III sammas - Mikroinvestor

Kui kaugele võib jõuda aastaga?

Aeg on investori parim sõber.

Investeerimine ei ole sprint, vaid maraton.

Kindlasti oled neid ütlusi kuulnud. Need on väga õiged ütlused ning näitavad, et investeerimine on pigem rahulik tegevus, mis toimub taustal. Investeerimise võib muuta väga lihtsaks ja automaatseks.

Kuid siiski ei tasu aastat alahinnata.

Mõtle, kus sa olid aasta tagasi?

Mulle meenub esimesena loomulikult kursus “Rahatarkuse nurgakivid”, sest aasta tagasi valmistasin kursust alles ette. Ausalt öeldes tegelesin alles konseptsiooni paika panemise, külaliste kutsumise ja kursuse müügiga. Valmis ei olnud mitte ühtegi videot.

Aasta on möödas ja peagi alustab juba kursuse 4.lend. Sel korral on mul juba olemas 72 videot kokku 33,5h. Pean need vaid üle vaatama-kuulama ning lisama uusi mõtteid, mis on tekkinud. Teen kursust kogu aeg veel paremaks ning kuna kursusele jääb ligipääs terveks aastaks, saab iga osaleja neist uuendustest osa.

Rahatarkuse nurgakivid parimad teadmised — Kõik olulised teadmised rahatarkusest

Kursus on vastu võetud veel paremini, kui ma julgesin loota. See päriselt muudab elusid. Mis kõlab väga ameerikalikult ja suurejooneliselt, aga on tõsi.

Sest aastaga jõuab nii palju.

Me elame oma majas!

Aasta aega tagasi oli see vaid unistus.

Meie peamine eesmärk oli saada soe majja. Selleks müüsime viimased eriaisiku aktsiad ja võtsime ämmalt natuke laenu.

See, et aasta lõpuks on meil vannituba, tundus siis veel kauge unistusena.

unistused täituvad kui tegutsed järjepidevalt — Vannituba tundus kauge unistusena

Nüüdseks oleme juba 8 kuud majas elanud ja köögi ettemaks on makstud.

Ühtegi imet ei ole juhtunud ega lotovõitu saanud. Kõik on toimunud samm-sammu haaval. Majaehitusest on nii palju õppida ka investeerimisel, aga üldse elus. Sellepärast ma ei väsi kordamast, et ei tasu alahinnata pisikesi samme ja summasid.

Meie laenuta maja ehitus (ok ämmalt võtsime väikese laenu, täpsustan siis, et kodulaenuta) ei ole mingi ime, vaid seda saab korrata igaüks. Jah, see ei ole lihtne. See võtab aega ja nõuab palju järjekindlust. Teadmine, mis on sinu miks, aitab sind läbi ka rasketest hetkedest ning tegutsed ka siis, kui eesmärk tundub liiga suur, et olla tõsi.

imeline vaade rohelisest magamistoast — kinnisvara puhul on olulisim asukoht

Aga investeerimine?

Investeerimine on hetkel tagaplaanil, sest majaehitust investeeringuks pidada ei saa. Kodu ei ole investeering. Samas on see rahatarkusega seotud sellest aspektist, et tänu kodulaenuta ehitamisele on meie igakuised püsikulud madalad. Meie kommunaalkulud on seni olnud umbes samad, mis korteris.

Samas on meie investeeringud meid maja ehitamisel väga aidanud.

Ka mina ei julgenud loota, et väikeste summadega 7 aastat tagasi alustades jõuan viie aastaga 40000+ portfellini (ma täpset summat ei teagi, sest müüsin portfelli jupphaaval). Mis on väikesed summad? Alustasin 25 euroga kuus ning mitte kunagi ei investeerinud korraga rohkem, kui 200 eurot.

