kasvukonto

Pilk tagasivaate peeglisse: minu portfell 4 aastat tagasi

Nägin hiljuti juhuslikult oma portfelli väljavõtet (teen aeg-ajalt kuvatõmmiseid telefoniga). 11.septembrist 2018.a. Nii põnev oli tagasi vaadata. Meile meeldib mõelda, et suudame õppida teiste vigadest ja vahest see vast õnnestub ka.

Kuid veelgi olulisem on enda teekonnale ja otsustele tagasi vaadata.

Aeg-ajalt tasub tagasi vaadata ja tehtut analüüsida
https://www.istockphoto.com/photo/car-mirror-and-road-gm1292431253-387233910

Hiljutised langused Balti börsil

Viimasel ajal turud muudkui tõusid ja võis jääda mulje, et turud ainult tõusevadki. Ainus erand korraks märtsis 2020 seoses koroonaga. Unustame mineviku päris kiiresti (väga eredad hetked on erandiks) ning seetõttu on hea mõte aeg-ajalt tagasi vaadata.

Tegelikkuses käivad siiski turud üles-alla ja tihedamini, kui võib tunduda.
Minul oli alguses pidevalt portfell punases. See harjutas mind nägema punaseid numbreid ja usun, et tänu sellele ma ei ehmatanud väga, kui märtsis 2020 korraga kõik oli punases.

börs paanika emotsioonid — Kui börs on punases tuleb oma emtsioone märgata ning jääda rahulikuks. Kuigi võib tunduda, et käes on maailma lõpp.
https://www.istockphoto.com/photo/world-cyber-security-red-abstract-technology-concept-gm928779490-254724315

Vastupidi, mul oli nii kahju, et mul polnud rohkem vaba raha, et aktsiaid juurde osta. Muidugi, keegi ju ei teadnud, kaua langus kestab, millal on põhi või millal taas tõusma hakkavad. Samas oli selles mõttes tavapärasest lihtsam, et hindade languseks oli ilmselge põhjus ja selge oli, et mingi hetk hakkavad hinnad taas tõusma. Keegi ainult ei teadnud, millal. Pikaajalisel investoril samas ei tohiks kiiret olla.

Minu portfell 11.septembril 2018

investeerimine minu portfell — Minu portfell seisuga 11.9.18

Alustasin investeerimist aprillis 2017 kasvukontoga, kuhu kandsin 25€ kuus. 1 aasta ja 5 kuud hiljem oli minu kasvukonto väärtus 697,08€, fonde oli koguni 10 (!!!! ilmselgelt liiga palju) ning alles olid veel USA fondid, mida varsti enam osta ei saanud. Ainsana oli plussis SXR8 – koguni 8,54%. Siiani on mul neist fondidest alles ainult EXSA.

III sammas

Kolmas sammas oli mul LHV Indeksis (nüüd Tulevas), mis oli 0,6% plussis ja sinna oli kogunenud 276,66€. Tegin III samba oktoobris 2017 ning alustasin 25 euroga kuus.

II sammas oli mul Tulevas ja 4,38% plussis, kuid seda ma oma portfelli hulka ei arvestanud, sest siis ei saanud seda veel soovi korral igal ajal kätte.

minu investeeringud — Igaüks saab endale sobiva portfelli valida ja otsustada, mis sinna kuulub

Balti börsi aktsiad

Esimese ostu Balti börsil tegin 29.12.2017 ning 11.9.2018.a oli minu aktsiate väärtus 2880,88€. Olin -4,87% ehk kahjum -147,58€. Portfellis oli 12 erinevat aktsiat, neist 2 kogemata tavakontole ostetud.

Ainsana oli plussis Tallinna sadam. Seda tänu IPO-l osalemisele (minu esimene IPO). Märkisin aktsiaid 1,7€ eest ning turuhind oli kerkinud 20,26% ehk 2,0445 euroni.

Minu esimene aktsiaost – Tallinna Vesi – oli nullis 10,1€/tk (huvitav kokkusattumus, et minu Tallinna Vee ja Kaubamaja esimesed ostud olid mõlemad hinnaga 10,1€). Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud juurde ostma, sest pikalt oli Tallinna Vee aktsiahind liiga kõrgel ja ma ei saanud seda juurde osta. (vt kuidas me tihti ostuhinda kinni jääme siit blogipostitusest)

Suurimas miinuses oli üllatuslikult Harju Elekter, mille ostuhind oli mul 6,24€ ja turuhind 5,02€. Eriti huvitav on see selles valguses, kuidas eelmisel aastal korraga Harju Elektri hind Skeletoni pärast lendas.

kui ei oska valida — Kui ei oska valida ja sellepärast on portfellis liiga palju aktsiaid ja fonde:)

Siiani on mul alles neist 12 aktsiast ainult 3 aktsiat – Eften, minu lemmik Kaubamaja ja Tallink. Viimase puhul mitte need samad aktsiad, sest need ma olin kogemata valele kontole ostnud ja seetõttu müüsin enne aasta lõppu maha ja deklareerisin tavakonto süsteemis.

Mind üllatab, et ainult 3 aktsiat neist on alles, sest mul on ju algusest peale olnud osta ja hoia strateegia. Samas on see hea näide, kuidas strateegia ei ole midagi kivisse raiutut, vaid ka selle osas saab olla paindlik. Ja tulebki see aeg-ajalt üle vaadata.

Müügi põhjused võib laias laastus jagada kaheks: pettusin aktsias või otsustasin kasumi välja võtta, kui eelmisel aastal korraga osad aktsiad lendu tõusid. Minu arvates põhjendamatult. Mulle selline eufooria ei meeldi, mõtlesin, et see ei saa kaua kesta ning olen oma otsustega rahul. Kuigi mitmel korral jäi osa kasumist ka lauale. Kuid olen leppinud, et turgu ajastada ma ei oska. Kust mina tean, kaua see põhjendamatu lend kestab?

põnev tagasivaade investeerimine — Põnev on tagasi vaadata

Mida ma nüüd sellest portfellist arvan?

