aktsiad - Mikroinvestor

Aktsiatega seotud müüdid, mis võivad sind takistada

Tihti mõjutavad meid uskumused ja arvamused millegi kohta, millel ei pruugi tõepõhja olla, aga võivad saada takistuseks, et tegutseda. Millised müüdid on levinud aktsiate kohta?

1.müüt: Aktsiatesse investeerimine on ainult rikastele

See müüt kehtib investeerimise kohta laiemalt, aga üks pilk USA populaarseimatele aktsiatele ning võib selline tunne tekkida küll. Eriti mõned aktsiad enne splitti.

kas aktsiatesse investeerimiseks peab olema rikas? — aktsiatesse investeerimiseks ei pea olema rikas

Õnneks on aktsiatesse investeerimine järjest kättesaadavam ning mitmed maaklerid pakuvad võimalust osta aktsiat ka tüki kaupa. See tähendab, et sa määrad summa – nt 50 eurot – ja ostad selle eest sind huvitavat aktsiat. Ükskõik, mis selle aktsia tükihind hetkel on.

Kui pikalt oli investeerimine kallis teenustasude tõttu – eriti välismaale – siis ka see ei ole enam nii. Eestlaste seas populaarseimad maaklerid – Interactive Brokers ja Lightyear – on väga väikeste teenustasudega. Seejuures lisas Lightyear hiljuti võimaluse osta ka Balti börsi aktsiaid (3 tk tasuta kuus) nii, et neid ei pea enam eraldi pangas hoidma.

2.müüt: Sa pead olema finantsgeenius, et aktsiatesse investeerida

See on mu lemmik levinud eksiarvamus, sest see hõlmab endas veel mitut müüti. See finantsgeenius on ülikonnas mees pilvelõhkujas, kes on väga aktiivne ja teeb muudkui midagi (väga tarka). Aktiivsusest veidi hiljem pikemalt, aga aktsiate ostmiseks ei pea kindlasti olema mees ega finantsgeenius (nt Kristjan Liivamägi:D)

kas aktsiatesse investeerimiseks peab olema finantsgeenius? — aktsiatesse saab investeerida igaüks

Mis ei tähenda justkui ei peaks midagi teadma ja võiks tegutseda uisapäisa. Põhiteadmised majandusest ja ettevõtetest on kasulikud, aga selleks ei pea olema ekspert. Kas sa lepingu sõlmimiseks pead olema jurist? Poest saia ostes teed sa ka tehingu, kas selleks peaksid olema jurist või finantsgeenius?

Infot on tänapäeval väga palju. Selles orienteerumine võtab silme ees kirjuks ning see võib tekitada segadust ja hirmu, et ma ei tea piisavalt. Seepärast on olemas palju häid raamatuid ja kursuseid, mis sind aitavad.

3.müüt: Aktsiatega saab kiiresti rikkaks

See sama müüt kehtib ka investeerimise kohta üldisemalt, kuid tihti arvatakse just, et aktsiad on see viis, kuidas kiirelt rikkaks saada. Samuti on levinud müüt justkui sa polegi investor, kui sa aktsiatesse ei investeeri.

Tegelikkuses on investeerimine pikaajaline rahulik tegevus ning aktiivse “kiirelt rikastumise” tegevuse all mõeldakse kauplemist, mis samuti ei tee tavaliselt kiirelt rikkaks. See väljend on pigem pettusega seotud. Kauplemisest rääkisime Kariniga selles Räägiks rahast podcastis: Karin&Marin osas.

Ära unusta, et risk ja tootlus on omavahel seotud. Mida suuremat (ja kiiremat) tootlust ootad, seda suurem on risk.

Anna rahale aega kasvada! — Anna rahale aega, et kasvada

4.müüt: Sa pead pidevalt turgu jälgima ja aktiivselt kauplema

Kui me mõtleme aktsiatesse investeerimisest, siis tavaliselt tuleb meil silme ette kaupleja. Mäletan lapsepõlvest ühte oma lemmikseriaali, kus professionaalsed aktsiakauplejad pidevalt tegid tehinguid (ja olid telefoni otsas!), jälgisid graafikuid ja uudiseid. Ma ei osanud pikalt vahet teha, et tegemist oli kauplemise mitte investeerimisega. Hea näide: seriaal Billions

Seriaal billions - põnev, aga kauplemine — Billions – väga hea seriaal, aga see on kauplemine

Nagu juba mainitud on investeerimine pikaajaline tegevus, kus sa teed oste tavaliselt 1 x kuus, sest sul on palgapäev kord kuus. Sa pead teadma, kuidas sellel ettevõttel läheb, mitte nende aktsia päevasiseseid kõikumisi. Sa ei pea pidevalt arvuti taga graafikutes ja uudistes sõrmega jälge ajama. Sind huvitab, kas sellel ettevõttel läheb pikaajalises vaates hästi ehk sisu. Ja see on põnev!

Kuid võtab oluliselt vähem aega, kui aktsiahinna pidev jälgimine. Investorina piisab, kui sa oled jooksvalt kursis, kuidas ettevõttel laias laastus läheb ning näiteks viskad pilgu peale nende kvartaliaruannetele.

5.müüt: Kõige kallimad aktsiad on kõige paremad

See on nii loomulik. Tooteid või teenuseid ostes tähendab ju kõige kallim hind parimat kvaliteeti. Või vähemalt võiks tähendada.

Kallis tähendab kvaliteeti? — Aktsiad ei ole luksuskaubad

Tegelikkuses ei ole aktsiate hinnad omavahel võrreldavad, et aktsia A maksab 10 eurot ja aktsia B 100 eurot, siis aktsia B on kallim – ja väärtuslikum. Või vastupidi, aktsia B on liiga kallis ja aktsiat A saab soodsalt.

Erinevatel börsiettevõtetel on erinev arv aktsiaid ning seepärast ei ole nende aktsiate hinnad üks-ühele võrreldavad. Seepärast vaadatakse erinevaid suhtarve, aga ka näiteks, kas ettevõte on kasumlik, kas kasum kasvab jne.

Sind kui pikaajalist investorit ei pea huvitama niivõrd aktsia tänane hind, kui see, kuidas ettevõttel tegelikult läheb. Mitte otseselt ettevõtte aktsiahinnal. Kuigi peab jälgima, et aktsial ikka ostjaid ka oleks, kui müügisoov peaks tekkima ehk aktsia likviidsust.

Mõtteid vestlusest Eesti ainsa naisaktsiamaakleri Nelli Jansoniga

Olen rahatarkuse teekonnal olnud 6 aastat ja peaaegu 2 aastat Mikroinvestorina rahatarkust jaganud. Mikroinvestorina tegutsemine on viinud mind kokku väga ägedate inimestega ning vaieldamatult üks ägedamatest on Nelli Janson.

Mul õnnestus temaga tund aega vestelda (vestlust saab kuulata Mikroinvestori YouTube` kanalilt) ning soovin sinuga jagada noppeid meie vestlusest ja oma mõtteid neil teemadel.

Kuidas edukalt investeerida? — Minuga vestles LHV vanemmaakler Nelli Janson

Mis läheb üles, peab ka alla tulema

Majandus on tsükliline. Nii nagu igale tõusule järgneb langus, järgneb igale langusele tõus. Me lihtsalt ei tea, millal see juhtub. See ei ole nagu kellavärk.

aktsiaturud on nagu Ameerika mäed — Majandus käib üles-alla ja turg koos sellega (pixabay.com)

Kõige olulisem on, et sinu riskid on hallatud ja hoiad külma pead. Mitte ei lähe kaasa iga negatiivse või positiivse emotsiooniga.

