aprill 2025 - Mikroinvestor

Miks tasub oma tugevusi teada?

Tea enda tugevusi – see on Sinu vundament enesekindluseks ja konkurentsieeliseks

Külalispostitus palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annuselt.

Kas Sina tead, mis on Sinu tööalased tugevused? Ja oskad neist ka selgelt ning veenvalt rääkida?

Minu 15+ aastat kogemust palgateadlikkuse valdkonnas on näidanud, et just see oskus – tunda oma tugevusi ja neid enesekindlalt esitleda – eristab tööle kandideerides enesekindla kandidaadi teistest.

Palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annus — Mis vahe on oskusel ja tugevusel?

Oskus ei pruugi olla tugevus

Sageli küsitakse minu käest: “Mis vahe on oskusel ja tugevusel?”

See on väga hea küsimus. Toon näite.

Oletame, et oskad Excelit kasutada – oled õppinud teatud funktsioonid selgeks, saad oma töö tehtud. See on oskus.

Kuid see ei tähenda, et numbrite maailm või andmeanalüüs oleks Sinu tõeline tugevus. Võib-olla teed Excelis tööd vaid seetõttu, et see kuulub Su tööülesannete hulka – mitte seetõttu, et see Sind sisemiselt sütitab või teistest esile tõstab.

Tugevus, erinevalt oskusest, on midagi sügavamat. See on midagi, mis:

- tuleb Sul loomulikult ja kergusega,
- mida naudid,
- mille eest oled saanud korduvalt tunnustust,
- ja millega lood oma töös väärtust.

Tugevused ei ole oletused, vaid kinnitust saanud faktid.

Kas oma tugevusi peab varjama? — Kas oma tugevustest rääkimine on uhkustamine?

Oled Sa kohanud inimest, kes ütleb enda kohta näiteks: “Ma olen hea suhtleja.” Aga kas see on inimese subjektiivne hinnang või ka teiste poolt saadud selge tagasiside?

Hea suhtleja ei tähenda ainult julgelt rääkimist või esinemist. Ta oskab kuulata, märkab teist poolt, loob väärtust dialoogis, ning jätab teisele tunde, et teda kuulati ja mõisteti.

Selleks, et enda tugevusi objektiivselt hinnata, ei piisa ainult isiklikust arvamusest. Minu soovitus enda tööalaste tugevuste kaardistamisel: Mõtle ja tuleta meelde, mida on Sulle tänu või tunnustusena öelnud Sinu otsesed juhid, kolleegid või pikaajalised koostööpartnerid? Kui öeldust koorub välja selge muster, mida on mitmed inimesed öelnud Sinuga koostöö kohta – just see ongi Sinu tugevus, milles ei ole tarvis kahelda! Ehk oled isegi sama enda tugevuseks pidanud ja nüüd oled sellele ka kinnitust saanud.

Kas oma tugevusi peab varjama?

Enda tugevuste esitlemine ei ole eneseupitamine ega uhkustamine, mida vahel ekslikult arvatakse.

Liigne tagasihoidlikkus ei ole voorus igas olukorras.

Kui oled näiteks sünnipäevapeol või trennis, on tagasihoidlikkus kena sotsiaalne norm. Sa ei räägi võhivõõrale ära kogu oma elulugu ja keerukusi, millega täna maadled. Kuid tööle kandideerides jätab liigne tagasihoidlikkus Sinu tegeliku tööalase võimekuse peitu.

sinu tugevused peavad olema CVs kirjas — Värbaja ei ole selgeltnägija

15+ aasta jooksul nõustades olen näinud, kuidas paljud võimekad inimesed jätavad oma tugevused ja saavutused CVs mainimata. Kartes, et see võib tunduda “kiitlemisena”. Kuid tõde on see, et:

- Värbaja ei ole selgeltnägija. Kui Sa oma tugevusi välja ei too, ei saa keegi nende olemasolust aimu.
- Tugevused ja Sinu tööalased saavutused on need, mis teevad CV silmapaistvaks ning äratavad huvi kutsuda Sind töövestlusele. Ja seal saad neid kinnitada läbi eluliste näidete.

Tugevused töövestlusel: kuidas neid sõnastada?

Oletame, et oled kirjutanud oma CVsse, et sinu tugevused on lahenduskeskne mõtlemine ja detailitäpsus.

Vestlusel küsitakse: “Palun räägi, mida need tugevused Sinu jaoks tähendavad ja too mõni näide.”

Millega sa teistest kandidaatidest eristud?

