Autor: Mikroinvestor

Mina olen Marin. Olen 43.a abielus naine ning tegelenud investeerimisega alates 2017.a. Olen saanud palju inspiratsiooni ja teadmisi teiste blogidest ja kogemustest. Seetõttu otsustasin ka enda teekonda, kogemust ja mõtteid blogis jagada. Miks Mikroinvestor? Sest investeerimiseks ei pea olema rikas ja omama suuri summasid vaba raha. Investeerida saab ka väikeste summadega. Kõige olulisem on alustada ja alustada kohe. Sest aeg on investori parim sõber! P.S Investeerimisnõu ei anna. Tule jälgi Instagramis @mikroinvestor

Kas alustaksin nüüd investeerimisega teisiti?

Kas ja mida teeksin teisiti, kui ma alustaksin täna investeerimisega? Arvestades teadmisi ja kogemusi, mida olen oma investeerimisteekonnal kogunud.

Rahalise olukorra kaardistamine

Suurim erisus oleks see, et ma alustaks oma rahalise olukorra kaardistamisega ehk vaataks üle, kuhu üldse mu raha läheb (sh kas ja kuidas saaks laene vähendada). Aga selles osas käituksin samamoodi, et ma kohe hakkaks ka investeerima. Minu jaoks on väga oluline asuda kohe tegutsema, sest muidu võib esimene tuhin mööda minna ja jäädagi õiget hetke ootama. Kõrvalt paistab see üks suurimaid takistusi olevat, et jäädakse õiget hetke ootama.

Rahaasjad kirja — Esimese asjana tasub kaardistada oma praegune rahaline olukord

Ostaks üksikaktsiaid kohe

Teine erisus oleks see, et ma ostaks esimese asjana aktsiaid kodubörsilt. Kasvõi ühe! Sest siis on kogemus käes, kuidas osta ja et ei juhtugi midagi hullu. Aga teeksin ka kohe kasvukonto ja III samba. Miks?

Sest need kõik kolm on piisavalt erinevad. III sammas on selles mõttes igav, et sealt ei laeku dividende sulle kontole – ei saa kohe kiiret eduelamust. Samas saad tulumaksu tagasi. Kui selle kohe uuesti investeerid, siis on tööle asunud sõber liitintress.

Kasvukonto (nüüd Swedbankil ka sarnane toode Robur) eelis on, et sa ei pea valima konkreetset aktsiat ning kuna seal makstakse dividende tihedamini (2 või 4 korda aastas), siis on tõenäoline, et saad esimese eduelamuse kiiremini. Mul on siiani meeles see tunne, kui esimest korda laekusid esimesed sendid dividende kasvukontole! Olingi raha teenima pannud ja see toimib päriselt!:)

investeerimisega alustamine — Kasvukonto on lihtne viis investeerimisega alustamiseks

Balti börsilt aktsiate ostmise eelis on, et need on teenustasuta (kasvukontol on ostutasu ka, lisaks väike haldustasu, v.a kuni 26 a vanuseni) ja kui ostad aktsiaid, siis on sul motivatsiooni hakata selle ettevõtte käekäiku jälgima. Paljusid ehmatab, et kas pean hakkama analüüsima ja majandusaruandeid lugema enne kui aktsiaid ostan. Mina nii ei arva, st analüüsimine ja uurimine on alati hea, v.a kui see takistab sul tegutsemast. See ongi kodubörsi eelis, et paljusid ettevõtteid tarbijatena ju teame ja ei pea kohe süvaanalüüsi tegema.

Turu ajastamine vs hinna keskmistamine

Seda, kas hind on kallis või soodne on praktiliselt võimatu öelda. Ja turgu võidavad väga vähesed ja isegi need kõige paremal juhul veidi rohkem kui pooltel kordadel. Seega ei tasu loota, et hakkad turgu ajastama. Et ostad odavalt ja seejärel vaatad, kuidas väärtus muudkui kasvab. Vahest kindlasti õnnestub ka nii, aga tavaliselt pigem tahab olla, et kohe peale ostmist hind langeb…. vähemalt endale tundub nii, sest kahjuks jääb meile negatiivne rohkem meelde.

turud käivad üles-alla — Turud käivad üles-alla, seetõttu osta regulaarselt, et ei juhtuks ainult tipust ostma

Sellepärast on oluline hinna keskmistamine ehk regulaarne ostmine. Nüüd, kus teenustasusid pole võib ju pidevalt natuke osta. Tahan julgustada tegutsema just sellest aspektist, et praktika on parim õpetaja. Soovitan tellida Balti börsilt börsiteated sind huvitavate ettevõtete kohta. Nii saab kasulikku infot, sh kvartali tulemused, kus on näha ka võrdlused varasemaga. Kui neile pilk peale visata, siis saab päris hästi aimu, kuidas ettevõttel läheb. Samuti tulevad börsiteatena tähtsamad uudised.

kõige parem õpetaja on tegutsemine — Pea ees tundmatusse vette – asu kohe väikeste summadega tegutsema. Nii ei ole kaotused suured, kuid tegutsemine on kõige parem õpetaja

Veel variante

Lisaks on LHV-s virtuaalkonto, kus saab proovida aktsiate ostmist ja “ostetud” aktsiaid jälgida. See annab ka aimu, mis toimub. Samas see pole päris see, kui tegelikult aktsiaid omada, sest päris raha ei ole mängus.

Üks variant on kindlasti ka alustada ühisrahastuses, aga selle kohta minul kogemus puudub. Algul tundus huvitav, aga nüüdseks olen sellest varaklassist loobunud. Kinnisvarasse investeerin läbi Efteni, muidu mitte, sest see nõuab alustamiseks suuremat summat. Samuti on mul väga negatiivne kogemus üürnikuga. Tulevikus loodan siiski, et leian endale sobiva variandi ka kinnisvarasse investeerida.

hakka tegutsema — Kõige olulisem: alusta! https://gfycat.com/discover/waiting-gifs

Kokkuvõtteks

Mida teeksin, kui alustaksin praegu investeerimisega:

1. kaardistaks oma rahalise seisu – sellega aitab sind nt investeerimispäevik;
2. otsustaks millisesse varaklassi soovin investeerida;
3. hakkaksin tegutsema – tõin selle siia eraldi, sest see kõige olulisem minu arvates!
4. alustaksin Balti börs, kasvukonto ja III sammas korraga.
5. paralleelselt jätkaksin lugemist, vebinaride (nt LHV-l tasuta väga head, vt ka Swedbanki investeerimiskool) ja podcastide kuulamist, telliksin endale börsiteated ning hoiaksin silmad-kõrvad lahti, kas on uudiseid nende ettevõtete kohta, kelle aktsiaid oman või soovin omada.