Minu arvates kõige veidram on see, kuidas sellest hoolimata, et me keegi ei tea, millal tuleb langus või tõus, seda kogu aeg üritatakse ennustada. Majanduslangust tundub, et ennustatakse üldse läbivalt alati ja hetkel kõige levinum küsimus on see, kas põhi on tehtud.

Rääkisime Nelliga sellest, et tegelikult seda, millal oli põhi, saame me alles tagantjärgi mitmekuise nihkega teada. Aga nagu ütles Nelli hiljutises LHV Turutegijad podcastis: me oleme inimesed ja tahame väga tulevikku teada.

Langus on alustajale hea

Kuidas on võimalik, et alustajale on langus hea — Kuidas saab langus hea olla?
https://giphy.com/gifs/

Alustajale on hea, kui ta satub alustama languse ajal. Nelli sõnul tekib alalhoidlikkus. Mina lisan omalt poolt, et inimene harjub siis kohe alguses, kui summad on väiksemad, punaste numbritega. See on hea võimalus oma investornärvi testida ja kasvatada, sest inimene harjub kõigega.

Nelli tõi välja ka selle, et pulliturul võib tekkida illusioon, et nii lihtne see ongi! Tekib tunne, et oskad nii hästi. Kuigi tegelikult kõik lihtsalt rallib.

Vaata selle kohta ka minu blogipositust liigse enesekindluse kohta.

Negatiivsed emotsioonid mõjuvad palju suurema valuna

Psühholoogiliselt on negatiivsed emotsioonid palju tugevamad kui positiivsed — Valu on oluliselt tugevam, kui rõõm
https://giphy.com/gifs/

See kõlab uskumatult, aga seda tõestavad psühholoogilised uuringud. Kui sa korraks mõtled, siis on palju lihtsam meenutada negatiivset, kui positiivset.

Meie hirm valu tunda, näiteks raha kaotada, on kordades suurem, kui meie rõõm rahalisest võidust.

Mida selle hirmuga ette võtta?

Nelli ütleb, et sul peab olema plaan. Ja nagu Mike Tyson on öelnud: “Everybody has a plan until they get a bunch in the head” ehk et igaühel on plaan kuni nad vastu vahtimist saavad.

Mis saab siis, kui juhtub kõige hullem?

Kui ettevõte läheb pankrotti, mis siis saab sinu portfellist? See sõltub sellest, kui suur osa on sellel ühel ettevõttel sinu portfellist. Sellest tuleneb ka soovitus hajutada.

Riskide maandamine ja hirmudega toimetulek — Hirmuga toimetulekuks mõtle, mis on halvim, mis saab juhtuda?
https://giphy.com/gifs/

Ja sellest tuleneb ka sinu strateegia see punkt, mis ütleb, mitu % võib maksimaalselt sinu varast olla ühes ettevõttes. Või ühes instrumendis ehk näiteks aktsiates või kinnisvaras.

Nelli Janson soovitab kalkuleerida läbi kõik negatiivsed stsenaariumid ning valmistada end vaimselt ja rahaliselt languse ajaks ette. Kasuta vaba raha ehk et sa ei jääks söömata, kui aktsiaturg langeb. Ja ära kasuta liiga suurt võimendust (ehk laenu).

Räägin hirmudest ja nendega toimetulekust ka õppevideos nr 5 (hirmud ja riskid).

Ei tasu taga nutta teenimata raha

Mulle väga meeldib see Nelli soovitus ja tema öeldud lause, et turg pakub iga päev uusi võimalusi.

Pole mõtet kahetseda, tehtud vigadest tasub vaid õppida — Ei tasu nutta taga teenimata jäänud raha https://giphy.com

Näiteks eile tuli uudis, et Nvidia aktsia tõusis 24% peale tulemuste avalikustamist ning on tõusnud sel aastal 100%. Minul on Nvidia aktsia ammu olnud jälgimisnimekirjas, aga ma pole leidnud (loe võtnud) aega seda lähemalt uurida ja seetõttu ei ole ma aktsiat ostnud. Lisaks on minu portfellis tehnoloogia aktsiatel üsna suur osa.

Esimene mõte seda uudist lugedes oli loomulikult kahetsus, et miks ma pole ostnud!?! Aga seejärel sain aru, et tagantjärgi tarkus ei aita ja minevikku enam muuta ei saa. Alati tulevad uued võimalused.

Nagu ma olen Räägime rahast podcast: Karin&Marin osades rääkinud, siis selleks, et kahetsust ei tekiks, kasutan mina nippi, et ma lihtsalt ei jälgi enam seda aktsiat. Mis müüdud, see müüdud. Kui ma just ei plaani seda aktsiat uuesti osta, aga selliseid tehinguid ma tavaliselt ei tee. Kui ma seda aktsiat tahan oma portfelli, siis ma poleks seda tõenäoliselt müünud.

Sama on ostmata jäänud aktsiatega. Ega aktsiad pole otsa saanud ja jõuab neid osta ka tulevikus.

Lisaks mul tavaliselt ei ole vaba raha (mida võiks veidi olla, et saaks hea ostukoha tekkides kiirelt reageerida) ehk et ilmselt mul siis polnud raha, et Nvidiat osta, kui ma seda ostnud ei ole.

Pole ühte võlurohtu, mis sobib kõigi jaoks

Otsime lihtsaid lahendusi, aga pole ühte kõigile sobivat lahendust — Pole olemas ühte võlurohtu
https://giphy.com/gifs/

Me kõik oleme erinevad. Meile sobivad erinevad investeeringud. Meil on erinevad strateegiad. Ja erinev elu.

Sellepärast ei ole mitte ühtegi investeeringut, mis sobib igaühele.

Isegi III sammas, mis on parim soovitus, sest ta sobib imehästi enamusele, ei sobi igaühele. Alati on erandeid.

See on põhjus, miks korrutatakse alati, et igaüks peab tegema oma otsused ise ja mitte keegi ei saa sulle ette öelda, mida teha ja kuhu investeerida.

Lepi sellega, et eksid

Ei ole olemas inimest, kes ei eksiks. Jah, Warren Buffet eksib ka.

Eksimine on inimlik — Lepi sellega, et me kõik teeme vigu
https://giphy.com/gifs/

Sina tegid oma otsuse oma selle hetke teadmiste ja kogemuste põhjal. Analüüsi, kas sul jäi midagi märkamata, mida oleksid saanud märgata ja mis oleks sinu otsust mõjutanud.

Alati on sinust sõltumatuid asjaolusid. Keskendu sellele, mida sa saad kontrollida (nt kui palju raha ja kuhu sa investeerid) vs asjad, mida sa ei saa kontrollida (millal tuleb majanduslangus).

Ka eksimise puhul aitab hajutamine. Kui sa teed vea, kui palju see sinu portfelli ehk investeeringuid kokku mõjutab?

Nelli Janson ütleb, et iga viga on hea, kui sa sellest õpid. Ole tänulik, kui eksid – saad järgmine kord õigesti teha.

Miks vigadest ei räägita?

Vigadest lihtsalt räägitakse vähem, sest kes see ikka tahab kuulutada, et ta eksis. Et mina olingi see idioot, kes ostis tipust ja müüs languse ajal. Valehäbi.

Jääb mulje justkui oleksid ainus, kes vigu teeb — Kes see ikka tahab oma vigu avallikult tunnistada?
https://giphy.com/gifs/

Sellest võib jääda ekslikult mulje, et ainult mina eksin ja teen vigu.

Üks koht, kus avameelselt vigadest räägitakse, on väiksemad seltskonnad. Nt mastermind grupid. See on veel üks hea põhjus, miks nendega liituda.

P.S Kuula meie vestlusest, mille kohta ma ütlesin, et mina olen see ainus loll!

Ja lõpetuseks Nelli lause: Tagantjärgi tarkus on täpisteadus!

