4 sammu, kuidas alustada investeerimisega
1. samm: Info kogumine
Infot on väga palju ning alustaja üks suuremaid väljakutseid on selles infokülluses orienteerumine.
Suure tõenäosusega ei jõua sa kogu leiduvat materjali läbi töötada ning ei tasu kinni jääda sellesse, et alustad “siis, kui mul on veel see ja see raamat läbi loetud”. Samas on oluline, et sul oleks otsustamiseks ja esimesteks sammudeks piisavalt infot, nii et päris ilma teadmisteta ka ei saa.
Infokülluses orienteerumiseks:
Liitu MIKROINVESTORI MEILILISTIGA
Saadan sulle abimaterjale, sh kohe liitudes kokkuvõtliku TASUTA abimaterjali alustajale (6 lk). Kokku saad 9 kasulikku kirja 9 nädala jooksul.
Jälgi Instagramis #rahatarkuse kontosid
Jagan rahatarkust ja oma kogemust @mikroinvestor. Võid ka vaadata kontosid, keda mina jälgin. Lisaks on mõned blogijad, kes rahatarkuse teemadel kirjutavad. Blogijate ülevaate leiad rahajutud.ee lehelt.
Loe VÕI KUULA läbi mõni raamat
Ütlen ausalt, et alustuseks piisab ka ühest. Näiteks Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” või Kristi Saare “Kuidas alustada investeerimisega?“. Koos Kristi raamatuga saad mugavalt ka Mikroinvestori investeerimispäeviku osta.
Rikkaks saamise õpik on olemas ka audioraamatuna, mille on autor sisse lugenud.
Osale mõnel koolitusel
Lisaks koolituselt saadud teadmistele, võid osalejate hulgast endale mõttekaaslasi leida. Koos on julgem alustada.
Kõige olulisema info olen kokku pannud mahukasse ja põhjalikku rahatarkuse kursusesse “Rahatarkuse nurgakivid”. Ma ei ole näinud veel ühtegi sellist kursust, kus kõiki neid teemasid käsitletaks, sh teemad, milleni tavaliselt jõutakse palju hiljem, aga oleks hea teada võimalikult vara.
Kasuta abivahendeid
Kui sulle meeldib asju kirja panna, siis soovitan Mikroinvestori investeerimispäevikut. See aitab sul alustada ning end järje peal hoida, siis kui motivatsioon kipub vähenema või ei tea, mida edasi teha.
vaata mikroinvestori YOUTUBE KANALIT & KUULA PODCASTI RÄÄGIME RAHAST PODCAST: KARIN&mARIN
Huvitavaid rahatarkuse jutuajamisi erinevate külalistega leiad Mikroinvestori YouTube kanalilt.
Räägime Kariniga rahast ausalt ja avameelselt Räägime rahast podcastis: Karin&Marin. Oled oodatud kuulama, küsimusi küsima, aga ka teemasid soovitama!
2. samm: Raha investeerimiseks
Kõige levinum põhjendus või vabandus, miks ei investeerita on: ei ole raha. Aega on meil ühepalju, aga tulud ja kulud on erinevad. Sarnaselt ajaga saame otsustada, kuidas oma raha kasutame.
Investeerimist saad alustada ka 1 euroga!
Investeerimine on nagu maraton, mis algab esimesest sammust. Finišisse ja tulemuseni viib järjekindlus.
Kuidas investeerimiseks raha leida?
Investeeri raha, mida sa “võid kaotada”
See ei tähenda, et sa soovid seda kaotada, aga investeerimisel on alati riskid ning kõige olulisem on, et see ei põhjustaks sulle stressi. Ära investeeri raha, mida sul läheb vaja, et kodulaenu makse tasuda või süüa osta.
Vaata üle oma tulud ja kulud
Tulude osas on meil tavaliselt pilt üsna selge, kuid kulude osas valitseb tihti teadmatus. See ei tähenda, et sa pead iga kulutatud sendi piinliku täpsusega Exceli tabelisse panema.
Katseta ja proovi, et leida endale sobiv variant. Eesmärgiks on, et sa tead, kuhu su raha läheb ja kust saaksid investeerimiseks näpistada.
Kui sulle tundub kulude ülevaatamine liiga vastumeelne ja sa sellepärast tegutsemist koguaeg edasi lükkad, siis jäta praegu see punkt vahele. Usu mind, sa jõuad ühel hetkel selle juurde.
Otsusta, mis summaga sa alustad
Alustamisel on tavaliselt kõige suurem hirm raha kaotada. Sellepärast on väga hea mõte alustada väikeste summadega. Eriti, kui sa ei tahtnud oma kuludele hetkel otsa vaadata. Otsusta lihtsalt ära, et alustad x euroga.
