Psühholoogia - Page 2 of 3

Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest — Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud — Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu — Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida — Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

- Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
- Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
- Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.

Investeerimispsühholoogia: Tagantjärele tarkus ja liigne enesekindlus

Jätkan teile Coursera kursustel investeerimispsühholoogia ja täpsemalt mõttevigade (bias) kohta saadud teadmiste jagamist. Täna vaatame kahte minu arvates omavahel seotud mõtteviga (bias):

- Hindsight bias ehk tagantjärele tarkus;
- Overconfidence bias ehk liigne enesekindlus.

Tagantjärele tarkus

Kes siis ei oleks kogenud tagantjärele tarkust? Tagantjärgi on nii lihtne mõelda, et muidugi nii pidigi minema. Seda ma kogu aeg arvasingi. Olin kindel, et nii läheb.

Oli ainult üks võimalik tulemus ja mina nägin seda ette. Kuigi tegelikult võis olla tegemist lihtsalt vedamisega. Ja me polnud otsustamise hetkel tulemuses üldse nii kindlad, kui tagantjärgi tundub.

Sellest tulenevalt on lihtne ülehinnata oma arvamuse ja hinnangu õigsust.
Kui ei lähe nii hästi, kui tahaks, siis tegeletakse enesepettuse ja mineviku muutmisega (sina pole süüdi, sa tegelikult ei arvanudki nii jne).

Näide elust enesest

Mulle endale meenub minu teine aktsiaost. Tallinna Veel oli käsil kohtuvaidlus tariifide üle ning kuna nad kaotasid (aga said veel edasi kaevata), siis aktsiahind langes. Mitmed investorid avaldasid arvamust, et hind langeb veelgi ja et 6-8€ pealt oleks hea ostukoht.

Mina millegipärast ei uskunud, et nii alla langeb (kuigi oleks muidugi võinud) ning kohe, kui hind hakkas üles minema (ei teadnud ju kas korraks või nüüd tõusebki), ostsin aktsiad ära.

Mäletan seda tunnet, et mul oli õigus! Kuigi kogenud investorid arvasid teisiti. Õnneks mõtlesin kohe, et ega ma tegelikult ju ei teadnud, mis hinnaga juhtub ja tegelikkuses oli tegemist lihtsalt vedamisega (võime nimetada seda algaja õnneks). Nii lihtne oleks olnud tagantjärgi tark olla, et ma ju teadsin.

Selle mõttevea tulemuseks võib olla põhjendamatu turvatunne ja liigne enesekindlus, mis viib liigse riski võtmiseni. Samuti ei ole nii võimalik vigadest õppida, sest edukad otsused tulenevad kõik sinu tarkusest ning vähem edukad ei olnud samuti sinu vead.

Liigne enesekindlus

Minu jaoks on liigne enesekindlus ja tagantjärele tarkus tihedalt seotud, sest kui sa põhjendamatult arvad, et tegid väga hea otsuse, kui tegelikult võis sul lihtsalt vedada, siis tähendab see liigset enesekindlust edasisi otsuseid tehes.

Huvitav fakt: 93% inimestest arvab, et nad on paremad, kui keskmine autojuht!
See näitab ilmekalt, kui lihtne on olla liiga enesekindel, sest see pole ju võimalik, et enamus on keskmisest paremad.

Liigne enesekindlus tähendab põhjendamatult kõrget arvamust oma intuitiivsete argumentide, otsuste ja kognitiivsete võimete osas. Lisaks ollakse liiga enesekindlad oma oskuses tulemusi ette näha (ennustusvõimes) ning olemasoleva info täpsuse ja piisavuse osas. Usutakse alusetult, et sul on rohkem infot ja see on parem, kui teistel.

Tagantjärgi olin täiesti kindel tulemuses

Liigne enesekindlus võib tähendada:

- Liigset enesekindlust oma ennustusvõimes (prediction overconfidence). Tean täpselt, kuidas minu ostetud aktsial läheb.
- Ollakse liiga kindel tulemuses (certainty overconfidence). Ainult see tulemus on võimalik. See on kindlasti järgmine suur edulugu (next big stock). Usk, et mul on ainuõige arvamus ja info. Seetõttu ei märka ühtegi negatiivset fakti. Kui ei lähe nii hästi, ollakse üllatunud ja pettunud.
- Liigse enesekindluse tulemusena alahinnatakse riski, kaubeldakse liiga palju ja tihti ning ei hajutata piisavalt.

Ma ei ole enda juures liigset enesekindlust märganud, aga ilmselt seda polegi väga lihtne märgata. Teiste juures see vahest torkab silma, aga samas on raske hinnata, kas tegemist on liigse enesekindlusega, sest tavaliselt me ei tea, mis infol kellegi teise arvamus põhineb.

pane kirja põhjused — Pane kirja põhjendused, miks sa mingi otsuse teed

Et neid vigu vältida:

- Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostsid või müüsid või otsustasid ostmata/müümata jätta.
- Ole teadlik, et sellist viga on lihtne teha ning märka ja tunnista endale, kui oled sellise mõttevea teinud.
- Vaata hoolega üle faktid.
- Aktsepteeri, et me keegi ei tee ainult edukaid otsuseid, õpi enda otsustest.

Mina õppisin eeltoodud näitest seda, et iga tehingu puhul pane kirja, miks sa nii otsustasid, et sa saaksid hiljem otsuseid analüüsida ning alati arvesta, et õnnel ja ebaõnnel võib olla oma osa tulemuses.