Need on ainult mõned mõtted vestlusest Nelli Jansoniga. Soovitan kindlasti kogu vestlust kuulata ja ka korduvalt!

Mõnusat kuulamist ja edukaid investeeringuid!

Võimalus uueks alguseks

Võimalus alustada uuesti: kogenenuma ja oluliselt targemana.

Tegin oma esimese investeeringu aprillis 2017.a. Kandsin 25€ LHV kasvukontole.

Rahatarkust oli mul sel hetkel väga vähe. Ma ei ole pikalt uurija ja kaaluja, vaid otsustasin peaaegu kohe tegutsema asuda.

Tekkis mõte, uurisin veidi variante ja minust saigi investor. Summa suuruse võtsin laest. See tähendab, et number on suvaline. Arvasin, et 25 eurot on summa, mis mul muidu märkamatult ära kulub, kuid samas mitte väga väike.

eesmärkide saavutamine — Märkmete tegemine aitab motivatsiooni hoida ja eesmärke saavutada

Miks ma räägin nüüd 5+ aastat hiljem uuesti alustamisest?

Otsustasin hiljuti, et müün ka meie viimased eraisiku Balti aktsiad maha, et maja ehitust kiirendada.

Otsus tuli uskumatult kergelt. Ilmselt, kui oled otsa lahti teinud, (olen jaganud varem oma müüke siin blogis) siis läheb juba lihtsamalt. Ja muidugi, kui on olemas hea põhjus, miks müüa.

Olen varem jaganud, et inspiratsiooni sain teiste lugudest. Näiteks jagas Marko Oolo Investor Toomase konverentsil oma loos, kuidas ta kodu sissemakseks võttis suure tüki oma portfellist. Ka Kristi Saare müüs oma Balti aktsiad maha, et kodu ehituseks krunt osta.

Ilmselgelt ei leiuta ma siin jalgratast.

jalgratast pole mõtet leiutada — Inspiratsioon teiste kogemusest selle asemel, et jalgratast leiutada

Networkingu võlud ehk räägi inimestega

Sain oma mõttele kinnitust ka hiljuti Rahatarkust jagavate naistega õhtust süües. PinsiPõlv jagas oma kogemust, kuidas ta kodu jaoks raha välja võttis ja hiljem palju kiiremini sama suure portfellini jõudis.

See on minu teine mõte, lisaks sellele, et ma võtan selle raha ju kodu jaoks. Nimelt olen nüüd palju targem ja kogenum. Täiesti loogiline, et senise 5 aasta asemel võiksin jõuda sama kaugele oluliselt kiiremini.

Samuti on eesmärgiks investeerida suuremate summadega, kui alustatud 25€ kuus. Endiselt mitte oluliselt suuremate summadega, aga tänu kogutud rahatarkusele ei pea ma enam summasid laest võtma:).

leia enda ümber inimesed, kes toetavad ja inspireerivad — Teistega arutades tekib endal mõtteid ja selgusehetki, aga saad ka nõu ja teiste arvamusi, mõtteid

Pole mõtet taga nutta olnut, vaid vaatan optimistlikult tulevikku. Turud ei pruugi mind üldse toetada nagu nad vahepeal seda tegid, aga saangi järelikult sama raha eest rohkem aktsiaid.

Minu üks nippidest on algusest peale olnud valida, mida ma jälgin ja võrdlen. Näiteks ma väga pikalt vaatasin, kui palju ma ise sisse panen, mitte seda, mis mu investeeringute turuväärtus (paberil) on. Sest sissepandud summasid ma saan kontrollida, turgude käitumist mitte.

Kui turgudel ei lähe hästi ja sama raha eest saab rohkem aktsiaid, siis tasub nende väärtuse asemel võrrelda koguseid. Mitu aktsiat oli mul enne ja kui kiiresti suudan sama koguse nüüd osta.

Sellepärast investeerimispsühholoogia nii põnev ongi. Pead üles leidma, mis sind kõnetab, motiveerib ja aitab sinu eesmärke saavutada.

alustava investori mentorprogrammi materjali lihtsustamine — Alustava investori mentorprogrammi töölehtede kava esimene leht

Minu viimase aja avastus on visuaalne lihtsustamine, mis aitab motiveerida ja lihtsustada. Üritan seda imelist vahendit peagi ka Alustava investori mentorprogrammis kasutada.

Hetkel on peamine fookus maja ehitusel ja rahatarkuse jagamisel, kuid vaikselt hakkame ka portfelli uuesti üles ehitama. Sel korral ettevõtte portfelli.

Hoian teid kursis!

Aktsiatesse investeerimine: Miks mulle meeldivad dividendid?

Praegu on Balti börsil dividendihooaeg. See on nagu jõulud, üks kord aastas, aga kestab pikemalt. Kaubamaja teeb juba aprillis otsa lahti ja minu portfellis olevatest aktsiatest laekuvad viimasena juunis Enefiti dividendid.

Eile laekusid Tallinna sadama dividendid. Ja kuigi olen juba 5 aastat investeerinud, siis dividendide laekumine – hoolimata summast – on endiselt super tunne!

See tunne, et kui sa magad, siis su raha teeb sinu heaks tööd.

See ongi passiivne sissetulek.

Paned ühe korra raha sisse ja see töötab sinu heaks nii kaua kuni sa seda raha välja ei võta.

dividendid balti börs aktsiad investeerimine — Sina magad ja su raha teeb su heaks tööd

Dividendid annavad kiire eduelamuse

Mina valisin kohe alguses oma strateegiaks, et ma soovin dividende. Alguses on eriti oluline kogeda kiiret eduelamust. Kasvukonto fondid maksavad kord kvartalis ja kuigi tegemist oli sentidega, oli see nii oluline.

See tunne, et see toimibki. Et raha teeb raha. Et reaalselt laekub mulle raha.

investeerimisega alustamisel kahtlused — Kahtlused on nii kerged tekkima. Seetõttu on oluline kiire eduelamus.

Aktsia ostuhind ei ole nii oluline

Kui su eesmärgiks on dividendid, siis pole aktsia ostuhind nii oluline. Jah, kui on odavam, saad ju rohkem aktsiaid sama raha eest. Aga siis on lihtsam leppida turu kõikumistega. Ükskõik, mis on aktsia hind, dividende saan aktsiate arvu alusel.

Kasvuaktsiate puhul on aktsia hinnatõus palju olulisem, sest see on see, kust kasum tuleb. See on ainus moodus nendega raha teenida ja reaalne raha laekub alles müües.

Loomulikult, kui tegeleda investeerimise mitte kauplemisega, siis on ajahorisont pikk ning pikas perspektiivis turud tõusevad. Ja lühiajalised kõikumised ei peaks häirima ei dividendi- ega ka kasvuaktsia puhul.

Aga psühholoogiliselt on lihtsam punaseid numbreid vaadata, kui dividendid laekuvad. Muidu on nii kerge tekkima küsimus, äkki tegin midagi valesti?

kuidas alustada investeerimisega mida teeksin — Pane kirja iga laekunud summa, ükskõik, kui väike

Lumepall hakkab kasvama

Laekunud dividendid tasub samuti investeerida, nii kasvab lumepall ehk sinu investeeringud kiiremini. See raha on natuke nagu kingitus. Sa ei pea enam ise selle saamiseks midagi tegema. See on nagu lisatasu.

Kui sa dividendid investeerid ja jätkad ka tavapäraste investeeringutega, siis läheb su investeeringutesse rohkem raha. Summad kasvavad, ka dividendid kasvavad. Raha toodab raha.

Sa näed oma silmaga, kuidas liitintress toimetab ja sinu portfelli kasvatab.

Kas Balti börsi dividendiaktsiatesse investeerida eraisiku või ettevõttena?