Sa vastad: “Need on omadused, mida on toonud esile mu juhid ja kolleegid. Näiteks aitasin eelmises töökohas märgata ühe olulise protsessi kitsaskohta, mida keegi varem polnud märganud. Tänu minu lähenemisele saime selle ümber kujundada ning kokku hoida sadu töötunde kvartalis.”

Selline enesekindel ja faktipõhine vastus näitab Sinu palgateadlikkust – tead, milles oled töötajana tugev ja kuidas see loob tööandjale väärtust.

Palgateadlikkus – kuidas see seondub tugevustega?

Palgateadlikkus tähendab teadmist oma tööalasest väärtusest ja oskust seda sõnadesse panna. Enda tööalase väärtuse sõnadesse panemine algab juba CVst:

- Kas Su tugevused on selgelt välja toodud?
- Kas Sinu saavutused on nähtavad?
- Kas Sinu CV eristub selgelt teistest, pealtnäha sama tugevate kandidaatide CVst?

Ja jätkub töövestlusel, kus Sa oskad:

- enda tugevusi veenvalt avada,
- näidata nende väärtust just selle rolli kontekstis, kuhu kandideerid
- ning seeläbi näida tugeva ning kompetentse kandidaadina.

Kokkuvõtteks

Kui Sina ei usu enda tugevustesse ega räägi neist, miks peaks siis tööandja uskuma Sinu sobivusse?

Töömaailm on muutunud ja konkurents tihe. Eestis on üle 600 000 palgatöötaja. Kui soovid eristuda ja liikuda teadlikult oma karjääris edasi, pead teadma:

- mis on Sinu tugevused,
- kuidas need on tööandjale väärtuslikud,
- ja kuidas neid enesekindlalt esitleda.

Kõigest saad põhjalikult lugeda minu raamatust “Palgateadlik läbi elu”, mis on esimene Eestis välja antud põhjalik käsitlus palgatöö väärtusest ja tööalase enesejuhtimise tähtsusest. Olen ühendanud töötaja ja tööandja vaatenurgad tervikuks – ausalt, tasakaalustatult, kogemuspõhiselt ja praktiliselt.

Olen Irene, palgateadlikkuse sõna- ja kontseptsiooni autor ning juhtiv koolitaja Eestis. Palgateadlikkus sai alguse minu enda valusast koondamise loost ja lõputuna näivatest tööotsingutest aastal 2009.

Soovid abi enda tugevuste kaardistamisel või palgateadlikkuse kasvatamisel? Võta ühendust – aitaksin rõõmuga. 🌟

Jälgi mind LinkedInis ning tule meie vebinarile “Kuidas olla edukas tööturul (ka majanduslanguse ajal)?” juba 29.aprillil kl 19:00 Zoomis.

NB! 4 kiireimat, kes kirjutavad vebinari ostes kommentaari kasti “päevik” saavad kingituseks TASUTA Mikroinvestori investeerimispäeviku.

Kuidas pöörata oma nõrkused enda kasuks?

Kirjutasin oma eelmises blogipostituses väga levinud soovitusest, et teeskle, kui sa midagi ei oska uuel töökohal (fake it till you make it).

See teema pani mind pikemalt mõtlema tugevuste ja nõrkuste teemal. Tavaliselt küsitakse töövestlusel sinu tugevuste ja nõrkuste kohta. Mina usun, et ka nõrkuste puhul on ausus parem, kui teesklemine.

Samuti ei jäta head muljet, kui sa ei oska oma nõrkusi välja tuua. See viitab eneseteadlikkuse puudumisele või ebakindlusele.

kuidas oma nõrkused tugevusteks pöörata — kuidas rääkida oma nõrkustest?

Kuidas oma nõrkustest rääkida?

Mulle meenub üks töövestlus, kus küsiti lisaks minu tugevustele ka nõrkuste kohta. Olin vestluseks hästi valmistunud. Vastasin, et minu nõrkuseks on see, et ma tahan alati endast parima anda.

Miks see on nõrkus? Sest see tähendab, et mõnda asja võib jäädagi lihvima ja töökoormus võib väga suureks minna. Alati on aeg piiratud. Seepärast ei saa jääda kinni sellesse, et tegelikult saaks veel paremini.

Kuid ma ei piirdunud töövestlusel sellega. Täpsustasin, et olen õppinud, et ei ole mõtet jääma lihvima, vaid tuleb otsustada, et olen andnud endast praeguses hetkes parima ning tulemus on piisav.

Sellega muutsin ma oma nõrkuse tugevuseks.

