Pikalt oli minu jaoks meelerahufondi teema eriti ärritav, sest see, kuidas sellest tavaliselt räägitakse saab minu kogemusel tihti takistuseks investeerimisega alustamisel. Ja kui inimesel on tekkinud investeerimise vastu huvi, aga ta ei saa kohe tegutsema hakata, siis võib tal see huvi väga kiirelt üle minna.
Teda ei kõneta jutud sellest, et kõigepealt vaata kulud üle, mis tundub talle igav ja tüütu tšekkide tagaajamine (tegelikult ei pea olema). Seejärel kogu meelerahufond TÄIS ja alles siis võid raha kasvama panna.
Vähemalt minusugusel inimesel. Aga ma ei ole üldse erand, olen seda rahatarkuse jagajana palju näinud. Meie eesmärk ei peaks olema takistusi teele ette veeretada, vaid aidata takistusi vähendada.
Ja selle kõige juures on meelerahu väga väga oluline teema.
Meelerahufond, kui takistus
Mida ma pean silmas selle all, et meelerahufond võib saada takistuseks?
Juttu sellest justkui meelerahufondi peab kõigepealt TÄIS koguma ja alles siis võib tegutsema hakata. See “täis” tähendab tihti väga suurt summat, sest kõige levinumad soovitused on 6-12 kuu summa ning seejuures jäetakse täpsustamata, et see “kuu summa” ei tähenda sinu igakuist sissetulekut. Arvestada tasub, mis summaga sa tuleksid toime, kui juhtub midagi ootamatut.
Loomulikult me ei tea, kui palju meil läheb ootamatuste korral raha vaja. Seepärast rõhutan mina, et kõige olulisem on, et sina saad rahulikult magada. Igaühel on see summa väga erinev.
Toon näite. Mina ja abikaasa saime pikalt igakuiselt normaalselt elatud 1000 euroga (nüüdseks on hinnad nii palju tõusnud, et see summa on tõusnud) ehk et 1000 euroga oleksime me ilmselt saanud vajadusel veidi kauem, kui kuu aega elada. Kuid mitte palju kauem, sest olime oma kulud koomale tõmmanud, et maja ehituseks raha koguda.
Kui ma oleks investeerimise ideest vaimustudes arvanud, et pean kõigepealt koguma meelerahufondi 6-12 kuu summas, siis võttes keskmise ehk 9 kuud, oleksin ma pidanud koguma 9000 eurot. Mul tulevad hirmujudinad juba seda kirjutades peale, sest see on suur summa raha. Ma ei taha panna seda kuskile “seisma”. Sellised summad me kogume majafondi.
Mina alustasin investeerimisega 2017.a aprillis, olles napid paar kuud sellest huvitunud. Olen kohe tegutseja tüüpi ja ei suuda jääda pikalt ettevalmistusfaasi. Otsustasin alustada investeerimist 25 euroga kuus. Kuna mul ei jäänud mitte kunagi raha üle – mis on üks väga levinud vabandus, miks raha ei saa koguda ega investeerida – ja mul polnud aimugi, kuhu mu raha kulub, siis mõtlesin, et 25 eurot on selline summa, mille “kadumist” ma ei märkagi. Nagunii on ju palgapäevaks raha otsas.
Suuremat summat ma ei oleks julgenud näpistada ja ei julgenud mitu kuud seda summat suurendada. Äkki oleks nälga jäänud või autoliising maksmata.
Meelerahufond väikeste summadega kogudes
Kui ma muidu ütlen, et alusta väikeste summadega, siis meelerahufondi puhul oleks see demotiveeriv, sest eesmärk oleks liiga suur. Mul ei jääks mitte midagi muud üle, kui nõustuda nendega, kes ütlevad, et väikesed summad on mõttetud ja ei alustagi.
Teeme väikese arvutuse. Et koguda 9000 eurot meelerahufondi, kui ma panen 25 eurot kuus, kuluks mul 360 kuud ehk 30 aastat. Kui motiveeriv see tundub?