Palju räägitakse sellest, et mingil hetkel kolib vähegi aktiivsem investor oma investeeringud ettevõtte alla. Enamus varaklassides on see ainus mõistlik lahendus.

Seni on aga kõlama jäänud, et Balti börsi aktsiad võiksid siin olla üheks erandiks, mida on mõistlik ka eraisikuna omada. Arvasin minagi nii, kuni eile tekkis mõte, et võib-olla see ei ole enam nii?

strateegia ja tegevusplaan investeerimisel oluline — Oluline on strateegia ja tegevusplaan läbi mõelda ning kirja panna

Mis on muutunud?

Mõned aastad on kehtinud korduvdividendide ehk soodsama tulumaksuga dividendide maksustamine. Loe sellest lähemalt siit, aga kokkuvõtvalt, kui ei ole tegemist esimest korda dividendi maksmisega saab maksta viimase kolme aasta keskmiselt dividendilt soodsamat dividendi.

Sellepärast laekuvad dividendid tihti kahes osas ja ainult ühelt osalt on peetud kinni tulumaks. See 7% tulumaksu peetakse kinni ainult füüsilisele isikule makstes ehk see on see osa, mille sina eraisikuna investeerides pead maksma.

Alguses jäin äraootavale seisukohale, et vaatan, kuidas see mind mõjutab. Ja see ei häirinud, sest tegemist oli mõne euroga.

Summad aga kasvasid ja hakkasid vaikselt häirima.

Mõtlesin, et vähemalt see läheb mu III samba brutotulu arvestusse. Saan kasutada III samba maksusoodustust.

Eelmisel aastal ma ei arvestanud kokku, kui palju tulumaksu maksin ja ilmselt ka sellepärast see mind ei häirinud nii palju. Sel aastal pean aga eraldi arvestust, kui palju dividendide pealt tulumaksu olen maksnud ja eile sai 100 eurot täis.

Ja siis käis klikk ära.

Eraisikuna Balti börsi diviendiaktsiatesse investeerimine ei tundu enam nii mõnus. See kulu vähendab ju minu investeeringu tootlust.

investeerimise strateegia muutmine — Strateegia tasub regulaarselt üle vaadata ning kindlasti siis, kui midagi muutub

Kuidas see minu strateegiat ja tegevusplaani muudab?

Tark ei torma.

Dividendide hooaeg saab minu jaoks peagi läbi. Eesti aktsiatest (see tulumaks kehtib ainult Eesti ettevõtetele!) on mulle laekumas veel ainult Enefiti dividendid. Seetõttu otsustasin, et kohe ei muuda ma midagi.

Aga hakkan mõtlema ja plaani pidama, kuidas edasi? Samamoodi järgmisel aastal ei tahaks.

P.S Telia dividendidelt näiteks läheb 15% tulumaksu ja seda ka juriidilisel isikul. Siin pole midagi teha.

Kui soovid minu blogipostitustega kursis olla, siis liitu meililistiga ja saad ka kasulikke materjale alustajale.

Aktsiatest ja akendest vol 2

Maja ehitamisel juba igav ei hakka. Hinnaralli ajal eriti. Peab olema valmis väga kiirelt reageerima. Ka aktsiaid müüma.

Kirjutasin, miks otsustasin Kaubamaja aktsiad müüa, aga mis sai edasi?

aktsiad ja aknad — Võiks ju aknad ka majal olla?

Kiirelt aktsiaid müüma

Kirjutasin eelmisel korral, et esialgu saime väga kalli akende pakkumise, siis muutsime oma soove ja saime parema. Seal oli konks, et maksame 50% ettemaksu ära ja tarne augustis, aga enne tarnet võib selguda, et hind hoopis vahepeal tõusnud!

No sellist varianti küll ei tahtnud. Kuidas nii saab? Mis puhvri ma igaks juhuks pean hoidma valmis, et kiirelt reageerida?

Samuti kehtis hinnapakkumine ainult nädala, sest hinnad nii kiirelt muutuvad.
Õnneks taipasin, et aktsiaid müües saab küll kohe uute aktsiate ostmiseks müügist saadud raha kasutada, kuid investeerimiskontolt raha välja kandmiseks peab 2 pangapäeva ootama.

Müüsin siis ruttu maha, sest hinnapakkumise nädal ju jooksis. Selle nädala jooksul, aga õnnestus saada teiselt pakkujale soodsam pakkumine. Lisaks ei olnud seal hinnatõusu võimalust sees, vaid kui nädalaga hinna kokku lepime, siis selline hind tuleb.

Ehk et ma olin valmis maksma 100%, aga lõpuks pidi maksma ikka 50%.

Minu esimene väljamakse investeerimiskontolt. Nuuks.

Õnneks väiksem, kui kartsin ja otsustasin ülejäänud raha investeerida. Kuigi juunis läheb ju teist poolt vaja ja sinna polegi nii palju aega, kui alguses tundus.

ära investeeri maja raha — Väga oluline, et plaan on paigas.

Miks otsustasin selle raha investeerida?

Tahan saada dividende ja mõtlesin plaani valmis, kuidas juunis akende teise osa maksan. Ma ei puutu neid aktsiad, mida nüüd ostsin, vaid olen vajadusel valmis ühtesid teisi aktsiaid müüma.

Hetkel jätan enda teada, mis aktsiad, sest loodan, et äkki ei pea müüma:) Ja veel toores idee, aga valik on selle järgi, et dividenditootlus pole väga suur, aga hind on ilusti aastatega kasvanud ja saaksime kasumiga müüdud. Üsna kindlasti ka juunis.

Muidugi, peab olema valmis ootamatusteks. Ma ei tea, mis hind on juunis, kui mina müüma hakkan. See on ka põhjus, miks pole plaan praegu ostetud aktsiaid juunis müüa.

Kavatsen ka jooksvalt silma peal hoida, ei jäta müüki viimasele hetkele. Ootan ainult dividendide laekumise kindlasti ära ja siis vaatan, mis edasi. Asjad muutuvad viimasel ajal nii kiiresti, et kes teab, mis sel ajal mõtted, plaanid ja võimalused.

Investeeringute jälgimisnimekirja pane aktsiad mida tahaks osta või müüa — Mõtle läbi ja pane kirja, miks võiks osta, müüa või hoida

Mis aktsiaid ostsin?

Sadamat ja Enefiti. Plaan, mida tahaks osta, on mul tavaliselt olemas ja ilusti investeerimispäevikus kirjas. Siis ei pea ostumõtte tekkimisel alles hakkama uurima ja mõtlema, et mida võiks osta.

Lõpliku otsuse teen loomulikult sel hetkel ja ka näiteks jaotuse. Ostsin 1/3 summast sadamat ja 2/3 Enefiti. Sel korral isegi ei arvutanud dividendi tootlust, sest tean see sadamal parem. Vaid lähtusin sellest, mis proportsioonid ma tahan, et neid aktsiaid portfellis oleks. Enam-vähem.

See on hea näide, miks võiks olla mingid põhimõtted paigas, millest lähtuda. Ja ostunimekiri, mida sooviks osta. Hea, kui ka põhjused, miks mingit konkreetset aktsiat. Siis on eeltöö tehtud. Pead ainult selles hetkes üle vaatama, kas midagi muutunud.

Kirja tasub panna näiteks investeerimispäevikusse, siis on mõtted ja tegevused ühes kohas kirjas ja leiad kiirelt vajaliku info üles.

Vaata, kuidas investeerimispäevik sind aitab!

Üks silm nutab, teine naerab: Miks ma Kaubamaja aktsiad maha müüsin?

Ma ei ole teinud saladust sellest, et Kaubamaja on minu lemmikaktsia. Kirjutasin sellest ka blogis, et vahest võib aktsiasse armumine kasuks tulla. Arvasin, et Kaubamaja aktsiad on mul, kui mitte igavesed, siis kindlasti väga kaua.