Ei saa loota lotovõidule, tegutse järjepidevalt ja saavutad ise oma eesmärgid — maja ehitus on sarnane investeerimisele

Kui me maja laenuta ei ehitaks, võiksime olla saavutanud finantsvabaduse esimese taseme (piisavalt suure portfelli, et katta elamiskulud). Kasutan sõna “võiksime”, sest ma pole kindel, et finantsvabadus oleks piisavalt tugev miks, mis oleks meid samamoodi tegutsema pannud. See tundub palju abstraktsem, kui maja. Ega asjata pole kinnisvara eestlaste lemmikvaraklass, seda saab katsuda!

Kus sa sooviksid olla aasta pärast?

Kõigepealt tasuks mõelda, kus sa sooviksid aasta pärast olla. Mis võiks olla muutunud?

Ka mind üllatab iga kord, kui ma mõtlen, kui OLULINE samm on teha endale III sammas. Üks meie sõber tegi hiljuti lõpuks III samba ja pani sinna alustuseks 5 eurot. Seni oli ta samba tegemist kogu aeg edasi lükanud, sest ta ütles, et tal pole selle jaoks praegu raha. Ta arvas, et sinna peab ikka ühe korraliku summa sisse panema.

Lõpuks jäi ta uskuma minu juttu, et kõige olulisem on III sammas ära teha ja kanda sinna ükskõik, mis summa. Järgmine samm võiks olla püsimaksekorraldus. Kasvõi 5 eurole. Talle saan ma aeg-ajalt meelde tuletada, et kas sa oled III sambasse raha juurde kandnud, aga mõistlik on siiski teha püsimaksekorraldus. Siis sa ei pea sellele enam mõtlema ega aega kulutama.

Miks see on nii oluline samm?

pension kaugel — Pensioniaeg tundub nii kaugel olevat
https://pngtree.com/

Sest, kui sul on raha kasutusele võtmiseni (kasutan seda terminit, sest pensioni saabudes ei pea raha kasutama hakkama ega kohe kindlasti mitte võtma terve summa välja) aega, siis on rahal aega kasvada. Ka pisikesel summal.

Sul on võimalus samal ajal seda summat vähehaaval tõsta. Riik premeerib sinu tublidust igal aastal veebruaris-märtsis tulumaksutagastusega. Praeguse seisuga, kui oled aasta jooksul 100 eurot sisse pannud, saad tuludeklariga tagasi 20 eurot. Paned selle summa ka III sambasse ja saad ka sellelt järgmisel aastal tulumaksu tagasi. Nii liitintressi maagia toimibki.

See on kõigest üks pisike samm sinu tuleviku heaks.

Piisava teadmised, innustav grupp ja minu tugi — Meelerahu on hindamatu

Teeks ühe veidi suurema sammu?

Tule osale kursusel “Rahatarkuse nurgakivid”. 16.septembril alustab selle aasta viimane grupp. Väike mentorgrupp toetab ja innustab.

Kursusel seame eesmärke ja paneme paika tegevuskava, kuidas me eesmärkideni jõuame. Igal nädalal annan sulle tagasisidet ja juhin mh tähelepanu, kas su tegevusplaan aitab sind eesmärkide suunas või peaksid veel midagi lisaks tegema, et nendeni jõuda. Mõtlen sinuga aktiivselt kaasa, et leida just sulle sobivad lahendused.

Kursuse käigus valmib sinu isiklik strateegia, mis aitab sind pikal investeerimisteekonnal. See on elav dokument, mida tasub aeg-ajalt üle vaadata, kuid sa saad selle nurgakivid paika. Annan sulle teadmised, millest lähtudes seda vajadusel muuta ja kohendada.

Sa ei pea enam kunagi tundma, et sa ei tea piisavalt. Sa ei tea kindlasti kõike ja rahatarkuse teekond tähendab ka pidevalt uusi teadmisi. Kuid kui sa oled saanud kursuselt tugeva stardipaugu, siis edaspidi on rahatarkus loomulik osa sinu elust.

Usu mind aasta pärast oled sa endale väga tänulik.

Seda tõestavad kursusel osalenud 50+ inimest.

Vaata kursuse kohta lähemalt siit.