Liitu Mikroinvestori meililistiga, et saada tasuta lühike kokkuvõttev abimaterjal alustajale, kus on muuhulgas ka lühiinfo iga varaklassi kohta.

Kuidas alustada investeerimisega?

Kuidas alustada investeerimisega on õige levinum küsimus. Tahaks investeerida, aga ei tea, kust alustada. Ühest vastust sellele ei ole, aga minu lemmik on: “Hakka pihta!”

Kuidas mina alustasin?

Olen siin blogis ka varem maininud, et sattusin kuulma Kristi Saaret rääkimas investeerimisest ja peale seda tegin endale LHV-s kasvukonto ja hakkasin sinna igakuiselt 25€ kandma. Summa valisin suvaliselt, lihtsalt mõtlesin, et selline summa, mis mul märkamatult nagunii ära kulub. Sest mul ei olnud oma rahaasjadest ülevaadet.

See oli aprillis 2017, hiljuti on Swedbank sarnase tootega välja tulnud ja märkasin paar päeva tagasi Facebookis infot, et vist ka SEB. Neid kahte ma ei oska kommenteerida, aga kasvukontot soovitan kindlasti.

Alustamiseks ei pea olema suur summa raha

Miks ma alustasin kasvukontost?

Sest sinna saab investeerimist alustada kasvõi 1 euroga ning saad investeerida üle maailma erinevatesse fondidesse. LHV kodulehel on ilusti kirjas, mis fondidega on tegu, sh kas maksavad dividende. Korraga saab valida kuni 6 fondi, minul juhtus nii, et valisingi 6tk sest ma ei osanud vähem valida (tehniliselt). Fonde saab alati juurde võtta või valida, et raha enam sinna ei läheks. Kindlasti peab arvestama, et müügil on teenustasu üsna kõrge (varem oli 11€, nüüd 9€). Nüüdseks on olukord investeerimises selles osas muutunud, et 1 euroga saab ka Balti börsi aktsiatesse investeerida. Varem sai ka, aga polnud mõistlik teenustasu pärast. Nüüdseks on pangad (LHV; Swedbank ja SEB) ostu-müügi teenustasud kaotanud. Balti aktsiate hoidmine on ka neis pankades tasuta, Swedis ja SEB-is teatava portfelli suuruseni.

Ka Balti börsilt leiab aktsiaid, mis maksavad vaid sente

III samba maksusoodustus

Tavaliselt aga soovitatakse alustada III sambasse investeerimisega. Miks? Et kasutada maksusoodustust. Nimelt saab 15% oma brutopalgast (aastas max 6000€) III sambasse panna nii, et järgmise aasta tuludeklaratsiooniga saad sellest rahast 20% tagasi. Tuleval on ka vastav kalkulaator olemas: https://tuleva.ee/iii-sammas/

See ei tähenda nagu ei võiks III sambasse rohkem raha panustada, lihtsalt sellelt osalt ei saa seda maksusoodustust. Mina kogun Tuleva III sambasse ehk et see osa rahast, millelt ma ei saa tulumaksu tagasi, on nagu investeerimine tavalisse indeksfondi (lihtsalt ja lühidalt indeksfond on fond, mis järgib mingit indeksit – sellest nimetus – mis tähendab, et ta liigub turuga kaasas).

Mina olen seni arvestanud III samba oma investeeringute hulka, II samba aga mitte, sest sinna ma ei saa ise juurde panustada ning ma pean arvestust mitte oma investeeringute hetke turuväärtuse üle (seda lihtsalt jälgin), vaid selle üle, kui palju ma olen ise raha sisse pannud. Samas pean arvestust ka II ja III samba kohta kokku, sest see raha on mõeldud pensioni ajaks. Kuigi ka siin on erisus, kes tegi III samba enne 2021.aastat, see saab sealt raha 10% tulumaksuga välja võtma hakata 55-selt (varem saad ka iga hetk välja võtta, aga maksad 20% tulumaksu).

See eristab minu jaoks pensionisammastesse kogumist muudest investeeringutest ehk oluline on mõelda, millal ma soovin investeeritud raha kasutusse võtta? Mina ei ole endale mingit aega paika pannud otseselt, vaid tahaks sihini – et investeerimisest saadavad tulud katavad kulud – jõuda võimalikult kiiresti. Loodetavasti varem, kui 55-selt.

Pensioniks on nii raske koguda, sest see tundub nii kaugel

Kokkuvõtteks

Mina alustasin kasvukontoga, seejärel tegin III samba (pool aastat hiljem) ning mõned kuud hiljem ostsin esimesed aktsiad Balti börsilt.

III sammas on neist investeeringutest kõige igavam (igavus pidi investeerimises hea olema), aga maksusoodustusega. Hea lihtne, ise ei pea muud midagi tegema, kui raha kandma (ja selle saab ju automaatseks muuta).

Balti börs on neist kolmest kõige põnevam, sest need ettevõtted on siinsamas, info kättesaadav, neid arutatakse ka foorumites ja sotsiaalmeedias. Põnev on jälgida hinna liikumist: vahest ilmselgelt peale mingit uudist, vahest ilma silmnähtava põhjuseta.

Minu esimene aktsiaost oli Tallinna Vee aktsiad 29.12.2017

Kasvukonto aga võimaldab investeerida üle maailma, nt ostes e-autode fondi omad natuke Teslat, mille üksikaktsia hind on kirjutamise hetkel 662,16$, mis väikeste summadega alustades on ilmselgelt liiga suur summa kohe välja käia. Samas ei pea jälgima, kuidas üksikutel ettevõtetel läheb. Lisaks aktsiafondidele on kasvukontol ka võlakirjafond, krüptorahafond jne.