Otsused ja nende põhjendused saad mugavalt kirja panna investeerimispäevikusse, mille leiad siit.

Maja laenuta vol 2 ehk laenuvaba elu

Vahest võivad negatiivsed uudised olla blessing in disguise ehk osutuda positiivseteks. Meil oli esialgu kavas maja ehitada nagu ikka kodulaenuga, aga läks teisiti (loe selle kohta siit). Nüüdseks meile laenuvaba elu idee väga meeldib ja teeme kõik endast oleneva, et endale seda pikaajalist kohustust mitte võtta.

kodulaen maal võimatu — Maal elamise võlud – kodulaenu ei taheta anda, aga laenuvaba elu

Kas see on mõistlik otsus?

Sõltub, kuidas vaadata.

Ühest küljest on kodulaen soodsaim laen ning tõesti tundub mõistlikum see raha hoopis kasvama panna. Üle 2% (mis tundub umbes kodulaenu intress hetkel olevat) tootlust ehk ikka teenib ja pigem ju oluliselt rohkem (LHV võlakirjad maksavad nt 6% intressi aastas).

Aga on ka mitmeid põhjuseid, miks see ei tundugi nii hea mõte.

laenuvaba elu — Isegi reisimine ei pruugi alati hea mõte olla

Miks mitte?

1. Kas ma paneks selle raha investeeringutesse?

Üks asi on maja nimel kokku hoida – nt loobuda reisimisest. Olime juba enne koroonat kokku leppinud, et me nüüd mingi aeg majaehituse pärast ei reisi. Koroonapiirangud lihtsalt lihtsustasid reisimisest loobumist.

reisimisest loobumine — Maja ehituse jaoks oleme valmis reisimisest loobuma, mingiks ajaks

Investeeringute jaoks hoiame ka kulusid kokku, aga reisimisest nt ma ei oleks nõus loobuma. Siinjuures on oluline ka see, et maja ehitus eelduslikult kestab mõned aastad, investeerimine, aga pikalt ehk et sprint vs maraton.

Lühiajaliselt oleme valmis tunduvalt kokkuhoidlikumalt elama, kui pikaajaliselt.

2. Püsikulude suurenemine

Kodulaen võetakse pikaks ajaks ning igakuine summa on tavaliselt pere suurim kohustus (kui ei ole, siis peaks ilmselt oma kohustused üle vaatama).

Kuna me praegu ei maksa kodulaenu ega üüri, siis maja ehitamiseks kodulaenu võttes suureneks meie igakuised püsikulud oluliselt. Mulle meeldib Arne Talvingu soovitus (raamatus Aktsiatega rikkaks ja vabaks), et püsikulud tuleks alati võimalikult madalad hoida. Ka siis, kui sa saaksid endale palju suuremaid lubada. Ta ütleb, et seda teeb “nutikas finantsvaba”.

püsikulud hoia madalad — Arne Talvingu soovitus on hoida püsikulud madalad

See on üks põhjustest, miks lotovõitjad on tihti peagi vaesemad, kui enne lotovõitu. Nad ostavad endale kallid majad-autod-lennukid, millel on suured püsikulud.

Minu jaoks tähendavad väiksemad püsikulud, et on ka lihtsam ja kiirem finantsvabaduseni jõuda (mitte, et see alati peaks eesmärk olema). Näiteks, kui finantsvabaduse nn esimeseks tasemeks on olukord, kus investeeringutest saadav passiivne tulu katab sinu igakuised kulud. Järelikult on seda lihtsam saavutada, mida väiksemad on sinu igakuised kulud. Püsikulud on seejuures need kulud, mille suurust on kõige raskem muuta (aeg-ajalt tasub need üle vaadata).

3. Saad rahulikult magada ehk psühholoogiline aspekt

Lõpetasin just Morgan Houseli raamatu “The Psychology of Money” (Raha psühholoogia). Mind üllatas positiivselt, et tema koos oma naisega on samuti otsustanud kodulaenu mitte võtta. Sest nende eesmärgiks on sõltumatus.

Ta nimetab seda otsust halvimaks finantsotsuseks, kuid parimaks rahaotsuseks. Sest nende eesmärgiks ei ole olla külmalt ratsionaalne (laenata odavat raha ning panna ülejäävad säästud raha teenima), vaid psühholoogiliselt mõistlik. Ilma hüpoteegita maja paneb teda end tundma sõltumatuna.

See, et ta ei pea igakuiselt tasuma laenumakset annab talle parema tunde, kui oma varade pikaajalise väärtuse maksimeerimine. Ta rõhutab, et see otsus sobib ja meeldib neile, ning see on kõige olulisem. Head otsused ei ole alati ratsionaalsed. Ega “õiged”. Kõige olulisem on, et need teevad sind õnnelikuks.

Ehk nagu tihti rõhutatakse: peamine, et sa saad rahulikult magada!

Housel toob välja, et nad hoiavad ka oluliselt suurema osa oma varast sularahas (20%!), kui soovitatakse. Ta ei saaks seda kellelegi teisele soovitada, kuid neile on see vajalik ning toimib. Igaüks peab ise otsustama, mis on talle õige ning mis laseb tal öösel rahulikult magada.

laenuvaba maja nimel — Maja nimel oleme valmis rohkemast loobuma, kui muidu

Ära unusta, et me oleme inimesed oma emotsioonide ja tunnetega, mitte ratsionaalsed robotid. Psühholoogia osa meie otsustes ei tasu kunagi alahinnata.