ära alahinda järjepidevust — oluline on vaadata aeg-ajalt tagasi, et märgata, kui kaugele oled jõudnud

10 korduma kippuvat küsimust rahatarkuse kohta

Olen investeerinud 7 aastat ja rahatarkust jaganud u 3 aastat. Selle aja jooksul on välja kujunenud kõige levinumad küsimused rahatarkuse kohta. Siin on 5 esimest.

1. Kas igaüks peaks investeerima?

Ei pea, aga võiks. Minu arvates võiks rahatarkus olla nagu hambapesu – loomulik osa elust. Rahatarkus on laiem mõiste, kui investeerimine. See tähendab minu jaoks seda, kuidas me rahaga toimetame. Investeerimine on raha kasvatamine. Miks mitte panna oma raha kasvama? Seega minu jaoks hõlmab rahatarkus ka investeerimist ja seda võiks teha igaüks.

Investeerida võiks igaüks — Investeerimine on igaühele

2. Kas investeerimine on keeruline?

Investeerimine võib olla keeruline, aga selle saab teha ka väga lihtsaks. Õnneks on lihtsustamine minu supervõime🤣. Et selles veenduda:

- jälgi mind Instagramis,
- loe minu blogi,
- kuula Räägime rahast podcasti: Karin&Marin
- tule osalema kursusel “Rahatarkuse nurgakivid”, mis sobib nii alustajale, kui ka juba esimesed sammud teinud investorile.

3. Kas väikeste summadega on mõtet investeerida?

Kõige levinum küsimus.

Kindlasti on. Väikeseid summasid ei tasu alahinnata. Väikesed summad kasvavad aja jooksul. Kui oled alustanud, siis tekib hasart ja hakkad nägema võimalusi summasid ka suurendada.

Oluline on olla järjepidev ehk investeerida regulaarselt. Mitte nii, et paned 1€ kasvama ja kõik, vaid igakuiselt hakkad investeerima.

Väikeste summade võlu peitub selles, et väikesed summad, väikesed hirmud.

4. Millist II samba fondi valida?

Rusikareegel: vali ükskõik, milline aktsiate indeksfond.

Erandid: hakkad lähiajal pensionile minema (5 aasta jooksul) ehk tahad II samba raha kasutusse võtta. Või sul on väga madal riskitaluvus ehk sa ei saa magada, kui su pensioni väärtus käib palju üles-alla.

rahatarkus lihtsalt ja arusaadavalt — Geniaalsus peitub lihtsuses

5. Mida tähendab pane III sammas “täis”?

Kasuta III samba maagia täiel määral ära ehk pane 15% oma brutotulust (max 6000€ aastas) III sambasse. Sellelt maksab riik sulle järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tulumaksu tagasi.

Kui sa paned veidi rohkem, ei juhtu mitte midagi – trahvi ei saa. Lihtsalt sellelt osalt sa ei saa tulumaksu tagasi.

Kui sa paned vähem – ka ei saa karistada. Vastupidi, oled väga tubli!

Ka pensionist räägin kursusel “Rahatarkuse nurgakivid” pikemalt. Kursust saab igal ajal läbida iseseisvalt endale sobivas tempos (videodele juurdepääs 1 aasta!), 2 x aastas (sügisel ja kevadel) saab liituda ka väikese toetava mentorgrupiga.

Alusta investeerimisega kohe: kolmanda samba näitel

Üks olulisemaid rahatarkuse põhimõtteid on: alusta investeerimisega kohe! Aga miks see on nii oluline? Vaatame seda kolmanda samba näitel.

Mis on kolmas sammas?

Kolmas sammas on vabatahtlik pensionisammas, mille eesmärgiks on koguda raha pensionipõlveks. Pensionisammaste mõte on, et inimene kogub lisaks riiklikule lubadusele ehk I sambale ka II ja III sambasse. Ilma II ja III sambata langeks sissetulek peale töötamise lõppemist väga oluliselt. Vabatahtlikud sambad peaks seda vahet siluma.

