Mul saab investeerimisega alustamisest kevadel 7 aastat. Umbes nii kaua olen rahatarkuse maailmas sees ka olnud, sest mina olen see, kes kohe tegutseb.
Üks esimesi säästunippe, mida soovitatakse on “aga loobu autost”! Auto on ju ainult kulu ja mugavus. See ärritab mind siiani, kuigi õnneks järjest vähem, sest üllatus-üllatus: KÕIK EI ELA (TAL)LINNAS!
Rahatark müüb auto maha?
Mõned meist elavad lausa maal. Jah, ma tean, et see on enda valitud luksus ja olen ka valmis selle eest rohkem maksma. Ja maksangi igal sammul, sest ma elan kõigele lisaks mere taga Hiiumaal.
Ega ei ole ka vale soovitus üle vaadata, kas sul näiteks on nii kallist autot vaja? Kas on vaja 4-rattaveoga nagu minu esimene auto oli, sest ma arvasin, et maal ilma ei saa 🙂 Olin ilmselgelt pikalt linnas elanud. Sellega seoses mulle meenub üks tõestisündinud lugu, et ühelt hiidlaselt tema kursakaaslased küsisid, et kas teil Hiiumaal teid ikka on? Või peabki jeebiga off-roadi tegema.
Linnas mul ei olnud autot, sest mul polnud seda vaja. Elasin 10-aastat Tallinnas ilma autota ja mul ei tekkinud kordagi mõtet, et mul oleks seda vaja. See ei tähenda, et kellelgi pole Tallinnas autot vaja. Sõltub ju täiesti, kus elad, mis liikumised sul on, laste vedamised jne.
Mul polnud vaja, sest töötasin kesklinnas ja poleks tahtnud seal parkimise eest maksta. Sain trolliga ilusti tööle. Sel ajal ei olnud troll muideks tasuta, vaid kui ülikool läbi sai, siis tõusis kulu ühistranspordile oluliselt. Mäletan, et kui mul vähegi raha oli, siis ostsin kvartalikaardi.
Minu esimene auto.
Mina ostsin oma esimese auto Opel Insignia aastal 2014 ehk 34-aastasena. See maksis 20 tuhat ja oli aasta vana. Kuigi ma ei olnud siis veel rahatark, olin ma õnneks kuulnud, et täiesti uut autot ei tasu osta, sest see kaotab salongist välja sõites oma väärtusest 20%.
Mul ei olnud autohindadest õrna aimu ka ja seepärast ma ei osanud kuidagi hinnata, kas on kallis või ok hinnaga auto. Nagu ütlesin oli igal juhul vaja 4-rattaveoga, et ma ikka ilusti tööle jõuaks. Kuigi teed on meil olemas ja off-roadi ma ei armasta, siis lumelükkamisega võivad küll lood veits kehvad olla. Kui ma palgatööl käisin, siis tihti juhtus nii, et hommikul lumesahk tuli alles Kärdla piiril mulle vastu teed puhtaks lükkama. Mina olin juba kohale jõudnud.
Kui mind töölt päevapealt vallandati, siis tekkis vajadus kulusid kokku tõmmata. Olin päeva pealt töötu. Olin selleks ajaks taibanud, et vist ikka pole vaja 4-rattavedu ja asusin odavamat autot otsima. Opeli sain maha müüdud nii, et jäin nulli, aga uue auto sissemakse raha ei olnud.
Kahjuks töölt vallandamine mind rahatarkuse kogumise radadele veel ei viinud ja nii oli lahenduseks, et sissemakse jaoks võtsin pangast väikelaenu ja auto liisingusse suure jääkväärtusega, et igakuine makse oleks võimalikult väike. Uueks autoks sai 2016.aastal aasta vanune Kia Ceed, maksis 13 tuhat. Selle Kiaga rallime siiani ja olen väga rahul.
Miks ma aastavanuseid autosid ostan?
Vanemaid ma ei julge osta. Mina kardan vanu autosid, sest nad kipuvad rohkem ära lagunema. Mulle sobib variant, et ostsin aasta vana auto ja nüüd sõidan sellega nii kaua kuni ta hakkab ära lagunema ehk kui hakkab liiga tihedalt remonti vajama. Kia puhul mulle meeldis see ka, et tal oli 7-aastat garantiid.
Meil tekkis mingi hetk vajadus teise auto järele, sest abikaasa töötas Soomes. Lükkasime teise auto ostmist võimalikult kaua edasi, aga lõpuks ei andnud sellega enam venitada. Otsustavaks sai see, et saime osta minu ema kasutatud auto.
Teadsin, et see on hästi hoitud ja vähe läbi sõitnud. Seepärast julgesin esimest korda osta 5-aastat vana auto. Nii head võimalust ei saanud mööda lasta.
Miks ma Hyndaid müün?
Hyundai on endiselt hästi hoitud ja vähe sõitnud – läbisõit on 73625 ja auto on 7-aastat vana.
Ilus punane on ka.
Meil ei ole lihtsalt enam teist autot vaja, sest abikaasa tuli Soomest koju ära. Müügis on Hyundai, mitte Kia, sest Hyundai on manuaal ja mina eelistan automaatkäigukastiga autot.
Kui pidin üle pika aja manuaaliga sõitma, siis oli tunne nagu sõidaks esimest korda autoga. Kui sulle manuaal meeldib ja otsid väikest (ehk vähese bensiinikuluga) nunnut punast autot, siis siin ta on.
Kokkuvõtteks
Rahatark on aeg-ajalt oma kulud üle vaadata ning mõelda, kas kõik asjad (sh auto) on vajalikud, aga ka rahatargal ei ole keelatud autot omada. Vastupidi, see võib olla väga vajalik ja lausa mõistlik otsus.
Ma ei saaks Mikroinvestori e-poest ostetud tooteid pakiautomaatigi ilma autota. Pakiautomaadid asuvad 10 km kaugusel. Isegi praegu, kui enamus teid on lumevabaks sulanud, on osa meie teest kiilasjää all. Praegu puhub lisaks tormituul ka. Päris mõnus oleks näiteks jalgrattaga pakke viima minna.
Aeg on ka raha.
Ja ühistransport? Kui mul oleks terve päev aega seigelda ja Käinas/Kärdlas passida, siis saaks jah bussiga ka pakke pakiautomaati viia. Väga mõistlik ajakasutus ei tundu.
Nagu ikka, leia endale sobiv variant ja ära jää kinni teiste soovitustesse. See on lihtsalt selle inimese arvamus ja talle sobiv variant. See võib, aga ei pruugi sulle sobida.
Ja see postitus siin on lihtsalt minu arvamus.