Läks teisiti. Miks?

Võib-olla juba aimate, aga põhjus on siin:

eesmärgi nimel aktsiad müüki — Kuigi vahepeal tundus, et mõistlikum oleks ehitamises paus teha

Hinnaralli

Kuigi maja ehitamine praegusel hetkel tundub üsna rumal tegu, siis olles juba mitu aastat maja ehitanud, ei suuda kuidagi sellest plaanist loobuda. Pealegi, kes teab, kas olukord muutub lähiaastatel normaalsemaks? Mina isiklikult arvan, et mitte.

See on ka põhjus, miks ma ei ostnud Merkot, kuigi dividenditootluse % oli suurem, kui sadamal (mida ostsin). Ehitussektoris on lähiaeg väga keeruline. Merko on ka seda ise öelnud. Seejuures ei olnud ka eelmine ega ka üle-eelmine aasta just meelakkumine.

Ka eelmisel aastal tõusid hinnad pidevalt ning osasid materjale polnud saada. Meie ostsime juba juunis katusematerjali ära, sest augustis oleks see olnud 40% kallim. Ja me ei teadnud isegi, kas meil on raha see materjal katusele ka panna:).
Lisaks Ukraina sõda. See mõjutab kõike ja kahjuks ilmselt veel pikalt.

Ehitussektor on kindlasti üks, mis saab väga oluliselt pihta. Ukraina ehitajad on läinud sõtta oma kodumaad kaitsma või lähevad pärast seda üles ehitama. Ülesehitamine tõstab kindlasti ehitusmaterjalide hindu ja muudab need veelgi vähem kättesaadavamaks. Lisaks on loodetavasti sanktsioonid Venemaale pikaajalised.

Igal juhul ärme unusta ukrainlasi ja toetame neid regulaarselt, kui võimalik.

milleks aknad kui on vaade — Võib-olla on aknad üldse ülehinnatud?

Kellel neid aknaid üldse vaja on?

Kui hakkasin 2020.a võetud akende pakkumist uuendama, siis esimene hinnapakkumine lõi jalust nõrgaks. Tundus, et aknaid meie majale ei tule. Üleüldse, miks nii palju aknaid ja kellele neid liuguksi vaja on? Vanad eestlased said seapõiega hakkama, klaasi said lubada ainult rikkad.

Peale esimest ehmatust mõtlesime, et kui kuidagi ei saa, siis ehk kuidagi ikka saab. See ehmatav hinnapakkumine oli meie maksimum soov ehk unistused. Kaalusime, millise kompromissiga oleme nõus. Muutsime oluliselt sisendit.

Tuli juba parem pakkumine, aga tegemist oli meie miinimumiga. Kvaliteedis me järgi ei andnud, aga liuguksi oli järgi üks ning seegi küsitav, kas saame endale lubada. Aga nagu ma ütlesin, miks neid liuguksi ikka vaja on? Saab rõduuksest samamoodi välja:).

Olime peaaegu sellega leppinud, kui tekkis järgmine probleem. Hinnad tõusevad praegu sellise tempoga, et hinnapakkumine kehtib nädala ning isegi siis pole hind lukus. Tasume kohe 50% hinnast, tarne on 16 nädala pärast ja vahetult enne tarnet võib selguda, et hinnad on kallimaks läinud! Milline meeldiv ja kahjuks tõenäoline üllatus.

kauge unistus oma kodust — Vahel on tunne, et unistus oma majast ongi kauge ja kättesaamatu unistus

Kuidas sa niimoodi ehitad? Mis puhver meil peaks kogu aeg raha olema?

Aga meenus eelmise aasta kogemus katusematerjaliga ning küsisin, et kas kohe 100% makstes, saame hinna lukku lüüa. Õnneks oli vastus jaatav.

Veel suuremaks õnneks näitas Facebook (aitäh, Metast vahest kasu ka) mehele ühte teist aknafirmat, kust ma kaks aastat tagasi pakkumist ei olnud küsinud. Kirjutasin neile ja eile selgus, et neil on soodsam pakkumine. Isegi kaks liugust saame!

Ja sellepärast läksidki Kaubamaja aktsiad müüki.

Müüks Kaubamaja aktsiad maha?

Mäletan kui Kristi Saare jagas, et müüs krundi ostmiseks oma Balti aktsiad ja sealhulgas Kaubamaja. Mõtlesin siis, et mina ei taha meie Kaubamaja aktsiaid müüa ega üldse portfelli kallale minna. Niigi teine pisike ja meil pole ehitusega kiiret jne.

Aga tegelikult ma ilmselt teadsin juba siis, et mingi hetk on see variant.

inspiratsioon kogemus edulugu — Teiste kogemus ja mõtted tekitavad ideid ja annavad inspiratsiooni

Esimest korda mõtlesin tõsiselt Kaubamaja aktsiate müümise peale Investor Toomase konverentsil, kui Marko Oolo näitas oma investeeringute graafikut. Seal oli üks sügavam jõnks, kui ta kodu ostmiseks raha välja võttis. Esimene mõte oli mul taas, et meie ei võta.

Aga, see sügavam jõnks oli pikaajalisel graafikul vaevumärgatav!

investeerimispäevik on sinu abiline rahatarkuse teekonnal — Pane kõik mõtted kirja, et saaksid nende juurde hiljem vajadusel tagasi tulla

Ja sellest ma saingi inspiratsiooni, et mina olen ka valmis meie kodu nimel aktsiaid müüma. Panin isegi Kaubamaja aktsiad korraks müüki, aga siis taipasin, et mul jääks see raha lihtsalt seisma, sest kohe ei hakanud me maja ehitamisel midagi tegema. Otsustasin siis, et ootame dividendid ära ja mõtlen uuesti.

Akende hinnapakkumistega tegelesin vahetult enne dividende nii, et info oli olemas, et aktsiaid tuleb müüa, kui soovime sel aastal aknad ette saada. Kaubamaja dividendid laekusid ilusti ära (oh, seda magusvalusat rõõmu!) ja panin aktsiad müüki.

Alguses mõtlesin, et aga jätaks natukene ikka alles. Siin sai otsustavaks see, et LHV müüb aktsiad ajalises järjestuses ehk et mul oleks jäänud alles hiljuti kõige kõrgema hinnaga ostetud aktsiad. Neid miinusega end narrima ka ei tahtnud jätta. Nemad olid oma töö teinud – dividende meile toonud – nüüd oli aeg kogu ports maha müüa.

aktsiad müüki et osta aknad — Pilt on silme ees! Päris selline enam ei tule, aga enam-vähem:)

Miks just Kaubamaja aktsiad?

Sellepärast, et:

- Kõige suurem positsioon portfellis.
- Ilusa plussiga – teenisime 18,8% kasumit! Pole paha sellise stabiilse aktsia kohta pluss 4 aastat dividende.
- Kõige kindlamalt tahan hakata tagasi ostma:)

Lõpuks, ei olnud Kaubamaja aktsiate müük üldse nii raske, kui ma arvasin. Üks silm nutab küll, aga teine naerab, sest müügiks oli meie jaoks oluline põhjus.

Minul on silme ees pilt meie majast, millel on aknad. Loodetavasti 2022.aastal. Pöidlad pihus!

Kui soovid saada alustajale mõeldud abimaterjale, sh aktsiate kohta, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.

Kuidas ma lõpuks Tallinki aktsiad maha müüsin?

Lugu sellest, kuidas ma suures miinuses olevaid Tallinki aktsiaid üle 2 aasta hoidsin ja lõpuks maha otsustasin müüa. Mis mind lõpuks aitas otsuseni jõuda?