Erinevalt II sambast on III sambast raha alati saanud välja võtta ka enne pensioniiga (makstes tulumaksu) ning riik ei pane III sambasse raha lisaks. Küll, aga soodustab riik III sambasse kogumist. Kuidas?

kaval mikroinvestor kasuta soodustused ära — Kavalus ja nutikus: soodsate võimaluste kasutamine

Miks on kolmas sammas üks parimaid raha kasvatamise võimalusi?

Üks levinumaid soovitusi investeerimisega alustamisel on soovitus alustada III sambast. Miks see on parim koht, kust alustada?

Vastus on lihtne: riik soodustab III sambasse kogumist makstes tulumaksu osa kogujale igal aastal tagasi.

See tähendab, et kui sa saad tulumaksuga maksustatud tulu (ja piisavalt, st ei saa miinimumi või selle lähedast tasu), siis makstes III sambasse kuni 15% oma brutotulust (max 6000 eurot aastas), saad sa makstud summalt 20% tagasi.

mikroinvestor investeerimine järjepidevus — Kõige lihtsam ja mõistlikum on igakuiselt püsimaksega III sambasse raha kanda

Näide

Saad palka 1000 eurot kuus ehk 12000 eurot aastas. Saad igal aastal III sambasse panna 1800 eurot (ehk 150 eurot kuus) ning tuludeklaratsiooniga tagasi 360 eurot. (Kasutasin Tuleva kalkulaatorit)

Väljend saad panna on veidi eksitav selles osas, et ei ole keelatud rohkem raha III sambasse panna. Lihtsalt seda summat ületavalt osalt ei saa tulumaksu tagasi.

See on oluline sellest aspektist, et esiteks sa ei saa sellelt osalt nautida liitintressi mõju (kui paned saadud tulumaksutagastuse investeeringusse tagasi, kasvavad sinu investeeringud oluliselt kiiremini) ja teiseks, kui hakkad pensionit välja võtma, siis riik kohtleb ühtmoodi nii seda osa, millelt sa saad tulumaksu tagasi, kui ka seda osa, kust sa tulumaksu tagasi ei saa.

Meie näite puhul sisse pandud 150 eurolt kuus saad järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tulumaksu ehk 30 eurot (kuu kohta) tagasi. Kui lisad veel näiteks 50 eurot kuus, siis sellelt osalt sa tulumaksu tagasi ei saa. Kui raha välja võttad, siis maksad kogu summalt tulumaksu, ükskõik, kas oled saanud tulumaksu tagasi või mitte.

väikestest summadest järjekindlalt tegutsedes saavad suured — Väikeste summadega järjekindlalt tegusedes ja III samba maksusoodustust ära kasutades, raha kasvab

Kui palju võidan, kui alustan kohe?

Tulles tagasi selle juurde, miks peaks kohe alustama, võrdleme selle sama 1000 eurose brutopalga näitel, kuidas alustamise aeg meie III sammast mõjutab.

Kõigepealt mõjutab investeerimisega alustamine alati seda, kui palju meil on aega investeerida. Kui ma alustan täna, on mu investeeringutel rohkem aega kasvada võrreldes sellega, kui alustan aasta pärast. Vt selle kohta minu blogipostitust liitintressi kohta.

III samba puhul, aga tuleb taas mängu tulumaksutagastus. Kui ma kannan veel sel aastal (enne 29.detsembrit, aga igaks juhuks tasuks 28ndal detsembril ära teha, sest raha liikumine sõltub ka pangast) 150 eurot III sambasse, siis saan ma juba veebruaris, kui mul tuludeklaratsioon esitatud 30 eurot tagasi.

Kui ma aga alustan jaanuaris, siis läheb see 150 eurot 2022.a arvestusse ja saan raha tagasi alles veebruaris 2023.a. Lisaks käib arvestus kalendriaasta lõikes ehk praegu kohe tehtud sissemakse läheb selle aasta arvestusse ja maksimum, mida saan III sambasse kanda, algab jaanuarist taas nullist. Selles mõttes oleks veel sel aastal kantud 150 eurot järgmise aasta arvestusest eraldi ja justkui lisaks.