Muidugi, nagu ma investeerimise puhul räägin, siis seda summat saab alati tõsta. Ma ise tõstsingi mõne kuu pärast (neljandal kuul) summa 25 eurolt 50-le. Nägin, et selle esimese 25 euroga ei juhtunud midagi ja ma nälga ka ei jäänud. Varsti hakkasin ka oma kulusid üle vaatama, mis andis kindlustunde, et ma tean, mis summaga me hakkama saame. Sealt see 1000 eurot tuligi.
Teeme sama arvutuse 50 euroga: 180 kuud ehk 15 aastat. Aga 100 eurot? Jõudsin poole aastaga 100 euroni investeerimisel. 90 kuud ehk 7,5 aastat. Endiselt tundub väga pikk aeg.
Aga, kui ma panen selle summa kasvama?
Meelerahufondiga riskida ei saa, sest selle mõte on see, et sul on see raha olemas, kui midagi ootamatut juhtub. Näiteks olen 6 kuud kogunud ja mul on meelerahufondis 225 eurot. Mul läheb külmkapp katki. Selleks mul on meelerahufond ette nähtud ehk et mul on vaja kohe see raha kätte saada.
See on nii väike summa, et see on mul ilmselt lihtsalt eraldi pangakontol, millel pole pangakaarti ja silma eest ära. Hoiusele panna ei tunduks mõistlik, sest tähtajalisel hoiusel ei saa igakuiselt juurde lisada ning kose meetodi jaoks on summa liiga väike (12 aastast hoiust).
Saan panna aeg-ajalt hoiusele, kui mingi summa on kokku kogunenud. Näiteks aastaga olen kogunud 750 eurot (3×25+3×50+3×75+3×100) ja panen selle aastasele hoiusele. Kui häda käes, siis saan raha ennetähtaegselt kätte, kuigi kaotan teenitud intressi. Samas olen proovinud teenida, kunagi ei tea ju, millal ootamatus saabub.
Kaotatud aeg investeerimisel
On möödunud aasta hetkest, mil ma taipasin, et oma rahaasjadega peaks tegelema ning tahtsin investeerima hakata. Ma olen investeerinud täpselt 0 eurot, sest enne tuleb ju meelerahufond täis panna.
Positiivse poole pealt on mul kogunenud 750 eurot, mis on oluliselt rohkem, kui mul aasta tagasi kogutud oli (0 eurot). See on väga hästi.
Aga oled kuulnud ütlust, et aeg on investori parim sõber?
Kui ma oleksin selle raha pannud kasvama?
Hoius on ka raha kasvatamine, aga investeerimine on pikaajaline tegevus vs meelerahufond, kust ma pean iga hetk raha kätte saama ja mis on mõeldud ootamatuste puhul kulutamiseks. Seega on lähenemine sellele, kuhu raha investeerida vs kuhu panna meelerahufond, väga erinevad.
Investeerimise puhul peab olema valmis selleks, et kui ma tootlus ja risk on omavahel seotud. Kui ma tahan rohkem teenida, kui hoiuselt, siis pean olema valmis selleks, et turud käivad üles-alla. Kui ma oleksin selle 750 eurot hoopis investeerinud, siis see võis kasvada, aga võib ka olla hoopis miinuses aasta pärast.
Miks ma siis taga nutan seda aastat, mil ma ei investeerinud, vaid kogusin raha meelerahufondi?
Sellepärast, et isegi, kui turud langesid ja minu aastane investeering on miinuses, siis ma sain oma investeeringud odavamalt. Senine ajalugu on näidanud (ja see pole loomulikult tulevikus garanteeritud), et pikaajaliselt turud tõusevad ehk investeering kasvab. Selle aja sees on tõusud ja langused, mis on mõistlik kaasa teha.
Kas meelerahufond on siis mõttetu?
Muidugi mitte!
Ootamatuse puhul on mul väga hea meel, et mul on meelerahufond. Ükskõik, kas mul on seal 225 või 750 eurot. Ükskõik, kui ma jään ilma hoiuse intressist.
Miks ma siis ütlen, et see on kaotatud aeg investeerimisel?