P.S Väga tihti ei olegi teist varianti, kui kodulaenu võtta. Mitte, et meie oleksime tohutult rikkad, aga meil on korteri kodulaen makstud ehk et me saame rahulikult korteris elada ja meil pole maja valmimisega kiiret. Kuigi muidugi tahaks juba sisse kolida:)

Investeerimispsühholoogia: Mõttevead ehk mis mõjutab meie otsuseid?

Me oleme inimesed ning seetõttu mõjutavad meid emotsioonid, hirmud, aga ka mõttevead (bias). Mõttevead mõjutavad meid ka teistes eluvaldkondades, kuid oluline on meeles pidada, et ka rahalisi otsuseid tehes.

Mis on mõttevead?

Lühidalt on mõttevead vead, mida me märkamatult teeme ja mis meie otsuseid mõjutavad. Täna kirjutan mõtteveast recency bias. Seda võiks tõlkida eesti keelde kui hiljutisuse mõtteviga. Mida see tähendab?

Recency bias

1. Hiljutine info

Meile meenuvad kergemini hiljutised uudised ja info ning me anname sellele infole liiga suure tähtsuse. Meie mälu on asümmeetriline. Meile tuleb kergemini meelde esimesena esitatud info, aga lühiajalisse mällu jääb viimasena saadud info.

Hiljutised uudised mõttevead — Hiljutised uudised mõjutavad meid ebaproportsionaalselt

Näiteks:

Omad firma aktsiat, kellel läheb hästi, aga nüüd kuuled negatiivset infot nende kohta. Mõtteviga tekib, kui see üks infokild mõjutab sind ebamõistlikult palju. Hoolimata varasemast infost või püüdmata uurida selle negatiivse uudise põhjuseid, tormad aktsiat müüma. Kuigi selle infokillu pärast aktsia hind (võib-olla ainult korraks) langes ja sul ei olnud kavas seda aktsiat müüa.

2. Hiljutine edu

Kui sa omistad hiljutisele edule liiga suurt tähtsust. Nt turud tõusevad ja arvad, et nüüd jäävadki tõusma ning unustad, et turud on tsüklilised ehk käivadki üles-alla. Vahest mõeldakse, et “sel korral on teisiti” ehk kuigi varem on olnud tõusud ja langused, siis nüüd on teisiti ja tõus jätkub igavesti.

kui turg tõuseb — Kui turg tõuseb võib tekkida mulje, et jääbki tõusma

Näiteks:

Hiljuti rallis Balti Börs peale seda, kui II pensionisambast vabanes raha (ega me ju otseselt ei tea, et tegemist oli pensionirahaga, aga tundub tõenäoline), siis ühel päeval toimus langus. Hiljuti ostnute aktsiad läksid miinusesse. Tekkis väike paanika.

Tegelikkuses oli ju tegemist täiesti loogilise olukorraga, kus varem ostnud hakkasid kasumit realiseerima ehk müüsid oma aktsiaid, et oluliselt tõusnud hinda ära kasutada. Enne pensionisambast vabanenud raha oli ka Balti Börs tõusnud. Nii võiski lihtsalt tekkida mulje, et börs muudkui tõusebki.

Kokkuvõtteks

Kuidas seda mõtteviga vältida?

Nagu ikka on kõigepealt oluline olla teadlik, et selline mõtteviga võib väga lihtsalt ja märkamatult tekkida.

kirjuta üles, et ei ununeks — Kirjuta üles, miks sa mingit aktsiat ostad

Seejärel mõtle läbi, kas sa arvestad pikaajalisemat infot? Mis põhjustas selle viimase negatiivse uudise? Kas see on mingi oluline muutus, mis muudab seda, kas ma soovin seda aktsiat oma portfelli? Miks ma seda aktsiat ostsin (sellepärast on mõistlik üles kirjutada, miks sa seda aktsiat ostsid), kas see põhjus on muutunud?

Kas sina oled seda mõtteviga märganud?

Investeerimispsühholoogia: Hirmudest ehk mis hoiab meid tegutsemast?

Tihti eeldatakse, et inimene on ratsionaalne. Et ta teeb alati otsuse faktidel ja numbritel tuginedes. Tegelikkuses ei ole inimene robot ning igal hetkel mõjutavad meid emotsioonid ja kogemused. Ja kõige rohkem hirmud. Seetõttu on oluline investeerimispsühholoogia.

Õnneks räägitakse sellest järjest enam, kuid siiski kipub see vahest jääma tagaplaanile. Justkui investeerimine oleks ainult numbrite ja graafikute ja suhtarvude ja muu sellise alusel otsuste tegemine.

ratsionaalsus vs emotsioonid — Investeerimine ei ole ainult numbrid, sest tegemist on inimestega (https://www.wnycstudios.org/podcasts/radiolab/articles/love-numbers)

Nagu olen varem maininud (nt siin), olen võtnud Courserast mitmeid häid kursuseid just investeerimispsühholoogiast ja käitumuslikust rahandusest (behavioral finance). Neil kursustel käsitleti põhjalikult mõttevigu (bias), mis meie käitumist mõjutavad. Hakkan neid teile blogipostitustes edaspidi järjest tutvustama.

Täna tahaksin aga rääkida ühest olulisimast psühholoogilisest takistusest, millest me kõik peame üle saama, et tegutsema asuda. Hirmud.

Hirmud

Meil kõigil on hirmud, oleme me neist teadlikud või mitte. Selleks, et need meile takistuseks ei saaks, tuleb neid kõigepealt teadvustada. Mis on sinu hirmud investeerimisel?