Mikroinvestor hea ettevalmistus on vähemalt pool võitu — Kui kodutöö on tehtud, saabub edu kergemini
Foto: Unsplash Brett Jordan

Kui alustan alles aasta pärast?

Nagu enne arvutasime, siis kui panna igakuiselt maksimum ehk 150 eurot III sambasse, siis saab aasta pärast tulumaksu tagasi 360 eurot. Seda ma ei saa järgmisel aastal topeltpanustades tasa teha (sama sissetuleku juures).

Kui ma lükkan III samba sissemakseid 2 aasta võrra edasi, pean investeerima juba kolmekordse summa jne.

Aga, kui ma ei saa igakuiselt nii suurt summat panna ja panen nt 50 eurot kuus? Siis saan tagasi 120 eurot. Ja kuna maksimumist jääb puudu, siis saaksin järgmisel aastal sellevõrra rohkem panustades samas suuruses tulumaksu tagasi.

Samas, kui suur on tõenäosus, et sel aastal ma ei saa III sambasse panustada, aga järgmisel saan topelt? Võib muidugi ka selliseid variante olla, lihtsalt tuleb kõik läbi kaaluda.

Mikroinvestor ei pea kõiki raamatuid kohe läbi lugema, vaid alusta — Vahest nii lihtne ongi! Ei pea kohe kõiki raamatuid läbi lugema, vaid alusta!

Kokkuvõtteks

Tasub ära kasutada kõik soodustused investeerimisel. Nii kasulikku varianti, kui riigi poolt tagasi makstav 20% tulumaksu, teist hetkel ei ole.

Alati on erandeid, kuid üldreegel on lihtne: investeerimist alusta III sambast.

Veelgi olulisem: alusta investeerimisega kohe!

Kas teadsid, et liitudes Mikroinvestori meililistiga saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kus on kirjas kõige olulisem info alustajale?

Kas alustaksin nüüd investeerimisega teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.

Rahaasjad kirja — Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks?

Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress.

Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)

investeerimisega alustamine — Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks

Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.

turud käivad üles-alla — Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma

Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.

kõige parem õpetaja on tegutsemine — Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus.

Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.

hakka tegutsema — Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:

1. kaardistaks oma rahalise seisu – sellega aitab sind nt investeerimispäevik;
2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
3. hakkaksin tegutsema – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head, vt ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Liitu Mikroinvestori meililistiga, et saada tasuta lühike kokkuvõttev abimaterjal alustajale, kus on muuhulgas ka lühiinfo iga varaklassi kohta.

Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

P.S Mikroinvestori meililistiga liitudes saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kuhu kogusin kokku kõige olulisema info alustajale.

Sunnitud valikud

Minu jaoks on arusaamatu, miks nüüd korraga on vaja II pensionisammas vabatahtlikuks teha? See on muidugi arusaadav, et Isamaale oli see võimalus Riigikokku sisse saada (uskumatult lausa valitsusse), aga kuidas nii paljud inimesed seda tunduvad toetavat ning kuidas emotsioonid ratsionaalse arutluse on tagaplaanile lükanud.

Pension tundub nii kaugel olevat

Mina olen II sambaga vabatahtlikult liitunud. See tundus nii elementaarne ja iseenesest mõistetav. Kuigi võimalik pension on nii kaugel ja ilmselt aja jooksul järjest kaugemale läheb (pensioniea tõstmine) ning arvan, et ilmselt mingi hetk riiklikku pensioni enam polegi, siis loomulikult üritan vähemalt midagi pensioniks koguda. 2% palgast on igal juhul nii väike osa, et see ei mõjuta oluliselt mitte kellegi elukvaliteeti. Tulumaks oli ka kunagi 2% ja rohkemgi suurem, lihtsalt selle osa panen II sambasse (kui see mõtlemine aitab tunda, et ei pane enda raha).

Olen ka lugenud arvamust, et madalapalgalistel on see nii väike summa, et see ei anna nagunii midagi. Halloo! Iga väike summa aitab pensionipõlves ehk ajal, kui ei jaksa/saa enam töötada. Mina arvan, et praegust pensionäri rõõmustaks ka igasugune summa. Ja samas on see pisike summa nüüd vaja kätte saada?

