investeerimispsühholoogiast ja käitumuslikust rahandusest (behavioral finance). Neil kursustel käsitleti põhjalikult mõttevigu (bias), mis meie käitumist mõjutavad. Hakkan neid teile blogipostitustes edaspidi järjest tutvustama.

Täna tahaksin aga rääkida ühest olulisimast psühholoogilisest takistusest, millest me kõik peame üle saama, et tegutsema asuda. Hirmud.

Hirmud

Meil kõigil on hirmud, oleme me neist teadlikud või mitte. Selleks, et need meile takistuseks ei saaks, tuleb neid kõigepealt teadvustada. Mis on sinu hirmud investeerimisel?

Raha kaotamine

Kõige levinum hirm on kindlasti raha kaotamine. Äkki ma kaotan investeeritud raha. Selle hirmu tõttu inimesed tihti jätavadki investeerimata. Kuidas sellest takistusest üle saada?

ära investeeri maja raha — Investeeri ainult raha, mida võid kaotada.

1. Investeeri raha, mida sa võid kaotada

See soovitus tekitab tihti segadust, et mismõttes ma võin raha kaotada? Ma ei ole nii rikas, et ma võin raha kaotada.

See soovitus ei eelda aga, et sa oled rikas ja sul oleks ükskõik, kas sa selle raha kaotad või mitte. Vaid see tähendab, et sa ei investeeriks raha, mida sul on millekski muuks VAJA. Nt toidu- või üüriraha.

Tihti küsitakse nõu, mida teha rahaga, mida mingil konkreetsel eesmärgil kogutakse ja mida on näiteks aasta pärast vaja. Vastus on ühene, seda raha ei tohiks investeerida.

Investeerida tuleks raha, mida sul ei ole lähiajal vaja. Investeerimine on maraton.

2. Alusta väikeste summadega.

Nii püsivad kaotused väikesed ehk saad oma õppetunnid väikeste summadega. Mitte keegi ei suuda vigu vältida ning ise tehtud vead on kõige paremad õppetunnid.

väikesed summad väikesed kaotused — Vähenda kaotushirmu alustades väikeste summadega

Ma ei tea piisavalt

Investeerimismaailm tundub nii keeruline ja infot on tohutult. Pole midagi imestada, et see võib alustamisel takistuseks saada ning infoküllus segadust tekitada.

Minu soovitus: alusta ja katseta väikeste summadega. Samal ajal kogu teadmisi: loe raamatuid ja blogisid, osale vebinaridel ja koolitustel, kuula podcaste ja Äripäeva raadiot.

hirm et ei tea piisavalt — Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Kuid kindlasti alusta! Praktika on parim õpetaja.

Usu mind, tunnet, et ma tean piisavalt võib ootama jäädagi. Alati on midagi, mida sa ei tea. Ära lase sellel saada ettekäändeks jätta alustamata.

Need on kaks peamist hirmu, millega mina olen kokku puutunud.

Mis hirmud sind takistavad?

Kuidas saavutada rahalisi eesmärke?

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma eesmärke seadmata. Miks on eesmärgid üldse olulised? Sest, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, siis sa ei tea ka, kuidas sinna jõuda.

Eesmärkide olulisust ei tasu alahinnata. Samuti seda, kui oluline on need kirja panna. Kirja pandud eesmärkidel on 10x suurem tõenäosus, et sa viid need täide (see väide on nt väga heas raamatus A.Talving, M.Hernhag “Aktsiatega rikkaks ja vabaks”).

eneseareng — Teiste kogemustest lugemine annab samuti motivatsiooni

Lisaks on oluline need just käsitsi kirja panna (vt ühte artiklit selle kohta siit):

1. see aitab eesmärki meeles pidada. Eriti, kui see on kusagil, kus sa seda näed (nt märkmikus, silt külmkapil vms).
2. see aitab sul keskenduda olulisele ning see tõstabki tõenäosust, et sa asud tegutsema eesmärgi täitmise suunas.

Minu kogemus

Mina ei teadnud aastaid midagi eesmärkide seadmisest. Vahest oli mõni koolitus, kus pidi kirja panema, kus tahaksin olla nt 3 või 5 või 10 aasta pärast ning see oli alati põnev mõtteharjutus, aga ise ma eesmärke ei seadnud. Mul oli hoopis pikk to do list ja üritasin vajalikud asjad (t)ööpäeva jooksul ära teha.

eesmärgid reisimine — Reisimine on mul alati üks eesmärkidest olnud

Kui ma lõpuks taipasin eesmärke seadma ja kirja panema hakata, siis ega kohe ei tulnud taipamine, et see toimibki. Selleks peab neid mingi aeg kirja panema ning samuti oma edusammud ja tegevused eesmärgi saavutamiseks kirja panema.

Mingi hetk tagasi vaadates märkad, kuidas eesmärgid ongi täitunud või kui veel mitte täiesti, siis millised on olnud sinu edusammud teel eesmärgini.