Lisaks aktsiatele tasub portfelli varuda kindlasti ka võlakirju. Neist räägitakse millegipärast väga vähe (LHV-l on aprillis tasuta vebinar!), aga minul on portfelli tasakaalustamiseks nii kasvukontol võlakirjade fond kui ka mõned LHV võlakirjad. Eelmisel aastal, kui paljud ettevõtted koroona pärast dividende ei maksnud või vähendasid, siis võlakirjade intressid laekusid ikka. Regulaarselt (kord kvartalis) ja tavapärases suuruses.

Kas ma teeksin nüüd midagi teisiti?

Sellest juba järgmises postituses.

P.S Mikroinvestori meililistiga liitudes saad tasuta lühikese alustaja abimaterjali, kuhu kogusin kokku kõige olulisema info alustajale.

Kuidas hoida motivatsiooni?

Investeerimine on pikaajaline protsess, mis nõuab järjepidevust. Pikal teekonnal võib motivatsioon kaduda. Kuidas seda hoida?

Aitab vastamine küsimusele miks ning selle aeg-ajalt meelde tuletamine. (Soovitan kindlasti lugeda Simon Sineki raamatut “Esmalt küsi miks?” (Start with why?)) Mis on sinu miks ehk miks sa seda teed?

motivatsioon miks — Siht silme ees hoiab motivatsiooni

Eelmine kord kirjutasin, et miks üldse investeerimine, seekord tahan rääkida täpsemalt, et mille jaoks? Tore küll, et säästan ja panen raha teenima, aga mille jaoks? Miks?

Mis on sinu eesmärgid?

Eesmärgid on olulised, sest muidu on lihtne käega lüüa. Kui ma ei tea, miks ma seda teen, siis tekib mingi hetk õigustatult küsimus, et miks seda siis teha? Miks pingutada kauge tuleviku pärast? Variante mille jaoks investeerida on palju. Levinumate seas on lastele kogumine, pensionipõlveks lisatulu või finantsvabadus, aga võib-olla tahad hoopis teha pikema reisi? Või töötada osakoormusega? Kui ülejäänud näited on suhteliselt selged, kuigi võivad erinevaid asju tähendada, siis mis on finantsvabadus?

Finantsvabadus

Finantsvabadus tähendab minu jaoks, et investeeringutelt teenitav summa on piisavalt suur, et sa ei pea lisaks kusagilt raha teenima (nt tööl käima). Kui palju on piisav, on väga suhteline ning eristatakse erinevaid tasemeid, et kas lihtsalt kulud kaetud või saad elu nautida ka (need reklaamid, et pensioni ajal palmi all kokteil käes). Need on pikaajalised ehk suured eesmärgid, mis aitavad sihti silme ees hoida. Pane need kindlasti kirja! On tõestatud, et kirja pandud eesmärgid viiakse suurema tõenäosusega ellu. Kui oled visuaalne inimene, siis võid teha visioonitahvli või lihtsalt mõne pildi kuhugi silme ette paigutada (seinale, märkmikusse vms).

motivatsioon unistusest — Unistus majast aitab motivatsiooni hoida

Suuremad ja väiksemad eesmärgid

Aga need on suured eesmärgid ja tunduvad nii kaugel olevat. Ainult pikaajalistele eesmärkidele mõtlemine võib motivatsiooni hoopis maha võtta, sest nende täitmine tundub väga raske, kui mitte võimatu. Seetõttu tuleks see suur eesmärk väiksemateks tükkideks teha ja seada lühiajalisi eesmärke. Minu esimene eesmärk oli 25€ igakuiselt kasvukontole kanda, et tekiks harjumus säästa ning et proovida investeerimist.

motivatsioon väikestest edusammudest — Esialgu laekuvad sendid on nagu viljaterad, aja jooksul saab neid palju

Mingile suurele ja konkreetsemale, kui et tuleviku tarbeks, eesmärgile ma koheselt ei osanudki mõelda ja see polnudki tol hetkel nii oluline, sest peamine oli tegutsema asuda. See on taas üks koht, kuhu võib kinni jääda, et enne pean eesmärgid välja mõtlema ja kirja panema, kui saab tegutsema hakata. Seda saab teha paralleelselt ning minul tuli see tegutsemise käigus.

motivatsioon reisimisest — Invsteerimisteekond on pikk ja käänuline

Minu eesmärgid

Mida rohkem investeerimisega tegelesin ja selle kohta lugesin, seda rohkem hakkasin ka eesmärkidele mõtlema. Miks ma seda raha lihtsalt ära ei kuluta, vaid investeerin? Mis on minu motivatsioon? Hakkasin vaikselt mõtlema, et mingi hetk tulevikus võiks dividendid meie kulusid katta. Väga kaugele mõeldes on minu arvates raske liiga konkreetselt mõelda. Aga lühiajaliselt tasub kindlasti mõelda konkreetselt. Seadsin esimeseks aastaks ilusa ümmarguse eesmärgi (100€), kui palju tahaks dividende teenida ning kui panna saavutatav eesmärk, siis on see üllatavalt motiveeriv. Minul tekkis täiega hasart ja mulle meeldib eesmärke ületada.

passiivse tulu võlud — Sel ajal kui mina naudin rattaga imeilusat Eestimaad, teenivad mu investeeringud mulle tulu

Kristi Saare on toonud näite, et tema mõtles, et Kaubamaja aktsiatest teenitavad dividendid, võiksid mingi hetk tema Kaubamajas tehtud ostud ära katta. Hea praktiline eesmärk, mis muudab eesmärgi reaalsemaks. Tegelikkuses muidugi ei tasu kohe teenitud tulu ära kulutada, vaid panna see omakorda kasvama. Kuid mõnus on ostes mõelda, et dividendid kataks need kulud ära. See aitab ka pisikestest summadest rõõmu tunda ning muudab kauge ja suure eesmärgi reaalsemaks ning seob praeguse eluga. See aitab hoida motivatsiooni ka rasketel hetkedel.

Miks investeerida?