Alustame algusest

Tegelikult algas lugu sellega, et kogenematu alustava investorina ei olnud mul selget arusaama, miks ma üldse Tallinki aktsiaid ostsin. Suure tuhinaga hakkasin ahmima igasugust investeerimisega seotud infot ja kuskilt jäi silma, et Tallink kõige suurem börsiettevõte Tallinna börsil ja peaks justkui iga investori portfelli kuuluma.

Tallink tundus kindel valik — Pane alati kirja, miks mingit aktsiat ostad

Lisaks mõjutas mind kindlasti see, et me ise Tallinki laevadega sõidame. Öeldakse ju, et investeeri millesegi, mida sa tead ja tunned. Võrreldes konkurentidega on Tallinki teenus kuidagi mugavam tundunud, lisaks tulevad Soome liinile aeg-ajalt uued laevad (täiesti võimalik, et just siis oli uus ilus laev liinile tulnud) ja tol ajal oli reisijaid ka palju.

Mitte just kõige edukam algus

Minu esimene Tallinki ost läks aia taha, sest ostsin kõigepealt valelt kontolt (sest ostuga oli ju nii kiire!). Seejärel langes üks päev ootamatult hind oluliselt. Selgus, et kõik olid oodanud, et Tallink võetakse üle (ostetakse ära) ja selles ootuses oli hind tõusnud. Mina oli liiga hilja selle uudise valguses Tallinkit jälgima hakanud.

Uus laev Megastar — Tallinn-Helsingi liinil sõidavad ilusad ja mugavad laevad

Algus ei olnud just paljulubav. Siis aga rahunes olukord maha ja oli minu mäletamist mööda pikalt suht samas augus. Eks ta ikka üles-alla käis, aga ei midagi erilist.

Kuna minu strateegia oli (ja on) osta ja hoia, siis ostsin vahest aktsiaid juurde ning kord aastas laekus ka dividende. Olukord oli rahulik.

Ootamatu koroonakriis

Kui tuli ootamatult koroonaviirus, jäin rahulikuks. Loomulikult kõigi aktsiate hinnad kukkusid ja Tallink oli väga oluliselt piirangutest mõjutatud. Laevad seisid, inimesed ei saanud liikuda …

Otsustasin, et kuna keegi ei tea, kaua piirangud kestavad, siis ootan rahulikult. 2020 suvel ostsin natuke Tallinki aktsiaid juurde, et keskmist hinda alla saada. Mõtlesin, et ootan ja hoian vastavalt oma strateegiale. Küll kunagi piirangud läbi saavad ja Tallinki tegevus taastub.

Teised aktsiad taastusid üllatavalt kiiresti, aga arusaadavalt Tallinkil pole nii hästi läinud. Vahepeal küll hind taastus juba üsna hästi ja korraks mõtlesin ka, et äkki peaks müüma. Panin isegi aktsiate müügiorderi sisse, aga oluliselt kõrgema hinnaga, kui turuhind. Hind hakkas hoopis alla minema ja tühistasin varsti orderi.

Otsustasin, et ootan edasi. Endiselt ju osta–hoia strateegia.

Jälgimisnimekirja pane aktsiad mida tahaks osta või müüa — Mõtle läbi ja pane kirja, miks võiks osta, müüa või hoida

Ühel korral mõtlesin, et mõtlen läbi, et kui ma ära müüks, kuhu siis selle raha investeeriks. Arvutasin ja jõudsin järeldusele, et kõik hinnad liiga kallid:) Polegi head kohta.

Tagantjärgi tarkusena hinnad jätkasid veel mingi aeg rallit ja oleks olnud häid kohti küllalt. Aga kes seda siis teadis, kaua see trall kestab. Mina olin skeptiline, sest eufooria oli suur ja see ei saa ju lõputult kesta. Ei kestnud ka, aga kestis kauem, kui mina julgesin panustada.

Kuidas ma siis lõpuks müügini jõudsin?

Ühest küljest väsitas lihtsalt ära see kahtlemine, et kas peaks müüma või hoidma.
Lisaks tihti öeldakse, et müü kaotajad kiirelt, mitte ära jää oma kaotust hoidma lootuses, et ehk taastub.

Samas oli ju põhjus, miks aktsia oli miinuses.

Lõpuks aitas mind soovitus, et mõtle läbi, kas sa praegu ostaksid seda aktsiat, kui sul seda poleks juba portfellis?

Vastus oli ilmselge ei.

Kaotust on valus vastu võtta — Mind aitas küsimus, kas ma praegu ostaks?

Mitte lihtsalt sellepärast, et ma ei tea, kaua Tallinkil veel rasked ajad on.
Minu strateegia on dividendiaktsiad ja natuke kasvuaktsiaid. Tallinkit ei saa kummagi alla hetkel liigitada. Ja ilmselt ka mitte lähitulevikus.

Miks sellest siis kinni hoida?

Müüsin ära ja see oli väga suur kergendus. Enam ei pea mõtlema, kas peaks hoidma või müüma ning aktsia ei ole mul enam silma all. Ma ei jälgi enam, et kuidas hind liigub. Äkki oleksin järgmisel päeval või nädalal parema hinna saanud? Sel pole enam tähtsust.

Isegi, kui selgub, et mingi aja pärast hakkab Tallinkil väga hästi minema, siis ma ei kahetse oma müüki. Mul ei olnud müügi hetkel (1.2.2022) põhjust arvata, et lähiajal Tallinkil lihtsam oleks.

Loodan, et õppisin sellest kogemusest edaspidiseks. Aga, kes teab.

Vähemalt see sai uuesti kinnitust, et tasub investeerimispäevikusse üles kirjutada, miks aktsiat ostsin ja aeg-ajalt üle vaadata, kas see peaks endiselt mu portfellis olema.

Pilk tagasivaate peeglisse: minu portfell 4 aastat tagasi

Nägin hiljuti juhuslikult oma portfelli väljavõtet (teen aeg-ajalt kuvatõmmiseid telefoniga). 11.septembrist 2018.a. Nii põnev oli tagasi vaadata. Meile meeldib mõelda, et suudame õppida teiste vigadest ja vahest see vast õnnestub ka.

Kuid veelgi olulisem on enda teekonnale ja otsustele tagasi vaadata.

Aeg-ajalt tasub tagasi vaadata ja tehtut analüüsida
https://www.istockphoto.com/photo/car-mirror-and-road-gm1292431253-387233910

Hiljutised langused Balti börsil

Viimasel ajal turud muudkui tõusid ja võis jääda mulje, et turud ainult tõusevadki. Ainus erand korraks märtsis 2020 seoses koroonaga. Unustame mineviku päris kiiresti (väga eredad hetked on erandiks) ning seetõttu on hea mõte aeg-ajalt tagasi vaadata.

Tegelikkuses käivad siiski turud üles-alla ja tihedamini, kui võib tunduda.
Minul oli alguses pidevalt portfell punases. See harjutas mind nägema punaseid numbreid ja usun, et tänu sellele ma ei ehmatanud väga, kui märtsis 2020 korraga kõik oli punases.

börs paanika emotsioonid — Kui börs on punases tuleb oma emtsioone märgata ning jääda rahulikuks. Kuigi võib tunduda, et käes on maailma lõpp.
https://www.istockphoto.com/photo/world-cyber-security-red-abstract-technology-concept-gm928779490-254724315

Vastupidi, mul oli nii kahju, et mul polnud rohkem vaba raha, et aktsiaid juurde osta. Muidugi, keegi ju ei teadnud, kaua langus kestab, millal on põhi või millal taas tõusma hakkavad. Samas oli selles mõttes tavapärasest lihtsam, et hindade languseks oli ilmselge põhjus ja selge oli, et mingi hetk hakkavad hinnad taas tõusma. Keegi ainult ei teadnud, millal. Pikaajalisel investoril samas ei tohiks kiiret olla.