Raha kaotamine

Kõige levinum hirm on kindlasti raha kaotamine. Äkki ma kaotan investeeritud raha. Selle hirmu tõttu inimesed tihti jätavadki investeerimata. Kuidas sellest takistusest üle saada?

ära investeeri maja raha — Investeeri ainult raha, mida võid kaotada.

1. Investeeri raha, mida sa võid kaotada

See soovitus tekitab tihti segadust, et mismõttes ma võin raha kaotada? Ma ei ole nii rikas, et ma võin raha kaotada.

See soovitus ei eelda aga, et sa oled rikas ja sul oleks ükskõik, kas sa selle raha kaotad või mitte. Vaid see tähendab, et sa ei investeeriks raha, mida sul on millekski muuks VAJA. Nt toidu- või üüriraha.

Tihti küsitakse nõu, mida teha rahaga, mida mingil konkreetsel eesmärgil kogutakse ja mida on näiteks aasta pärast vaja. Vastus on ühene, seda raha ei tohiks investeerida.

Investeerida tuleks raha, mida sul ei ole lähiajal vaja. Investeerimine on maraton.

2. Alusta väikeste summadega.

Nii püsivad kaotused väikesed ehk saad oma õppetunnid väikeste summadega. Mitte keegi ei suuda vigu vältida ning ise tehtud vead on kõige paremad õppetunnid.

väikesed summad väikesed kaotused — Vähenda kaotushirmu alustades väikeste summadega

Ma ei tea piisavalt

Investeerimismaailm tundub nii keeruline ja infot on tohutult. Pole midagi imestada, et see võib alustamisel takistuseks saada ning infoküllus segadust tekitada.

Minu soovitus: alusta ja katseta väikeste summadega. Samal ajal kogu teadmisi: loe raamatuid ja blogisid, osale vebinaridel ja koolitustel, kuula podcaste ja Äripäeva raadiot.

hirm et ei tea piisavalt — Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Kuid kindlasti alusta! Praktika on parim õpetaja.

Usu mind, tunnet, et ma tean piisavalt võib ootama jäädagi. Alati on midagi, mida sa ei tea. Ära lase sellel saada ettekäändeks jätta alustamata.

Need on kaks peamist hirmu, millega mina olen kokku puutunud.

Mis hirmud sind takistavad?

Kuidas saavutada rahalisi eesmärke?

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik ilma eesmärke seadmata. Miks on eesmärgid üldse olulised? Sest, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, siis sa ei tea ka, kuidas sinna jõuda.

Eesmärkide olulisust ei tasu alahinnata. Samuti seda, kui oluline on need kirja panna. Kirja pandud eesmärkidel on 10x suurem tõenäosus, et sa viid need täide (see väide on nt väga heas raamatus A.Talving, M.Hernhag “Aktsiatega rikkaks ja vabaks”).

eneseareng — Teiste kogemustest lugemine annab samuti motivatsiooni

Lisaks on oluline need just käsitsi kirja panna (vt ühte artiklit selle kohta siit):

1. see aitab eesmärki meeles pidada. Eriti, kui see on kusagil, kus sa seda näed (nt märkmikus, silt külmkapil vms).
2. see aitab sul keskenduda olulisele ning see tõstabki tõenäosust, et sa asud tegutsema eesmärgi täitmise suunas.

Minu kogemus

Mina ei teadnud aastaid midagi eesmärkide seadmisest. Vahest oli mõni koolitus, kus pidi kirja panema, kus tahaksin olla nt 3 või 5 või 10 aasta pärast ning see oli alati põnev mõtteharjutus, aga ise ma eesmärke ei seadnud. Mul oli hoopis pikk to do list ja üritasin vajalikud asjad (t)ööpäeva jooksul ära teha.

eesmärgid reisimine — Reisimine on mul alati üks eesmärkidest olnud

Kui ma lõpuks taipasin eesmärke seadma ja kirja panema hakata, siis ega kohe ei tulnud taipamine, et see toimibki. Selleks peab neid mingi aeg kirja panema ning samuti oma edusammud ja tegevused eesmärgi saavutamiseks kirja panema.

Mingi hetk tagasi vaadates märkad, kuidas eesmärgid ongi täitunud või kui veel mitte täiesti, siis millised on olnud sinu edusammud teel eesmärgini.

Investeerimise eesmärgid

Kui alustasin investeerimisega natuke rohkem, kui 4 aastat tagasi, siis hakkasin oma märkmikus eraldi investeerimise eesmärke kirja panema. Esialgu olid minu eesmärgid, mitte kuhu tahan jõuda, vaid tegevustena.

Panin kirja, mis summa ja kuhu sel kuul või aastal investeerin. Näiteks alustasin 25€ igakuiselt kasvukontole. Minu üldine eesmärk oli raha kasvama panna ning kunagi tulevikus investeeringutest lisatulu teenida.

Konkreetsed mõõdetavad eesmärgid?

Eesmärkidest rääkides mainitakse tihti SMART mudelit ehk et eesmärgid peaksid olema konkreetsed (specific), mõõdetavad (measurable), saavutatavad (achievable), realistlikud (realistic) ja tähtajaga (time-bound).

See ei ole kindlasti halb mõte, kuid eriti alguses võib see tunduda keeruline ja aeganõudev. Eriti alguses on oluline lihtsalt kirja panna, mida sa soovid. Miks sa investeerid?

eesmärgid elamused — Eesmärgiks võivad olla nii elamused kui asjad

Eesmärkide saavutamine ei ole võimalik seades ebarealistlike eesmärke, mida pole võimalik või on liiga raske täita. Need võiks nõuda pingutamist, kuid mitte liiga suurt, et ei tekiks tahtmist käega lüüa. Et nagunii on võimatu.

