Mul oli hiljuti üks põnev vestlus rutiinitaluvuse teemal. Enamasti me mõtleme rutiinist, kui millestki igavast, raskest, negatiivsest. Silme ette tuleb monotoonne mõttetu tegevus. Üks hea väljend selle kohta on: “vaatan, kuidas värv kuivab”.
Kuid kas see on alati nii? Kas rutiin on tõesti ainult nuhtlus või peitub selles ka midagi positiivset?

Pealtnäha rutiinne tegevus võib olla põnev
Millegi õppimine eeldab korduvaid samu tegevusi. Näiteks tennist õppides tuleb alustades lüüa palli vastu seina. Üha uuesti ja uuesti. Et see liigutus jääks lihasmällu.
Mõne inimese ajab see hulluks. Teine teeb need löögid ära, aga see on talle vastumeelne tegevus. Kolmas aga suudab seda tegevust nautida.

Kuidas leida rutiinist naudingut?
Üks aspekt on see, et korduv tegevus on rahustav. Selles on oma võlu. Korduv tennise löökide tegemine on nii rahustav, et kui mul oli sügavas leinas raskusi uinumisega, siis lammaste lugemise asemel ma tegin tenniselööke – vasakult ja paremalt. Üha uuesti ja uuesti. Ühes rütmis. Ja jäingi magama.
Teisest küljest sa tead neid lööke tehes, et nende eesmärk on saada paremaks. Ehk et sa pead teadma põhjust ning see peab olema sinu miks, millest tuleneb sinu motiiv seda tegevust teha.
Minu arvates ei ole loovus ja rutiin vastandid, vaid loovus aitab rutiini taluda. Saab leida igasuguseid loovaid lahendusi, et rutiinsed (=vastumeelsed) ülesanded saaks tehtud. Näiteks, et teen 5 lööki eestkäega ja 5 lööki tagantkäega.

Kas on võimalik nautida paprikate sorteerimist?
Kas isegi maailma kõige monotoonsem töö võib olla nauditav? Minu kogemus paprikate sorteerijana Austraalias näitab, et jah! Minu ülesanne oli lihtne: liini ääres seista ja sorteerida paprikad suuruse ja kvaliteedi järgi. Esmapilgul ei kõla see just unistuste tööna.
Aga mina nautisin seda täiega. Minu “saladus” oli seada endale väikeseid isiklikke eesmärke ja muuta rutiin võistluseks iseendaga. Katsetasin, kui kiire ma suudan olla vigu tegemata. See tähendas, et kui alguses oli iga liini ääres 4 töötajat, siis minu liinil oli peagi 3, siis 2 ja lõpuks tegutsesin mina üksi.

See on nii hea näide sellest, kuidas isegi täiesti suvalist ja rutiinset tööd tehes saab seada endale väikesed, saavutatavad eesmärgid ja nautida eduelamust. Ja see ongi rutiini nautimise võti: leida oma sisemine motivatsioon ja viis muuta korduv tegevus mänguliseks.
Rutiin on vajalik – ilma selleta valitseks kaos
Tihti me mõtleme rutiinist liiga negatiivselt. Tegelikkuses on meil kõigil rutiini vaja, muidu valitseks ju täielik kaos.

Meil on kõigil oma rutiinid. Hommikurutiin. Lõunarutiin. Kohvipausid. Kindel tee, kuidas tööle või poodi läheme. Kindel järjestus, kuidas poes liigume:) jne.
Need ei ole ju halvad asjad?
Rutiin on nagu luustik, mis peab olemas olema. Raamistik, millele lisada põnevaid, mitterutiinseid, ootamatuid tegevusi.
Rutiin on ettearvatav ja meil on ettearvatavust väga vaja. Kuid mitte 100%.
Ehk et rutiin ei ole halb, igav, tüütu, vastik, vaid vajalik. Nagu ikka on oluline leida tasakaal rutiinsete ja uudsete tegevuste vahel.

Kui sama tee poodi, tööle või lasteaeda tüütab ära, siis vali teine tee või viis kohaleminekuks.
NB! Rahaasjades saab rutiinsed asjad õnneks tihti automatiseerida, nt püsimaksed arvete tasumiseks ja investeeringuteks.