Minu portfell 11.septembril 2018

investeerimine minu portfell — Minu portfell seisuga 11.9.18

Kasvukonto

Alustasin investeerimist aprillis 2017 kasvukontoga, kuhu kandsin 25€ kuus. 1 aasta ja 5 kuud hiljem oli minu kasvukonto väärtus 697,08€, fonde oli koguni 10 (!!!! ilmselgelt liiga palju) ning alles olid veel USA fondid, mida varsti enam osta ei saanud. Ainsana oli plussis SXR8 – koguni 8,54%. Siiani on mul neist fondidest alles ainult EXSA.

III sammas

Kolmas sammas oli mul LHV Indeksis (nüüd Tulevas), mis oli 0,6% plussis ja sinna oli kogunenud 276,66€. Tegin III samba oktoobris 2017 ning alustasin 25 euroga kuus.

II sammas oli mul Tulevas ja 4,38% plussis, kuid seda ma oma portfelli hulka ei arvestanud, sest siis ei saanud seda veel soovi korral igal ajal kätte.

minu investeeringud — Igaüks saab endale sobiva portfelli valida ja otsustada, mis sinna kuulub

Balti börsi aktsiad

Esimese ostu Balti börsil tegin 29.12.2017 ning 11.9.2018.a oli minu aktsiate väärtus 2880,88€. Olin -4,87% ehk kahjum -147,58€. Portfellis oli 12 erinevat aktsiat, neist 2 kogemata tavakontole ostetud.

Ainsana oli plussis Tallinna sadam. Seda tänu IPO-l osalemisele (minu esimene IPO). Märkisin aktsiaid 1,7€ eest ning turuhind oli kerkinud 20,26% ehk 2,0445 euroni.

Minu esimene aktsiaost – Tallinna Vesi – oli nullis 10,1€/tk (huvitav kokkusattumus, et minu Tallinna Vee ja Kaubamaja esimesed ostud olid mõlemad hinnaga 10,1€). Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud juurde ostma, sest pikalt oli Tallinna Vee aktsiahind liiga kõrgel ja ma ei saanud seda juurde osta. (vt kuidas me tihti ostuhinda kinni jääme siit blogipostitusest)

Suurimas miinuses oli üllatuslikult Harju Elekter, mille ostuhind oli mul 6,24€ ja turuhind 5,02€. Eriti huvitav on see selles valguses, kuidas eelmisel aastal korraga Harju Elektri hind Skeletoni pärast lendas.

kui ei oska valida — Kui ei oska valida ja sellepärast on portfellis liiga palju aktsiaid ja fonde:)

Siiani on mul alles neist 12 aktsiast ainult 3 aktsiat – Eften, minu lemmik Kaubamaja ja Tallink. Viimase puhul mitte need samad aktsiad, sest need ma olin kogemata valele kontole ostnud ja seetõttu müüsin enne aasta lõppu maha ja deklareerisin tavakonto süsteemis.

Mind üllatab, et ainult 3 aktsiat neist on alles, sest mul on ju algusest peale olnud osta ja hoia strateegia. Samas on see hea näide, kuidas strateegia ei ole midagi kivisse raiutut, vaid ka selle osas saab olla paindlik. Ja tulebki see aeg-ajalt üle vaadata.

Müügi põhjused võib laias laastus jagada kaheks: pettusin aktsias või otsustasin kasumi välja võtta, kui eelmisel aastal korraga osad aktsiad lendu tõusid. Minu arvates põhjendamatult. Mulle selline eufooria ei meeldi, mõtlesin, et see ei saa kaua kesta ning olen oma otsustega rahul. Kuigi mitmel korral jäi osa kasumist ka lauale. Kuid olen leppinud, et turgu ajastada ma ei oska. Kust mina tean, kaua see põhjendamatu lend kestab?

põnev tagasivaade investeerimine — Põnev on tagasi vaadata

Mida ma nüüd sellest portfellist arvan?

- Olin uskumatult tubli ja usin investeerimisel olnud. Arvestades seda, et varem elasin palgapäevast palgapäevani ning esimene 25€ oli täiesti suvaline summa, mille kasvukontole kandsin. Üllatavalt kiiresti suutsin portfelli kasvatada.
- Olin liiga agar olnud ja ilmselgelt ei suutnud korralikult valida, sest nii pisikese portfelli kohta oli mul liiga palju aktsiaid ja ka kasvukonto fonde. Nüüdseks olen aktsiate osas oluliselt tublim, aga kasvukontol kummitab mind endiselt sama probleem, et nii palju põnevaid fonde on ja ei suuda kuidagi vähestega leppida.
- Kõige olulisem on alustada! Väikesed summad kasvavad ka ajas ning neid saab ju alati (võimalusel) kasvatada. Kasuta alguse ind ära ja mis kõige olulisem: ALUSTA!

Kui sa ei tea, kust alustada, siis soovitan sul liituda Mikroinvestori meililistiga, sest liitudes saad lühikese kokkuvõtva alustaja abimaterjali ning ka edaspidi saadan sulle kasulikke materjale. Saad ka ise selles osas kaasa rääkida, mis infot saada soovid.

Liitu listiga ja ongi esimene samm rahatarkuse teekonnal tehtud!

Miks on oluline kasutada Balti börsil limiithinda?

Balti börsil on hea lihtne ja soodne alustada, kuid tasub meeles pidada, et tasuks alati määrata nii ostmisel kui ka müümisel limiithind. Et ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.

Balti börsil ostes-müües ei ole LHV-l ja Swedbankil enam teenustasusid (SEB-il 1€), võid osta kasvõi 1 aktsia kaupa. Lisaks on koduturul see eelis, et vähemalt osaliselt on mõni ettevõte ikka tuttav ka ilma uurimata.

Kes meist ei teaks Kaubamaja?

kaubamaja limiithind balt börs — Koduturu eeliseks on tuttavad ettevõtted Pilt: https://www.visitestonia.com/fi/tarton-kaubamaja

Esimese ostu tegemine

Esimese ostu tegemine võib tunduda keeruline ja hirmutav. Nagu ikka esimesed sammud.

Sain hiljuti tagasisidet, et just orderi sisestamine tundub väga keeruline. Tegelikkuses ei ole orderit sisestades võimalik väga palju eksida. Siiski tahan eraldi rõhutada, et Balti börsil tuleks orderit sisestades alati kasutada limiithinda. Erinevalt näiteks USA turust.

nipp limiithind — Parim õpetaja on praktika, siiski tasub õppida ka teiste vigadest 🙂

Mis on limiithind?

Limiithind tähendab sinu poolt määratud hinda, millest kallimalt sa ei ole nõus ostma või odavamalt müüma.

Vahest võib juhtuda, et saad aktsia hoopis enda määratud limiithinnast odavamalt või ei õnnestu hoopis tehingut teha, sest keegi pole valmis sulle sobiva hinnaga müüma. Viimasel juhul võid hinda korrigeerida.

limiithind balti börs — Ära unusta Balti börsil ostes-müües limiithinda määrata

Kuid miks seda limiithinda üldse määrata?

Alustades mina ei kasutanud limiithinda, sest ma ei teadnud, et seda tuleks Balti börsil teha. Mõtlesin, et mulle sobib ka turuhinnal ostmine, sest olin teadlik, et turgu ajastada nagunii ei õnnestu.

Alguses läkski kõik hästi, aga siis sain mõned üllatused.

Balti börs on lihtsalt nii väike, et aktiivseid ordereid võib olla igasuguste erinevate hindadega ja väiksuse tõttu just need täidetud saada. Turuhinna puhul oleks tegemist justkui loteriiga, mis hinnaga lõpuks aktsia saad.

limiithind textmagic — Hea näide limiithinna olulisuse kohta oli hiljutine TextMagicu IPO Pilt: https://www.facebook.com/TextMagic/

Parim näide: TextMagic

Hiljutise IPOdroomi (st on toimunud palju IPOsid ehk tulnud palju uusi ettevõtteid börsile) valguses on heaks näiteks TextMagic.