Miks investeerida? Enamasti arvatakse, et selleks peab olema rikas või vähemalt “vaba” raha või pärandus/lotovõit vms.

Minu jaoks on kaks peamist põhjust:

1) Rahaasjad korda.
2) Panna oma raha teenima ehk kasvama.

Mida ma nende eesmärkide all silmas pean?

Selleks, et investeerida peaks kõigepealt oma rahalise olukorra kaardistama – mis on sissetulekud, millised väljaminekud ning kui palju ma saaksin säästa ja sellest investeerida. Investeerimisel ei saa üle ega ümber säästmisest, aga säästmine ei pea tähendama sugugi, et elada ei saagi, vaid tuleb igat senti veeretada. Millegipärast sõnal säästmine just selline negatiivne varjund kipub olema.

Seepärast tasubki alustada oma rahalise olukorra kaardistamisest. Pane kirja kõigepealt oma sissetulekud ja väljaminekud. Millised on kulutused, millest pole pääsu ehk püsikulud – üür või kodulaenu makse, autoliising jne. Palju kulub toidule? Meelelahutusele? Kuhu üldse raha läheb?

Rahaasjade kaardistamine — Kõigepealt kaardista, kus oled praegu

Kui tavaliselt pole seda jälginud, siis võiks vähemalt mõned kuud kuludel silma peal hoida. Kas palgapäevaks jääb midagi alles või saab kõik otsa? Kui palju saaks säästa? Mille arvelt? Alustuseks ei tasu liiga suurt eesmärki seada, vaid alustada väikeselt, et säästmise harjumus tekitada (kui seda seni pole). Mina alustasin 25 eurost, sest mõtlesin, et see on selline summa, mis kuluks nagunii kuhugi täiesti märkamatult ära. Alustuseks pane kõrvale kasvõi 1 euro, et tekiks harjumus. Kõige olulisem on alustada!

Väike summa on ka selles mõttes hea, et ei pea kartma selle kaotamist. Seetõttu öeldakse, et investeeri see raha, mida võid kaotada. See ütlus ei tähenda, et mul poleks kahju investeeritud raha kaotada, vaid et ma ei investeeri eluks vajalikku raha – a la üüriraha.

See vähendas hirmu investeerimisel, et ma ei tea sellest midagi ja äkki kaotan selle raha teadmatusest ja kogenematusest. Samuti aitab see tegutsema asuda, sest nii lihtne (ja tavaline) on mõelda, et see raamat või koolitus veel, siis on mul piisavalt teadmisi, et alustada. Nii võib ootama jäädagi.

rahtarkuse raamatud — Alati on veel raamatuid, mida tahaks lugeda

Aga miks investeerida?

Võib ju ka lihtsalt raha kontol hoida või sukasääres?

Kontol või sukasääres seisab raha niisama ning tavaliselt sööb seda veel ka inflatsioon ehk et raha kaotab ajas oma väärtust. 5 aastat tagasi kõrvale pandud 50€ eest ei saa täna enam sama palju asju osta kui siis.

Lisaks inflatsiooni vastu kaitse saamisele tahaks muidugi ka oma investeeringutelt teenida. Et raha toodaks raha.

Passiivne sissetulek tähendab, et sellel ajal kui mina magan või reisin või olen teatris, minu raha teenib mulle raha.

See tunne, kui laekuvad esimesed summad (alguses mul sendid kasvukontole!) passiivset tulu – see on kirjeldamatu! Võib ju mõelda, et mis neist sentidest, aga see on lihtsalt algus. Kui järjepidevalt tegutseda, siis hakkavad need summad kasvama. Lumepall veerema.

Loomulikult ei tasu loota kiirelt rikastumist. Kui seda lubatakse, siis on enamasti tegemist pettusega. Võib vast isegi öelda, et üsna kindlasti, sest isegi kui vahest on investeerides võimalik teenida korralikult (näiteks Tesla aktsia hinnaralli), siis lubada ei saa seda keegi.

Kokkuvõtvalt, minul aitas investeerimisest huvitumine rahaasjad korda saada ning see 25€ kuus, mis muidu oleks lihtsalt ära kulunud, on juba päris palju sente mulle teeninud.

Mis on sinu miks investeerida?

Uuel aastal uue hooga

Kuigi veebruari lõpp juba läheneb, siis pole kunagi hilja uue aasta lubadusi täita. Pealegi alles algas Hiina uus – härja – aasta. Alustan peale pausi mõne üldise põhimõttega, mis aitavad investeerimisteekonnal.

Blogisse tekkis pikem paus, sest seda asendas investeerimispäevik, kuhu oma mõtted ja toimetamised jooksvalt kirja panen. Kuid üks ei välista teist, sest pidevalt tekib mõtteid ja küsimusi, mida võiks lisaks enda investeerimispäevikule ka teistega jagada. Olen ise teiste kogemustest ja mõtetest palju inspiratsiooni saanud.

Võtsin vahepeal Courserast mitmeid investeerimise kursuseid, kust sain kasulike teadmisi ja huvitavaid mõtteid, mida tahan siin blogis jagama hakata. Alustan täna mõnest üldisest põhimõttest.

Valisin Mikroinvestorit kujutama rebase, sest rebane on kaval. Minu jaoks heas mõttes. Investeerimises on kõige olulisem pihta hakata ning järjekindlalt jätkata. See nõuab distsipliini, kuid on olemas ka mitmed abimehed.

Näiteks põhimõte, et maksa endale esimesena. See tähendab, et tulu laekumisel (tavaliselt palgapäeval) kannad kohe teatud summa või % enda säästu- või investeerimiskontole. Loomulikult pead olema enne läbi mõelnud, kui suur see summa võiks olla, et elamiseks ka piisavalt jääks. Tihti kardetakse, et investeerimine/säästmine tähendab, et elada üldse ei saa. Et peab igat senti üritama säästa ja elada saab kunagi tulevikus.

Kindlasti ei tohiks asi päris nii hull olla, sest nii ei suuda just kaua toimetada. Säästmine ja investeerimine ei pea olema midagi ebameeldivat. Siin aitab minu arvates põhimõte: mõelda läbi miks ma seda teen? Miks ma säästan? Miks ma investeerin?