Mina olen liikunud igakuiste summade eesmärkidest (mis on endiselt alles) portfelli suuruse eesmärgini. Panen mingi ilusa numbri, mis võiks olla aasta lõpuks/3/5 aasta pärast saavutatud. Seejuures ma tavaliselt panen kirja summa, mis ma soovin, et oleksime ise sisse pannud ja lisaks nt aasta dividendide eesmärgi.

Miks ma keskendun sisse pandud summale?

Sest see on see, mida mina saan kontrollida. Tootlust on väga raske ette ennustada. Me keegi ei tea, kas turg tõuseb või tuleb mõni kriis. Koroonakriis on parim näide. Keegi ei näinud seda ette, nagu ka seda kaua see kestab või kuidas meid mõjutab.

Tootlust ma jälgin, väga mõnus on raha kasvamist vaadata, aga seniks, kui tulu ei ole realiseeritud (ja minu strateegia on osta ja hoia), on see tulu ainult paberil. Keskendumine enda sisse pandud summale tootluse asemel aitab ka olukorras, kus positsioonid on miinuses ehk punases. Sest ka kaotus on seni vaid paberil, kuniks sa selle realiseerid. Sellega on muidugi oht, et ei suuda halba investeeringut ära müüa.

Eesmärgid ei ole ainult numbrilised

Investeerimiseesmärgid ei ole ainult numbrid. Näiteks augusti-septembri eesmärkide hulgas oli minul uurida ettevõtte alt investeerimise teemat.
Lisaks panen kirja raamatuid, mida tahaks lugeda. Samuti koolitused ja tasuta vebinarid (nt LHV Investeerimiskool).

Ja sel suvel oli mitmel kuul eesmärgina kirjas investeerida 0€ (v.a III sammas) seoses majaehitusega.

eesmärgid maja — Ajutiselt oli eesmärgiks investeerimise asemel raha kodu ehitusse

Kas kirja pandud eesmärgid täituvad nagu lubatakse?

Minu kogemus on, et jah ning pigem saavutad rohkem.

Kui ma vaatan mõned aastad tagasi seatud rahalisi eesmärke, siis 5 aasta eesmärgid said täidetud kahe aastaga. Ainsaks erandiks oli loomulikult koroona aasta – 2020.a dividendide eesmärk jäi sellepärast saavutamata.

eesmärkide saavutamine — Ära unusta oma edusamme jälgida ja märgata

Seda muidugi ei olnud võimalik ette näha. Samamoodi ei tasu eeldada tohutut hinnarallit oma eesmärke seades.

Eduelamus

Sama oluline kui eesmärkide kirjapanek, on oma edusammude jälgimine ja nautimine. Mäletan siiani, kui hea meel oli, kui laekusid esimesed sendid dividende! Eriti alguses on väikesed eduelamused väga olulised.

Igapäevaselt toimetades on väga lihtne jätta väikesed edusammud märkamata. Seepärast on oluline teha kuu ja aasta kokkuvõtteid, et tagasi vaadata ning märgata oma teekonda. Eesmärkide saavutamine võib muidu jääda märkamata.

Võid üllatuda, kui tubli sa oled olnud!

Kas investeerimine peab olema igav?

Väga levinud on väide, et investeerimine peaks olema igav. Nagu ikka ei ole miski must-valge. Arvan, et see võib olla väga igav, aga ka väga põnev.

Millest see sõltub?

Esmalt kindlasti inimesest. Kas sa soovid olla passiivne või aktiivne investor? Kas sa soovid põnevust? Kuhu ja mis eesmärgiga soovid investeerida?

investeerimine võib olla igav ja põnev — Investeerimises on palju erinevaid võimalusi

Millal on investeerimine igav?

Näiteks, kui sinu investeeringuks on III sammas, kuhu igakuiselt konkreetse summa lisad. Kõige lihtsam, kui see summa läheb automaatselt sinu pangakontolt, siis ei ole sul endal vaja enam midagi teha.

Piisab, kui oled valinud fondi, kuhu investeerida ja summa, mida regulaarselt investeerid. Sa ei peagi rohkem huvi tundma ja see investeering võib olla väga igav (ja mugav).

passiivne investeerimine — Sina lebotad ja su raha teeb sinu heaks tööd

Aga, kui sa soovid veidi põnevust, siis võid jälgida, kuidas su III sambal läheb ning üritada kursis olla uudistega, et mõistatada, miks tal just nii läheb.

Mina kogun Tuleva indeksfondi ja vaatan tavaliselt iga päev, kuidas summa kasvab või kahaneb (hetkel enamasti kasvab). Kuna tegemist on indeksfondiga, siis väga põnevaid põhjusi otsida ei tasu, vaid tulemus liigub koos aktsiaturuga. Kui kasvukonto fondid on täna kõik punases, siis tean, et peagi väheneb ka III samba väärtus veidi.