Paljud olid jätnud limiithinna määramata ning seetõttu õnnestus osadel müüjatel saada peale IPOt kiirelt väga suur kasum. Õnnetud ostjad väga õnnelikud ilmselt ei olnud.

See võib alguses päris ära ehmatada. Said küll soovitud aktsiad, aga kohe hakkas hind oluliselt allapoole tulema.

Võis jääda väga kehv tunne, kuid tegelikult ei tasu nukrutseda. Õppetunnid tulevad ikka tegutsedes. Isegi siis, kui oled kuulnud, et peaks limiithinna panema, võib see kas ununeda või lihtsalt tunduda, et milleks?

Limiithind tasub aga kindlasti alati Balti börsil tehinguid tehes määrata.

Edukaid tehinguid!

Kui soovid saada lühikesi abimaterjale, mis aitavad investeerimisega alustamisel, siis liitu Mikroinvestori meililistiga.

Kasulik mikroinvestori meililist — Kuidas on Mikroinvestori meililist sulle kasulik?

Lootus sureb viimasena? Ehk kuidas ankurdamine meie investeerimisotsuseid mõjutab?

Lootus turgu ajastada, aga ka lootus teha ratsionaalseid otsuseid ning vältida mõttevigu. Täna vaatame mõtteviga, mis kõlab veidi veidralt – ankurdamine (anchoring bias).

Kuigi pidevalt räägitakse, kuidas ei ole mõtet üritada turgu ajastada, sest ka professionaalidel õnnestub see üliharva, siis ikkagi ju tahaks võimalikult soodsa hinnaga osta. Ka aktsiaid.

Mis on ankurdamine?

Jagasin just InstaStorys, et avastasin oma investeerimispäevikus arvutused minu esimese 20 Kaubamaja aktsia kohta. Ostsin need 7.3.2018 hinnaga 10,1€/tk ning 4 aastaga on need mulle kokku toonud dividende 54,6€ ehk tagasi teeninud 27% sissepandud rahast.

Rõõm dividendidest — Dividendide saamiseks ostetud aktsiate puhul tasub aeg-ajalt vaadata, palju need dividenditulu toonud on

Kuigi olen mitmel korral hiljem Kaubamaja aktsiaid juurde ostnud, on see esimene hind jäänud kõige kõrgemaks hinnaks, millega Kaubamaja aktsiaid olen ostnud. Üks põhjus on see, et kohe peale ostmist hind langes ja pikalt oli aktsia hind sellest allpool. Või vähemalt nii mulle tundus.

Teine, võiks öelda, et olulisem põhjus on see, et ma ise pole tahtnud kallima hinnaga osta. Sest tahaks ju soodsamalt saada. Kuigi minu esimene ostuhind on täiesti juhuslik. Lihtsalt tahtsin Kaubamaja aktsiaid osta ning kahtlustan, et panin orderi lausa turuhinnaga (mida Balti börsil ei soovitata teha).

lisaks dividenditulule on aktsia hind ka tõusnud — Kuigi eesmärgiks on teenida dividende, on hinna kasv ka alati väga tore

Edaspidi on aga see hind mind oluliselt mõjutanud. Olen automaatselt selle esimese ostmise hinnaga võrrelnud, kas aktsia hind on börsil madal või kõrge, kas on soodne ostukoht või liiga kallis. Seda nimetatakse ankurdamiseks (anchoring bias).

Kuidas seda viga ära tunda?

Tegemist on mõtteveaga, kus me jääme mingisse suvalisse arvu kinni. See võib olla esimene informatsioon, mille saame või lihtsalt mingi olemasolev info, mis meid mõjutab. Tegemist on mõtteveaga, sest me pole enam objektiivsed. Ei ole objektiivset põhjust, miks see number peaks meid mõjutama.

märka mõttevigu — Ole teadlik mõttevigadest, et neid enda juures märgata

Minu Kaubamaja aktsiate näitega jätkates. Kõige madalam hind, millega mul on õnnestunud Kaubamaja aktsiaid osta on 7,9€/tk. Oluliselt odavam, kui minu esimesed aktsiad hinnaga 10,1€. Kui ma oleksin juhtunud Kaubamaja aktsiaid esimest korda ostma 7,9€/tk, siis oleks 10,1€/tk tundunud mulle väga kalli hinnaga ning ilmselt jäänud ostmata. Aga kuna ma polnud varem Kaubamaja aktsiaid ostnud, siis mul polnud hinda millegiga võrrelda (millegi külge seda ankurdada) ning ma ostsin aktsiad 10,1€/tk ära ilma, et ma oleks tundnud, et aktsiad olid kallid.

Kui neid kahte hinda omavahel võrrelda, siis loomulikult on 7,9€/tk oluliselt odavam, kui 10,1€/tk, aga kui tuua kõrvale nt praegune turuhind 11,2€, siis ei tundugi 10,1€ nii kallis, kui ei võta kõrvale hinda 7,9 eurot.

See näitab, kuidas hind on suhteline ja oleneb, millega võrrelda. Aga veelgi enam seda, kuidas suvaline number – sest see oli ju juhus, et ma just sel hetkel selle hinnaga ostsin – mõjutab meie arvamust, kas hind on kõrge või madal. See ei mõjuta mitte ainult arvamust, vaid ka otsuseid, sest ma pole seni suutnud kõrgema hinnaga osta. Sellepärast on tegemist mõtteveaga.

Kuigi olen Kaubamaja aktsiad ostnud eelkõige, et dividende saada, mitte panustanud hinnatõusule ehk mind ei peaks aktsia hind üldse nii palju mõjutama. Selles mõttes mõjutab hind ainult seda mitu aktsiat sama hinna eest saad.

Kaubamaja aktsia on siin lihtsalt näiteks. Samasuguse näite võin tuua iga aktsia kohta, mida olen ostnud, sest kõigi puhul täiesti tahtmatult otsin ostukohta madalamalt, kui hind, millega varem aktsiat olen ostnud.

kuidas mõttevigu vältida — Kuidas mõttevigu vältida?

Kuidas sellist mõtteviga vältida?

Esimene samm nagu iga mõttevea puhul on teadlikkus. Sellest ainuüksi, aga kahjuks ei piisa. Vähemalt minu kogemuse kohaselt.

- Unusta ostuhind. See võib ka keeruliseks osutuda, sest tavaliselt tahab nii olla, et mida kõige rohkem tahad unustada, see kõige enam meelde jääb:).
- Unusta, et sa oled neid aktsiaid ostnud. See tähendab, et mõtle: kui mul neid aktsiaid veel ei oleks, kas ma siis ostaksin sellise hinnaga?
- Lähtu fundamentaalanalüüsist ehk hinda objektiivselt fundamentaalseid näitajaid. Kas ettevõte ongi oma näitajate poolest kallis või mulle lihtsalt tundub nii, sest ma olen seni ostnud seda aktsiat odavama hinnaga? Samas nagu näitas hiljutine arvamuste erisus Hepsori märkimise osas – tulemus sõltub sellest, milliseid näitajaid ja kuidas kasutada. Objektiivne polegi enam nagu täiesti objektiivne:)

Lõpetuseks väike lohutus: Warren Buffet on öelnud, et head ettevõtted ongi alati kallid! Ära jää hinda liiga kinni, vaid keskendu sellele, kas sa usud, et sellel ettevõttel on tulevikku? Ja kas ta vastab sinu investeerimise strateegiale?

Mis on mõttevead? Loe siit.