Sest kahte asja saab teha paralleelselt. Alusta mõlemaga!
Veel parem, kui sul on olemas läbimõeldud plaan ootamatuste korraks.
Meelerahu laiemalt
Mina olin enne investeerimise avastamist elanud alati palgast palgani. Ükskõik, mis palk, raha ei jäänud ikka üle. Imelikul kombel see minu meelerahu ei mõjutanud.
Sest mul olid ümber inimesed, kellelt ma sain vajadusel abi paluda. Tavaliselt ei läinud seda vaja ning mul olid ka mõned järelmaksud ja väikelaenud. Kuid see teadmine, et kui mul on tõesti hädasti raha vaja, siis minu ümber on inimesed, kes mind aitavad, andis meelerahu.
Lisaks teadmine, et mul olid haridus, oskused ja teadmised, et kui ma peaks töö kaotama (see võimalus ei tulnud mul noore ja rumalana pähegi) või tahan töökohta muuta, siis see pole probleem.
See on põhjus, miks ma räägin meelerahust laiemalt. See ei ole ainult meelerahufond. Ükskõik, kui palju ma raha meelerahufondi kuhjan – ja 9000 eurot meelerahufondis ei laseks minul magada – ei pruugi sellest piisata.
Kui see otsa saab, mis siis saab? Tasub läbi mõelda, mis on järgmine samm. Olen juba vihjanud, et inimesed, kes saavad aidata on üks variant. Oma oskuste ja teadmiste uuendamine ja arendamine, on teine. See investeeritud 750 eurot võib olla kolmas, sest kui tõesti häda käes, siis on hea meel, et oli kuskilt võtta.
Plaanis võiks olla ka vastus küsimusele, millal võin meelerahufondist raha võtta? Osadel on probleemiks, et kipuvad pidevalt sealt raha näpsama, et palgapäeval jälle tagasi panna. Sellisel juhul ma soovitan üle vaadata kulud. Kas oligi midagi erakorralist sel kuul või lihtsalt jätan elamiseks liiga vähe raha. Nagu meil enam ei piisa 1000 eurost kuus.
Teistel on probleem, et nad ei raatsi meelerahufondist raha välja võtta. Näiteks, kui alles kogun, et siis pean selle osa ka uuesti koguma. Või et olen nii palju vaeva näinud kogumisega ja sellepärast ei raatsi välja võtta. Olen kuulnud, et võetakse lausa pigem kõrge intressiga laenu, et ei peaks meelerahufondist raha välja võtma. Ära unusta, et meelerahufond ongi ootamatusteks!
Kui olukord normaliseerub, siis saad uuesti meelerahufondi koguda. Kui sul juba kogemus olemas ning oled oluliselt rahatargemaks saanud, siis usu mind, et sel korral on see lihtsam.
Meelerahu on väga oluline
Meelerahu on väga oluline teema, kuid see on oluliselt laiem, kui meelerahufond. See on sinu läbimõeldud plaan ootamatusteks.
KÕIHE OLULISEM: sina pead rahulikult magada saama!
See on nii oluline teema, et kursusel “Rahatarkuse nurgakivid” räägin sellest 45 minutit. Sul on võimalus seda videod Mikroinvestori Youtube`i kanalil vaadata ning kui sul tekib küsimusi, siis võid mulle julgelt kirjutada.
Kui soovid rahatargemaks saada ning rohkem minu mõtteid, teadmisi ja kogemusi kuulda, siis oled oodatud kursusele “Rahatarkuse nurgakivid”.
Kursusel on lisaks videodele, mida saad mugavalt endale sobivas tempos ja ajal kuulata, Zoomi live`id külalistega ning kaks Q&A-d minuga, kus saad mult küsimusi ja arvamust erinevate teemade kohta küsida.
NB! Hiljuti käisin rääkimas noortele, kuidas rahatargalt iseseisvasse ellu astuda ja lisandus veel üks oluline aspekt meelerahu teemasse. Seepärast teen kursusele uue täiendatud video teemal meelerahust laiemalt.
Oled oodatud kursusele!