Põhjuseid võib loomulikult olla mitmeid – meelerahufond, reisimiseks, lastele (siin omakorda miks?), varajaseks pensioniks, pensioni lisaks, finantsvabaduse saavutamiseks …

Nagu iga asja puhul elus peab motivatsioon tulema enda seest, seda ei saa kuidagi käskida või keegi teine sulle anda. Motivatsiooniks aga ongi vaja vastata küsimusele miks? Alati, kui teekond muutub raskeks, tahaks ennast lõdvaks lasta ja lihtsalt nautida, tasub endale meelde tuletada, miks ma seda teen. Kas lihtsalt läbi mõelda või kasutada pilte, visioonitahvel on näiteks hea abimees.

Mis iganes sind aitab – hoia siht silme ees!

Läbi kolistatud ämbrid

Eksimine on inimlik. Igaüks peab oma vead ära tegema. Eksimine pole viga, kui sellest õpitakse ning samu vigu ei korrata.

Ikka loodame õppida teiste vigadest ja ise vigu vältida. Vigade tegemise hirm on see, mis tihti inimesi tegutsemast tagasi hoiab, sh investeerimisega alustamisest. Nagu eelmine kord kirjutasin, siis ikka on veel vaja teadmisi koguda, X arv raamatuid lugeda, koolitustel käia, blogisid uurida…

õpi vigadest — Kirjuta üles teiste soovitused ja tee neist omad järeldused

Täna kirjutan enda tehtud vigadest. Mõte sel teemal kirjutada on juba mõnda aega meeles mõlkunud ja täna kuulasin Äripäeva raadiost rahajutud.ee portaali asutaja Siim Semiskari investeerimise kogemusest ja muuhulgas tuli juttu ka tehtud vigadest. Üks viga on meil sama!

Kellegi teise järgi investeerimine

Ostsin ühte aktsiat ühe blogi lugemisest inspireerituna.

Mõtlesin, et on hea mõte osta odavnevat aktsiat, aga kunagi ei tea ju, kas see on ajutine odavnemine või jääbki aktsia kukkuma… Pigem jäigi kukkuma:) Kuskil 30% kandis jäi üles-alla kõikuma. Ja minu ostuhetkeks oli ta juba mingi aeg langenud. Esimesel aastal sai vähemalt dividendi, kuid sel aastal ei saanud sedagi…

Ehk et jälgi, mida teised teevad, aga otsused tee ise. Samas võimalik, et oleksin ostuni ise ka jõudnud, kuigi kahtlen, sest tegemist oli Leedu kohukeste tootjaga (VLP), kellest ma varem midagi kuulnud ei olnud. Aga tõenäoliselt mõne sarnase aktsia ostuni, mis langeb ja langeb.

vigadest õpitakse — Vigu ei õnnestu vältida

Langev aktsia võibki jääda langema

See oli minu teine õppetund. Taas ma ei tundnud tegelikult seda ettevõtet. Ja ma mingit tohutut analüüsi, vaid ma polnud üldse neist midagi kuulnud! Tagantjärele tundub täiesti uskumatu.

Võrdluseks, et põllumajandusettevõte Auga kohta olen artikleid lugenud ja nende konseptsioon mulle meeldib, kuid ma pole neid ostnud, sest nad ei maksa dividendi ning minu investeerimisstrateegia on investeerida dividendiaktsiatesse.

Oma investeerimisstrateegia ja põhimõtted tuleb aeg-ajalt endale meelde tuletada, sest kuigi hinna kõikumisi jälgin selle pilguga, et kus oleks hea ostukoht, siis miinus portfellis mingi hetk võib hakata siiski häirima. Selle tulemusena korrastasin hiljuti oma portfelli ja müüsin kahjumiga maha eelpool mainitud aktsiad ning lisaks Eesti Ekspressi aktsiad.

Ostsin need aktsiad dividendide saamiseks, kui dividendi suurus oli juba teada ehk et hind oli loomulikult kõrge. Hoiatusmärgid olid olemas, et neil ei lähe väga hästi, sest nt samal ajal pakuti Ekspressi tellimust 1€ kuus!!! Tundub päris desperate.

õpi oma vigadest — Kõige olulisem on oma vigadest õppida

Tunne ennast ja õpi

Hoolimata sellest oli see ost tol hetkel vajalik, sest kõige olulisem: tuleb tunda ennast! Minu jaoks oli alguses väga oluline saada mõned kiired eduelamused ning täita dividendide aasta eesmärk. Väikeste summadega investeerides kõrge eesmärk, mille saavutamiseks teadlikult ostsin aktsiad hinnaga, mis sisaldas ju dividende. Sest aega oli napilt (tegelikkuses 6 kuud, mitte aasta).

Need on kaks aktsiapositsiooni, mille ostmist ma ei kahetse, sest õppetunnid tuleb ju saada ning samuti minu dividendistrateegiaga sobisid mõlemad tol hetkel. Lihtsalt olukord on muutunud nüüdseks ning otsustasin oma portfelli korrastada. Süda on rahul. Väikeste summadega pole isegi -30% suur summa ning saadud õppetundide eest ei olnud see suur kooliraha.

Kui aktsiate ostu puhul tuleb alati meeles pidada, et kunagi ei tea tegelikkuses, kas hea või halb ost, siis alguses tegin kahel korral (ja järjest!) rumala vea, mida oleks saanud vältida. Nimelt ostsin vale konto alt aktsiaid ning selgus, et nende õigele kontole saamine maksab. Ehk et ei tasu osta kiirustades (tekib hasart ja tahaks ostuorderi ruttu teele panna FOMO ehk fear of missing out) ning edaspidi olen alati kontrollinud, et tegemist on investeerimiskontoga, kuhu aktsiaid ostan.

viga edu — õpi vigadest ja proovi uuesti

3 on kohtu seadus?

Kui nende vigade kohta olen ka teistest blogidest lugenud, siis kolmas viga oli minule täielik üllatus (vale konto kohta lugesin muidugi, kui mul juba vead tehtud olid). Nimelt, kuna minu strateegia oli esimesel aastal võimalikult palju dividende teenida, siis ostsin tihti aktsiaid hetkel, kui dividendi suurus oli teada ja nimekirja fikseerimiseni jäänud loetud päevad. Ma ei olnud märganud, et aktsiate ostuorderi täitmisel on kaks kuupäeva: kinnituse kuupäev ja teostamise kuupäev. Seega reaalse tehinguni läheb 2 pangapäeva aega.