Investeerimise eesmärgid

Kui alustasin investeerimisega natuke rohkem, kui 4 aastat tagasi, siis hakkasin oma märkmikus eraldi investeerimise eesmärke kirja panema. Esialgu olid minu eesmärgid, mitte kuhu tahan jõuda, vaid tegevustena.

Panin kirja, mis summa ja kuhu sel kuul või aastal investeerin. Näiteks alustasin 25€ igakuiselt kasvukontole. Minu üldine eesmärk oli raha kasvama panna ning kunagi tulevikus investeeringutest lisatulu teenida.

Konkreetsed mõõdetavad eesmärgid?

Eesmärkidest rääkides mainitakse tihti SMART mudelit ehk et eesmärgid peaksid olema konkreetsed (specific), mõõdetavad (measurable), saavutatavad (achievable), realistlikud (realistic) ja tähtajaga (time-bound).

See ei ole kindlasti halb mõte, kuid eriti alguses võib see tunduda keeruline ja aeganõudev. Eriti alguses on oluline lihtsalt kirja panna, mida sa soovid. Miks sa investeerid?

eesmärgid elamused — Eesmärgiks võivad olla nii elamused kui asjad

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik seades ebarealistlike eesmärke, mida pole võimalik või on liiga raske täita. Need võiks nõuda pingutamist, kuid mitte liiga suurt, et ei tekiks tahtmist käega lüüa. Et nagunii on võimatu.

Mina olen liikunud igakuiste summade eesmärkidest (mis on endiselt alles) portfelli suuruse eesmärgini. Panen mingi ilusa numbri, mis võiks olla aasta lõpuks/3/5 aasta pärast saavutatud. Seejuures ma tavaliselt panen kirja summa, mis ma soovin, et oleksime ise sisse pannud ja lisaks nt aasta dividendide eesmärgi.

Miks ma keskendun sisse pandud summale?

Sest see on see, mida mina saan kontrollida. Tootlust on väga raske ette ennustada. Me keegi ei tea, kas turg tõuseb või tuleb mõni kriis. Koroonakriis on parim näide. Keegi ei näinud seda ette, nagu ka seda kaua see kestab või kuidas meid mõjutab.

Tootlust ma jälgin, väga mõnus on raha kasvamist vaadata, aga seniks, kui tulu ei ole realiseeritud (ja minu strateegia on osta ja hoia), on see tulu ainult paberil. Keskendumine enda sisse pandud summale tootluse asemel aitab ka olukorras, kus positsioonid on miinuses ehk punases. Sest ka kaotus on seni vaid paberil, kuniks sa selle realiseerid. Sellega on muidugi oht, et ei suuda halba investeeringut ära müüa.

Eesmärgid ei ole ainult numbrilised

Investeerimiseesmärgid ei ole ainult numbrid. Näiteks augusti-septembri eesmärkide hulgas oli minul uurida ettevõtte alt investeerimise teemat.
Lisaks panen kirja raamatuid, mida tahaks lugeda. Samuti koolitused ja tasuta vebinarid (nt LHV Investeerimiskool).

Ja sel suvel oli mitmel kuul eesmärgina kirjas investeerida 0€ (v.a III sammas) seoses majaehitusega.

eesmärgid maja — Ajutiselt oli eesmärgiks investeerimise asemel raha kodu ehitusse

Kas kirja pandud eesmärgid täituvad nagu lubatakse?

Minu kogemus on, et jah ning pigem saavutad rohkem.

Kui ma vaatan mõned aastad tagasi seatud rahalisi eesmärke, siis 5 aasta eesmärgid said täidetud kahe aastaga. Ainsaks erandiks oli loomulikult koroona aasta – 2020.a dividendide eesmärk jäi sellepärast saavutamata.

eesmärkide saavutamine — Ära unusta oma edusamme jälgida ja märgata

Seda muidugi ei olnud võimalik ette näha. Samamoodi ei tasu eeldada tohutut hinnarallit oma eesmärke seades.

Eduelamus

Sama oluline kui eesmärkide kirjapanek, on oma edusammude jälgimine ja nautimine. Mäletan siiani, kui hea meel oli, kui laekusid esimesed sendid dividende! Eriti alguses on väikesed eduelamused väga olulised.

Igapäevaselt toimetades on väga lihtne jätta väikesed edusammud märkamata. Seepärast on oluline teha kuu ja aasta kokkuvõtteid, et tagasi vaadata ning märgata oma teekonda. Eesmärkide saavutamine võib muidu jääda märkamata.

Võid üllatuda, kui tubli sa oled olnud!

Kas investeerimine peab olema igav?

Väga levinud on väide, et investeerimine peaks olema igav. Nagu ikka ei ole miski must-valge. Arvan, et see võib olla väga igav, aga ka väga põnev.

Millest see sõltub?

Esmalt kindlasti inimesest. Kas sa soovid olla passiivne või aktiivne investor? Kas sa soovid põnevust? Kuhu ja mis eesmärgiga soovid investeerida?

investeerimine võib olla igav ja põnev — Investeerimises on palju erinevaid võimalusi

Millal on investeerimine igav?