Mina alustasin 25 euroga kuus. See oli täiesti suvaline summa, mille osas ma arvasin, et kuna ma oma kulusid ei jälginud, siis see kuluks mul täiesti märkamatult nagunii ära.
See aitab ka hirme maha võtta. Kui sul see täiesti märkamatult nagunii ära kuluks, siis sa võid ju selle summa kaotada. Vähemalt oled üritanud seda kasvatada ja investeerimisega algust teinud!
Ükski summa ei ole alustamiseks liiga väike
Kui sulle tundub väike summa mõttetu (ah, sellest ei kasva nagunii midagi), siis 1 euro on siiski 100% rohkem, kui 0 eurot. Investeerimises on kõige olulisem alustada ning seejärel järjepidevalt jätkata!
Summat saad alati muuta, kui tundub, et oled liiga hoogu sattunud või mõnel kuul tead, et tuleb mõni suurem kulutus ning tavapärast summat ei saa investeerida.
Väikesed summad tähendavad ka väiksemaid hirme. Kui sa investeerid 1 euro, siis on su hirm seda kaotada oluliselt väiksem, kui näiteks kohe 100 või 1000 eurot investeerides.
Kõige olulisem on alustada, kasvõi 1 euroga, sest investori suurim sõber on aeg. Ja õiget aega võib ootama jäädagi.
3. samm: Kindlusta enda meelerahu
Investeeringud peavad laskma magada
Üks olulisemaid aspekte rahatarkuse teekonnal on see, et sa pead saama rahulikult magada. Seetõttu on oluline, et su rahaasjad oleksid korras, et sa ei peaks raha pärast muretsema.
See tähendab, et sina kontrollid oma raha, mitte raha sind. Sa tead, mis on su sissetulekud ja mis on tavapärased väljaminekud.
Kui sul on oma rahaasjadest ülevaade ja rahaasjad kontrolli all, siis võid rahulikuma südamega investeerida.
Ka meelerahu aspektist on hea alustada väikeste summadega. Väikesed summad, väikesed hirmud.
Plaan ootamatuste jaoks
Isegi kui rahaasjad on kontrolli all ja plaan tehtud, kust raha tuleb ja kuhu läheb, siis elus tuleb ikka ette ootamatusi. Just see on põhjus, miks tihti soovitatakse kõigepealt koguda meelerahufond ja alles siis hakata investeerima.
Mina ei arva, et sul peab mitu tuhat eurot (või sinu jaoks sobiv summa) meelerahufondi investeerimisega alustamise hetkeks koos olema. Olen sellest ka blogis kirjutanud, aga lühidalt: sul peab olema plaan ootamatuste jaoks. See võib tähendada vaba raha pangakontol (mille võid meelerahufondiks nimetada), sularaha kodus, kuldmünte, mida saad tasku pista …
Aga see võib tähendada ka võlakirju, kuid siin pead arvestama, et sa ei pruugi võlakirjade müügist nii kiiresti raha kätte saada kui sul vaja. Või siis friends, fools and family. Sõpradelt, lihtsameelsetelt ja perekonnaliikmetelt soovitatakse laenu küsida, kui alustad investeerimise või ettevõtlusega. Sama kehtib ka ootamatute olukordade puhul. Pead kindel olema, et on inimesi, kes sind hädas aitavad.
Meelerahu-, hädaabi ja muud fondid
Miks siis ikkagi räägitakse just meelerahufondist? Sest see on üks lihtsamaid ja selgemaid lahendusi ootamatuste jaoks. Samas võib see erinevate inimeste jaoks erinevaid asju tähendada. Mõnel on ootamatuste jaoks üks meelerahufond, mõni jaotab raha veel omakorda mitme fondi vahel, nt hädaabi, kodumasinad, lemmikloomad.
Erinev on ka see, kus raha hoitakse. Kahjuks ühtegi väga head lahendust, kus raha saaks samal ajal kasvada, ei ole. Hoiuste intressid on nii madalad, et võib tunduda lihtsalt tüütu nendega mässata, samas võib see, et sealt iga hetk raha kätte ei saa, olla nii plussiks kui miinuseks.
Kindlasti on oluline enda jaoks läbi mõelda, mis tingimustel meelerahu kontolt raha võtta võib. Kui sa kannad raha meelerahufondi, kuid alati enne palgapäeva sealt elamiseks napsad, siis see ei ole meelerahufondi mõte. Võib-olla oled elamiseks liiga vähe raha jätnud?
Kui sa ei raatsi meelerahufondist raha võtta, ka ootamatuste puhul, vaid eelistad järelmaksu või väikelaenu (rääkimata kiirlaenust), siis su meelerahufond samuti ei toimi. Meelerahufond on mõeldud ootamatuste jaoks.
Investeeringud KUI meelerahu?
Olen kuulnud ka arvamust, et investeeringud annavad meelerahu. Kindlasti annab see kindlust, kui tead, et sul on vara, mida hädaolukorras realiseerida.