Fun portfolio

Siiski ei ole III sammas ka sellisel juhul just eriti põnev ja selle kohta vast võib tõesti öelda, et ei peagi olema. Kõige põnevam hetk oli, kui kõik hinnad langesid koroona hirmus, siis oli aeg raha juurde lisada. Kui III sambasse üldiselt ei tasu üle 15% oma sissetulekust panna (maksusoodustuse tõttu, p.s samas pole keelatud), siis ei keela keegi suurema summa märtsis kanda, kui turg langeb, ja muuta sellevõrra hilisemate kuude makset.

põnevus investeerimises — investeerimine võib olla põnev

Mind investeerimine väga huvitab ning seetõttu otsin ka põnevust. Sellega peab aga tõesti ettevaatlik olema. Liigse põnevuse tagaajamine võib tähendada liiga suurt riski ning rapsimist ehk liiga palju tehinguid. Üldreegel on, et turgu ajastada ei maksa üritada (ainult tagantjärgi saab tark olla, kas õnnestus või mitte) ning võidab see, kes teeb vähe tehinguid.

Mina kuulsin sellist väljendit nagu “fun portfolio” esimest korda kevadel Courserast investeerimise kursusel, mis käsitles investeerimispsühholoogiat. Fun portfolio tähendab, et mingi väike osa (nt 5%, aga see sõltub taas inimesest, et kui palju soovid ja riskid) investeeringutest ongi mõeldud põnevate tehingute tegemiseks ehk lõbutsemiseks.

teistmoodi põnevus — veidi teistsugust tegutsemist

See võiks kindlasti olla summa, mida sa võid kaotada (mis ei tähenda, et sa sooviks kaotada) ehk et sellega saad suuremat riski võtta. Mis kellelegi põnev tundub, on kindlasti väga erinev. See on rahasumma, mille investeerimisel võid olla julgem ja võtta suuremat riski.

Mis on minu fun portfolio?

Kohe alguses ma ei taibanud, et miks fun portfoliot võiks vaja minna, aga mõned kuud hiljem otsustasin, et võiks proovida. Tegin eraldi konto fun portfolio, sest mul ei olnud kohe ühtegi mõtet, kuhu seda soovin investeerida. Alustuseks otsustasin sinna kanda 25€ kuus.

Kahjuks ei ole ma sellega väga edukas olnud. Kannan küll sinna raha, aga kuna mul on probleeme vaba raha hoidmisega, siis olen selle raha ikka kuhugi mujale lõpuks investeerinud iga kord.

Summa on väike, seetõttu otsustasin, et hetkel võin fun portfolio raha panna kasvukontole, sest seal on mitmed põnevaid fonde. Nii on hetkel minu fun portfolio kasvukonto robootika fondis.

Põnevad ajad Balti börsil

Vahepeal olid väga põnevad ajad ka Balti börsil – mitmed IPO-d: Saunumi täiendav, Elmo Rent, Bercman Technologies. Nii sai sealt põnevuse kätte:). Aga see oli pigem erandlik.

põnev investeerimine — vahest võivad olla ootamatult põnevad ajad

Lisaks vahepealsed hinnarallid, kui Äripäevas oli mõni artikkel (nt Harju Elekter) või mõni tuntud investor midagi mainis (nt Arco Vara), aga see oli põnevus, mis mulle väga ei meeldinud. Jälgida huvitav, aga osaleda ei soovinud. Usun põhimõttesse, et ära käpi seda, millest sa aru ei saa.

Kokkuvõtvalt, investeerimine võib olla nii igav, kui ka põnev. Väitega, et investeerimine ei tohiks liiga põnev olla, peetakse minu arvates pigem seda silmas, et ära lase oma emotsioonidel end juhtida. Vaid tegutse mõistlikult vastavalt oma strateegiale ja eesmärkidele.

p.s põnevus võib tähendada suuremat riski!

Koos või eraldi ehk kuidas sütitada investeerimissäde ka elukaaslases?

Väga oluline küsimus on, kas investeerida koos või eraldi? Kas saab nii, et üks ainult investeerib ja teine ei huvitu üldse? Kas üldse peaks üritama oma kaaslases investeerimise sädet sütitada?

Nagu ikka, igaüks peab leidma endale sobiva variandi. Samas, kui üks säästab ja investeerib, aga teine ainult kulutab, siis see tundub pealtnäha küll ühe käega ehitan, teisega lammutan variant. Samas, kui partneritel ongi rahakott täiesti eraldi, siis see ei tohiks ju mõjutada. Siin sõltub juba sellest, kas säästja suudab mõelda, et tegemist on partneri enda rahaga ja võibki teha, mis soovib.

Eesmärke võiks arutada ja seada koos, et üks ei liiguks ühes ja teine teises suunas

Selle juures näen siiski probleeme tekkimas vähemalt tulevikus. Kui üks on näiteks pensioniks kogunud ja teine pole? Kas siis ka kumbki peab enda rahaga hakkama saama? Et ise kulutasid kõik raha ära, nüüd vaata ise, kuidas saad?

Miks on rahast rääkimine raske?

Esimene probleem on see, et me pole üldiselt harjunud rääkima rahast. Äsja armununa tundub muidugi raha teema eriti kauge ja imelik kohe rahaasju arutama asuda.

Armumise ajal rahast rääkimine ei tule pähegi — Armastuse linn Pariis

Mina ka ei asunud mehega tutvudes seda kohe tegema, kuid mäletan, et teiste jutu põhjal tekkis mul alguses üks kord kahtlus, et appi, äkki mu mehele on raha kõige tähtsam! Õnneks oli tegemist inimestega, kellele endale raha on kõige olulisem elus ning kes tegelikult mu meest ei tunnegi.

See on minu arvates hea näide selle kohta, kui oluline on, et põhiväärtused peavad olema sarnased. Seda ka rahaasjades.

põhimõtted peavad samad olema — Kogu pere peaks ühes suunas liikuma

Kui ühe jaoks on raha kõige tähtsam, aga teise arvates on pere ja teineteisest hoolimine siiski tähtsam, siis on probleemid kerged tekkima. Kui aga mõlema jaoks on raha oluline ja rahaasjad peavad korras olema, kuid see pole elus kõige tähtsam, siis on elu oluliselt lihtsam.