Lugesin kusagilt, et pension tundub nii kaugel olevat, et meile tundub võimatu end pensionärina ette kujutada ja sellepärast on nii raske pensioniks koguda. Seda enam peaks riik seda soodustama. See ju algselt ka pensionireformi mõte oli.

raha kasvatamine — Raha kasvamiseks on aega vaja, pixabay.com

See on minu raha ja vajan seda kohe

Ema rääkis, et telekas oli lugu perest, kellel oleks hädasti vaja elamiseks seda raha (vist remonti teha vms) ja et neil on see raha ju olemas, aga ei saa kätte lihtsalt! Mismõttes neil on see raha olemas, see on pensioniks kogutud raha ju. See on sama hea, kui küsiks riigilt oma I samba raha praegu kätte, et mul praegu seda vaja, makske välja praeguseks teenitud pensioniosa! Olen ju ise selle oma tööga välja teeninud.

Või et olen nii ja nii palju sotsiaalmaksu maksnud, aga haige ei ole olnud, paluks see raha välja maksta, mul katus vajab parandamist?

See, kes tahab pensioniks koguda, kuid siiski võimalust vajadusel see raha välja võtta, võiks ju III samba teha. Aga see on millegipärast väga vähe populaarne, kuigi riik maksab sinna pandud rahalt 20% tulumaksu tagasi (15% aastatulust, max 6000). Lugesin kuskilt head mõttekäiku, et kui see riigi poolt tagastatav tulumaks panna III sambasse, siis see on ju 20% tootlust! Täiesti super ju! Kust mujalt sellist tootlust saaks? Kui pakutaks arvaks kohe et mingi pettusega tegu:)

Rääkimata sellest, et need, kellel seda raha väga vaja on, ilmselgelt ei oma mingeid muid sääste. Ma saan aru, et inimesed, kes tegelevad investeerimisega, tahaks ise II samba raha investeerimisega tegeleda. Kuid neid on ju vähene hulk, sest investeerimisega tegelevad endiselt vähesed (pakun, et protsent umbes 3-5% vast?).

Valikud

Facebooki Kogumispäeviku grupis oli arutelu teemal, mida teete tulumaksu tagastusega ning loomulikult enamus tormaks kohe shoppama, mõni ütles, et reisimiseks. Samast grupist on silma jäänud, et säästmise eesmärgiks enamasti tulevikus millegi peale kulutamine – reisimine, remont jne. Loomulikult ka nendeks asjadeks tuleb säästa ja koguda, aga see näitab ilmekalt, et tulevikule ei mõelda. Eriti küüniline on öelda, et mu lapsed on mu pensionisambad. Vaesed lapsed.

See toob mind järgmise mõtteni. Kui II sammas sisuliselt kaotatakse (ma ei kahtle, et enamus võtab raha välja ning seetõttu võib osutuda mõistlikult kõikidel seda teha), siis tulevane suur pensionäride hulk jääb ju meie laste kaela ehk et mitte mina konkreetselt enda laste kaela peale, vaid meie kõikide lapsed ägavad suure maksukoormuse all, sest suur hulk pensionäre tuleb ülal pidada. Arvestades maksumaksjate vähenevat hulka, siis kuidas saab loota, et tulevikus pension oleks suurem, kui praegu? Ja mis annab meile õiguse tulevastele põlvedele selline koorem panna?

motivatsioon unistusest — olevik ja tulevik

Lõpetuseks

Mulle loomulikult meeldib valikuvabadus. Iga täiskasvanu vastutab oma elu eest ise ja peaks teadma, mis ta teeb. Kuid on erandeid. Antud juhul mõjutavad otsused II samba osas meid kõiki, ei ole nii, et ära siis välja võta, kui ei taha. Esiteks, kui enamus raha välja võetakse, siis võivad haldustasud taas ebamõistlikult suureks muutuda. Teiseks, majandus vajab pensionifonde, kes on pikaajalised investeerijad. Kolmandaks, kui fondid väga väikeseks jäävad, siis ilmselgelt on vähem võimalusi, kuhu investeerida ja kui palju saab hajutada.