Nii lõikasin Nordeconi aktsiaid esmakordselt ostes kaks korda näppu – need olid ühed aktsiad, mis läksid valele kontole ning lisaks jäin hiljaks ja dividendidest ilma.

Kokkuvõte

Tuleb valmis olla, et vigu vaevalt õnnestub vältida. Nende hirmus ei tasu kindlasti investeerimisega alustamist edasi lükata, vaid neid tasub võtta, kui kasulikke õppetunde.

Alustada tasub alati summadega, mida võid kaotada. Näiteks eluaseme jaoks kogutud või pere söögiraha ei tasu investeerimiseks kasutada.

Õiget aega võib ootama jäädagi

Olen seda mõtet veidi enne ka puudutanud, aga viimasel ajal on mulle eriti tihti selle mõtte erinevad variatsioonid silma jäänud. Ja kunagi ei ole liiga palju seda mõtet öelda ja rõhutada!

Eriti kuna paljud teavad seda, aga ikkagi ei tegutse!

Knowing and not doing is the same as not knowing – pole vahet, kas sa tead midagi või ei tea, kui sa seda teadmist ei rakenda.

Inimesi hoiab muidugi tagasi hirm. Ja sellest tulenevalt on alati vaja veel need raamatud läbi lugeda ja need koolitused läbida. Niimoodi võib jäädagi seda hetke ootama, kui teadmisi on piisavalt. Sest see ei käi nii, et muudkui loed ja koolitud ja siis käib heureka hetk, et nüüd siis tean ja on õige hetk tegutsema asuda.

Mingi nn klikk võib käia küll (nagu mul Kristi Saare vebinari kuulates ootamatult käis), aga see ei olnud hetk, et ma tean piisavalt (üldse ju ei teadnud), vaid et investeerimine on oluline ja sellega tuleb tegeleda. Need, kes arvavad, et enne peavad veel teadmisi koguma, ei kahtle, kas peaks investeerimisega tegelema – mis on väga oluline samm õiges suunas – vaid nad ootavad seda õiget hetke.

koolituse märkmed — veel üks raamat, veel üks koolitus

Muidugi ei tasu täiesti uisapäisa mitte midagi teadmata ja uurimata toimetama hakata. Aga kui juba mingid teadmised on olemas – a la tead, mis on kasvukonto, aktsiad või ühisrahastus – siis tasub väikeste summadega toimetama hakata. Praktika on parim teadmiste kogemuse viis ja hirm kaob tegutsedes. Alusta väikeste summadega ja hakka lihtsalt pihta.

Näiteks, kõige lihtsam tee endale III sammas või kasvukonto. Tekib harjumus raha regulaarselt investeerida ning saad aru, et see väike summa ei muuda kuidagi su elukvaliteeti halvemaks (a la ei jagu raha elamiseks), vaid see raha muidu kuluks lihtsalt ära.

Mina ei pööra ka liigset tähelepanu tasudele. Muidugi tahaks kõike tasuta ja tasub alati soodsaimad variandid valida – a la hoian Balti aktsiaid LHV-s, sest seal tasuta. Õnneks on tasude teemal ka palju räägitud ja pingutatud nii, et need on vaikselt alla läinud (nt kasvukonto ja II sammas).

kuidas alustada investeerimist — Kes senti ei korja …

Aga nagu olen ka varem maininud, siis mina ostan ka Balti aktsiaid väikeste summade kaupa – tavaliselt 200€ – ja teenustasu on natuke üle 3€. Protsentuaalselt jah mitte kõige mõistlikum, aga minu arvates olulisem, et mul on need aktsiad ja olen aktsiate ostmisega nii palju õppinud, et see 3€ kooliraha maksta ei ole palju. Lisaks see 3€ kuluks muidu nagunii ära. Kurikuulus latte näide 🙂

Samamoodi nagu ei tasu säästmisega liiale minna nii, et ei saa enam üldse elu nautida – sest ei tohi sentigi kulutada – ei tasu mitte ühegi põhimõttega äärmusesse minna. Väikeste summadega investeerimine aitab ka ajas ostmist hajutada.

Harjutamine teeb meistriks! (kunagi)

Sunnitud valikud

Minu jaoks on arusaamatu, miks nüüd korraga on vaja II pensionisammas vabatahtlikuks teha? See on muidugi arusaadav, et Isamaale oli see võimalus Riigikokku sisse saada (uskumatult lausa valitsusse), aga kuidas nii paljud inimesed seda tunduvad toetavat ning kuidas emotsioonid ratsionaalse arutluse on tagaplaanile lükanud.

Pension tundub nii kaugel olevat

Mina olen II sambaga vabatahtlikult liitunud. See tundus nii elementaarne ja iseenesest mõistetav. Kuigi võimalik pension on nii kaugel ja ilmselt aja jooksul järjest kaugemale läheb (pensioniea tõstmine) ning arvan, et ilmselt mingi hetk riiklikku pensioni enam polegi, siis loomulikult üritan vähemalt midagi pensioniks koguda. 2% palgast on igal juhul nii väike osa, et see ei mõjuta oluliselt mitte kellegi elukvaliteeti. Tulumaks oli ka kunagi 2% ja rohkemgi suurem, lihtsalt selle osa panen II sambasse (kui see mõtlemine aitab tunda, et ei pane enda raha).

Olen ka lugenud arvamust, et madalapalgalistel on see nii väike summa, et see ei anna nagunii midagi. Halloo! Iga väike summa aitab pensionipõlves ehk ajal, kui ei jaksa/saa enam töötada. Mina arvan, et praegust pensionäri rõõmustaks ka igasugune summa. Ja samas on see pisike summa nüüd vaja kätte saada?