Parem on, kui investeeringuid ei peaks hädaolukorra katteks kasutama, sest investeerimise mõte on kasvatada raha pikaajaliselt ning müügiks valida sobiv hetk. Kui sa pead ootamatuste korral investeeringuid müüma, siis võib turul parasjagu langus olla ning kaotad raha.
Hädaolukordade katteks võiks raha olla kiiremini kättesaadav, kui aktsiate ja võlakirjade müügist saadav summa. Kui sinu järgmine samm oleks kiirlaenu võtta, siis on muidugi mõistlik kaaluda oma investeeringute müümist, sest kiirlaenu intressid röövivad sinult hiljem suuri summasid.
Mõtle meelerahu loomine enda jaoks läbi ja leia variant, mis annab sulle parima tulemuse.
Arutlesime meelerahu teemal ka Mikroinvestori Q&A-l, kus külas oli Kati Voomets, kes jagab rahatarkust Instragramis @katigarahatargaks.
4. samm: Investeerimise eesmärgid
Enne, kui investeerima hakkad, pane paika eesmärgid. Kuhu soovid jõuda?
Alustades võib olla väga raske mõelda, kuhu soovid kauges tulevikus jõuda. Kõik võib tunduda helesinise unistusena. Kuigi unistada tasub kindlasti, siis alguses võib see ära hirmutada. Kui on pikk maa minna, siis võib tunduda, et see on liiga raske, et ei hakka üldse üritama.
Kaugete eesmärkide seadmise asemel võid alustuseks hoopis mõelda, kuidas esimene samm teha. Väikeste sammude abil jõuad kaugele.
MIS ON MINU ESIMENE SAMM?
Katseta ja asu samm-sammult teele. Alusta väikeste sammudega.
Mina otsustasin, et katsetan investeerimist ja panen iga kuu 25 eurot LHV kasvukontole. See oli alustuseks mu ainus eesmärk.
Ma ei teadnud, millal ja kui kaugele ma jõuan.
Ma ei teadnud ka, kas ja millal suudan seda summat suurendada. Tahtsin alguses lihtsalt katsetada, mis investeerimine on ja kas ma saan sellega hakkama.
Tasapisi hakkasin kaugemaid eesmärke seadma. 25 eurost sai 50 eurot kuus. Seejärel võtsin eesmärgiks teha III pensionisamba ja aasta lõpus (kasvukontoga alustasin aprill 2017) jõudsin esimese Balti börsi üksikaktsia ostuni (Tallinna Vesi).
Seejärel seadsin järgmised eesmärgid:
-
- Kasvukontole 75 eurot kuus;
- Dividenditulu 50 eurot 2018.aastal;
- III sambasse 25 eurot kuus.
Need on lihtsalt näited, kuidas minu puhul asi toimis. Eesmärgid peavad olema täidetavad ja seetõttu ei tasu panna liiga suuri eesmärke. Samas peavad eesmärgid nõudma natuke pingutust.
Aeg ajalt tasub oma eesmärke ka üle vaadata. Näiteks algas Balti börsil aprillis 2018 dividendihooaeg ja nägin, et mu 50-eurone dividendi teenimise eesmärk saab ilusti täis. Võtsin uueks sihiks koos kasvukonto dividendidega saada kokku 100 eurot dividenditulu.
Eesmärgid peavad olema just täpselt parajad, et need innustaksid sind neid täitma. Minu puhul innustavad piisavad eesmärgid neid ületama.
Kus tahaD olla x aasta pärast?
Tavaliselt mõeldakse eesmärgi seadmise all just kaugemat eesmärki, mille suunas liikuma hakkad.
Näiteks, soovid saada 10 aasta pärast passiivset tulu 1000 eurot kuus või soovid, et sinu portfell oleks 15 aasta pärast 50 000 eurot. Esimese variandi puhul tasub läbi arvutada, kui suur peaks sinu investeerimisportfell selleks olema?
Kui eesmärk on suur, siis tasub see teha väiksemateks eesmärkideks. Kus sa soovid olla viie aasta pärast? Kus kolme aasta pärast? Ja kus ühe aasta pärast?
Eesmärkide seadmine aitab sind reel hoida ja teada paremini, kuhu teel oled Kui sa tead, millise ajaga soovid oma unistuste portfelli kokku saada, siis sellest sõltub ka see kuhu investeerida.
Olen eesmärkidest ja nende olulisusest kirjutanud ka blogis.
Pikemalt räägin nendel teemadel ja järgmistest sammudest kursusel Rahatarkuse nurgakivid. Kursusel annan lisaks teadmistele ka praktilised ülesanded, mida tehes on sul kursuse lõpuks valminud sinu isiklik strateegia ja tegevusplaan.
Loe rohkem kursuse kohta ja tule osalema!