Teise sambaga liitudes oli mul õiguspärane ootus, et ma ei pea selle raha osas enam otsuseid tegema, kuhu investeerida ja mida sellega teha (fondide vahetamine muidugi võimalik ja seda olen ka teinud), nüüd aga on oht, et mind sunnitakse otsustama, mida selle rahaga teha. Ja ma ei taha seda otsust teha. Muuhulgas, sest me kogume raha maja ehituseks ja meil ka kuluks see raha marjaks ära, aga mis siis pensionieas saab?

Kuhu olen investeerinud?

Nagu eelmine kord ütlesin, siis alustasin investeerimist aprillis 2017 LHV kasvukontoga (mikroinvesteerimist ma ei kasuta, sest mul pole LHV pangakaarti – maal elamise rõõmud, aga kasutan SEB Digikassat) ja kuulasin paar webinari.

Edasi lugesin mõned raamatud – vaieldamatult parim Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” ja ka tema “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”. Aga parim õpetaja on ikkagi praktika. Mingi hetk hakkas mulle tunduma, et info kordub ja kui end ühele koolitusele vedasin, siis pettusin täielikult, sest mingit uut infot nagu ei saanud ja lisaks tundus, et koolitaja oli kunagi midagi investeerinud, aga nüüd enam ammu mitte.

hirm et ei tea piisavalt — Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Oktoobris 2017 tegin uuesti endale III pensionisamba. Nimelt olin seda korra juba kunagi ammu katsetanud, aga siis tuli mõte Austraaliasse kihutada ja sain sinna ainult mõned kuud koguda, siis võtsin raha välja, et lennukipiletid osta. Ei kahetse. Vaid olen üllatunud, et ma juba siis ikka natuke mõtlesin raha kogumise ja investeerimise peale.

Lisaks on mul algusest peale olnud II sammas, kuigi minule on see vabatahtlik. Ja emal soovitasin ka teha. Selle vabatahtlikuks tegemist, rääkimata ära kaotamisest, ma ei poolda. See raha ei ole kuidagi kingitusena sinna tekkinud ega mõeldud ära kulutamiseks enne pensioniiga. Selles mõtlemises ma loogikat ei näe, et praegu tahaks selle raha ära kulutada. Keegi ei keela lisaks koguda, 2% palgast ei ole küll nii suur summa, et seda ei suuda kõrvale panna.

Mina ei liiguta ka siin mingeid suuri summasid. Sellest ka nimi mikroinvestor. Summad on tõesti mikroskoopilised. nt iga euro, mis mul õnnestub oma asjade müügist saada, kannan kohe investeerimiskontole. Ükskõik, kas see on 2 või 4 eurot.

eesmärgid reisimine — III sambasse kogunenud summa eest ostsin lennukipiletid Austraaliasse

2017.a viimastel päevadel ostsin oma esimesed aktsiad – SFG ja puhtalt sellepärast, et nad lubasid erakordset dividendi maksta. Panin oma esimesed 97€ aktsiatesse. Nagu eelmine kord selgitasin minule sobib variant, et ma investeerin väikeste summadega ja teenustasusid ma ei arvesta, sest see 3€ kuluks nagunii ära (muidugi ma eelistaks, et teenustasu poleks ja saaks selle 3€ ka investeerida) ja mina ei ole piisavalt kannatlik ega rikas, et suurte summadega investeerida.

SFG-st ma ei teadnud tol hetkel mitte midagi. Teadsin, et võtan riski, et võib-olla makstakse erakordne dividend ära ja firma läheb pankrotti, aga see 97€ on mulle seni 23,1€ sisse toonud ehk 23,81% tootlust. Pole paha!

Esimesest ostust alates olen uudistel silma peal hoidnud ja börsil ka. Sellepärast tasubki alustada, siis hakkad märkama uudiseid, mis sinu ostudega seotud.

Järgmise korrani!