Jah tegelikkuses see alati ei õnnestu, aga minu vastus näitas seda, et ma olen teadlik, et kipun seda viga tegema. Samuti näitab see, et ma õpin ja arenen. Annan alati endast parima, aga mõistan, et peaga vastu seina pole ka mõtet joosta. Tuleb leida mõni muu lahendus.

Alati saab paremini ja jääb näpukaid sisse — Füüsilist toodet võibki jääda lihvima

Täna saaksin lisada näite ettevõtjana. Ükski toode ega teenus ei saa kunagi lõplikult valmis. Oluline on teha see piisavalt heaks, et see mõistliku ajaga turule tuua. Digitooteid ja -teenuseid saab pidevalt täiendada.

Füüsilise toote puhul on keerulisem, ei saa kohe iga näpuviga parandada. Kuid, kui sa lepid sellega, et nagunii ei ole tulemus ideaalne, siis avastad, et midagi hullu ei juhtunudki. Näiteks on Mikroinvestori investeerimispäevikus üks trükiviga, aga ma pole veel ühtegi kurja kirja selle kohta saanud. Tegelikkuses seda tavaliselt ei märkagi. Me loeme automaatselt õigesti.

Irene näide, kuidas tugevus ja nõrkus käivad vahel koos

Palusin palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annusel jagada enda näidet nõrkuse kohta, sest valmistame ette vebinari “Kuidas olla edukas (ka majanduslanguse ajal)?”.

vebinar Kuidas olla edukas tööturul majanduslanguse ajal? — Jagame oma teadmisi ja kogemusi tööturult

Mina olen toonud nõrkuste näitena töövestlustel selle, et ka tugevus saab mõnikord olla nõrkus. Näiteks minu üks suur tugevus on põhjalikkus. Mulle endale ei meeldi üldised selgitused, mis jätavad õhku rohkem küsimusi, kui selgust. Seetõttu olen töömaailmas nii töötaja, juhi, kui koolitajana alati võimalikult selge, kuid samas põhjalik – mulle on oluline, et minu selgitusest saadaks aru.

Toon ühe näite, kus näen enda põhjalikkust nõrkusena või parem oleks sõnastada arengukohana (sest tean, et seda saab paremaks, kui teadlikult endaga tööd teha): nii juhi, kui ka koolitaja töö tähendab paljude esitluste (slaidid) tegemist.

Selle tee alguses oli mul ikka väga keeruline enda põhjalikke selgitusi slaididele mahutada nõnda, et oleks selge, visuaalselt haaratav/hoomatav ja kuulajale/vaatajale väärtuslik. Olen seda oskust endas kaua arendanud ja suure arengu läbi teinud. Tõsi on see, et arendan seda oskust endas veel edasi – see on minu töös üks olulisi oskusi, mida soovin endas arendada ja veelgi paremaks saada.

Minu silmis on peamine välja tuua just neid nõrkusi, milles soovid paremaks saada ja mida konkreetses rollis ka vaja läheb, kuhu kandideerid – et väljatoodud nõrkuste ja potentsiaalse rolli vahel ka mingi loogiline seos oleks.

Mida ma täna ütleksin nõrkuste kohta töövestlusel?

Mõni aeg tagasi sorteerisin kolimiskastist pabereid ja leidsin ühe paberi, millele olin umbes aastal 2019 kirjutanud oma nõrkused – turundus ja avalik esinemine.

Täna on esinemine minu jaoks tavapärane ja loomulik tegevus — Tänaseks tunnen end esinedes nagu kala vees

Suur oli minu üllatus seda lugedes, sest täna pean ma mõlemat oskust oma tugevuseks.

See on suurepärane näide sellest, kuidas saab oma nõrkused tugevusteks muuta. Vajadusel. Me ei pea ega saagi osata kõike.

Tasub kaardistada oma tugevused ja nõrkused ning seejärel mõelda, kas mõnda nõrkust oleks vaja arendada või mitte. Kui seda oskust polegi vaja, siis pole mõtet sellele oma aega ja energiat raisata. Keskendu olemasolevatele tugevustele.

Kas sina tead oma nõrkusi? Kuidas sa neist räägid?

Räägime tugevustest ja nõrkustest ning laiemalt, kuidas olla tööturul edukas Irene Annusega 29.aprillil kl 19:00 vebinaril “Kuidas olla edukas tööturul (ka majanduslanguse ajal)?”. Kui sulle vebinari aeg ei sobi, siis ära muretse, tuleb ka salvestus.

Teeskle, varja ja valeta?

Ehk soovitus “fake it till you make it”. Seda soovitust olen kuulnud nii palju uue töökoha, valdkonna või ettevõtlusega alustamise kontekstis.