Lugesin kusagilt, et pension tundub nii kaugel olevat, et meile tundub võimatu end pensionärina ette kujutada ja sellepärast on nii raske pensioniks koguda. Seda enam peaks riik seda soodustama. See ju algselt ka pensionireformi mõte oli.

raha kasvatamine — Raha kasvamiseks on aega vaja, pixabay.com

See on minu raha ja vajan seda kohe

Ema rääkis, et telekas oli lugu perest, kellel oleks hädasti vaja elamiseks seda raha (vist remonti teha vms) ja et neil on see raha ju olemas, aga ei saa kätte lihtsalt! Mismõttes neil on see raha olemas, see on pensioniks kogutud raha ju. See on sama hea, kui küsiks riigilt oma I samba raha praegu kätte, et mul praegu seda vaja, makske välja praeguseks teenitud pensioniosa! Olen ju ise selle oma tööga välja teeninud.

Või et olen nii ja nii palju sotsiaalmaksu maksnud, aga haige ei ole olnud, paluks see raha välja maksta, mul katus vajab parandamist?

See, kes tahab pensioniks koguda, kuid siiski võimalust vajadusel see raha välja võtta, võiks ju III samba teha. Aga see on millegipärast väga vähe populaarne, kuigi riik maksab sinna pandud rahalt 20% tulumaksu tagasi (15% aastatulust, max 6000). Lugesin kuskilt head mõttekäiku, et kui see riigi poolt tagastatav tulumaks panna III sambasse, siis see on ju 20% tootlust! Täiesti super ju! Kust mujalt sellist tootlust saaks? Kui pakutaks arvaks kohe et mingi pettusega tegu:)

Rääkimata sellest, et need, kellel seda raha väga vaja on, ilmselgelt ei oma mingeid muid sääste. Ma saan aru, et inimesed, kes tegelevad investeerimisega, tahaks ise II samba raha investeerimisega tegeleda. Kuid neid on ju vähene hulk, sest investeerimisega tegelevad endiselt vähesed (pakun, et protsent umbes 3-5% vast?).

pension kaugel — Pensioniaeg tundub nii kaugel olevat
https://pngtree.com/

Valikud

Facebooki Kogumispäeviku grupis oli arutelu teemal, mida teete tulumaksu tagastusega ning loomulikult enamus tormaks kohe shoppama, mõni ütles, et reisimiseks. Samast grupist on silma jäänud, et säästmise eesmärgiks enamasti tulevikus millegi peale kulutamine – reisimine, remont jne. Loomulikult ka nendeks asjadeks tuleb säästa ja koguda, aga see näitab ilmekalt, et tulevikule ei mõelda. Eriti küüniline on öelda, et mu lapsed on mu pensionisambad. Vaesed lapsed.

See toob mind järgmise mõtteni. Kui II sammas sisuliselt kaotatakse (ma ei kahtle, et enamus võtab raha välja ning seetõttu võib osutuda mõistlikult kõikidel seda teha), siis tulevane suur pensionäride hulk jääb ju meie laste kaela ehk et mitte mina konkreetselt enda laste kaela peale, vaid meie kõikide lapsed ägavad suure maksukoormuse all, sest suur hulk pensionäre tuleb ülal pidada. Arvestades maksumaksjate vähenevat hulka, siis kuidas saab loota, et tulevikus pension oleks suurem, kui praegu? Ja mis annab meile õiguse tulevastele põlvedele selline koorem panna?

Lõpetuseks

Mulle loomulikult meeldib valikuvabadus. Iga täiskasvanu vastutab oma elu eest ise ja peaks teadma, mis ta teeb. Kuid on erandeid. Antud juhul mõjutavad otsused II samba osas meid kõiki, ei ole nii, et ära siis välja võta, kui ei taha. Esiteks, kui enamus raha välja võetakse, siis võivad haldustasud taas ebamõistlikult suureks muutuda. Teiseks, majandus vajab pensionifonde, kes on pikaajalised investeerijad. Kolmandaks, kui fondid väga väikeseks jäävad, siis ilmselgelt on vähem võimalusi, kuhu investeerida ja kui palju saab hajutada.

Teise sambaga liitudes oli mul õiguspärane ootus, et ma ei pea selle raha osas enam otsuseid tegema, kuhu investeerida ja mida sellega teha (fondide vahetamine muidugi võimalik ja seda olen ka teinud), nüüd aga on oht, et mind sunnitakse otsustama, mida selle rahaga teha. Ja ma ei taha seda otsust teha. Muuhulgas, sest me kogume raha maja ehituseks ja meil ka kuluks see raha marjaks ära, aga mis siis pensionieas saab?

Kuhu olen investeerinud?

Nagu eelmine kord ütlesin, siis alustasin investeerimist aprillis 2017 LHV kasvukontoga (mikroinvesteerimist ma ei kasuta, sest mul pole LHV pangakaarti – maal elamise rõõmud, aga kasutan SEB Digikassat) ja kuulasin paar webinari.

Edasi lugesin mõned raamatud – vaieldamatult parim Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” ja ka tema “Aktsiatega rikkaks saamise õpik”. Aga parim õpetaja on ikkagi praktika. Mingi hetk hakkas mulle tunduma, et info kordub ja kui end ühele koolitusele vedasin, siis pettusin täielikult, sest mingit uut infot nagu ei saanud ja lisaks tundus, et koolitaja oli kunagi midagi investeerinud, aga nüüd enam ammu mitte.

hirm et ei tea piisavalt — Ära jää ootama hetke, kui tead piisavalt

Oktoobris 2017 tegin uuesti endale III pensionisamba. Nimelt olin seda korra juba kunagi ammu katsetanud, aga siis tuli mõte Austraaliasse kihutada ja sain sinna ainult mõned kuud koguda, siis võtsin raha välja, et lennukipiletid osta. Ei kahetse. Vaid olen üllatunud, et ma juba siis ikka natuke mõtlesin raha kogumise ja investeerimise peale.

Lisaks on mul algusest peale olnud II sammas, kuigi minule on see vabatahtlik. Ja emal soovitasin ka teha. Selle vabatahtlikuks tegemist, rääkimata ära kaotamisest, ma ei poolda. See raha ei ole kuidagi kingitusena sinna tekkinud ega mõeldud ära kulutamiseks enne pensioniiga. Selles mõtlemises ma loogikat ei näe, et praegu tahaks selle raha ära kulutada. Keegi ei keela lisaks koguda, 2% palgast ei ole küll nii suur summa, et seda ei suuda kõrvale panna.