- Olin uskumatult tubli ja usin investeerimisel olnud. Arvestades seda, et varem elasin palgapäevast palgapäevani ning esimene 25€ oli täiesti suvaline summa, mille kasvukontole kandsin. Üllatavalt kiiresti suutsin portfelli kasvatada.
- Olin liiga agar olnud ja ilmselgelt ei suutnud korralikult valida, sest nii pisikese portfelli kohta oli mul liiga palju aktsiaid ja ka kasvukonto fonde. Nüüdseks olen aktsiate osas oluliselt tublim, aga kasvukontol kummitab mind endiselt sama probleem, et nii palju põnevaid fonde on ja ei suuda kuidagi vähestega leppida.
- Kõige olulisem on alustada! Väikesed summad kasvavad ka ajas ning neid saab ju alati (võimalusel) kasvatada. Kasuta alguse ind ära ja mis kõige olulisem: ALUSTA!

Kui sa ei tea, kust alustada, siis soovitan sul liituda Mikroinvestori meililistiga, sest liitudes saad lühikese kokkuvõtva alustaja abimaterjali ning ka edaspidi saadan sulle kasulikke materjale. Saad ka ise selles osas kaasa rääkida, mis infot saada soovid.

Liitu listiga ja ongi esimene samm rahatarkuse teekonnal tehtud!

Kas alustaksin nüüd investeerimisega teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.

Rahaasjad kirja — Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks?

Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress.

Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)

investeerimisega alustamine — Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks

Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.

turud käivad üles-alla — Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma

Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.

kõige parem õpetaja on tegutsemine — Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus.

Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.

hakka tegutsema — Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:

1. kaardistaks oma rahalise seisu – sellega aitab sind nt investeerimispäevik;
2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
3. hakkaksin tegutsema – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head, vt ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Liitu Mikroinvestori meililistiga, et saada tasuta lühike kokkuvõttev abimaterjal alustajale, kus on muuhulgas ka lühiinfo iga varaklassi kohta.

Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

P.S Mikroinvestori meililistiga liitudes saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kuhu kogusin kokku kõige olulisema info alustajale.

Kuhu olen investeerinud?

Nagu eelmine kord ütlesin, siis alustasin investeerimist aprillis 2017 LHV kasvukontoga (mikroinvesteerimist ma ei kasuta, sest mul pole LHV pangakaarti – maal elamise rõõmud, aga kasutan SEB Digikassat) ja kuulasin paar webinari.

Edasi lugesin mõned raamatud – vaieldamatult parim Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” ja ka tema “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”. Aga parim õpetaja on ikkagi praktika. Mingi hetk hakkas mulle tunduma, et info kordub ja kui end ühele koolitusele vedasin, siis pettusin täielikult, sest mingit uut infot nagu ei saanud ja lisaks tundus, et koolitaja oli kunagi midagi investeerinud, aga nüüd enam ammu mitte.

hirm et ei tea piisavalt — Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Oktoobris 2017 tegin uuesti endale III pensionisamba. Nimelt olin seda korra juba kunagi ammu katsetanud, aga siis tuli mõte Austraaliasse kihutada ja sain sinna ainult mõned kuud koguda, siis võtsin raha välja, et lennukipiletid osta. Ei kahetse. Vaid olen üllatunud, et ma juba siis ikka natuke mõtlesin raha kogumise ja investeerimise peale.

Lisaks on mul algusest peale olnud II sammas, kuigi minule on see vabatahtlik. Ja emal soovitasin ka teha. Selle vabatahtlikuks tegemist, rääkimata ära kaotamisest, ma ei poolda. See raha ei ole kuidagi kingitusena sinna tekkinud ega mõeldud ära kulutamiseks enne pensioniiga. Selles mõtlemises ma loogikat ei näe, et praegu tahaks selle raha ära kulutada. Keegi ei keela lisaks koguda, 2% palgast ei ole küll nii suur summa, et seda ei suuda kõrvale panna.

Mina ei liiguta ka siin mingeid suuri summasid. Sellest ka nimi mikroinvestor. Summad on tõesti mikroskoopilised. nt iga euro, mis mul õnnestub oma asjade müügist saada, kannan kohe investeerimiskontole. Ükskõik, kas see on 2 või 4 eurot.

eesmärgid reisimine — III sambasse kogunenud summa eest ostsin lennukipiletid Austraaliasse

2017.a viimastel päevadel ostsin oma esimesed aktsiad – SFG ja puhtalt sellepärast, et nad lubasid erakordset dividendi maksta. Panin oma esimesed 97€ aktsiatesse. Nagu eelmine kord selgitasin minule sobib variant, et ma investeerin väikeste summadega ja teenustasusid ma ei arvesta, sest see 3€ kuluks nagunii ära (muidugi ma eelistaks, et teenustasu poleks ja saaks selle 3€ ka investeerida) ja mina ei ole piisavalt kannatlik ega rikas, et suurte summadega investeerida.

SFG-st ma ei teadnud tol hetkel mitte midagi. Teadsin, et võtan riski, et võib-olla makstakse erakordne dividend ära ja firma läheb pankrotti, aga see 97€ on mulle seni 23,1€ sisse toonud ehk 23,81% tootlust. Pole paha!

Esimesest ostust alates olen uudistel silma peal hoidnud ja börsil ka. Sellepärast tasubki alustada, siis hakkad märkama uudiseid, mis sinu ostudega seotud.

Järgmise korrani!