Enda ja partneri tundmine

Olen ka varem maininud, et investeerimises on väga oluline enda tundmine. Sellepärast saad ainult sina investeerimisotsuseid teha. Tean, et tihti (eriti alustades) oodatakse, et keegi teine (ekspert, nõustaja) teeks minu eest otsused ära, sest mina ju ei tea ja kardan. Aga ainult sina tead, milline otsus laseb sul rahulikult öösel magada.

Ma ei väsi kordamast, et ükskõik mida ja kuidas teha, peaasi, et saad rahulikult magada

Samamoodi tuleb kasuks oma partneri tundmine, sellest tulenevalt saad otsustada, kuidas infot talle edastada ning kuidas, kui palju ja mis hetkel teda kaasata. Aga nagu sinu endagi puhul, peab otsused lõpuks tegema ikkagi su partner ise. Ja sa ei saa midagi eeldada.

Kuidas meil on?

Olen varem maininud, et meil on ühine raha, aga investeerimisega toimetan mina. Ehk, et toimetame koos, aga eraldi – ühine raha, tegelen mina, aga hoian meest kursis. Meil selline variant toimib hästi. Mõned mõtted enda kogemusest:

1. Tasub meeles pidada seda, et kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ei saa ju eeldada, et mees ka automaatselt vaimustuks. Lisaks ei ole temal seda infot, mida mina olen vebinaridest, raamatutest ja blogidest kogunud. Suhete puhul rõhutatakse, et ära eelda, et sinu kaaslane loeb su mõtteid. Siin toimib see ka. Minu teadmistest ja mõtetest jõuab (parimal juhul:)) kaaslaseni see osa, mida ma talle räägin.

Teadmisi tasub koguda järjepidevalt, kuid ära jää ootama, vaid tegutse

2. Ei tasu kohe inimest infoga üle külvata. Mõtle sellele, et enne kui investeerimisest vaimustusid/huvitusid, kuidas oleksid ise reageerinud? Jah rääkijaks on sulle kallis inimene, aga samas ju mitte ekspert (vaid alles alustaja)?

Investeerimine on teema, millest inimesed ühest küljest ei tea, teisest küljest on kuulnud ilmselt midagi negatiivset – petuskeemid, ruttu rikkaks, investeerimine on ainult rikastele jne. Selles mõttes pole just soodne pinnas investeerimise propageerima asumiseks.

Elus on nii vihma, kui kulda … peamine on, et kaaslane on toetav

3. Kui kaaslane pole juhuslikult juba investeerimisest huvitatud (võib-olla käisite koos koolitusel, lugesite sama raamatut jne), siis tuleb sinul see huvi tekitada. Mina hakkasin vähehaaval (see ei olnud teadlik strateegia) investeerimisest rääkima. Näiteks oma väikeseid eduelamusi jagama: laekusid esimesed dividendid. Esialgu küll vaid sendid, aga ma ei pidanud ise midagi nende teenimiseks aktiivselt tegema ehk et selgitasin põhimõtet, et paned raha enda heaks tööle.

4. Aeg ja hetk, millal rääkida – kui palju on partner valmis aega panustama, kui palju ta soovib teada saada ning millal on hea hetk rääkimiseks. Mina ise näiteks tegelen praeguseks investeerimisega oluliselt rohkem, kui ma alguses oleks arvanud. Olin kindel, et mulle sobib passiivne investeerimine, panen raha sisse ja see rahulikult toimetab. Samal ajal jälgin veidi infot, loen mõne raamatu, osalen mõnel vebinaril. Ehk, et taas kord: ära eelda, vaid tegutse rahulikult ja järjekindlalt.

5. Meie puhul toimib hästi rollide jaotus. See kõlab formaalsemalt ja rangemalt, kui see tegelikkuses on. Meil ei ole mingit lepingut või kirjutatud reegleid ja pole keelatud teisel ka tegeleda, aga tundub mõistlik ning toimib süsteem, et mina tegelen investeerimisega. Järjest rohkem arutan mehega oma mõtteid ja järjest rohkem on ta teemaga kursis ja sellest huvitatud.

Ühised eesmärgid hoiavad ka eraldi tegutsedes samal teel

6. Ära oota, et kaaslane vaimustub ka kohe või hakkab samuti tegelema. Ole avatud suhtumisega ja paindlik. Aja jooksul võib paljutki muutuda. Peaasi, et kõik toimib ja olete ise oma otsustega rahul.

Kokkuvõtvalt, kõige olulisem on see, et partner oleks toetav. Kui mina vaimustusin investeerimisest, siis ta ei suhtunud negatiivselt, vaid toetas minu tegemisi. Tunne ennast ja oma partnerit. Rääkige, kuigi rahast rääkimine ei ole enamusele meist lihtne, ning leidke endale sobivaim variant.

P.S Rahast rääkimise muudavad lihtsaks ja põnevaks Räägiks rahast vestluskaardid.

Vali oma tee

Aeg-ajalt kipub investeerimise põhimõtete ja õpetuste seas ära kaduma see, et oma otsused tuleb ise teha ehk valida oma tee. Igaüks peab leidma endale sobiva, sest ei ole ühte kindlat teed, mida mööda kõik peaks minema.