Mina ei liiguta ka siin mingeid suuri summasid. Sellest ka nimi mikroinvestor. Summad on tõesti mikroskoopilised. nt iga euro, mis mul õnnestub oma asjade müügist saada, kannan kohe investeerimiskontole. Ükskõik, kas see on 2 või 4 eurot.

eesmärgid reisimine — III sambasse kogunenud summa eest ostsin lennukipiletid Austraaliasse

2017.a viimastel päevadel ostsin oma esimesed aktsiad – SFG ja puhtalt sellepärast, et nad lubasid erakordset dividendi maksta. Panin oma esimesed 97€ aktsiatesse. Nagu eelmine kord selgitasin minule sobib variant, et ma investeerin väikeste summadega ja teenustasusid ma ei arvesta, sest see 3€ kuluks nagunii ära (muidugi ma eelistaks, et teenustasu poleks ja saaks selle 3€ ka investeerida) ja mina ei ole piisavalt kannatlik ega rikas, et suurte summadega investeerida.

SFG-st ma ei teadnud tol hetkel mitte midagi. Teadsin, et võtan riski, et võib-olla makstakse erakordne dividend ära ja firma läheb pankrotti, aga see 97€ on mulle seni 23,1€ sisse toonud ehk 23,81% tootlust. Pole paha!

Esimesest ostust alates olen uudistel silma peal hoidnud ja börsil ka. Sellepärast tasubki alustada, siis hakkad märkama uudiseid, mis sinu ostudega seotud.

Järgmise korrani!

Aeg alustada

Olen juba mõnda aega mõlgutanud mõtet pidada investeerimisblogi, sest aeg-ajalt on tekkinud mõtteid, mida jagada. Samuti nagu paljud blogijad on märkinud jääb siis teekonnast märk maha (kuigi pean juba natuke aega enda jaoks investeerimispäevikut) ja et avalikult antud lubadusi täidetakse rohkem.

Nagu näha jutt mul jookseb ja juba esimene mõte venis väga pikaks:) Aga üritan

mitte väga pikalt jahuda (tavaliselt). Lõpuks sai blogi tehtud täpselt kuu aega tagasi, aga postituseni ikka kuidagi ei jõudnud … Nüüd WordPress kirjutas, et palju õnne esimese kuu puhul ja hakkas väga piinlik. On aeg alustada!

blogiv Mikroinvestor — Tuleb lihtsalt alustada

Olen abielus naine 30ndates, elan maal. Kuigi rahaasjad on meil peres ühised, siis investeerimisega tegelen meie peres mina. Investeerimiseks ei oleks nagu üldse sobiv aeg, sest kogume raha maja ehituseks ning mina olen alustav ettevõtja, aga usun sellesse, et õiget hetke võibki jääda ootama ja seda ei tule. Hoopis tuleb tegutsema hakata!

Investeerinud olen alates aprillist 2017, kui tegin kasvukonto. Inspiratsiooni sain Kristi Saare vebinarist (aitäh!), mille otsa ma koperdasin juhuslikult. Tagantjärgi ei mäletagi kuidas. Aga lõpuks ometi käis klikk ära, sest seni olin ikka tüüpiline palgapäevast palgapäeva elaja, ükskõik milline sissetulek. Elatakse ju üks kord ja peamiselt kulus minu raha reisimisele ja raamatutele, aga enamus siiski ei-tea-kuhu. Seejuures ma ei ole üldse mingi shoppaja kunagi olnud, aga e-kaubandus tegi siingi korrektiive kahjuks.

raamatud säästmine — Minu nõrkuseks on raamatud

Seejärel kuulasin Taavi Pertmanni vebinari (aitäh taas!) müütidest investeerimises. Mulle see väga meeldis, sest minule ei meeldi nn stamp põhimõtted selles mõttes, et nagu oleks üks variant, kuidas midagi teha, kuigi rõhutatakse, et igaüks valib ise, mis talle sobib. Aga minu arvates see lause teine pool kaob kuhugi ära alati.

Näiteks põhimõte, et aktsiaid ei tasu osta väiksema summa kui 1000€ eest. Sorry, mul oleks ilmselt siiani esimene tehing tegemata, sest kui ma oleks oodanud, et tuhat täis saada, siis esiteks oleks mul esimene tuhin möödas ja teiseks 1000€ summa ehk nii suur summa korraga läheb meil majafondi.

Üks põhimõte, mida ka tihti korratakse ja mida ma väga pooldan on, et alusta väikeste summadega ehk summadega, mida sul poleks kahju kaotada. Mina mõtlesin selle enda jaoks lahti nii, et alustan kasvukontoga ja panen sinna igakuiselt alustuseks 25€. See ei ole olematu summa, aga kui ma seda kasvukontole ei suunaks, siis ilmselgelt kuluks see niisama ära. Ja hakkasingi toimetama.

Nagu ma mainisin, siis vahest võib (või pigem võis) mul tuhin üle minna ehk et mul kannatlikkust väga palju pole, vaid tahan kohe toimetama asuda.

Loogilisena eelnevast ei poolda ma mõtet, et kõigepealt tuleks koguda meelerahufond ja kuigi osade jaoks 3 kuu raha (elamiseks vajalikud kulud), siis osad räägivad ikka ulme summadest… Minule ei meeldi seisev raha. Inflatsioon sööb seda ja seisev raha minu heaks tööd ei tee!

Samas mõte on muidugi õige, aga alustades mõtlesin mina nii, et meelerahufond võib vabalt tähendada ka nn turvavõrgustikku ehk et minul on alati olnud lähedased inimesed, kes mind ajutises hädas ehk ootamatuste puhul saavad aidata. Kui ma oleks auru suunanud sellele, et peab kõigepealt meelerahufondi raha koguma, mitte investeerimiseks, siis jällegi – olen veendunud, et investeerimiseni ma poleks siiani jõudnud. Tõenäoliselt.

Ja nii kaugele, kus hetkel olen, kohe kindlasti mitte!