Näiteks, kui sinu investeeringuks on III sammas, kuhu igakuiselt konkreetse summa lisad. Kõige lihtsam, kui see summa läheb automaatselt sinu pangakontolt, siis ei ole sul endal vaja enam midagi teha.

Piisab, kui oled valinud fondi, kuhu investeerida ja summa, mida regulaarselt investeerid. Sa ei peagi rohkem huvi tundma ja see investeering võib olla väga igav (ja mugav).

passiivne investeerimine — Sina lebotad ja su raha teeb sinu heaks tööd

Aga, kui sa soovid veidi põnevust, siis võid jälgida, kuidas su III sambal läheb ning üritada kursis olla uudistega, et mõistatada, miks tal just nii läheb.

Mina kogun Tuleva indeksfondi ja vaatan tavaliselt iga päev, kuidas summa kasvab või kahaneb (hetkel enamasti kasvab). Kuna tegemist on indeksfondiga, siis väga põnevaid põhjusi otsida ei tasu, vaid tulemus liigub koos aktsiaturuga. Kui kasvukonto fondid on täna kõik punases, siis tean, et peagi väheneb ka III samba väärtus veidi.

Fun portfolio

Siiski ei ole III sammas ka sellisel juhul just eriti põnev ja selle kohta vast võib tõesti öelda, et ei peagi olema. Kõige põnevam hetk oli, kui kõik hinnad langesid koroona hirmus, siis oli aeg raha juurde lisada. Kui III sambasse üldiselt ei tasu üle 15% oma sissetulekust panna (maksusoodustuse tõttu, p.s samas pole keelatud), siis ei keela keegi suurema summa märtsis kanda, kui turg langeb, ja muuta sellevõrra hilisemate kuude makset.

põnevus investeerimises — investeerimine võib olla põnev

Mind investeerimine väga huvitab ning seetõttu otsin ka põnevust. Sellega peab aga tõesti ettevaatlik olema. Liigse põnevuse tagaajamine võib tähendada liiga suurt riski ning rapsimist ehk liiga palju tehinguid. Üldreegel on, et turgu ajastada ei maksa üritada (ainult tagantjärgi saab tark olla, kas õnnestus või mitte) ning võidab see, kes teeb vähe tehinguid.

Mina kuulsin sellist väljendit nagu “fun portfolio” esimest korda kevadel Courserast investeerimise kursusel, mis käsitles investeerimispsühholoogiat. Fun portfolio tähendab, et mingi väike osa (nt 5%, aga see sõltub taas inimesest, et kui palju soovid ja riskid) investeeringutest ongi mõeldud põnevate tehingute tegemiseks ehk lõbutsemiseks.

teistmoodi põnevus — veidi teistsugust tegutsemist

See võiks kindlasti olla summa, mida sa võid kaotada (mis ei tähenda, et sa sooviks kaotada) ehk et sellega saad suuremat riski võtta. Mis kellelegi põnev tundub, on kindlasti väga erinev. See on rahasumma, mille investeerimisel võid olla julgem ja võtta suuremat riski.

Mis on minu fun portfolio?

Kohe alguses ma ei taibanud, et miks fun portfoliot võiks vaja minna, aga mõned kuud hiljem otsustasin, et võiks proovida. Tegin eraldi konto fun portfolio, sest mul ei olnud kohe ühtegi mõtet, kuhu seda soovin investeerida. Alustuseks otsustasin sinna kanda 25€ kuus.

Kahjuks ei ole ma sellega väga edukas olnud. Kannan küll sinna raha, aga kuna mul on probleeme vaba raha hoidmisega, siis olen selle raha ikka kuhugi mujale lõpuks investeerinud iga kord.

Summa on väike, seetõttu otsustasin, et hetkel võin fun portfolio raha panna kasvukontole, sest seal on mitmed põnevaid fonde. Nii on hetkel minu fun portfolio kasvukonto robootika fondis.

Põnevad ajad Balti börsil

Vahepeal olid väga põnevad ajad ka Balti börsil – mitmed IPO-d: Saunumi täiendav, Elmo Rent, Bercman Technologies. Nii sai sealt põnevuse kätte:). Aga see oli pigem erandlik.

põnev investeerimine — vahest võivad olla ootamatult põnevad ajad

Lisaks vahepealsed hinnarallid, kui Äripäevas oli mõni artikkel (nt Harju Elekter) või mõni tuntud investor midagi mainis (nt Arco Vara), aga see oli põnevus, mis mulle väga ei meeldinud. Jälgida huvitav, aga osaleda ei soovinud. Usun põhimõttesse, et ära käpi seda, millest sa aru ei saa.

Kokkuvõtvalt, investeerimine võib olla nii igav, kui ka põnev. Väitega, et investeerimine ei tohiks liiga põnev olla, peetakse minu arvates pigem seda silmas, et ära lase oma emotsioonidel end juhtida. Vaid tegutse mõistlikult vastavalt oma strateegiale ja eesmärkidele.

p.s põnevus võib tähendada suuremat riski!