Eeeeeee, ei!

Minu arvates on see nii vale soovitus ja läheneb probleemile väga vale nurga alt. See soovitus eeldab, et uues olukorras peab kohe olema perfektne ning survestab töötajat teesklema, varjama ja isegi valetama.

sinu esimene tööpäev — kas kohe maailma vallutama?

Mis on “fake it till you make it”?

Küsisin seda AI-lt: “Väljendit “fake it till you make it” võib eesti keelde kõige lähedasemalt tõlkida kui “teeskle, kuni sa saavutad” või “näita välja, kuni see reaalsuseks saab”. Selle väljendi all mõeldakse strateegiat, kus sa käitud enesekindlalt ja kompetentselt isegi siis, kui sa seda tegelikult ei tunne või ei ole.

Positiivse külje pealt toob AI välja, et tegemist on olukorraga, kus sa ei tunne end täiesti valmis olevat, vaid õpid tegutsemise käigus. See on kindlasti asi, millega ma 100% nõustun, aga ka siin ma juhiks tähelepanu väljendile “täiesti valmis olemine”. Mis see on?

Kas me saame kunagi olla täiesti valmis?

Mina arvan, et ei saa. See väljend pigem viitab justkui arenguruumi enam polegi, sest olen ju täiesti valmis saanud.

Nii nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei saa ka keegi meist.

Toon paralleeli rahatarkuse ja investeerimisega. Üks viga mida tehakse on õige hetke ootama jäämine, sest ma pole veel “täiesti valmis”. Seda õiget hetke aga ei tulegi, sest alati on veel midagi uurida ja õppida. Nii võibki õiget hetke ootama jääda.

Kas uuel töökohal peab end kohe tundma nagu kala vees?

Olen kuulnud soovitust “fake it till you make it” kõige rohkem just uue töökohaga seoses. Minu jaoks see soovitus viitab justkui peaks end kohe tundma täieliku profina. Nagu kõik ootaksid seda sinult.

See on ju täiesti ebamõistlik eeldus.

Kui sa tunned kohe, et oled täiega tegija, siis kas sa oled liiga ennast täis või sa valisid liiga lihtsa töö enda jaoks. Sul hakkab siis ju peagi igav, kui kõik nii lihtne on.

Ei ole ju normaalne eeldada, et uus töötaja kohe kõike teab ja oskab. Vastupidi, normaalne tööandja näeb vaeva, et sisseelamine oleks võimalikult sujuv ning pakub selleks igakülgset abi ja toetust.

Enda kogemusest mäletan, et uuel töökohal olid esimesed kuud alati väga põnevad, aga ka väsitavad. Iga päev õppisin nii palju uut. Ükskõik, kui palju ma varem teadsin või kui hea spetsialist ma olin. Igal õhtul vajusin rampväsinuna, aga tavaliselt rahulolevana voodisse.

Olin jälle nii palju targem ja parem oma töös.

Ja siin ei ole küsimus minu oskustes ja kogemustes. Igas uues rollis on palju uut õppida. Alati.

Uus töö tähendab palju infot ja õppimist — Kas pead seda varjama ja teesklema, et tead juba kõike?

Kas sattusid siia kogemata?

Mul tuleb silme ette olukord unes või filmis, et oled täiesti ootamatult sattunud mingisse olukorda ja pead seal hakkama saama.

Näiteks sarjas “Samantha Who?” tekkis peategelasel õnnetuse tagajärjel täielik amneesia – ta ei teadnud enam, kes ta on. Loomulikult ei mäletanud ta mitte midagi oma tööst ja millegipärast ei saanud ta ju tööl öelda, et tal on amneesia (muidu poleks saanud sel teemal nalja teha).

Ta oli justkui tundmatus kohas vette visatud ja pidi ujuma hakkama.

kuidas ma küll siia sattusin? — Kuidas ma siia sattusin?

Uuele tööle asumine ei peaks päris niimoodi olema ega tunduma. Sind on mingil põhjusel sellele tööle valitud. Ma eeldan, et sa ei valetanud tööintervjuul nagu Samantha selles sarjas tegi näo, et ta teab küll, millest koosolekul on juttu, kuigi keegi polnud talle isegi öelnud, mis valdkonnas ta tegutseb. (sari on väga hea, soovitan!)

Autentsus

Õnneks rõhutatakse järjest enam autentsuse olulisust. Ole sina ise. Isegi sotsiaalmeedias.