Kindlasti tasub kursis olla teiste kogemusega ja ka õpetussõnadega. Need on väga olulised. Aga järeldused tuleb ise teha. Lähtudes endast ja enda olukorrast ja enda eesmärkidest.

See on üks asi, mida tahan siin blogis kindlasti kajastada. Otsin oma teed. Võibolla lõpuks jõuan samasse kohta, kuhu õpetused juhatavad, aga igaühel on oma tee sinna jõudmiseks.

kord on tee sirgem — Kord on tee sirgem …

Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Mis sobib mulle täna, ei pruugi mulle homme sobida. Inimesed muutuvad, olukorrad muutuvad, ajad muutuvad, arusaamad muutuvad. Kogu maailm on pidevas muutumises.

Kuidas käitud kriisiolukorras?

Keegi ei osanud koroonat ette näha. Kuidas oleks saanudki? Viiruseid on ennegi olnud.

Keegi ei teadnud ka kaua see kestab ja kuidas meid mõjutab. Enamus inimesi arvas, et majanduslangus saab olema oluliselt pikaajalisem, kui see seni on olnud.

käänuline oma tee — Kord on tee käänuline

Kuidas reageerisid koroonamärtsis, kui korraga oli kõik punases?

Kuidas tegid otsused? Olukorras, kus keegi ei tea, mis saama hakkab, ei ole abi teiste õpetussõnadest ega teiste kogemustest, sest keegi ei tea. Mitte keegi ei olnud varem selles olukorras olnud.

Kui turud rallivad ja kõik muudkui kasvab, on lihtne olla hea investor.

Tee otsused lähtudes oma strateegiast

Kuid oluline on teada, kuidas reageerid kriisiolukorras. Siis selgub, kui oluline on, et tunned ennast, aga ka see, et sul on olemas strateegia. Kui sinu strateegia on osta ja hoia, siis turu langused ja tõusud ei tohiks sind oluliselt mõjutada. Sina jätkad ikka samamoodi toimetamist. Sama sihi suunas liikumist.

Mingid korrektuurid võivad loomulikult olla vajalikud. Võibolla näitas kriis sulle, et miski sulle ei sobigi, on liiga riskantne. Et midagi on vaja muuta.

Peamine, et sa ei tee otsuseid emotsioonidest lähtudes ega sellepärast, et keegi teine nii teeb.

Nagu on öelnud investeerimisgurud: osta siis, kui teised ei julge; hoia eemale, kui teised on ahned. See ei ole loomulikult lihtne, kuid kui sul on strateegia paigas, siis on lihtsam oma teele kindlaks jääda.

Leia oma tee ja käi alati oma rada. Hoides silmad-kõrvad lahti, jälgides mida teevad teised, kuid otsustades alati ise.

Mitte keegi teine ei saa sinu eest otsuseid teha.

Armuda või mitte?

Osalesin eelmisel nädalal Jaak Roosaare koolitusel ja sain sealt mitu head mõtet. Üks neist puudutas levinud ütlust, et ära armu oma aktsiatesse/investeeringutesse. Aga teatud juhtudel tasuks just armuda.

Kuidas otsustada, kas armuda või mitte?

Võiks armuda

Sõltub strateegiast ehk et kui sinu eesmärk on osta ja hoida, siis tuleb kasuks armuda sellesse aktsiasse. Et ei tekiks kiusatust seda müüa.

Näiteks mina ei raatsi müüa oma Kaubamaja aktsiaid. Olen neid pika aja jooksul vähehaaval ostnud ning sellega ilusti hinda keskmistanud. Kaubamaja on hea dividendi maksja. Plaanin seda positsiooni pikaajaliselt hoida, et dividende saada. Samuti usun, et Kaubamaja ei kao kuhugi ka muutuvas maailmas.

Vahepeal on see positsioon olnud väga ilusas plussis (enne dividendi maksmist), aga mul pole kordagi tekkinud kiusatust seda müüa.

armuda aktsiasse — Meile kõigile teada tuntud kaubamaja (pilt: kaubamaja.ee)

Ehk tasub armuda!

Väljend, et ei tasu armuda käib olukorra kohta, kus peaks müüma, aga ei raatsi. Tavaliselt on see olukord, kus ettevõttel ei lähe enam hästi.

Kaotus on valus

Me ei taha võtta vastu kaotust, sest kaotus on kaks korda valusam, kui samaväärne võit. Seetõttu hoitakse tihti liiga kaua langevat aktsiat lootuses, et ehk olukord muutub ja aktsia hind tõuseb tagasi vähemalt nulli.

kui armuda on otsust raskem teha — Otsuse tegemine on keeruline, eriti kui emotsioonid mängus (pilt: https://uxdesign.cc/decision-making-for-product-managers-7fef3292cb65)

Sest üks asi on paberil (internetipangas) punast miinust vaadata (ega see ka ei ole tore), aga see ei ole veel reaalne kaotus. Kui me aga müüme selle positsiooni kahjumiga, siis muutub paberil olnud miinus reaalseks kaotuseks.

Tihti on oluline kaotus kiirelt vastu võtta, et ta ei muutuks suuremaks. Loomulikult on olukordi, kus langus võib olla ajutine ja nagu ikka, seda ei ole nii lihtne hinnata.

Näiteks Kaubamaja aktsiate puhul, kui olukord peaks muutuma, siis peaksin suutma oma armumise unustada ja mõelda, kas muutus on lühi- või pikaajaline ja kas peaksin oma otsust seda aktsiat hoida, muutma.

Samas ei tasu rapsida, et iga väikese muutuse korral muudan oma strateegiat.