Milleks siis soovitus teeselda? Mida see sulle annab? See ei pane sind ennast enesekindlamalt tundma (isegi, kui sa seda loodad).

Teesklemine ja vigade varjamine on vale, aga lisaks sellele vaimselt väga koormav. Suur osa sinu energiast läheb teesklemisele. See võib tekitada stressi, ärevust ja läbipõlemist.

Lisaks võib sind halvata hirm vigu teha. Kuidas nii üldse tegutseda saab?

Kuidas sa saad õppida? Abi küsida?

Ole sina ise! — Teesklemisega võib enda ka ära petta

Autentsus loob usaldust, on aluseks headele suhetele ning tagab pikaajalise edu. Tänu autentsusele võib selguda, et see töökoht ei sobigi sulle. Kui sa pidevalt teeskled, võid ise hakata tahtmatult valesti uskuma, et sulle see töö sobib.

Sisseelamine

Kas sa oled kogenud esimest tööpäeva, kus sulle näidatakse, et siin on sinu laud ja tool ja arvuti. Halvimal juhul pead ootama, et sa arvutisse juurdepääsu saad. Veidi paremal juhul öeldakse sulle, et loe mingeid dokumente ja vii end kurssi. Ja ongi kõik. Tere tulemast uuele töökohale!

Mina olen. Korduvalt.

Mingil määral on see vajalik. Peabki end kurssi viima. Ja vähemalt ei pandud kohe mingeid keerulisi probleeme lahendama, eks ole.

Aga lisaks aja andmisele uuele töötajale kohanemiseks peaks teda oluliselt rohkem toetama. Olen kuulnud (ja ülikoolis õppinud), et järjest rohkematel ettevõtetel ja asutustel on sisseelamisprogrammid. Nii ei pea iga uue töötaja puhul jalgratast leiutama ning tavaliselt tähendab see ka mentori või mõne muu isiku kaasamist, kes aitab uuel töötajal sisse elada.

me kõik vajame tuge ja toetust, eriti uuel töökohal — Igaüks meist vajab tuge ja toetust

Minu viimasel palgatööl oli mul võimalus paar kuud töötada koos töötajaga, kelle asendajaks mind palgati. Nii sai ta mind jooksvalt kurssi viia ning mina sain igal hetkel küsida abi, selgitusi ja infot.

Uue töötaja suhtes peaks olema realistlikud ootused ning need temaga ka läbi arutatud. Töökeskkond peaks olema avatud ning innustama küsimusi ja abi küsima. Loomulikult mitte ainult uue töötaja puhul.

Minul oli ühel töökohal kohe töölepingus kokku lepitud, et kui ma läbin katseaja edukalt, siis mu palk tõuseb. See näitab selgelt, et keegi ei arvanud, et ma esimesest päevast hakkan maailma vallutama. Kuigi ma olin oma ala väga hea spetsialist ja sain väga head palka.

Kus see soovitus võiks toimida?

Näiteks avaliku esinemise puhul võib soovitus “fake it till you make it” mingil määral toimida. Kui sa pead esimest korda tegema ettekande, ükskõik, kas näost näkku või veebi teel. Ükskõik, kas sind on kuulamas 10 või 100 või 1000 inimest. On loomulik, et sa ei tunne end enesekindlana.

Esimesel korral ei tunne sa end laval nagu kala vees — Esinemisärevus on loomulik

Ega sa ei suuda täielikult seda varjata, aga mingil määral on okei üritada teeselda, et tegelikult sa ei tunnegi, et tahaks ära joosta.

Samas on palju nippe, kuidas esinemisärevusega toime tulla ning ka siin ei tasu liiga palju energiat teesklemisele kulutada.

Realistlik, toetav ja empaatiline töökeskkond

Sa oled piisav.

Sind on sellele töökohale valitud. On arusaadav, et tunned kerget ärevust. Mõtle sellest, kui positiivsest: sa tunned elevust! Sa saad end uues kohas ja rollis proovile panna. Rakendada oma teadmisi ja oskusi, aga ka palju uut õppida.

Ärme pane endale ega teistele pinget, et juba esimesel tööpäeval peab olema superstaar. Ärme pane üldse selliseid ootuseid ei endale ega teistele. Me oleme inimesed. Ägedad, toredad, targad, vaimukad – aga inimesed.

Sellel ja paljudel teistel olulistel teemadel räägime palgateadlikkuse koolitaja ja konsultant Irene Annusega teisipäeval 29.aprillil kl 19:00 vebinaril “Kuidas olla edukas tööturul (ka majanduslanguse ajal)?”.

Kui oled kiire, saad soodsamalt!